EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.12.2019
COM(2019) 634 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 rakendamise kohta seoses ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitusmeetmetega
{SWD(2019) 438 final}
I.SISSEJUHATUS
Käesolevas aruandes käsitletakse ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitusmeetmete rakendamist 2017. ja 2018. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) (edaspidi „määrus“) artiklile 45.
Määruse artikli 45 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et rahastatavate teavitusmeetmete „eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista“. Artikli 45 lõike 2 viimases lõigus on märgitud, et need meetmed „peavad samuti aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega“.
Rahastatavad teavitusmeetmed jagunevad kahte põhikategooriasse:
-kolmandast isikust organisatsioonide meetmed, mida kaasrahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) (edaspidi „toetused“);
-komisjoni algatatud meetmed, mida rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi „otsesed meetmed / avalik hange“).
Vastavalt määruse artikli 45 lõikele 5 esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant määruse kohaste teavitusmeetmete rakendamist käsitlev aruanne. Käesolev on kaheksas selline aruanne.
Ajavahemikus 2017–2018 hoogustas komisjon oma ühist teavitustegevust kümne poliitilise prioriteedi alusel, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele, majanduskasvule ja töökohtadele. Euroopa Liidu üldeesmärkidel põhinevate teabevahetuse prioriteetide rahastamiseks koondati kokku eri kuluprogrammide vahendid. Sel perioodil jätkasid komisjoni talitused, sealhulgas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, selle ühise lähenemisviisi rakendamise toetamist. 2017. ja 2018. aastal korraldatud ühiste teavituskampaaniate eesmärk oli esile tuua, kuidas Euroopa Liit toetab ja kaitseb kodanikke ning avardab nende võimalusi. Samuti keskenduti üldsuse teadlikkuse tõstmisele praegustest ja tulevastest probleemidest ning vajadusele luua ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit.
See ühise teavitustegevuse käsitlusviis on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016.–2020. aasta teabevahetusstrateegias kesksel kohal. Igal aastal määratakse selle raames aasta tegevuskavas kindlaks teavitusmeetmed.
Lisateave otseste ja kaudsete meetmete kohta on kättesaadav käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
II.EELARVE
Rahastamisotsusega oli algselt ette nähtud, et eelarverealt 05 08 06 (üldsuse teadlikkuse tõstmine ÜPPst) eraldatakse teavitusmeetmete eelarveks 2017. aastal 8 miljonit eurot ja 2018. aastal 8 miljonit eurot. Lisaks kanti komisjoni selle perioodi ühiste teavitusmeetmete raames 2017. aastal 8,48 miljonit eurot ja 2018. aastal 8,7 miljonit eurot põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadilt üle teabevahetuse peadirektoraadile, kes vastutab komisjoni ühiste kampaaniate juhtimise eest.
Eelarve jaotus avalike hangete (komisjoni algatusel võetud meetmed) ja toetuste (kaasrahastatud meetmed) vahel oli järgmine:
2017. aasta: avalikud hanked (4,5 miljonit eurot) (56,25 % ) – toetused (3,5 miljonit eurot) (43,75 %);2018. aasta: avalikud hanked (4 miljonit eurot) (50 %) – toetused (4 miljonit eurot) (50 %).
2017. aasta meetmete eelarve täideti kulukohustuste osas 98,3 % ja maksete osas 90,2 %.
2018. aasta meetmete eelarve täideti kulukohustuste osas 99,9 %; andmed 2018. aasta meetmetega seotud maksete kohta ei olnud käesoleva aruande koostamise ajal veel lõplikud, sest makseid võib teha kuni 31. detsembrini 2019.
III.RAHASTATUD MEETMETE JAOTUS
Otsesed ja kaudsed teavitusmeetmed keskendusid 2017. ja 2018. aastal peamiselt ühise põllumajanduspoliitika reformi ja mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisega seotud küsimustele. Sel perioodil tehti ühiseid jõupingutusi, et suurendada kogu ELis sidusrühmade, poliitikakujundajate ja kodanike teadlikkust ÜPPst ning nende kaasatust selle tuleviku kujundamisse. Samuti hoogustati tööd sünergia arendamiseks teabevahetuse valdkonna eri partneritega, komisjoni talituste vahel ning teiste ELi institutsioonide, riikide ametiasutuste ja muude sidusrühmadega.
2017. aastal konsulteeris komisjon ulatuslikult ÜPP lihtsustamise ja ajakohastamise küsimuses, et maksimeerida selle panust volinike kolleegiumi kümne poliitikaprioriteedi ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. 2017. aasta esimesel poolel korraldati ulatuslik avalik konsultatsioon, mille raames julgustati sidusrühmi, sealhulgas mittepõllumajanduslikke osalejaid, avaldama arvamust ÜPP tuleviku kohta. Konsultatsioonile reageeris laiem üldsus ja selle käigus saadi üle 322 000 vastuse. Seejärel toimus 7. juulil 2017 Brüsselis enam kui 500 osalejaga oluline sidusrühmade konverents. See hõlbustas arutelu valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide ning kodanike esitatud ideede üle, pidades silmas ÜPP tulevikku käsitleva komisjoni teatise ettevalmistamist.
29. novembril 2017 võeti vastu teatis „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“. Teatist (ja sellele järgnenud seadusandlikke ettepanekuid) puudutavate teavitusmeetmetega kaasnes märkimisväärne meedia-, sotsiaalmeedia- ja audiovisuaalne toetus. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat korraldas järgnevatel kuudel teabevahetuse peadirektoraadi, liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste, riikide ametiasutuste ja sidusrühmade toetusel teavituskohtumisi nii üldsuse kui ka riigi ja piirkonna tasandi sidusrühmadega. Nende eesmärk oli arutada teatises esitatud ideid selle kohta, kuidas kasutada kõige paremini ära Euroopa põllumajanduse ees seisvaid võimalusi, ning käsitleda praegusi ja tulevasi probleeme, sealhulgas kliimamuutusi, hinnavolatiilsust ja vajadust toetada sektorit muutuva keskkonnaga kohanemisel. Viie kuu jooksul korraldati kuni 50 üritust rohkem kui 3 300 osalejaga (kodanikud, sidusrühmad, kõrgema tasandi poliitikakujundajad ja meedia), kellest paljud avaldasid oma liikmesriigis ja piirkonnas olulist mitmekordistavat mõju. Osalejatelt saadud tagasiside näitas nende ürituste kasulikkust poliitikakujundajatele seoses ÜPPd käsitlevate mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisega.
2018. aastal oli oluline poliitiline algatus tulevast ÜPPd käsitlevate seadusandlike ettepanekute vastuvõtmine 1. juunil mitmeaastase finantsraamistiku paketi raames. Seoses komisjoni üldise lähenemisviisiga tulevasest mitmeaastasest finantsraamistikust teavitamisele hoogustas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat teavitustegevust, et suurendada teadlikkust seadusandlikest ettepanekutest. Selle raames korraldati liikmesriikides mitmesuguseid teavitusüritusi, mida juhtisid põllumajanduse ja maaelu arengu volinik ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnikud. Teavitustööga kaasnes sotsiaalmeedia kampaania ning see hõlmas meedia-, veebi- ja audiovisuaalse materjali ulatuslikku avaldamist.
Kodanikud, sidusrühmad, poliitikakujundajad ja vabaühendused hindasid kõrgelt komisjoni esindajate valmisolekut osaleda konsultatsioonides ja dialoogis. Ettekannetele järgnes sageli väga interaktiivne küsimuste ja vastuste osa. Ajavahemikul 2018. aasta juunist kuni detsembrini toimus liikmesriikides rohkem kui 80 sellist üritust. Nendes osales üle 7 000 inimese, kellest paljud avaldasid oma liikmesriigis ja piirkonnas olulist mitmekordistavat mõju (ministrid, parlamendiliikmed, Euroopa Parlamendi liikmed, juhtivad sidusrühmad, vabaühendused, ametnikud, kõrgema tasandi poliitikakujundajad ja meedia).
Üritused aitasid parandada arusaamist komisjoni eesmärkidest, mis on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku ÜPPd käsitlevates ettepanekutes. See edendas komisjoni ühise teavitustegevuse üldeesmärke, sealhulgas eesmärki kuulata ära kodanikuühiskonna ja üldsuse seisukohad ning pidada nendega dialoogi ELi väärtuste ja ELi meetmete mõju üle.
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat jätkas sel perioodil aktiivset osalemist teabevahetuse peadirektoraadi välja töötatud ühistes teavituskampaaniates #InvestEU, #EUandME ja EU Protects. Samuti tegi ta sel perioodil teabevahetuse peadirektoraadi ja teiste peadirektoraatidega koostööd maapiirkondi käsitleva katsekampaania kavandamiseks, mille teabevahetuse peadirektoraat käivitas 2019. aastal.
1.
Toetused (kolmandast isikust organisatsioonide algatatud kaasrahastatud teavitusmeetmed)
Määruse artikliga 45 (teavitusmeetmed) nähakse ette kahte liiki meetmed, mida rahastatakse toetuste abil: kolmandate isikute esitatud iga-aastased tööprogrammid või muud erimeetmed. Teavitamise erimeetmed on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud teavitusmeetmed, mida rakendatakse ühe eelarve alusel. Üritused võivad ulatuda konverentsidest laiaulatusliku teavituskampaaniani, mis hõlmab eri piirkondades ja/või liikmesriikides teostatavat eri liiki teavitustegevust (nt audiovisuaaltooted, meediaüritused, konverentsid ja seminarid). Aasta tööprogramm hõlmab kaht kuni viit teavitamise erimeedet. Toetuskavade lihtsustamiseks ning eri teavitusmeetmete vahelise ühtsuse tagamiseks otsustati 2017. ja 2018. aastal (nagu ka eelnevatel aastatel) kaasrahastada vaid teavitamise erimeetmeid.
2017. aasta konkursikutsega ergutati teavitusmeetmeid, mille eesmärk on kajastada ÜPP panust majanduskasvu ja töökohtade loomisse ning elujõulistesse maakogukondadesse, põllumajanduse ja metsanduse rolli kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetes, säästvat põllumajandust ning suurenevat õiglust toidutarneahelas. 2018. aasta konkursikutses keskenduti lisaks ÜPP rollile innovatsiooni ja teadmiste vahetamise edendamisel, aga ka noorte julgustamisele põllumajandusega tegelema ja tervislike toitumisharjumuste soodustamisele.
Mõlemal aastal kuulusid sihtrühma üldsus (eelkõige linnapiirkondade noored) ning põllumajandustootjad ja teised maapiirkondades tegutsevad sidusrühmad.
Eespool osutatud meetmeid kaasrahastati kuni 60 % ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest. 2017. aastal kaasrahastati 16 meedet. 2018. aasta kaasrahastati 20 meedet ja ajavahemikul 2017–2018 kaasrahastati seega kokku 36 meedet (kõiki kuni 60 % ulatuses).
2017. ja 2018. aastal toetati järgmisi meetmeid.
– Meedia- ja teabeagentuuridele anti 16 toetust meetmeteks, mis suurendavad riigi tasandil teadlikkust põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest ühiskonnale tervikuna. Sageli hõlmasid need meetmed pedagoogilist tegevust ja teadlikkuse suurendamise üritusi toidu ja põllumajanduse valdkonnas, tuues esile ELi toetuse rolli ja noorte põllumajandustootjate tähtsuse sektori jaoks.
– Toetust anti ka seitsmele riigi tasandil võetud meetmele, mida juhtisid põllumajandustootjate ühendused või põllumajandussektoriga tihedaid sidemeid omavad üksused.
– Kaks riigi tasandil keskkonna valdkonnas tegutsevat organisatsiooni said toetust meetmete võtmiseks, mis on seotud teadlikkuse suurendamisega vastavalt säästvuse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud küsimustest.
– Toetati kuut meediaettevõtete kavandatud meedet ja ühte ELi tasandil keskkonnaküsimustega tegeleva vabaühenduse kavandatud meedet, millel oli märkimisväärne riikidevaheline mõõde; kõnealuste piiriüleste meetmete peamine eesmärk oli teavitada ELi kodanikke ÜPP panusest nende ellu.
– Samuti toetati riigi tasandil tegutsevat organisatsiooni, mis edendab Euroopa kodakondsusega seotud haridust, kohalikke traditsioonilisi põllumajandustooteid edendavat maavolikogu ning vee- ja niisutusküsimustega tegelevat riiklikku ühendust.
– Innovaatilisuse põhimõtet rakendades kaasrahastati ka üht loomingulist ühistut, mis suurendab noorte ja kodanike teadlikkust ÜPPst muusika- ja kunstiürituste abil.
Need meetmed hõlmasid mitmesuguseid teavitusvahendeid (sotsiaalmeedia, internet, trüki- ja audiovisuaalsed tooted), mis olid suunatud põllumajanduskogukonnale, üldsusele ja noortele ning omasid sageli hariduslikku mõõdet.
Konkursikutsete raames õhutati toetuse taotlejaid tegema jõupingutusi sihtrühma paremaks kindlaksmääramiseks ja teabe paremaks levitamiseks ning analüüsima meetmete mõju nende inimeste arvule, kelleni jõutakse otse või kaudselt. Taotlejad pidid esitama üksikasjaliku kava, milles kirjeldatakse kavandatud meetmeid, sealhulgas projekti elluviimist, sõnumi edastamist ja tulemuslikkuse mõõtmist. Oluline on rõhutada, et märkimisväärne osa kaasrahastatud meetmetest jõudis vahetutest osalejatest laiema üldsuseni tänu erialase ajakirjanduse ja meediakanalite mitmekordistavale mõjule ning interneti ja sotsiaalmeedia kui teabelevitamisvahendi laialdasele kasutamisele.
Taotlusi hinnati rangete rahastamiskõlblikkuse, menetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel, millele osutati konkursikutsetes. See oli kooskõlas finantsmäärusega ning kajastas komisjoni eesmärki tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja nendevaheline aus konkurents.
Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab üksikasjalikumat teavet aruandeperioodil antud toetuste kohta, täpsustades muu hulgas edukate taotluste arvu liikmesriigi kohta.
2.
Otsesed meetmed / avalik hange (komisjoni algatusel võetud teavitusmeetmed)
Sarnaselt eelmiste aastatega rakendati 2017.–2018. aastal komisjoni algatusel suurel arvul teavitusmeetmeid.
a) Meediavõrgustik
Nagu varemgi oli teavitusmeetmetes jätkuvalt olulisel kohal meedia toetamine asjakohase kasutajasõbraliku teabe ja infotundidega ÜPP ja maaelu arengu kohta. Sellel oli sarnaselt varasemale väga suur mitmekordistav mõju, eriti kuna sotsiaalmeedia- ja internetipõhise teavitamise areng sai sellel perioodil tugeva tõuke. Jätkati ajakirjanike ja teiste meediatöötajate platvormi
AG-Press.eu
pidevat arendamist ja haldamist ning AG-Pressi liikmetele õppereiside ja seminaride korraldamist, et edendada tihedaid kontakte ja teabevahetust nii põllumajandusküsimustele spetsialiseerunud ajakirjanikega kui ka spetsialiseerumata meediaga. 2018. aasta lõpus kuulus AG-Pressi võrgustikku ligikaudu 950 ajakirjanikku. Võrgustik on jätkuvalt kasulik nii komisjonile kui ka võrgustiku liikmetele. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi sotsiaalmeediategevus (Facebooki, Twitteri ja Instagrami kaudu) laienes märkimisväärselt ja selle sihtrühm kasvas kiiresti. See oli oluline spetsialistide tähelepanu tõmbamiseks nii veebisaidile kui ka põhjalikule teabele ja värskeimatele uudistele, aga ka üldsuseni jõudmiseks.
Aastatel 2017–2018 korraldatud kuue õppereisi jooksul oli ajakirjanike rühmadel võimalus kogeda väga erinevaid põllumajandustingimusi teistes piirkondades ja liikmesriikides. Käsitleti muu hulgas selliseid teemasid nagu konkurentsivõime, säästlikkus, täppispõllumajandus, biomajandus ja põlvkondade vahetus. Kohapeal toimunud kohtumised põllumajandustootjate, maapiirkondade elanike ja ettevõtjatega aitasid suurendada teadlikkust eri liikmesriikides ja piirkondades põllumajanduse ees seisvatest probleemidest ja võimalustest. Viiel seminaril, kus osalesid ELi poliitikaeksperdid, said ajakirjanikud põhjaliku ülevaate ELi poliitika edusammudest põllumajanduslike toidukaupadega kauplemise, ÜPP ja toidutarneahela, kvaliteedipoliitika ning sektoris tehtava innovatsiooni valdkonnas; põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku ning Euroopa Parlamendi asjaomaste liikmete osalusel anti neile ka ülevaade ÜPP reformi ettepanekutest.
b) Sidusrühmade võrgustik – konverentsid
Sidusrühmad on põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna teabe väga olulised levitajad. Aruandeperioodil olid konverentsid jätkuvalt tähtis foorum poliitika tulevase arengu üle konsulteerimiseks ja dialoogi pidamiseks. Nagu on märgitud III jaos, hoogustati kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega ja rõhuasetusega laiaulatuslikule konsulteerimisele kodanikuühiskonnaga sidusrühmade – teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide haldusasutuste, ELi ja riikliku tasandi ühiskondliku/kutsealase sektori ning akadeemilise kogukonna – kaasamist seoses mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike ettepanekute ettevalmistamisega, aga ka sellistes küsimustes nagu tegelemine ebaausate kaubandustavadega toidutarneahelas.
Tulevased probleemid olid kesksel kohal ka põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastastel juhtkonverentsidel, kus arutati ELi põllumajanduse väljavaateid. 2018. aasta detsembris toimunud konverentsil, mille avas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik, käsitleti põllumajandussektori digiteerimise ja innovatsiooni uusimaid arengusuundumusi. Samuti käsitleti ELi ja Aafrika vahelist koostööd kaubavahetuse ja investeeringute valdkonnas. Nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal pöörati konverentsil suurt tähelepanu ÜPP ajakohastamisele ning koos Teadusuuringute Ühiskeskusega tehtud tööle ELi põllumajandusturge puudutavate prognooside alal. Konverentsidel osalesid ELi institutsioonide, valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, toidutarneahelas osalejad, turueksperdid, teadlased ning mõttekodade ja kodanikuühiskonna esindajad.
Komisjon ja ELi nõukogu eesistujariik Austria korraldasid koos Euroopa Parlamendiga 2018. aasta novembris Viinis taimsete valkude kasutuse arendamist ELis käsitleva ürituse. Ligikaudu 200 kutsutud eksperti sööda- ja toidutootmise põllumajanduslikust tarneahelast, teadus- ja nõustamisvõrgustikest ning riiklikest ja piirkondlikest haldusasutustest arutasid taimsete valkude kasutuse arendamist Euroopa Liidus käsitleva komisjoni aruande peamisi järeldusi ning seda, kuidas saaks praegune ja tulevane poliitikaraamistik toetada taimsete valkude tootmise potentsiaali edasist kasutamist liidus.
2018. aasta novembris ja detsembris korraldati Brüsselis koostöös Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga kaks ümarlauda, et arutada kavandatavat uue ÜPP keskkonnahoidlikumaks muutmist. See hõlbustas põllumajandus- ja keskkonnasektorit esindavate sidusrühmade vahelist mõttevahetust selle üle, kuidas saaks tulevast ÜPPd puudutavaid seadusandlikke ettepanekuid rakendada.
Oluline sündmus oli ka 2017. aasta oktoobris Lissabonis toimunud põllumajandusinnovatsiooni tippkohtumine. Tegemist oli Portugali konsortsiumi, Portugali valitsuse, EIP-AGRI võrgustiku ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku ühisalgatusega. 2018. aasta mais toimus tähtis konverents ELi põllumajandusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni teemal, kus arutati, kuidas kaasata sidusrühmi tulevase Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevuse kindlaksmääramisse kõnealuses sektoris.
c) Üldsusele suunatud meetmed
Osalemine messidel
Messidel osalemisel oli sel perioodil keskse tähtsusega komisjoni rõhuasetus kodanike ärakuulamisele ja kaasamisele ning üldsuse teadlikkuse tõstmisele ELi kui terviku, tema rolli ja väärtuste kohta. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat osales kodanikele ja sidusrühmadele suunatud meetmete hoogustamiseks üheksal põllumajandusmessil, esitades sõnumi „talust toidulauale, säästev toit meie tuleviku nimel“. See toimus sageli koostöös teiste peadirektoraatide ja talitustega, sealhulgas tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadiga, samuti komisjoni esindustega liikmesriikides. Põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku ning liikmesriikide kõrgema taseme esindajate kohalolek sellistel messidel nagu Rahvusvaheline Roheline Nädal Berliinis ja Salon de l’Agriculture Pariisis kutsus sageli esile suure huvi ning sellega kaasnes oluline meediakajastus riiklikus ja piirkondlikus meedias. Samuti osaleti põllumajandusmessidel mitmes teises liikmesriigis.
Sellel perioodil jätkati jõupingutusi atraktiivsete ja tõhusate teabematerjalide ja -tegevuste pakkumiseks messide jaoks. Sageli olid need suunatud just perekondadele ja koolilastele.
Hariduspakett koolilastele
Kõnealusel perioodil töötati lõplikult välja hariduspakett 11–15-aastastele koolilastele (nn õppe- ja meelelahutuspakett), mida edendati ja levitati digitaal- ja sotsiaalmeedia kampaania toetusel Europe Directi teabekeskuste ning liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste kaudu.
Paketi eesmärk on selgitada atraktiivses pedagoogilises vormis põllumajandustootjate ja nende perede rolli, ühiskonda antavat panust ja nende ees seisvaid probleeme. 2018. aastal tehtud töö teadlikkuse suurendamiseks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi õppematerjalidest tõi kaasa muljetavaldava kasvu peadirektoraadi asjaomaste veebilehtede külastamises.
Sotsiaalmeedia
Nagu eespool märgitud, on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi sotsiaalmeedia kontod, mis arenesid märgatavalt kõnealusel perioodil, jätkuvalt olulised, et suurendada sidusrühmade, poliitikakujundajate, ajakirjanike ja kodanike teadlikkust ÜPP tulevikust (#FutureofCAP) ning edendada nende kaasamist. Näiteks aitab Instagrami konto teavitada linnanoori toidu- ja toidutootmise küsimustest ja kaasata neid sellesse teemasse ning tõsta seega esile ÜPP eeliseid kõigi kodanike jaoks.
Väljaannete, veebi ja sotsiaalmeedia jaoks mõeldud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi teabematerjalid muutusid kõnealusel perioodil graafilise disaini ning visuaalse ja audiovisuaalse materjali suurema kasutamise tulemusena üldiselt atraktiivsemaks.
Väljaanded
Aruandeperioodil pandi jätkuvalt suurt rõhku elektroonilises vormis väljaannete arendamisele. Nagu varemgi avaldati mitmesugused väljaanded koostöös Euroopa Liidu Väljaannete Talitusega, aga ka infrastruktuuri- ja logistikaametiga Brüsselis (OIB). Uutes väljaannetes püüti rõhutada Euroopa kulinaariapärandit ja poliitikaküsimusi, sealhulgas ELi sanitaar- ja fütosanitaareeskirju (koostöös tervise ja toiduohutuse peadirektoraadiga). Koostati ka teabelehed, et selgitada eelkõige ÜPP ajakohastamist ja lihtsustamist käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid.
Veebisait
Aruandeperioodil tehti komisjoni veebisaidil olulisi muudatusi, mille eesmärk oli muuta see üldsuse jaoks kasutajasõbralikumaks ja asjakohasemaks. Põllumajanduse ja maaelu arengu veebisaidil keskenduti komisjoni talituste digiüleminekule ja veebisisu läbivaatamisele, et parandada juurdepääsetavust ja selgust kõigi kasutajate jaoks.
Veebisait oli jätkuvalt oluline teabeallikas põllumajanduse ja maaelu arengu kohta. Nagu varemgi oli sellel tähtis osa sidusrühmade ja üldsusega konsulteerimisel põllumajandust ja maapiirkondi käsitleva poliitika tulevase suuna üle.
Veebiliiklus suurenes keskmiselt 30 %.
Külalised
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat jätkas sel perioodil osalemist külastajate rühmadele (sh sidusrühmad, üliõpilased ja teadlased) suunatud teabeüritustel, mida korraldas teabevahetuse peadirektoraadi külastuskeskus. Sellise teabevahetuse eesmärk oli süvendada arusaamist ELi põllumajanduse ees seisvatest probleemidest ja võimalustest tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.
Eurobaromeeter
ELi 28 liikmesriigis viidi 2017. aasta detsembris läbi Eurobaromeetri eriuuring, mille tellis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, et uurida, milline on avalik arvamus põllumajanduse, maapiirkondade ja ÜPP kohta. Rohkem kui üheksa osalejat kümnest leidis, et põllumajandus ja maapiirkonnad on tuleviku jaoks olulised. Ohutu ja tervisliku kvaliteetse toidu pakkumine peaks olema ELi põllumajandus- ja maaelupoliitika peamine eesmärk, kusjuures vastajad kutsuvad üles võtma rohkem meetmeid muu hulgas maapiirkondade keskkonna ja majanduskasvu edendamiseks.
IV.KOLMANDATE ISIKUTE ALGATATUD KAASRAHASTATAVATELE MEETMETELE ANTUD TOETUSTE JA KOMISJONI ALGATUSEL VÕETUD TEAVITUSMEETMETE (AVALIKUD HANKED) KULUDE OSAKAAL (KULUKOHUSTUSED JA MAKSED)
|
|
2017
|
2018
|
|
|
Toetused
|
Avalikud hanked
|
Kokku
|
Toetused
|
Avalikud hanked
|
Kokku
|
|
Esialgne kavandatud eelarve
|
3 500 000
|
4 500 000
|
8 000 000
|
4 000 000
|
4 000 000
|
8 000 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulukohustused (eurodes)
|
3 676 801,52
(**)
|
3 980 580,45
(**)
|
7 657 381,97
|
4 008 448,57
(**)
|
3 893 989,35
(**)
|
7 902 437,92
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulukohustused (protsentides)
|
105,05 %
|
88,46 %
|
95,72 %
|
100,21 %
|
97,35 %
|
98,78 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed (eurodes)
|
3 291 910,64
|
3 734 801,71
|
7 026 711,35
|
2 786 752,07
(*)
|
2 496 542,35
(*)
|
5 283 294,42
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väljamaksed vs. kulukohustused (protsentides)
|
89,53 %
|
93,83 %
|
91,76 %
|
69,52 %
|
64,11 %
|
66,868 %
(***)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*) Nende meetmetega seotud maksed jätkuvad ja neid ei ole veel lõpule viidud.
(**) Vt pärast põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2017. ja 2018. aasta välissuhtluse tegevuskavade muutmist.
(***) 2018. aasta meetmetega seotud maksed on veel pooleli.
Maksed on üldjuhul väiksemad kui algselt võetud kulukohustused. Toetuste puhul võib seda selgitada asjaoluga, et esiteks on toetatavate meetmete lõplik maksumus paljudel juhtudel toetusesaaja poolt algselt kavandatust väiksem ning teiseks ei saa kõiki toetusesaajate deklareeritud kulutusi käsitada toetuskõlblikena. Komisjoni algatusel võetud meetmete puhul tuleneb maksete ja kohustuste erinevus asjaolust, et kuigi kulukohustused on kindlaks määratud, on tegelik kulu väiksem tänu kokkuhoiule ja kulutõhusamate meetmete kohaldamisele rakendamise käigus.
V.JÄRELDUS
Aruandeperioodil tugines komisjon ühiste teavitusmeetmete võtmisel jätkuvalt oma kümnele poliitilisele prioriteedile, keskendudes Euroopa Liidu panusele töökohtade loomisse ja majanduskasvu ning käegakatsutavale kasule, mida EL loob oma kodanikele.
Ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu valdkonnas võetud teavitusmeetmete eesmärk oli suurendada teadlikkust selle poliitika panusest majanduskasvu ja elujõulistesse maapiirkondadesse, ressursitõhususse ja kliimamuutuste leevendamisse, aga ka toiduga kindlustatuse tagamisse liidus.
Kõnealusel perioodil toimus eelkõige ulatuslik teavitustegevus, mille eesmärk oli kaasata kogu ELi kodanikud ja sidusrühmad ELi põllumajanduse ja maapiirkondade tulevasi probleeme ja võimalusi käsitlevasse komisjoni arutelusse ja meetmetesse, mis on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlikes ettepanekutes.
Neile teavitusmeetmetele oli iseloomulik tõhusam koostöö komisjoni talituste, teiste ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel.
