EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.7.2019

COM(2019) 334 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2017. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta (kokkuvõte)

Aruanne järelmeetmete kohta, mis on võetud seoses Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovituses 2017. eelarveaasta kohta esitatud ettepanekutega

   Sissejuhatus

26. märtsil 2019 andis Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel heakskiidu komisjoni 2017. eelarveaasta eelarve täitmisele. Euroopa Parlament käsitles eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis 2017. aasta eelarve finantsjuhtimist ning programmide ja poliitika tulemuslikkust, aga tegi ka kokkuvõtte Euroopa Parlamendi panusest usaldusväärse finantsjuhtimise struktuuride loomisse komisjonis ja liikmesriikides parlamendi koosseisu ametiajal 2014–2019.

Euroopa Parlament ja nõukogu on tunnistanud olulisi saavutusi sellel perioodil:

-Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Kontrollikoda ja komisjon on hakanud programmide ja poliitika tulemuslikkusele suuremat tähelepanu pöörama. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hinnangu kohaselt on ELi eelarve tulemusraamistik organisatsiooni liikmete seas kõige arenenum. Komisjon on täiustanud oma iga-aastastes integreeritud finants- ja vastutusaruannetes aruandlust tulemuste kohta. Selline suurem keskendumine tulemustele kajastus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, mille raames arutati varasemast rohkem ELi eelarve tulemusi.

-Euroopa Kontrollikoda tunnistas ELi rahanduse juhtimise pidevat paranemist, avaldades – teist korda pärast iga-aastase kinnitava avalduse esmakordset esitamist 1994. aastal – maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse, mitte vastupidise arvamuse.

-Euroopa Kontrollikoda avaldas jätkuvalt heakskiitva arvamuse nii ELi eelarve aastaaruande kui ka tulude kohta.

-2017. eelarveaastal vähenes kulude üldine veamäär 2,4 %ni (2016. aastal 3,1 %, 2015. aastal 3,8 % ja 2014. aastal 4,4 %).

-Toetusõigustel põhinevates maksetes (nt maksed, mis on seotud otsetoetusega põllumajandustootjatele, Erasmuse programmis osalevate üliõpilastega, eelarvetoetusega kolmandatele riikidele ja ELi töötajate palkadega), mis moodustavad enam kui poole ELi 2017. aasta eelarvest tehtud maksetest, olulisi vigu ei olnud.

-Kokku lepiti uus ELi finantsmäärus, millega kehtestatakse muu hulgas lihtsamad eeskirjad, edendatakse ühtset auditilähenemisviisi ja tugevdatakse vastutusaruandlust.

Need positiivsed sündmused peegeldavad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja vahelist pidevat ja sisulist koostööd.

Komisjoni ja rakendusametite ELi 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse Euroopa Parlamendi raportöör Ayala Sender rõhutas 26. märtsi 2019. aasta täiskogu istungil toimunud arutelul koos õppimise tähtsust, et tagada liidu eelarve täitmine kavandatu kohaselt (prioriteetide ning seaduslikkuse ja korrektsuse mõttes). 

Nõukogu eesistujariiki esindav George Ciamba märkis: „Euroopa Parlamendil ja nõukogul paistab olevat üldiselt sama lähenemisviis. Avaldame heameelt paranduste üle, mis on kõigile nähtavad, ning ootame liikmesriikide asutustelt, komisjonilt ja kontrollikojalt püsivalt head tööd, mida veelgi täiustatakse. Peame saatma Euroopa kodanikele ja maksumaksjatele selge signaali, et ELi vahendeid kasutatakse vastutustundlikult ja täites aruandekohustust.“

Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne märkis, et Euroopa Parlamendi vastu võetud otsused eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ei tähenda kunagi täielikku tegevusvabadust, vaid on osa pikemast koostööprotsessist.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on võimalus kõigile sidusrühmadele meenutada toimunud arengut ja tuvastada nii häid tavasid kui ka puudusi, et finantsjuhtimist veelgi parandada ning saavutada ELi eelarve valdkonnas paremaid tulemusi.

Varasemast (näiteks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustest, Euroopa Kontrollikoja tööst ja komisjoni hindamistest) saadud õppetunde võeti arvesse komisjoni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute eelnõudes, et parandada tulemusraamistikku, muuta eeskirju veelgi lihtsamaks ning lahendada uusi probleeme, võttes kasutusele nüüdisaegsed rahastamisallikad ja tugevdades ELi eelarve kaitset juhtude vastu, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

2017. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tegid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile ettepanekuid, mis keskendusid järgmistele küsimustele:

-programmide ja poliitika tulemuslikkus;

-vastutusaruandlus, sealhulgas veamäärade arvutamise meetod;

-Euroopa rahaliste vahendite rakendamine;

-muud konkreetsed küsimused, nagu huvide konfliktid.

Käesolevas aruandes, mis on 2018. aasta integreeritud finants- ja vastutusaruannete osa, käsitleb komisjon peamisi eelarve täitmisele heakskiidu täitmisega seotud ettepanekuid. Üksikasjalikud vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu konkreetsetele ettepanekutele 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel, sealhulgas seoses Euroopa Kontrollikoja eriaruannetega esitatud ettepanekutele, avaldatakse hiljem.

1.Programmide ja poliitika tulemuslikkus

Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutasid, et ELi 2017. aasta eelarve toetas edukalt ELi prioriteetide ja poliitika elluviimist, täiendades liikmesriikide vahendeid.

Nagu Euroopa Parlament märkis, puudutab see eelkõige programmi „Horisont 2020“, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, maaelu arengu programme, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning 80 riigis antud humanitaarabi.

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsusid komisjoni üles parandama tulemuslikkusandmete kasutamise aruandlust. Komisjon esitab oma tulemusaruannetes ajakohastatud tulemuslikkusandmeid ning keskendub rohkem andmete kvaliteedile ja aruandlusele selle kohta, kuidas tulemuslikkusandmeid kasutatakse. Näiteks võeti praeguste programmide tulemusauditite, programmide seire ja vahehindamiste järeldusi arvesse kulude põhjalikul läbivaatamisel, mis kaasneb komisjoni ettepanekutega tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ja valdkondlike programmide kohta eesmärgiga tugevdada tulevaste programmide tulemuskesksust. See ettepanek viidi täielikult ellu iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastuvõtmisega 25. juunil 2019.

Lisaks sellele esitas komisjon põhjalikud tulemuslikkusandmed iga programmi kohta, mida käsitletakse ELi 2020. aasta eelarve projekti ettepanekule lisatud programmide tegevusaruannetes. Eelarvepädevad institutsioonid kavatsevad seda teavet kasutada oma otsustusprotsessis.

Komisjon on teinud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul ettepaneku tugevdada kõigi programmide tulemuskesksust, kehtestades selgemad eesmärgid ja keskendudes väiksemale arvule kvaliteetsematele tulemusnäitajatele. See lihtsustab tulemuste jälgimist ja mõõtmist ning asjakohaste meetmete võtmist.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek on ühtlustatum, programmide arvu on vähendatud ja killustatud rahastamisallikad koondatakse uutesse integreeritud programmidesse. On tehtud ettepanek tugevdada seost Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuse rahastamise vahel ning ühises põllumajanduspoliitikas liigub rõhuasetus nõuete täitmiselt ja eeskirjadelt tulemustele ja tulemuslikkusele, näiteks võttes kasutusele liikmesriikide strateegilised kavad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamisi ettepanekuid põllumajandus-, ühtekuuluvus-, rände- ja teaduspoliitika tulevase kujundamise kohta käsitletakse mitmeaastase finantsraamistiku programmide järgmise põlvkonna üle käimasolevate läbirääkimiste raames.

2.Vastutusaruandlus

Integreeritud finants- ja vastutusaruanded on ELi rahanduse aruandlusprotsessi oluline element. Neisse koondatakse põhjalik teave ELi eelarve täitmise, tulemuslikkuse, tulemuste, usaldusväärse finantsjuhtimise ja kaitse kohta. Vastavalt 2018. aasta finantsmäärusele hõlmab see lõplikku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet, siseauditeid käsitlevat aastaaruannet, vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalist prognoosi, mis hõlmab järgnevat viit aastat, liidu rahanduse hindamisaruannet, mis põhineb saavutatud tulemustel, ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete aruannet.

2018. eelarveaasta aruandluses käsitletakse mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut, mis puudutavad muu hulgas pikaajalist prognoosimist, tulemuste aruandlust ja veamäärade esitamist.

Komisjonil on usaldusväärne nõuetele vastavuse süsteem. Ta esitab iga oma talituse veamäärad iga-aastastes tegevusaruannetes ja kõigi poliitikavaldkondade veamäärad oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Kõnealused veamäärad arvutatakse järjepideva metoodika alusel, võttes arvesse, et õigusraamistikud, juhtimiskeskkond ja muud üksikasjad on poliitikavaldkonniti erinevad. Sisse on seatud ELi eelarve mitmeaastased sisekontrollisüsteemid, et ennetada ja avastada vigu enne maksete tegemist ja teha korrektsioone, kui vead leitakse pärast maksete tegemist. Komisjon annab sidusrühmadele täieliku ülevaate, esitades kaks näitajat: vearisk maksete tegemise ajal (enne korrektsioone) ja vearisk lõpetamise ajal (pärast korrektsioone). Komisjoni eesmärk ELi fondide haldajana on tagada, et pärast programmi lõpetamist ja kõigi kontrollide tegemist jääb allesjäänud veamäär alla 2 %.

Komisjon teeb edasisi jõupingutusi, et parandada ja ühtlustada oma aruandlust iga peadirektori iga-aastastes tegevusaruannetes, eelarveprojektile lisatavates programmide tegevusaruannetes ning komisjoni vastuvõetud iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Komisjon võtab sellega seoses arvesse ka Euroopa Kontrollikoja soovitusi.

Komisjon tegutseb tuvastatud puuduste käsitlemisel täiesti läbipaistvalt. Puudused esitatakse selgelt iga peadirektori iga-aastases tegevusaruandes tehtud reservatsioonides. Kui peadirektor teeb reservatsiooni, peab ta koostama ka asjaomaste puuduste parandamise tegevuskava. Jagatud eelarve täitmise kontekstis on aga liikmesriigid kohustatud koostama tegevuskavad tulenevalt asjaomase peadirektori iga-aastases tegevusaruandes esitatud reservatsioonidest.

Iga-aastasi tegevusaruandeid, programmide tegevusaruandeid ja hindamisaruandeid võetakse arvesse iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Neid aruandeid täiustatakse pidevalt muu hulgas komisjoni siseauditi talituse, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu tagasiside põhjal.

Komisjon peab Euroopa Kontrollikojaga pidevat dialoogi veamäärade hindamise ja esitamise meetodi võimalike paranduste ning ELi eelarvest rahastatavate programmide tulemuste esitamise üle.

Mis puudutab nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ettepanekut tingimuslike kohustuste kohta, siis sisaldab ELi raamatupidamise aastaaruanne üksikasjalikku teavet olemasolevate kohustuste kohta, sealhulgas ELi eelarve riskide kohta, mis tulenevad eelarvetagatistest ja finantsabi programmide tagatistest. 2018. aasta finantsmääruse kohaselt esitab komisjon alates 2021. aastast eelarveprojektile lisatud spetsiaalses töödokumendis nende kohustuste jätkusuutlikkuse hinnangu.

Selleks et vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruandlusettepanekutele, mis puudutavad pagulas- ja rändekriisi ning rahastamisvahenditega seotud rahastamist, esitas komisjon 2019. aasta veebruaris Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande rände- ja pagulaskriisi (2015–2017) jaoks kogutud vahendite rakendamise kohta ning teeb seda edaspidi korrapäraselt.

Seoses ettepanekuga anda teavet 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendite sulgemise kohta annab komisjon kehtivate õigusaktide kohaselt aru 2007.–2013. aasta rakenduskavade lõpetamisel tehtud edusammudest. Komisjon esitab alates 2018. aruandeaastast programmitöö perioodi lõpetamise lõpptulemuste aruande asjaomaste peadirektoraatide iga-aastaste tegevusaruannete raames. See programmitöö perioodi lõpetamist käsitlev aruanne sisaldab rakenduskavade kaupa rahastamiskõlblikku summat lõpetamiskuupäeva seisuga, sealhulgas võimaluse korral rahastamisvahendite kohta. Samuti sisaldab see rakenduskavade kaupa teavet sissenõutavate summade kohta, kui neid on.

3.Euroopa Liidu vahendite kasutamine

Euroopa Kontrollikoda keskendus oma 2017. aasta aruandes täitmata kulukohustustele, millest sai hiljem eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelus tähtis teema. Täitmata kulukohustused on võetud, kuid veel maksmata kulukohustuste summa. See tuleneb mehaaniliselt asjaolust, et kulukohustused on mitmeaastases eelarves jaotatud suhteliselt ühtlaselt, samal ajal kui maksed koonduvad eelarveperioodi lõppu, sest enamik kulukohustusi on seotud investeeringutega, mille tegemiseks kulub aega. Kuna projektide elluviimiseks kulub mitu aastat, on tavaline, et esialgsete kulukohustuste ja tegelike maksete vahel tekib viivitus. Viivituse kestus sõltub peamiselt rahastatud projektide pikkusest ja iga programmi suhtes kohaldatavatest eeskirjadest.

Euroopa Parlament juhtis tähelepanu asjaolule, et täitmata kulukohustused suurenesid märkimisväärselt muu hulgas seetõttu, et 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine hilines, uute nõuete rakendamisel esines raskusi ja ühtekuuluvuspoliitikas muudeti kohustustest vabastamise eeskirju (aasta N+2 muudeti aastaks N+3). Need koos eelrahastamise määrade tõstmisega aitasid kaasa ELi vahendite aeglasemale rakendamisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alguses. Komisjon leiab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku õigeaegne vastuvõtmine 2019. aasta sügisel on nende varasemate probleemide kordumise vältimiseks ülimalt oluline.

Nõukogu oli mures ohu pärast, et hoolimata eelarve paindlikkuse suurenemisest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimaste aastate vajaduste rahuldamiseks ei ole olemasolevad maksete assigneeringud kõikide maksenõuete arveldamiseks piisavad. Nõukogu kutsus komisjoni üles jätkuvalt parandama nii maksete prognoose kui ka järelevalvemehhanisme, et hallata seda ohtu, prognoosida korrakohaseid väljamakseid ja tagada liikmesriikide osaluse prognoositavus.

Komisjon jälgib pidevalt maksevajaduste muutumist, et parandada eelarve prognoositavust ja juhtida seonduvaid eelarveriske. Alates 2015. aastast esitab komisjon ELi pikaajaliste maksevajaduste iga-aastase prognoosi, mis antakse alates 2018. aastast välja ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalise prognoosi iga-aastase aruandena. Selles aruandes esitatakse prognoos, mis hõlmab nii ELi poolt juba võetud täitmata kulukohustuste katmiseks vajalikke makseid kui ka makseid nende uute kulukohustuste täitmiseks, mis viieaastase ajavahemiku jooksul alles kokku lepitakse, nagu nõutakse 2018. aasta finantsmääruses.

Maksete prognoosi usaldusväärsuse ja stabiilsuse peamine tegur on ühtekuuluvuspoliitika elluviimine, mis võtab praegu ligikaudu ühe kolmandiku ELi eelarvest ja on mahukaim diferentseeritud assigneeringute kaudu rakendatav kulupoliitika. Kuna seda rakendatakse jagatud eelarve täitmise korra alusel, oleneb maksete tegemise ja prognoosimise kiirus suuresti liikmesriikide kavadest.

Komisjon on seadnud oma ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta eesmärgi tagada maksete ülemmäärade piisavus ning aastaeelarvete stabiilsem ja prognoositavam täitmine. Eelkõige on aastateks 2021–2027 kavandatud maksete ülemmäärad tasemel, mis on piisav eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katmiseks ja täitmata kulukohustuste kasvu piiramiseks, aga ka järgmise põlvkonna kuluprogrammidele sujuva ülemineku võimaldamiseks. Maksete stabiilsema ja prognoositavama arengu soodustamiseks on komisjon teinud ettepaneku kohandada ühtekuuluvuspoliitika konkreetset rakenduskorda (nt naasta kulukohustustest vabastamise N+2 aasta reegli juurde, vähendada eelrahastamise määra, et vältida sissenõutavate summade kogunemist ja edendada kiiremat rakendamist).

Samuti tegi komisjon ettepaneku säilitada maksete koguvaru ja ettenägematute kulude varu mehhanismid, mida võib kasutada selle perioodi mitmeaastase finantsraamistiku üldise maksete ülemmäära piires, et tulla toime maksevajaduste võimaliku ülisuure kõikumisega. Need vahendid on tõendanud oma kasulikkust maksete haldamisel kogu finantsraamistiku kestel juba ajavahemikul 2014–2020.

Lisaks sellele jätkab komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada ELi vahendite õigeaegne rakendamine mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames ning anda liikmesriikidele märkimisväärset toetust, sealhulgas tehnilist abi ja nõustamisteenuseid, et parandada nende ELi vahendite rakendamise suutlikkust. Parema rakendamise rakkerühmas (loodi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide paremaks rakendamiseks eelmisel perioodil) saadud kogemusi on praegusel perioodil raskustes olevate programmide puhul arvesse võetud. Olukorra parandamiseks peetakse asjaomaste liikmesriikidega tihedat dialoogi.

4.Konkreetsed küsimused

4.1    Tulud

Euroopa Parlament märgib, et eelarve peadirektoraat tegi juba teist aastat järjest reservatsiooni Ühendkuningriigi kogutud traditsiooniliste omavahendite väärtuse kohta, sest Ühendkuningriik ei teinud liidu eelarve jaoks kättesaadavaks tekstiiltoodete ja jalatsite impordilt maksmata jäetud tollimakse. Parlament avaldab heameelt rikkumismenetluse üle, mille komisjon algatas 2018. aasta märtsis tollipettuse juhtumi järelmeetmena.

Pärast mitut õiguslikku sammu ja Ühendkuningriigilt 2018. aasta veebruaris saadud vastuse analüüsi andis komisjon juhtumi 2019. aasta märtsis Euroopa Liidu Kohtusse.

Alates 2017. aasta oktoobrist hakkasid Ühendkuningriigi ametiasutused mõningaid komisjoni nõutud parandusmeetmeid järk-järgult rakendama, kuid keelduvad endiselt tegemast ELi eelarve jaoks kättesaadavaks ELi eelarvele võlgnetavaid traditsiooniliste omavahendite summasid.

Andmete analüüs näitab, et Ühendkuningriigis on pärast parandusmeetmete võtmist traditsiooniliste omavahendite mittelaekumine järsult vähenenud.

Euroopa Parlament kutsub ka komisjoni üles selliseid juhtumeid käsitlema, kinnitades uuesti selget vajadust suurema koostöö järele liikmesriikide tolliasutuste vahel, et vältida kahju liidu ja liikmesriikide eelarvetele ning liidu tootestandarditele.

Komisjon võtab meetmeid tollimaksust kõrvalehoidumisega põhjustatud kahjude vältimiseks. Kui komisjon leiab, et liikmesriikide kontroll ei ole tõhus ja traditsioonilised omavahendid jäävad seetõttu laekumata, vastutavad liikmesriigid nende kahjude eest, kusjuures hilinenud maksmise korral kohaldatakse väga suurt viivist. Komisjon tegutseb kohe, kui tuvastatakse rikkumine.

Vastutus tollimaksude kogumise eest lasub peamiselt liikmesriikidel. Seetõttu teeb komisjon liikmesriikidega tihedat koostööd, et tagada liidu finantshuvide kaitsmiseks ELi tollialaste õigusaktide järjepidev kohaldamine liikmesriikides.

Samuti kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles parandama impordivoogude järelevalvet ja vaatama läbi olemasolevat kontrolliraamistikku ning dokumenteerima paremini selle kohaldamist, et kontrollida liikmesriikide kaalutud keskmise määra arvutusi, mille liikmesriigid esitavad oma käibemaksudeklaratsioonides.

Mis puudutab järelevalvet ja andmekaevet, siis kuna kauplemismahud kasvavad ja riikide tolliasutused seisavad silmitsi rahaliste piirangutega, peavad liikmesriigid varasemast rohkem tuginema automatiseeritud riskianalüüsile, et keskenduda kõige probleemsematele saadetistele, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust.

Kõigil liikmesriikidel on juba juurdepääs väliskaubanduse automatiseeritud seirevahendile, mis annab neile korrapäraselt ajakohastatud teavet komisjoni käimasoleva impordivoogude ja impordihindade analüüsi kohta (statistiliste andmete kaeve). Et toetada liikmesriike nende kontrollitegevuse tõhustamisel, hangib komisjon siiski lähiaastatel liidu uue tolliseadustiku alusel üksikasjalikumaid andmeid impordi kohta, mis hõlbustab andmekaeve meetodite laiemat kasutamist.

Praegu vaadatakse läbi kaalutud keskmise määra arvutamise kontrolliraamistikku, et ühtlustada veelgi töö dokumenteerimist ja ühtlustatud kaalutud keskmise käibemaksumäära kontrollnimekirja. See ettepanek peaks täidetama 2019. aasta lõpuks.

4.2 Huvide konfliktid

Euroopa Parlamendi resolutsioonis palutakse komisjonil võtta Tšehhi Vabariigis väidetavalt tekkinud huvide konflikti juhtumi puhul järelmeetmeid ning arutada liikmesriikidega üldiselt seda küsimust.

2018. aasta finantsmäärus sisaldab huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise rangemaid eeskirju, mis kehtivad alates 2. augustist 2018. Neid kohaldatakse esimest korda otse ka liikmesriikide suhtes, kes haldavad ELi vahendeid jagatud eelarve täitmise raames. Komisjon on andnud 2018. aastal toimunud mitmel kohtumisel liikmesriikide ametiasutustega liikmesriikidele juhiseid nende eeskirjade rakendamise kohta. Kõik liikmesriigid peavad komisjoni teavitama uute eeskirjade järgimise tagamiseks võetud meetmetest. 10. aprillil 2019 korraldati huvide konfliktide juhtimise teemaline konverents. Komisjon jätkab juhiste andmist.

Seoses Tšehhi Vabariigi konkreetse juhtumiga on läbi viidud liidu ja liikmesriigi õiguse kohaldamist käsitlevad põhjalikud auditid. Auditi protseduuri teostamisel järgitakse täielikult asjakohastes eeskirjades sätestatud kohaldatavaid reegleid ja tähtaegu. ELi finantshuvide kaitseks ei tehta ettevaatusabinõuna kuni olukorra selgitamiseni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames ELi eelarvest ühtegi asjaomast makset. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti kursis, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsusnõudeid.

4.3. Detsentraliseeritud asutused

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles jälgima rubriigi 3 raames tegutsevaid asutusi ja juhitakse tähelepanu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti juhtimise puudustele.

Komisjon ei vastuta otseselt detsentraliseeritud asutuste eelarve haldamise eest. Seetõttu otsustab Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise eraldi, et kajastada nende iseseisvust eraldiseisvate juriidiliste isikutena. Detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi kohaselt jälgib komisjon, et need asutused tegutseksid kooskõlas liidu eeskirjade ja huvidega.

Sellise järelevalve tegemise mehhanisme on tugevdanud uue finantsraamistiku määruse jõustumine 2019. aasta mais. Uute eeskirjadega pannakse asutustele järgmised kohustused: rakendada tõhusat sisekontrolli, mis põhineb sisekontrolliraamistikul, mille komisjoni kehtestas oma talitustele; töötada välja sisekontrollisüsteem, et leevendada peamisest asukohast eemal asuvate büroode tegevuse konkreetseid riske; lisada programmdokumenti kriitiliste auditisoovituste põhjuseks olnud probleemide kordumise vältimise strateegia ning anda aru sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Nii nagu varem, annavad asutused oma iga-aastases tegevusaruandes aru kõigi sise- ja välisauditi soovituste järelmeetmete kohta ning teavitavad haldusnõukogu, kus on esindatud komisjon.

Muud meetmed hõlmavad asutuste kohustust teavitada haldusnõukogu viivitamatult finantsrikkumistest ja pettustest, mille on tuvastanud Euroopa Kontrollikoda, siseauditi talitus ja OLAF. Komisjonil on õigus saada kogu vajalik teave eelarve kohta.

Mis puudutab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti juhtimist, siis on komisjon suhtunud ja suhtub jätkuvalt olukorda väga tõsiselt.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet koostas 2018. aastal tegevuskava oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste kõrvaldamiseks ning rakendab seda aktiivselt, andes korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile.

Komisjon on toetanud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit, pakkudes nõu ja oskusteavet võetud meetmete kohta (eelkõige hanke-, eelarve- ja värbamisküsimustes).

Euroopa Parlament on väljendanud heameelt tugiameti tegevuskava ja võetud meetmete üle.

Komisjoni esindaja tugiameti haldusnõukogus jälgib jätkuvalt, kas tugiamet rakendab tegevuskava nii, et varasemad puudused parandatakse ja võetakse kõik vajalikud meetmed.

4.4 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)

Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles tagama, et EFSI juhtorganid võtaksid laenulepingute allkirjastamisel arvesse nõuetekohast geograafilist tasakaalu ja annaksid parlamendile aru tehtud edusammudest.

EFSI on nõudluspõhine, kuid EFSI investeerimissuunistes nähakse ette, et tuleb teha kõik endast olenev, et tagada investeerimisperioodi lõpus võimalikult suure hulga piirkondade hõlmamine ja vältida liigset geograafilist kontsentratsiooni. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank on rakendanud mitu meedet nõuetekohase geograafilise tasakaalu tagamiseks. Meetmed põhinevad EFSI muudetud määrusel (EFSI 2.0). Need hõlmavad muu hulgas järgmist:  

-sihipärasem kohapealne teavitustegevus, tehes tõhusamat koostööd riiklike tugipankade või -asutustega, sealhulgas luues investeerimisplatvorme ja tõhusamaid koostöömudeleid (nt Euroopa Investeerimisfondi riiklike tugiasutuste omakapitali platvorm);

-Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI kombineerimise hõlbustamine;

-nõustamiskeskuse suurem roll projektide algatamise ja arendamise hõlbustamiseks, eriti vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades.

Lisaks sellele jälgivad komisjon, Euroopa Investeerimispank ja EFSI juhatus korrapäraselt EFSIst toetust saavate investeeringute geograafilist jaotust. Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks sisaldavad igakuised aruanded EFSIst toetust saavate toimingute kohta ja EFSI rakendamise aastaaruanded geograafilise jaotuse teavet.

   4.5 Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine ELi institutsioonides

Euroopa Parlament kutsub komisjoni ja teisi ELi institutsioone üles ametisse nimetamise menetlused vajaduse korral läbi vaatama ja võtma täiendavaid meetmeid läbipaistvuse, õigluse ja võrdsete võimaluste parandamiseks nendes menetlustes. 2018. aasta septembris toimunud institutsioonidevaheline ümarlaud oli viljakas ja võimaldas institutsioonide esindajatel poliitilisel või kõrgema juhtkonna tasandil arutada, kuidas nad oma menetlusi korraldavad. Ümarlaual kinnitati, et eeskirjade rakendamise viis eri institutsioonides on nii piisav kui ka otstarbekohane ning et on olemas ka palju ühiseid parimaid tavasid. Kõigil institutsioonidel on sama eesmärk: värvata, nimetada ametisse ja edutada andekaid inimesi, lähtudes oskustest, kvalifikatsioonist ja kogemustest. Komisjon võtab asjakohaseid järelmeetmeid, rõhutades siiski, et nii nagu kõik institutsioonid tegutseb ta iseseisvalt talle aluslepingutes ja kohaldatava õiguse raames antud volituste piires. See hõlmab ka õigust otsustada oma sisemise korralduse, töökorra ja oma personalieeskirjadest tulenevate ametisse nimetava asutuse volituste täitmise üle.

5.    Järeldus

Komisjon peab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ELi rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eest vastutamise seisukohast äärmiselt oluliseks.

Komisjon teeb kõik endast oleneva, et soodustada pidevat ja sisulist koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Kontrollikojaga ELi vahendite haldamise valdkonnas.

Ta on võtnud endale kohustuse rakendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses esitatud peamised soovitused ja ettepanekud. Mõni neist on juba täielikult rakendatud ja teisi veel rakendatakse.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab olulise võimaluse võtta saadud kogemusi arvesse ja muu hulgas veelgi lihtsustada eeskirju ning parandada üldist tulemusraamistikku. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 suhtes kokkuleppele jõudmine 2019. aasta sügisel on ELi poliitikavaldkondade rakendamise õigeaegse alustamise tagamiseks tehtava töö seisukohast otsustava tähtsusega.

* * *