EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.7.2018

COM(2018) 502 final

2018/0266(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

2.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon teostas 2017. aastal ELi ja Côte d’Ivoire’i vahelise kalandusalase partnerluslepingu kehtiva protokolli eelhindamise ja protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise. Hindamise järeldused on esitatud töödokumendis 3 .

Hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et ELi tuunipüügisektor on väga huvitatud püügitegevusest Côte d’Ivoire’is ning protokolli uuendamine aitaks tugevdada kalapüügikontrolli ja järelevalvet ning tõhustaks selle piirkonna kalavarude majandamist. Abidjani tähtsus Lääne-Aafrika ühe peamise lossimissadama ja töötlemiskohana muudab uue kavandatud protokolli nii ELi tuunipüügisektori kui ka partnerriigi jaoks oluliseks.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

1.Hindamise raames konsulteeriti liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Côte d’Ivoire’i kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.

3.MÕJU EELARVELE

Protokollis sätestatud 682 000 euro suurune aastane rahaline toetus jaguneb järgmiselt:

a) 330 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsu eest 5 500 tonni suurusele võrdluskogusele protokolli rakendamise kahel esimesel aastal ja 275 000 euro suurune aastane toetus järgnevatel aastatel (kolmandal kuni kuuendal aastal);

b) 352 000 euro suurune aastane toetus Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalandussektori arenguks protokolli rakendamise kahel esimesel aastal ja 407 000 euro suurune aastane toetus järgnevatel aastatel (kolmandal kuni kuuendal aastal). Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada Côte d'Ivoire’i sisevete ja merekalavarude säästlikku majandamist.

2018/0266 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis17. märtsil 2008 vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 242/2008 4 Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (edaspidi „leping“), 5 lepingut on seejärel automaatselt pikendatud ja see on endiselt jõus.

(2)Lepingu kehtiv protokoll, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kaotab kehtivuse 30. juunil 2018.

(3)Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi lepingu rakendamise uue protokolli üle (edaspidi „protokoll“). Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokolli eelnõu 16. märtsil 2018.

(4)Protokolliga võimaldatakse Euroopa Liidul ja Côte d’Ivoire’i Vabariigil teha ühtlasi tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, kalavarude vastutustundlikku kasutust Côte d’Ivoire’i vetes ja Côte d’Ivoire’i jõupingutusi sinise majanduse arendamisel.

(5)Seetõttu on asjakohane anda luba protokollile alla kirjutada.

(6)Selleks et Euroopa Liidu laevad saaksid püügitegevust kiiresti alustada, tuleks pärast protokolli allkirjastamist seda kuni jõustumiseni kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat peab andma protokolli üle läbirääkimisi pidava(te)le isiku(te)le täielikud volitused protokolli allkirjastamiseks liidu nimel, tingimusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 13 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 6 struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 7

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻    Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 8  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.    Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    Vastu võetud 15. veebruaril 2018 toimunud hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 3595. koosolekul.

(2)    ELT L 170, 22.6.2013, lk 2.

(3)    SWD (2017) 446 final, 12.12.2017.

(4)    ELT L 75, 18.3.2008, lk 51–52.

(5)    ELT L 48, 22.2.2008, lk 41–45.

(6)    ABM: (Activity-Based Management): tegevuspõhine juhtimine; ABB (Activity-Based Budgeting): tegevuspõhine eelarvestamine.

(7)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(8)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(9)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(10)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(11)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(12)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(15)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(16)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(17)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(18)    AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(19)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(20)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.7.2018

COM(2018) 502 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

nõukogu ettepanek:

Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

LISA

EUROOPA LIIDU JA CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIGI VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL

(2018–2024)

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.Partnerluslepingu artikli 5 alusel on alates protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast antud kuueks aastaks järgmised kalapüügivõimalused:

–tuunikülmutusseinerid: 28 laeva

–triivõngelaevad: 8 laeva

Kõnealused kalapüügivõimalused hõlmavad pika rändega liike (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas loetletud liigid), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud või keelustatud liigid.

2.Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 osutatud tingimustel.

3.Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad (edaspidi „Euroopa Liidu laevad“) võivad Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kala püüda üksnes tingimusel, et neil on käesoleva protokolli kohane püügilitsents Côte d’Ivoire’i püügipiirkonna jaoks.

Artikkel 2

Läbipaistvus

Vastavalt käesoleva protokolli artiklile 11 kohustub Côte d’Ivoire esitama teabe kõikide kokkulepete kohta, millega antakse muudele välismaistele laevadele juurdepääs Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnale, eelkõige väljastatud lubade arvu ja püütud saagi kohta.

Lisaks esitab Côte d’Ivoire andmed oma tööstusliku tuunipüügi litsentsiga tuunipüügilaevade püügikoormuse kohta.

Artikkel 3

Rahaline toetus – maksetingimused

1.Kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on 682 000 eurot aastas ehk artiklis 1 osutatud ajavahemikul kokku 4 092 000 eurot.

2.Rahaline toetus hõlmab järgmist:

(a)330 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnale protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ning 275 000 eurot järgnevatel aastatel, mis vastab 5 500 tonni suurusele aastasele võrdluskogusele, ning

(b)iga-aastane eritoetus 352 000 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 407 000 eurot protokolli järgnevatel kohaldamisaastatel, mille eesmärk on toetada Côte d’Ivoire’i kalanduspoliitikat.

3.Lisaks on vastavalt II lisas sätestatud korrale laevaomanike iga-aastane rahaline toetus juurdepääsu eest Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnale hinnanguliselt 330 400 eurot.

4.Lõiget 2 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 5, 6 ja 9 ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

5.Kui Euroopa Liidu laevade kogupüük ületab neile Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kehtestatud võrdluskoguse, suurendatakse protokolli kahel esimesel aastal aastast rahalist toetust 60 euro võrra ja järgnevatel aastatel 70 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogusummale vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

6.Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osamakse tasutakse esimese aasta eest hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

7.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub Côte d’Ivoire’i ametiasutuste ainupädevusse.

8.Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus makstakse Côte d’Ivoire’i riigikassa kontole.

Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus makstakse valdkondliku toetuse eriotstarbelisele kontole Côte d’Ivoire’i riigikassas.

(a)Côte d’Ivoire’i ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Komisjonile eelnimetatud pangakonto andmed.

(b)Iga rahaline toetus kirjendatakse riigieelarvesse ja selle suhtes kohaldatakse Côte d’Ivoire’i riigi rahanduse juhtimise eeskirju ja menetlusi.

Artikkel 4

Valdkondlik toetus

1.Käesoleva protokolli kohase valdkondliku toetusega aidatakse kaasa Côte d’Ivoire’i karjakasvatuse, kalanduse ja vesiviljeluse strateegilise arengukava (PSDEPA) rakendamisele. Selle eesmärk on edendada sisevete ja mere kalavarude säästlikku majandamist, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

–püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamine;

–kalavarusid käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste suurendamine;

–kalandusstatistika parandamine;

–väikesemahulise kalapüügi toetamine;

–rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

–meremajanduse ja vesiviljeluse arengu toetamine.

2.Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust lepivad Euroopa Liit ja Côte d’Ivoire kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

(a)ühe ja mitme aasta lõikes seatud suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

(b)ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid ja tegevused, et edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki, võttes arvesse Côte d’Ivoire’i riikliku kalandus- ja vesiviljeluspoliitika prioriteete;

(c)kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.Kõikidest ettepanekutest muudatuste tegemiseks mitmeaastases või aastases valdkondlikus kavas või erisummade kasutamises iga aasta algatuste jaoks, tuleb eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ja need peavad saama ühiskomitees mõlema poole heakskiidu, vajadusel kirjavahetuse teel.

4.Igal aastal hindavad lepinguosalised ühiskomitee raames mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemusi. Kui hinnangust selgub, et artikli 3 lõike 2 punkti b kohase rahalise toetuse eesmärkide saavutamine ei ole kavandatuga kooskõlas või on toetuse rakendamine ühiskomitee arvates ebapiisav, võib rahalise toetuse summat muuta või selle maksmise peatada.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja kokkulepet, kui valdkondliku toetuse rakendamine vastab taas ühiskomitees vastu võetud kavale.

Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet valdkondliku toetuse üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist kuni artikli 3 lõike 2 punktiga b ettenähtud rahalise toetuse erisumma lõpliku ärakasutamiseni.

Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, ei tohi rahalise eritoetuse maksmine siiski kesta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

Artikkel 5

Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Côte d’Ivoire’i vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.Protokolli kehtivusaja jooksul teevad Euroopa Liit ja Côte d’Ivoire’i ametiasutused koostööd, et hinnata Côte d’Ivoire’i püügipiirkonna püügi, püügikoormuse ja kalavarude seisundi arengut.

3.Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Lepinguosalised kohustuvad järgima Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) kõiki soovitusi.

4.Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega ühiskomitees nõu ja võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt meetmeid, et tagada Euroopa Liidu laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

5.Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada kontrolli-, järelevalve- ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse mehhanisme Côte d’Ivoire’i Vabariigis.

Artikkel 6

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.Artiklis 1 esitatud kalapüügivõimalusi võib artikli 5 lõikes 4 osutatud nõupidamiste järel vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et suurendamine ei kahjustata Côte d’Ivoire’i kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 3 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2.Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3.Kalapüügivõimaluste jaotamine laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 4 lõikes 5 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

4.Vajaduse korral võib ühiskomitee vaadata läbi käesoleva protokolliga sätestatud tehnilised püügitingimused ja valdkondliku toetuse rakendamise korra ning neid kohandada.

Artikkel 7

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1.Kui Euroopa Liidu laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, peab Euroopa Liit nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Côte d’Ivoire’i Vabariigiga nõu. Kõnealuste nõupidamiste raames võtavad lepinguosalised arvesse asjaomaseid teadusalaseid nõuandeid, eelkõige piirkondlike ja allpiirkondlike kalandusorganisatsioonide nõuannetega. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja mitmeaastaste halduskavade kehtestamises. Vajaduse korral teevad nad protokollis ja selle lisas muudatusi.

2.Artikli 5 lõikega 4 ette nähtud konsultatsioonide tulemusel võivad lepinguosalised lubada korraldada Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt.

2.1.Selleks edastab Euroopa Liit Côte d’Ivoire’i ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud

·laeva tehnilised omadused;

·laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

·ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, püügivahend, uuritavad piirkonnad jne).

2.2.Katsepüügi püügireisi kestus on kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Côte d’Ivoire’i ametiasutuste kehtestatud loatasu.

2.3.Lipuriigi teaduslik vaatleja ja Côte d’Ivoire’i ametiasutuste valitud vaatleja on laeva pardal kogu püügireisi vältel.

2.4.Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

2.5.Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks.

Artikkel 8

Kohaldatavad õigusaktid

1.Euroopa Liidu laevad teostavad Côte d’Ivoire’i vetes kalapüüki kooskõlas Côte d’Ivoire’i seadustega, välja arvatud juhul, kui lepingu või käesoleva protokolliga on nähtud ette teisiti.

2.Côte d’Ivoire’i ametiasutused teavitavad Euroopa Liitu võimalikult kiiresti kõigist kalandussektoriga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

3.Euroopa Liit teavitab Côte d’Ivoire’i ametiasutusi võimalikult kiiresti kõigist Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügiga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

Artikkel 9

Protokolli rakendamise peatamine

1.Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

(a)erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktis h ja mis takistavad kalapüüki Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas;

(b)märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

(c)Cotonou lepingu artiklitega 8 ja 96 ette nähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste peamiste ja oluliste üksikasjade rikkumisega;

(d)Euroopa Liit ei ole maksnud artikli 3 lõike 2 punktiga a ettenähtud rahalist toetust muudel kui käesoleva protokolli artikliga 5 ettenähtud põhjustel;

(e)lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja ühiskomitees lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2.Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

4.Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka Euroopa Liidu laevadele antud kalapüügiload. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse püügilitsentsi sama ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

5.Kui Euroopa Liit jätab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmata, teavitavad Côte d’Ivoire’i ametiasutused Euroopa Liitu ametlikult maksete tegematajätmisest. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 60 päeva jooksul pärast ametliku taotluse kättesaamise kuupäeva.

Kui osutatud tähtaja jooksul ei ole makset tehtud või asjakohast selgitust antud, võivad Côte d’Ivoire’i ametiasutused käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt protokolli kohaldamise katkestada. Protokolli kohaldamist jätkatakse niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1.Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit tagavad IT-süsteemide tõrgeteta toimimise, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektroonilisel teel.

2.Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.Kui süsteem ei toimi, teavitavad Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberil dokumentidega.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa Liidu laevadega ning lepingu ja käesoleva protokolli raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike või allpiirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud tuunipüügiga Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas.

Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu ja käesoleva protokolli rakendamiseks.

Artikkel 12

Lõpetamine

1.Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase denonsseerimise jõustumist.

2.Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates hetkest, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüügitingimused Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.Pädeva ametiasutuse nimetamine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Côte d’Ivoire’i Vabariigina järgmisi pädevaid ametiasutusi:

Euroopa Liit: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Côte d’Ivoire’i delegatsiooni vahendusel;

Côte d’Ivoire’i Vabariik: Côte d’Ivoire’i kalandusministeerium.

2.Püügipiirkond

Côte d’Ivoire’i ametiasutused teatavad liidu pädevatele talitustele nii kiiresti kui võimalik Côte d’Ivoire’i püügipiirkonna geograafilised koordinaadid mõõdetuna lähtejoonest.

Euroopa Liidu laevad võivad allpool osutatud punktis 3 ettenähtud tingimustel püüda kala vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui 12 meremiili.

3.Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Püügilitsentsi väljaandmisel edastab Côte d’Ivoire laevaomanikele ja Euroopa Liidule andmed navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkondade kohta. Kõikidest nende piirkondadega seotud muudatustest teatatakse Euroopa Liidule võimalikult kiiresti.

4.Pangakonto

Enne protokolli ajutise kohaldamise algust edastab Côte d’Ivoire Euroopa Liidule riigikassa selle (nende) arvelduskonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames Euroopa Liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBA

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „litsents“ samaväärseks mõistega „kalapüügiluba“ vastavalt selle määratlusele Euroopa Liidu õigusaktides.

1. jagu Kohaldatavad menetlused

1.Püügilitsentsi saamise eeltingimus – laeva vastavus nõuetele

Püügilitsents Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kalastamiseks antakse üksnes nõuetele vastavatele laevadele. Laevad peavad olema kantud ELi kalalaevade registrisse ja vastama määruse (EL) nr 2017/2403 (milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist) sätetele.

Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Côte d’Ivoire’is kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Côte d’Ivoire’i ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Liidu vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

2.Litsentsitaotlus

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile elektroonilisel või mis tahes muul kohasel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile vormidel, mille näidised on 1. liites.

Koos litsentsitaotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

–tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks;

–laeva merekõlblikkuse tunnistus;

–laeva kindlustustõend;

–hiljutine värvifoto laevast (külgvaates), millel on selgelt näha laeva nimi ja registreerimisnumber;

–kasutatavate püügivahendite pilt ja üksikasjalik kirjeldus.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse püügilitsentsi laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

3.Kindlasummaline litsentsitasu

Litsentsitasu makstakse käesoleva lisa I peatüki lõike 4 kohaselt Côte d’Ivoire’i ametiasutuste poolt osutatud pangakontole.

Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

4.Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Kohe pärast püügilitsentsi taotluse ja ettemakse tasumise teate kättesaamist koostab Côte d’Ivoire püügilitsentsi taotlevate laevade ajutise nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse elektroonilisel teel viivitamata Euroopa Liidule ja riiklikule kalanduskontrolli asutusele. Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni kalapüügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal peab olema ajutise nimekirja koopia.

5.Püügilitsentside väljaandmine

Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele, vajaduse korral Euroopa Liidu Côte d’Ivoire’is asuva delegatsiooni vahendusel, 21 tööpäeva jooksul alates eespool punktis 2 osutatud dokumentide laekumisest Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile.

Litsentside kehtivusaeg on kuni üks aasta ning neid on võimalik uuendada.

6.Püügilitsentsiga laevade nimekiri

Pärast püügilitsentsi väljastamist koostab Côte d’Ivoire’i Vabariik viivitamata lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

7.Püügilitsentsi edasiandmine

Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib Euroopa Liidu taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale, mis kuulub samale omanikule, samale omanike ühendusele või samale tootjaorganisatsioonile, antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile.

Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile. Euroopa Liidu delegatsiooni Côte d’Ivoire’is tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

8.Litsentsi hoidmine laeva pardal

Litsents peab alati olema laeva pardal. Laevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest käesoleva peatüki lõikes 4 osutatud ajutisse nimekirja.

9.Abilaevad

Kui EL esitab taotluse ja Côte d’Ivoire’i ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Côte d’Ivoire, et püügilitsentsi omavaid ELi laevu assisteerivad abilaevad.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud püügilitsentside taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Côte d’Ivoire koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata ELile.

Selliste laevade eest tuleb maksta iga-aastast tasu summas 3 500 eurot.

2. jagu Kindlasummalised loatasud ja ettemaksed

1.Litsentsitasu on iga Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade puhul

–60 eurot protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal;

–70 eurot protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal.

2.Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlasummalised iga-aastased ettemaksed:

(a)tuunipüügiseinerid:

–7 620 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 127 tonni eest aastas makstavale loatasule;

–8 890 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal 127 tonni eest aastas makstavale loatasule;

(b)triivõngelaevad:

–2 400 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas makstavale loatasule;

–2 800 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas makstavale loatasule;

Juhul kui püügilitsentsi kestus on alla ühe aasta, kinnitatakse litsentsitasu Côte d’Ivoire’i õigusaktide kohaselt proportsionaalselt litsentsi kestusega. Tuunipüügiseinerite püügilitsentsi kestus ei tohi olla lühem kui 12 kuud.

3.EL koostab laevade kaupa aruande püügi ja tasumisele kuuluvate summade kohta eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest. Ta edastab need aruanded Côte d’Ivoire’i ametiasutustele hiljemalt jooksva aasta aprillis. Côte d’Ivoire’il on õigus esitada põhjenduste olemasolul aruannete kohta vastuväide 30 kalendripäeva jooksul pärast aruannete kättesaamist. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Côte d’Ivoire aruannet kolmekümne (30) päeva jooksul ei vaidlusta, loetakse see vastuvõetuks.

4.Kui lõpparuande summa on suurem kui kindlasummaline litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik, juhul kui ta puuduvat summat ei vaidlusta, selle Côte d’Ivoire’i Vabariigile 45 päeva jooksul üle. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 2 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

III PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva Euroopa Liidu laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt IOTC resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.Püügiaruannete esitamine

Iga püügireisi lõppedes annab kapten laeva püügist aru, esitades Côte d’Ivoire’ile elektroonilise koopia püügipäevikutest ajavahemiku kohta, mil laev viibis Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas. Püügipäevikute koopia saadab kapten Côte d’Ivoire’i okeanoloogiakeskusele (CRO, Centre de Recherche Océanologique) ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i) IRD (Institut de recherche pour le développement);

ii) IEO (Instituto Español de Oceanografia);

iii) Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

Kui Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnast lahkutakse enne püügireisi lõppu ja ilma eelnevalt Côte d’Ivoire’i sadamasse sisenemata, saadetakse püügipäevik seitsme päeva jooksul pärast Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnast lahkumist.

Kui püügiaruandeid ei saa edastada e-posti teel võib need saata kas posti või faksi teel.

Côte d’Ivoire’i ametiasutused teatavad asjakohase e-posti aadressi ning telefoni- ja faksinumbrid enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust. Côte d’Ivoire teavitab asjaomaseid laevu ja ELi viivitamata kõigist muutustest nendes andmetes.

Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Côte d’Ivoire’i valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Côte d’Ivoire’i kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Liitu.

3.Üleminek püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemile (ERS)

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et käesoleva protokolli kohaldamise esimese aasta jooksul minnakse üle elektroonilisele teavitus- ja püügiandmete edastamise süsteemile, mis võimaldab eelkõige edastada püügiaruannete andmeid iga päev.

Lepinguosalised kehtestavad ühiskomitee raames ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks võimalikult kiiresti kasutamisvalmis.

IV PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Püügilitsentsi omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, lubatud püügivahendite ja keelatud liikidega on määratud kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

Laevad peavad kalapüügi- ja peibutuspüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest asjaomase püügipiirkonna kohta.

V PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

I JAGU Kontroll ja inspekteerimine

1.Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1.Euroopa Liidu laevad, mis kavatsevad siseneda Côte d’Ivoire’i püügipiirkonda või sealt lahkuda, teavitavad kalanduse kontrollimise eest vastutavat Côte d’Ivoire’i ametiasutust vähemalt kolm tundi enne vastavat tegevust.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)toodete liigi ja esitusviisi.

1.2. Teatatakse eelistatavalt e-posti teel või selle võimaluse puudumisel faksi teel. Côte d’Ivoire’i Vabariik saadab viivitamata kättesaamisteate.

1.3.Kui laev leitakse kala püüdmas, ilma et püügistegevusest oleks pädevat Côte d’Ivoire’i ametiasutust teavitatud, käsitatakse seda püügiloata laevana.

2.Inspekteerimismenetlus

2.1.Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad täita oma ülesannet kõigil Côte d’Ivoire’i ametiisikutel, kellel on nõuetekohane volitus püügitegevuse kontrollimiseks ja kelle volitusi kõnealustes ülesannetes saab kindlaks teha.

2.2.Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

Iga inspekteerimiskäigu lõpus koostavad Côte d’Ivoire’i inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele võimlaliku tuvastatud rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui kapten keeldub kõnealusele dokumendile alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Côte d’Ivoire’i inspektorid annavad enne laevalt lahkumist inspekteerimisaruande ühe koopia Euroopa Liidu laeva kaptenile.

2.3.Côte d’Ivoire võib lubada ELil inspekteerimistes vaatlejana osaleda.

3.Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada järelevalvet avamerepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad Euroopa Liidu laevad ära iga sellise laeva viibimise Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas, kelle suhtes on tekkinud ebaseadusliku kalapüügi kahtlus.

4.Lossimine ja ümberlaadimine

4.1.Kõik Euroopa Liidu laevad, kes soovivad püügikoguseid Côte d’Ivoire’i vetes lossida või ümber laadida, teevad seda Côte d’Ivoire’i sadamates ja/või reidil.

4.2.Kõnealuste laevade omanikud edastavad Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni teostamist järgmise teabe:

–lossitavate või ümberlaadivate kalalaevade nimed;

–ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi, IMO number ja lipuriik;

–lossitavate või ümberlaaditavate kalaliikide tonnaaž;

–lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja koht.

4.3.Kui ümberlaadimine toimub reidil, peavad laevade kaptenid edastama Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele püügiaruanded.

4.4.Côte d’Ivoire’i sadamas lossivate või ümberlaadivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad nõuetekohaselt volitatud ja oma volitustes identifitseeritavatel Côte d’Ivoire’i inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Pärast iga kontrollimist antakse laeva kaptenile sellekohane aruanne.

II JAGU Laevaseire satelliitsüsteem

1.Laevade asukohateated

Püügilitsentsi omavad Euroopa Liidu laevad peavad olema Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

Asukohateated peavad vastama ICCATi soovitustes osutatud nõuetele laevade geograafilise asukoha määramise kohta. Need sõnumid peavad vastama ICCATi raames kohaldatavatele kindlaks määratud standarditele.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik lõikes 1 osutatud kohustuslikud üksikasjalikud andmed.

3.Asukohateadete turvaline edastamine Côte d’Ivoire’ile

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated turvalise elektroonilise sidesüsteemi kaudu automaatselt Côte d’Ivoire’i kalapüügiseirekeskusele.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Liitu kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4.Teabevahetussüsteemi tõrked

Côte d’Ivoire tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Tekkida võivaid erimeelsusi lahendab ühiskomitee.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Côte d’Ivoire’i kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5.Asukohateadete sageduse muutmine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Côte d’Ivoire taotleda, saates taotluse koopia Euroopa Liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Côte d’Ivoire peab edastama tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Euroopa Liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Côte d’Ivoire'ile viivitamata asukohateated uute intervallide kohaselt.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Côte d’Ivoire'i Vabariik sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Liitu, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

VI PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.Euroopa laevaomanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

(a)tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas;

(b)triivõngelaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas.

2.Laevaomanikud püüavad tööle võtta eelkõige Côte d’Ivoire’i kodakondsusega meremehi.

3.Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.Iga Euroopa laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et Côte d’Ivoire’i meremeest pardale võtta, katab laevaomanik meremehe sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit jne), makstes iga oodatud päeva eest kindlasummalist tasu 80 eurot.

8.Kui Côte d'Ivoire’i meremees ei ole Côte d'Ivoire’i sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud meremeeste võimalikult kiireks Côte d'Ivoire’i tagasijõudmiseks.

9.Laevaomanikud edastavad tööle võetud meremeestega seotud teabe aasta kohta. Kõnealune teave hõlmab nende meremeeste arvu, kes on:

(a)Euroopa Liidust,

(b)ühest AKV riigist, tuues eraldi välja Côte d’Ivoire’i meremehed,

(c)muudest riikidest kui AKV riigid ja EL.

10.Pardale võetavad Côte d’Ivoire’i meremehed valib laevaomanik vabalt registrist, mida peab Côte d’Ivoire’i meremeestega seotud küsimusi haldav direktoraat (Direction des Gens de mer). Kapten esitab direktoraadile nimekirja Euroopa Liidu laevadel juba töötavates Côte d’Ivoire’i meremeestest ja nende isikut tõendava dokumendi koopia.

VII PEATÜKK

VAATLEJAD

1.Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Côte d’Ivoire’i vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Côte d’Ivoire’i poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid, kes täidavad käesoleva peatüki punktis 4 sätestatud ülesandeid.

2.Määratud laevad ja vaatlejad

Côte d’Ivoire koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Liidule ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

Püügilitsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab Côte d’Ivoire asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib Côte d'Ivoire’i põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Côte d’Ivoire esitab vastava taotluse, kui ta edastab asjaomasele laevale määratud vaatleja nime.

3.Pardalemineku ja pardalt lahkumise tingimused

Laevaomanik või tema esindaja ja Côte d’Ivoire lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Côte d’Ivoire’i püügipiirkonna vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes sadamates vaatlejad pardale võetakse.

Kui vaatleja võetakse pardale muu riigi sadamas väljaspool Côte d’Ivoire’i, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Kaptenid teevad kõik võimaliku, et tagada töökohustusi täitvate vaatlejate füüsiline ja moraalne ohutus.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Côte d’Ivoire.

4.Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Côte d'Ivoire’i vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

–jälgib laevade püügitegevust;

–kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

–võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

–märgib üles kasutatavad püügivahendid;

–kontrollib Côte d’Ivoire’i kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

–kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

–edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

5.Vaatleja kohustused

Pardal olles peab vaatleja:

–tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust;

–suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

–vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia edastab ta Euroopa Liidule. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

6.Kindlasummaline rahaline toetus

Iga-aastase litsentsitasu ettemakse tegemisel tasub laevaomanik Côte d'Ivoire’ile iga laeva eest kindlasummalise toetuse, mis on 400 eurot aastas ja mida kasutatakse Euroopa Liidu laevade pardale võetavate Côte d'Ivoire’i vaatlejatega seotud kulude katmiseks.

VIII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt peavad Côte d’Ivoire’i ametiasutused teatama Euroopa Liidule kõikidest rikkumisest püügilitsentsi omava Euroopa Liidu laeva poolt 24 tunni jooksul. Rikkumise kohta koostatud protokoll edastatakse seitsme tööpäeva jooksul Euroopa Liidule ja lipuriigile.

2.Ümbersuunamine – Teavitamiskoosolek

Rikkumise kahtluse puhul võib igalt Euroopa Liidu laevalt nõuda püügitegevuse peatamist ja, juhul kui laev on merel, nõuda tagasipöördumist Côte d’Ivoire'i sadamasse.

Côte d’Ivoire teatab 24 tunni jooksul Euroopa Liidule püügilitsentsi omava Euroopa Liidu laeva ümbersuunamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Côte d’Ivoire korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3.Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid määrab Côte d’Ivoire kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Côte d’Ivoire'i ja laevaomaniku või tema esindaja vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja ELi esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm päeva pärast laeva ümbersuunamisest teatamist.

4.Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Côte d’Ivoire'i osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Côte d’Ivoire', nii et see kataks laeva kinni pidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

(a)täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

(b)summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Côte d’Ivoire teavitab Euroopa Liitu õigusmenetluse tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.Laeva ja meeskonna vabastamine

Laev ja selle meeskond tohivad sadamast lahkuda, kui

–kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

–pangatagatis on makstud.

Liited

1.    Püügilitsentsi taotlusvorm

2.    Teabeleht

1. liide

Püügilitsentsi taotlusvorm

CÔTE D'IVOIRE’I JA EUROOPA LIIDU VAHELINE KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING
PÜÜGILITSENTSI TAOTLUS

I.TAOTLEJA:

1.Laevaomaniku nimi: Kodakondsus:
………………………………..

2.Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi:
………………………………..

3.Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress:
......................................

4.Telefon:
...............................................

5.E-post:
......................................

6.Kapteni nimi: Kodakondsus:
......................................

7.Esindaja nimi Côte d’Ivoire’is:
............................................................

II.LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

1.Laeva nimi:

2.Lipuriik:

3.Varasem lipuriik (vajaduse korral):

4.Mis ajast sõidab praeguse lipu all:

5.Pardanumber:

6.Registreerimissadam: MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number:

7.IMO number: ………………… …………. ICCATi number: …..........................................

8.Ehitusaasta ja -koht:

9.Raadiokutsung: Raadiokutsungi sagedus:

10.Laevakere materjal:TerasPuitPolüesterMuu ….

III.LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.Kogupikkus: Laius:

2.Brutotonnaaž (GT London):

3.Peamasina võimsus (KW): Mark: Liik:

4.Laeva tüüp: Kalapüügiliik:

5.Püügivahendid:

6.Püügipiirkond: Sihtliigid:

7.Meeskonnaliikmete koguarv:

8.Saagi säilitusviis laeva pardal:värske □jahutatud □sega □külmutatud □

9.Sügavkülmutusvõimsus (tonnides) 24 tunni kohta:

10.Trümmide mahtuvus: Trümmide arv:

Koostatud (koht)         (kuupäev)    

Taotleja allkiri    

2. liide

Teabeleht

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGELAEVAD

1.    Püügipiirkond:

   Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

2.    Lubatud püügivahend:

   noot

   triivõngejada

3.    Keelatud liigid:

   Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus), siidhallhai (Carcharhinus falciformis), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

   Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.

4.    Laevaomanike tasud: