EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2018

COM(2018) 438 final

2018/0228(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 292 final}
{SWD(2018) 312 final}
{SWD(2018) 313 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa ühendamise rahastu on mõeldud üleeuroopalistesse võrkudesse tehtavate investeeringute elavdamiseks. Kõnealused võrgud ja piiriülene koostöö ei ole tähtsad mitte üksnes ühtse turu toimimise seisukohast, vaid nad on strateegilise tähtsusega ka energialiidu ja digitaalse ühtse turu loomisel ning kestlike transpordilahenduste väljatöötamisel. ELi sekkumiseta puuduvad eraettevõtetel ja riigiasutustel piisavad stiimulid investeerida piiriülestesse taristuprojektidesse. 2

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Programmi meetmeid tuleks kasutada ka turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalselt ja erarahastamist dubleerimata või seda kõrvale tõrjumata ning neil peab olema selge lisaväärtus Euroopa jaoks. Sellega tagatakse kooskõla programmimeetmete ja ELi riigiabieeskirjade vahel ning välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi siseturul.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Üleeuroopalisi võrke käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 170, milles on sätestatud järgmine: „Liit aitab kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas“. ELi õigus võtta meetmeid taristu rahastamisel on toodud artiklis 171, mis sätestab, et liit „võib toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, (…) eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol“. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 172 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171 lõikes 1 osutatud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

Euroopa Liidu toimimise lepingus on määratletud ka õiguslik vahend ja meetme tüüp (st rahastamine), millega sätestatakse Euroopa ühendamise rahastu õiguslik alus ning märgitakse, et üleeuroopaliste võrkude ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehituse võib kindlaks määrata määrustes.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Rahastu vahehindamise järeldused olid üldiselt järgmised:

·Euroopa ühendamise rahastu on tulemuslik ja sihipärane vahend investeeringute tegemiseks üleeuroopalisse taristusse (TEN) transpordi-, energeetika- ja digisektoris. Alates 2014. aastast on rahastu investeerinud 25 miljardit eurot, mis on toonud ELis kaasa kokku ligikaudu 50 miljardit eurot taristuinvesteeringuid. Euroopa ühendamise rahastu toetab komisjoni tööhõive, majanduskasvu ja investeeringute, siseturu, energialiidu, kliima ja digitaalse ühtse turu prioriteete. Sellega aitab rahastu ELi majandust ajakohastada ja suurendada selle konkurentsivõimet.

·Euroopa ühendamise rahastu loob suurt Euroopa lisaväärtust kõikidele liikmesriikidele, toetades piiriülese mõõtmega ühenduvusprojekte. Enamik vahenditest eraldatakse projektidele, mille raames luuakse puuduvaid ühendusi ja kõrvaldatakse kitsaskohti, eesmärgiga tagada ELi siseturu nõuetekohane toimimine ja liikmesriikide territoriaalne ühtekuuluvus transpordi-, energeetika- ja digisektoris. Energiaprojektid tagavad ka varustuskindluse ja on olulised majanduse ajakohastamiseks ja CO2-heite kulutõhusaks vähendamiseks. Euroopa ühendamise rahastu on oluline ka kogu ELi hõlmavate uute süsteemide kasutuselevõtuks liikluskorralduse ja -ohutuse valdkonnas (nt SESAR lennunduses, ERTMS raudteetranspordis), selliste suure jõudlusega elektriliinide ja nutivõrkude väljaarendamiseks, mis on hädavajalikud taastuvate süsinikuvabade energiaallikate kiireks rakendamiseks, ning lairibaühenduse ja ühendatud digiteenuste (nt avatud andmed, e-tervis, e-riigihange, e-identimine ja e-allkiri) kasutuselevõtuks.

·Euroopa ühendamise rahastu toetuste puhul on otsene eelarve täitmine osutunud väga tõhusaks ning seda iseloomustab usaldusväärne projektide esitamise süsteem ja konkureeriv valikuprotsess, keskendatus ELi poliitikaeesmärkidele, koordineeritud rakendamine ja liikmesriikide täielik kaasatus. Rakendusamet INEA on saavutanud väga häid tulemusi Euroopa ühendamise rahastu finantsjuhtimises ja eelarve optimeerimises, eelkõige tänu paindlikkusele teatavate meetmete rakendamisel kulutamata jäänud raha kiirel ümbersuunamisel uute meetmete rahastamiseks.

·Esimest korda täideti osa ühtekuuluvuspoliitika eelarvest (11,3 miljardit eurot transpordi jaoks) otsese eelarve täitmise kaudu Euroopa ühendamise rahastu raamistikus. 100 % eelarvest eraldati programmiperioodi esimesel poolel ja peaaegu eranditult jätkusuutlikele transpordiliikidele. Rahaliste vahendite kiiret eraldamist soodustasid suunatud tehniline abi, liikmesriikide väiksemad halduskulud, selged rahastamisprioriteedid ja usaldusväärne projektide esitamise süsteem, mis tuleneb varem TEN-T programmist või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest toetatud projektide ja uuringute jätkumisest.

·Euroopa ühendamise rahastu jätkas innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist ja väljatöötamist. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavate uute võimaluste tõttu on nende kasutuselevõtt olnud siiski piiratud. Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite kasutamine peaks eeldatavasti suurenema programmi teises pooles, kui on tagatud Euroopa ühendamise rahastu konkreetsete rahastamisvahendite ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vastastikune täiendavus. Euroopa lairiba ühendamise fond, mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI), peaks tegevust alustama 2018. aastal ja rahastama ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu alateenindatud piirkondades ning andma olulist finantsvõimendust. 

·Lisaks sellele saadi 2017. aastal transpordisektoris toetuste ja rahastamisvahendite ühendamisel esimene positiivne kogemus, kui konkursikutse raames, mille soovituslik eelarve oli üks miljard eurot, taotleti rahastust 2,2 miljardi euro ulatuses, mis võimaldas kasutada toetusi erasektori või avaliku sektori vahendite finantsvõimenduse maksimeerimiseks.

·Euroopa ühendamise rahastu kulutused transpordile ja energiale on oluline tegur, mis aitab saavutada ELi eesmärki suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimameetmetega seotud kulutusteks. Energeetikasektoris eraldati rohkem kui 50 % rahastu energiaeelarvest elektri ülekande- ja nutivõrkudele, mis aitab kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele.

·Telekommunikatsioonisektoris on Euroopa ühendamise rahastu kahesuunaline keskendumine digitaalsetele piiriülestele üldhuviteenustele ja kommunikatsioonile ning arvutitaristule näidanud, et programmil on oluline mõju ELi digitaalse ühtse turu eesmärkide saavutamisele, võimaldades kodanikel ja ettevõtjatel kasutada kvaliteetseid digiteenuseid kogu Euroopas. See on aidanud välja töötada ja rakendada ühist poliitikat ühiskondlike probleemide lahendamiseks, sealhulgas tervishoiu digitaalseks ümberkorraldamiseks, küberturvalisuse tagamiseks ja valitsusasutuste digiteerimiseks. Siiski sai Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni programmi piiratud vahenditest toetada ainult kõige esimesi samme piiriülese täielikult digitaalse taristu väljaarendamisel üldist huvi pakkuvates valdkondades. Arvestades rahastust lairibaühendusele eraldatud raha ja katmata investeeringuvajadust, oli tõhususe tagamiseks vaja leida uuenduslik lähenemine ja seada eesmärgiks maksimaalse võimenduse tekitamine. Arvestades sellele mõeldud rahastamisvahendite keerukat ülesehitust, tehakse reaalsed investeeringud siiski alles programmi rakendamise viimastes etappides.

·Euroopa ühendamise rahastu on katsetanud ka valdkondadevahelist koostoimet, kuid seda on pärssinud praeguse õigus- ja eelarveraamistiku piirangud. Valdkondlikke poliitikasuuniseid ja Euroopa ühendamise rahastut oleks vaja muuta paindlikumaks, et edendada koostoimet ning reageerida paremini uutele tehnoloogiaarendustele ja prioriteetidele (nt digiteerimine), kiirendades samal ajal dekarboniseerimist ja tegeledes selliste ühiste ühiskondlike probleemidega nagu küberturvalisus.

·Üleeuroopaliste võrkude kasutuselevõtt, mis on sätestatud ELi poliitilistes prioriteetides, nõuab endiselt suuri investeeringuid, millest osa sõltub ELi jätkuvast toetusest. Euroopa ühendamise rahastu maht võimaldab praegu tegeleda ainult mõnega kõigis kolmes sektoris kindlakstehtud turutõrgetest. Seega on olemas võimalus vabastada täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud, kui turutõrgete kõrvaldamiseks tehtaks kättesaadavaks täiendav ELi eelarve.“

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Üldiselt kinnitasid sidusrühmad oma toetust rahastule ja rõhutasid selle võtmerolli ELi üleeuroopaliste võrkude rajamise eesmärkide saavutamisel, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisel kogu ELis ja üleminekul vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale. Sidusrühmad kutsusid uues programmis üles kasutama paindlikumat lähenemist, et tekitada kõnealuse kolme sektori vahel täiendavat koostoimet.

Transpordisektori vastajad toonitasid rahastu tähtsust piiriüleste projektide edendamisel ja kitsaskohtade ning puuduvate ühenduslülide kõrvaldamisele kaasa aitamisel.

Energiaalased vastused kinnitasid suuresti rahastu olulist panust üleeuroopalise energiataristu võrgu valmimisse ja lisaks energialiidu eesmärkide täitmisesse, andes olulist kasu kõikidele Euroopa kodanikele, kui minnakse üle vähese CO2-heitega majandusele, mis on tulevikuteemadest kõige olulisemal kohal.

Sidusrühmad kutsusid üles suurendama eelarvet, et kiirendada dekarboniseerimist ja digiteerimist nii energeetika- kui ka transpordisektoris ja suurendada ühtlasi ühenduvust kogu ELis.

Digivaldkonna vastajad rõhutasid lairibaühenduse keskset rolli, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu katalüsaatoriks kogu ühiskonna ja kõigi sektorite lõikes. ELi konkurentsivõime suurendamiseks kutsuti üles investeerima rohkem ühenduvusse ja 5G tehnoloogiasse, mis parandaks ELi majandustulemusi, looks uusi töökohti ja toetaks kvalitatiivset arengut digiühiskonnale üleminekul.

Samas andsid sidusrühmad tagasisidet valdkondade kohta, milles on veel arengu- ja parendusruumi. See täpsemalt toodud lisatud mõjuhinnangu konsultatsiooniaruande lisas 2.

•Mõjuhinnang

Komisjoni ettepaneku aluseks on mõjuhinnang, mis esitati õiguskontrollikomiteele 21. märtsil 2018. a. ja mille kohta komisjon esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse (viitenumber „MFF-CEF“). Komitee soovitas eelkõige kirjeldada paremini programmi järelevalve ja hindamise korraldust, selgitada üksikasjalikumalt sidusust muude ELi programmidega ja täpsustada, kuidas programmi ulatuse laiendamine tugevdab Euroopa ühendamise rahastu piiriülest olemust. Komitee poolt arvamuses antud soovitused kajastuvad mõjuhinnangu aruande viimases versioonis 14 .

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Komisjoni poolt 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks määratud üldiste lihtsustamismeetmete ulatuslik kohaldamine peaks mõjutama ka Euroopa ühendamise rahastu rakendamist. Komisjon alustas mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist märtsis 2017 avaldatud valge raamatuga Euroopa tuleviku kohta. Sellele järgnesid juunis 2017 avaldatud aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta ja eelarve peadirektoraadi poolt novembris/detsembris 2017 esitatud lihtsustamisprogrammi alusaktide juhenddokumendid. Selle poliitilise protsessi tulemusel töötati välja ülaltpoolt tulevad juhised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamiseks, mis mõjutavad ka Euroopa ühendamise rahastu 2020. aasta järgse programmitöö perioodi vormi.

Üldiseid lihtsustamisega seotud jõupingutusi 2020. aasta järgset Euroopa ühendamise rahastut käsitleva määruse jaoks on tehtud vastavalt eespool kirjeldatud horisontaalsetele juhistele. See on kooskõlas teiste rahastamisprogrammidega ja mõjutab seega uut Euroopa ühendamise rahastut, eeskätt kulude, kaasrahastamise määra ja sidusrühmade kaasamise, programmi eesmärkide, järelevalve ja aruandluse väljatöötamise seisukohast. Samuti annab see Euroopa ühendamise rahastu lihtsustatud õigusraamistiku Euroopa ühendamise rahastut käsitleva lihtsustatud määruse näol ja võimaluse delegeerida sätteid ja tingimusi tööprogrammidesse, mis aitavad tekitada koostoimet kolme sektori vahel ning kohandada Euroopa ühendamise rahastut tuleviku vajadustele.

Programmi lihtsustamine vähendab halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid programmiga seotud sidusrühmade jaoks ning avaldab seega positiivset mõju ELi konkurentsivõimele eespool nimetatud kolmes sektoris. Samuti aitab see kaasa edasistele digiteerimisalastele jõupingutustele vastavalt parema õigusloome suunistele ja kooskõlas digitaalsete tugiteenustega, mis on programmi rakendamiseks juba olemas (nt TENteci infosüsteem).

4.MÕJU EELARVELE

Komisjon ettepanek Euroopa ühendamise rahastu kohta hõlmab järgmisi summasid:

Praegusest rahastust saadud positiivse kogemuse põhjal teeb komisjon ettepaneku, et uue rahastu kolme sektorit haldab otsese eelarve täitmise raames ka edaspidi Euroopa Komisjon koos asjaomaste peadirektoraatide ja Innovatsiooni ja Võrkude Ametiga (INEA).

Nagu finantsselgituses on märgitud, hõlmab eelarve ettepaneku kohaselt kõiki programmi rakendamiseks vajalikke tegevuskulusid ja personalikulu ning muid programmi juhtimisega seotud halduskulusid.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Programmi rakendamine delegeeritakse INEA-le, väljaarvatud mõned programmi rakendamist toetavad meetmed, mida juhivad vahetult vastavad peadirektoraadid.

Praeguse rahastu (2014–2020) vahehindamine 15 näitab, et Euroopa ühendamise rahastu toetuste puhul on otsene eelarve täitmine osutunud väga tõhusaks ning seda iseloomustab usaldusväärne projektide esitamise süsteem ja konkureeriv valikuprotsess, keskendatus ELi poliitikaeesmärkidele, koordineeritud rakendamine ja liikmesriikide täielik kaasatus. Rakendusamet INEA on saavutanud väga häid tulemusi Euroopa ühendamise rahastu finantsjuhtimises ja eelarve optimeerimises, eelkõige tänu paindlikkusele teatavate meetmete rakendamisel kulutamata jäänud raha kiirel ümbersuunamisel uute meetmete rahastamiseks.

Seepärast tehakse ettepanek säilitada praegune abiandmise mehhanism. Siiski tehakse parandusi seoses lihtsustamise ja paindlikkusega.

Euroopa ühenduse rahastuga 2014–2020 võrreldes kehtestatakse lihtsam, kuid tugevam tegevusraamistik programmi ja ELi poliitikaeesmärkide saavutamise jälgimiseks. Programmi rakendamisel ja edendamisel tehtud edusammude jälgimiseks välja töötatud näitajad on eelkõige seotud järgmisega:

·aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusad ja omavahel ühendatud võrgud ja taristu ning kohandamine sõjaväelise liikuvuse nõuetele;

·panus turgude vastastikuse seotuse ja lõimimise, energiavarustuskindluse ja kestliku arengu edendamisse dekarboniseerimise abil; panus piiriülesesse koostöösse taastuvenergia valdkonnas

·Panus digitaalse ühenduvuse taristu kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus.

INEA kogub vajalikud andmed toetatud tegevuste rakendamise ja hindamise käigus. Selle jaoks nõutakse toetuse taotlemise tingimuste kohaselt ja toetuse standardlepingu alusel taotlejatelt ja toetusesaajatelt vajalike andmete esitamist.

Komisjon viib läbi programmi vahe- ja järelhindamise, et hinnata selle tõhusust, tulemuslikkust, asjakohasust, sidusust ja lisatavat väärtust vastavalt finantsmääruse artikli 34 lõikele 3.

Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga kehtestatakse maksimaalsed kaasrahastamise määrad iga sektori kohta. Samuti sätestatakse maksimaalsed kaasrahastamismäärad mitut valdkonda hõlmavatele sektoriteülestele tööprogrammidele, et hõlbustada koostoimet.

Artiklis on sätestatud ka erand, mida kohaldatakse Ühtekuuluvusfondist eraldatud summade suhtes.

2018/0228 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 17 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.

(3)Programmi eesmärk peaks olema toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte, mis käsitlevad kliimamuutusi, ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.

(4)Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest 18 . Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i) 100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.

(5)Selleks et täita direktiivi 2016/2284/EL (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ) artikli 11 punktis c sätestatud aruandluskohustusi seoses rahaliste vahendite kasutuselevõtuga, et toetada kõnealuse direktiivi eesmärkide täitmiseks võetud meetmeid, tuleb jälgida kulutusi, mis on seotud heitkoguste või õhusaasteainete vähendamisega kõnealuse direktiivi alusel.

(6)Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või alternatiivkütuste puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaalmajanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 19 kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu.

(8)TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.

(9)Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude ühendamist. Kohandada tuleks proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %.

(10)On vaja soodustada investeeringuid aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“, 20 mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.

(11)TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet ning soodustama energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL 21 on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus, et minimeerida naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes 22 rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.

(12)Seoses sellega on komisjon oma teatises „Kestlik liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ 23 rõhutanud, et automatiseeritud sõidukid ja täiustatud ühendussüsteemid muudavad sõidukid ohutumaks, lihtsamini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikidele kodanikele, sealhulgas nende jaoks, kes praegu võivad olla liikuvusteenustest ära lõigatud, näiteks eakamad ja puudega inimesed. Sellega seoses esildas komisjon ELi strateegilise tegevuskava liiklusohutuse kohta ja tegi ettepaneku vaadata läbi direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta.

(13)Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks 70 % ülekantud vahendite puhul arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Ülejäänud 30 % ülekantud vahenditest tuleks jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.

(14)Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist sõjaväelise liikuvuse parandamise kohta Euroopa Liidus 24 rõhutati komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas, 25 et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet. Kõnealuses tegevuskavas on märgitud, et nõukogul palutakse 2018. aasta keskpaigaks kaaluda sõjaväe nõudmisi seoses transporditaristuga ja need nõudmised kinnitada ning et 2019. aastaks selgitavad komisjoni talitused välja sõjaväetranspordi jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused. Kaheotstarbeliste projektide ellurakendamise rahastamisel liidu vahenditest tuleks kasutada spetsiaalseid tööprogramme, milles on täpselt kindlaks määratud tegevuskavas määratletud kohaldatavad nõuded.

(15)Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ 26 seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordivajadused ja selle, et neid vajadusi peaks rahastama liit, sealhulgas programmi alusel.

(16)Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid, mida on vaja TEN-T põhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks 2030. aastaks (hinnanguliselt 350 miljardit eurot aastatel 2021–2027) ja TEN-T üldvõrgu väljaarendamiseks 2050. aastaks ning dekarboniseerimiseks, digiteerimiseks ja linnaarenduseks (hinnanguliselt 700 miljardit eurot aastatel 2021–2027), on asjakohane kõige tõhusamalt ära kasutada liidu mitmesuguseid rahastamisprogramme ja -vahendeid ning sellega maksimeerida liidu toetatavate investeeringute lisaväärtust. See saavutataks ühtlustatud investeerimismenetlusega, mis tagab läbipaistvuse kogu transpordivaldkonnas ja kooskõla muude asjakohaste liidu programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa Regionaalarengufondiga (ERF), Ühtekuuluvusfondiga ja InvestEU fondiga. Vajaduse korral tuleks eelkõige arvesse võtta soodustavaid tingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruse (EL) XXX [millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nimetatud fondide ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse rahastamisvahendi finantseeskirjad (edaspidi „ühissätete määrus“] IV lisas.

(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 27 määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele.

(18)[Taastuvenergiaallikaid käsitlevas uuesti sõnastatud] direktiivis rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas.

(19)Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine kajastab algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti.

(20)Liidu deklarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese CO2-heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust. Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“ 28 rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt on üleeuroopalise energiataristu poliitikas üha suurema tähelepanu all elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektid. Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese CO2-heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, CO2 innovaatilise säilitamise ja CO2 transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.

(21)Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014 29 .

30 Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Direktiivis (EL) 2018/XXX [Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi kohta] on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole majanduslikult otstarbekas võrke välja arendada – seda mitmesuguste selliste tegurite tõttu nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaalmajanduslikud tegurid. Seetõttu tuleks programmi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning täiendaks toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist.

(22)Ehkki kõik internetiga ühendatud digitaalse ühenduvuse võrgud on olemuselt üleeuroopalised – seda peamiselt rakenduste ja nende võimaldatavate teenuste toimimise tõttu, tuleks programmi alusel antava toetuse puhul esikohale seada meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad kõige rohkem digitaalset ühtset turgu, pidades muu hulgas silmas seda, et need on kooskõlas gigabitiühiskonna strateegiat käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, aga ka majanduse ja ühiskonna digiteerumist, võttes arvesse turuhäireid ja täheldatud rakendamistakistusi.

(23)Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaalmajanduslikke arengutendentse. Sellised sotsiaalmajanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele. Programm peaks toetama gigabitiühenduse kättesaadavust nende sotsiaalmajanduslike keskuste jaoks, et maksimeerida nende positiivset ülekanduvat mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele.

(24)Algatuse WiFi4EU edule tuginedes tuleks programmi raames ka edaspidi toetada kvaliteetset tasuta ja traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas sellistes avaliku sektori ülesandeid täitvates üksustes nagu riigiasutused, avalike teenuste pakkujad ja avalikkusele ligipääsetavad välialad, et suurendada liidu digitaalset kohalolu kohalikes kogukondades.

(25)Selleks et järgmise eeldatava põlvkonna digiteenused (näiteks asjade internet ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G-võrkudega, pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.

(26)Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil, kaasa arvatud selle keskmes, asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikes maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe, isoleerituse ning rahvastiku äravoolu ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele ülisuure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Selleks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.

(27)Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega, Euroopa saari omavahel või ülemereterritooriume mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad.

(28)Meetmetega, mis aitavad kaasa digitaalse ühenduvuse taristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisele, võetakse kasutusele konkreetse projekti jaoks sobivaim tehnoloogia ning samal ajal püütakse leida tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse ja kulutõhususe seisukohast parimate uusimate tehnoloogialahenduste vahel ning need meetmed tuleks käesolevas määrusest sätestatud kriteeriumidele vastavate tööprogrammide kaudu seada esikohale. Sotsiaalmajandusliku ja keskkonnakasu maksimeerimise huvides võib ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisel hõlmata ka passiivtaristu. Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju, näiteks kui kasutusele võetud projekt annab suurema majandusliku põhjenduse selliste tulevaste projektide kasutuselevõtuks, millega hõlmatakse seni kaasamata territooriumid ja elanikkond.

(29)Liit on välja töötanud oma satelliidipõhise positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogia (EGNOS/Galileo) ning Maa jälgimise süsteemi (Copernicus). EGNOS/Galileo ja Copernicus pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik programmi raames rahastatavad transpordi-, energeetika- ja digitaristu meetmed, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat või Maa jälgimise teenuseid, tehniliselt ühilduma süsteemidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

(30)Praegu programmi raames 2017. aastal käivitatud esimese segarahastamist käsitleva projektikonkursi positiivsed tulemused kinnitasid, et ELi toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel, on asjakohane ja annab lisaväärtust. Seepärast tuleks programmiga jätkuvalt ette näha eriotstarbelised projektikonkursid, mis võimaldavad ühendada ELi toetusi ja muid rahastamisallikaid.

(31)Käesoleva programmi poliitikaeesmärke täidetakse ka InvestEU fondi [...] poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatisega. Programmi meetmeid tuleks kasutada ka turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalselt ja erarahastamist dubleerimata või seda kõrvale tõrjumata ning neil peab olema selge lisaväärtus Euroopa jaoks.

(32)Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja ELi transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, energeetika- ja digitaristu innovatiivse tehnoloogia ja innovatiivsete lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatavate tehnoloogialahenduste ulatuslikku arendamist ja kasutuselevõttu; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

(33)Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ajavahemikku 2021–2027 hõlmav rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 31 punkti 17 tähenduses].

(34)Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.

(35)Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise kord toetuste, hangete ja auhindade kaudu ning kaudse rahastamise kaudu ja on ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(36)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(37)Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud nende programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(38)Finantsmääruses kehtestatakse toetuste andmise eeskirjad. Selleks et võtta arvesse programmiga toetatavate meetmete eripära ja tagada nende järjekindel rakendamine programmiga hõlmatud sektorites, on vaja ette näha lisanäitajad seoses meetmete rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumidega.

(39)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 32 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, 33 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 34 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193 35 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 36 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(40)Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to the new decision on OCTs: nõukogu otsuse 2013/755/EL 37 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(41)Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ 38 .

(42)Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks.

(43)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 39 punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete järelevalvenõuete alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Komisjon peaks korraldama hindamised ning edastama nende tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju programmi üldeesmärkide saavutamisele.

(44)Selleks et anda aru programmi raames tehtud edusammudest käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, tuleks rakendada näitajaid sisaldavaid nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline aruandluskord peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.

(45)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda tööprogrammide vastuvõtmise volitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 40 .

(46)Selleks et vajaduse korral kohandada programmi järelevalveks kasutatavaid näitajaid, transpordisektoris igale erieesmärgile eraldatud eelarvevahendite soovituslikke protsendimäärasid ja transpordi üldvõrgu koridoride määratlust, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa I, II ja III osa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)Seepärast tuleks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 selguse huvides kehtetuks tunnistada. Samas peaks määruse (EL) nr 1316/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 41 lisa) artikkel 29 kaubaveokoridoride loetelu osas kehtima jääma.

(48)Selleks et käesoleva määrusega ettenähtud rakendusakte oleks võimalik õigel ajal vastu võtta, peab määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„meede“ – mis tahes rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik projekti rakendamiseks;

(b)„alternatiivkütused“ – direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktis 1 määratletud alternatiivkütused;

(c)„assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes on sõlminud liiduga lepingu, mis võimaldab tal osaleda programmis vastavalt artiklile 5;

(d)„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL, Euratom) 2018/XXX (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [2 punkti 6] kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(e)„üldvõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

(f)„põhivõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 III peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

(g)„põhivõrgukoridorid“ – põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse lisa III osas esitatud loetelule;

(h)„piiriülene taastuvenergiaprojekt“ – projekt, mis on välja valitud või vastab tingimustele, et saada välja valitud liikmesriikidevahelise või liikmesriikide ja direktiivi 2009/82/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 määratletud kolmandate riikide vahelise koostöölepingu või mõne muu kokkuleppe alusel taastuvenergia kavandamise või kasutuselevõtu valdkonnas kooskõlas käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidega;

(i)„digitaalse ühenduvuse taristu“ – ülisuure läbilaskevõimega võrgud, 5G-süsteemid, ülikvaliteetsed traadita internetiühendused, tuumikvõrgud ning transpordi- ja energiataristuga otseselt liidetud toimivad digiplatvormid;

(j)„5G-süsteemid“ – digitaristu elementide kogum, mis põhineb mobiilside ja traadita side tehnoloogia üleilmselt kokkulepitud standarditel ning mida kasutatakse täiustatud käitamisnäitajatega, näiteks ülisuure andmeedastuskiiruse ja läbilaskevõimega, lühikese latentsusajaga ning töökindlate ühenduvusteenuste ja lisaväärtusega teenuste puhul või paljude omavahel ühendatud seadmete töö toetamiseks;

(k)„5G-koridor“ – maantee- või raudteetranspordi marsruut, mis on täielikult hõlmatud digitaalse ühenduvuse taristuga, eelkõige 5G-süsteemidega, ning võimaldab katkematult osutada koostoimivaid digiteenuseid, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvusteenuseid või samalaadseid aruka liikuvuse raudteeteenuseid;

(l)„transpordi- ja energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid“ – füüsilised ja virtuaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) vahendid, mida käitatakse lisaks kommunikatsioonitaristule ning mis toetavad transpordi- ja/või energiataristu andmete voogu, säilitamist, töötlemist ja analüüsi;

(m)„ühishuviprojekt“ – määrustes (EL) nr 1315/2013 või (EL) nr 347/2013 või käesoleva määruse artiklis 8 määratletud projekt;

(n)„uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

(o)„sotsiaalmajanduslikud keskused“ – üksused, mis tänu oma eesmärgile, laadile või asukohale võivad otseselt või kaudselt anda olulist sotsiaalmajanduslikku kasu oma ümbruskonna kodanikele, ettevõtjatele ja kogukondadele;

(p)„kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

(q)„ülisuure läbilaskevõimega võrk“ – direktiivi (EL) 2018/XXX [Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiiv] artikli [2 punktis XX] määratletud võrk;

(r)„tööd“ – koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine.

Artikkel 3
Eesmärgid

1.Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele.

2.Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a)transpordisektoris:

i)aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;

ii)kohandada TEN-T võrke sõjaväelise liikuvuse vajadustele;

(b)energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades dekarboniseerimist ja tagades varustuskindluse, ning lihtsustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas;

(c)aidata digisektoris kasutusele võtta ülisuure läbilaskevõimega digivõrke ja 5G-süsteeme, et suurendada digitaalsete tuumikvõrkude töökindlust ja läbilaskevõimet ELi territooriumil, ühendades need naaberterritooriumidega, ning digiteerida transpordi- ja energiavõrk.

Artikkel 4
Eelarve

1.Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 on 42 265 493 000 eurot jooksevhindades.

2.See summa jaotatakse järgmiselt:

(a)kuni 30 615 493 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:

i)12 830 000 000 eurot saadakse Euroopa strateegiliste investeeringute valdkonnast;

ii)11 285 493 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

iii)6 500 000 000 eurot saadakse kaitsevaldkonnast artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi jaoks;

(b)kuni 8 650 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest kuni 10 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;

(c)kuni 3 000 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks.

3.Komisjon ei tohi kõrvale kalduda lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud summadest.

4.Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks.

5.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6.Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

7.Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summat rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega, kui lõikest 8 ei tulene teisiti ja ilma, et see piiraks artikli 14 lõike 2 punkti b kohaldamist.

8.Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.

9.Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral seatakse vahendite kasutamisel esiplaanile asjaomase liikmesriigi huvid.

Artikkel 5
Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

(a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(c)Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(d)muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

–on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

–ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2.Lõikes 1 osutatud kolmandad riigid ja kõnealustes kolmandates riikides asutatud üksused ei tohi saada rahalist toetust käesoleva määruse alusel, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja kui seda antakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides sätestatud tingimustel.

Artikkel 6
ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või kaudse eelarve täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2.Programmist võib anda rahalisi vahendeid ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu. Käesoleva programmi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU fondi määruse ja finantsmääruse X jaotisega.

3.Komisjon võib osa programmi rakendamisest delegeerida rakendusametitele kooskõlas finantsmääruse artikliga [69], pidades silmas programmi haldamise ja tõhususe optimaalseid nõudeid transpordi-, energeetika- ja digisektoris.

4.Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse XXX [successor of the Regulation on the Guarantee Fund] [artikli X] sätteid.

Artikkel 7
Piiriülesed taastuvenergiaprojektid

1.Piiriülesed taastuvenergiaprojektid hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki ja lisatakse liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele.

2.31. detsembriks 2019 võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas käesoleva määruse artikli 23 punktiga d, et veelgi täpsustada valikukriteeriume ja sätestada projektide valimise üksikasjad, ning avaldab metoodika, kuidas hinnata projektide panust üldkriteeriumide täitmisse ning lisa IV osas täpsustatud üldkulusid ja -tulusid.

3.Piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

4.Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud ehitustööd kuuluvad rahastamisele liidu vahenditest, kui need projektid vastavad järgmistele lisakriteeriumidele:

(a)projekti kulude ja tulude analüüsimisel vastavalt lisa IV osa punktile 3 tõendatakse olulist kulude kokkuhoidu ja/või tulu seoses süsteemide integreerimise, varustuskindluse või innovatsiooniga ning

(b)taotleja tõendab, et ilma toetuseta ei oleks võimalik projekti ellu viia või ei oleks projekt majanduslikult otstarbekas. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki toetuskavadest saadavaid tulusid.

5.Ehitustööde toetussumma peab olema proportsionaalne lisa IV osa punkti 2 alapunktis b osutatud kulude kokkuhoiu ja/või tuludega ega tohi ületada summat, mis on vajalik projekti elluviimiseks või majandusliku otstarbekuse tagamiseks.

Artikkel 8
Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid

1.Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid aitavad kaasa artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkide saavutamisele.

2.Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

3.Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide täitmist, lähtutakse rahastamisprioriteetide kindlaksmääramisel järgmistest kriteeriumidest:

(a)prioriteediks seatakse meetmed, mis aitavad tagada juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrgule, mis võimaldab gigabitiühenduse sotsiaalmajanduslikele keskustele, võttes kooskõlas lisa V osaga arvesse nende keskuste tegevuse eesmärki, kõnealuse ühendusega võimaldatavate digiteenuste ja -rakenduste asjakohasust, võimalikku sotsiaalmajanduslikku mõju kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju;

(b)meetmed, mis aitavad tagada ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse kohalikes kogukondades kooskõlas lisa V osaga;

(c)5G-süsteemide kasutuselevõttu soodustavate meetmete puhul seatakse prioriteediks 5G-koridoride loomine piki põhilisi maismaatranspordi marsruute, sealhulgas üleeuroopalises transpordivõrgus. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses katab meede põhilisi transpordimarsruute, võimaldades koostoimelisi digiteenuseid katkematult osutada ning samal ajal maksimeerides mõõtme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele. Toetust saada võivate projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas;

(d)projektid, mille eesmärk on liitu kolmandate riikidega ühendavate piiriüleste tuumikvõrkude, kaasa arvatud merekaablid, kasutuselevõtmine ja ühenduste tugevdamine liidus, seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, kui suur on nende panus liidu territooriumil asuvate elektrooniliste sidevõrkude töökindluse ja läbilaskevõime suurendamisse;

(e)ülisuure läbilaskevõimega võrkude katvuse puhul seatakse prioriteediks meetmed, mis aitavad hõlmata territooriume ja elanikke pöördvõrdeliselt selle toetuse osakaaluga, mida oleks vaja projekti võimalikuks ellurakendamiseks, sõltuvalt artikli 14 kohaselt kohaldatavatest maksimaalsetest kaasrahastamismääradest. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses tagab meede konkreetse arenduspiirkonna territooriumi ja elanike igakülgse katvuse, maksimeerides samal ajal mõõtme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele;

(f)toimivate digiplatvormide väljaarendamist käsitlevate projektide puhul seatakse prioriteediks meetmed, mis põhinevad uusimatel tehnoloogialahendustel, võttes arvesse koostalitluse, küberturvalisuse, andmekaitse ja taaskasutuse aspekte;

(g)kuivõrd kasutuselevõetud tehnoloogia sobib kõige paremini konkreetsele projektile, pakkudes samas välja parima tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse ja kulutõhususe poolest tipptasemel tehnoloogialahenduste vahel.

II PEATÜKK

OSALEMISTINGIMUSED

Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke. Sellised meetmed hõlmavad eriuuringuid, ehitustöid ja muid kaasmeetmeid, mis on vajalikud programmi haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid.

2.Transpordisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

(a)tõhusate ja omavahel ühendatud võrkudega seotud meetmed:

i)meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;

ii)üldvõrgu piiriüleste ühenduste ellurakendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osas loetletud lõigud;

iii)meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega;

iv)meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, et ühendada üleeuroopaline transpordivõrk määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõikes 1 määratletud naaberriikide taristuvõrkudega;

(b)aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:

i)meetmed, millega toetatakse meremagistraale vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 21;

ii)meetmed, millega toetatakse telemaatiliste rakenduste süsteeme, sealhulgas ohutusotstarbelisi, vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 31;

iii)meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 32;

iv)meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;

v)meetmed, millega kõrvaldatakse koostalitlustõkked, eriti koridori-/võrgumõju tagamisel;

vi)meetmed, millega rakendatakse ellu ohutut ja turvalist taristut ning liikuvussüsteemi, kaasa arvatud liiklusohutus, vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 34;

vii)meetmed, millega suurendatakse transporditaristu vastupanuvõimet kliimamuutustele ja loodusõnnetustele;

viii)meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu kõikide kasutajate jaoks kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 37;

ix)meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu ja selle kättesaadavust julgeoleku ja tsiviilkaitse otstarbel;

(c)artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.

3.Energeetikasektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

(a)määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14 osutatud ühishuviprojektidega seotud meetmed;

(b)meetmed, millega toetatakse piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, sealhulgas nende kontseptsiooni, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa IV osas, kui käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimuste täitmisest ei tulene teisiti.

4.Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

(a)meetmed, millega toetatakse gigabitiühenduse tagamist sotsiaalmajanduslikele keskustele;

(b)meetmed, millega toetatakse ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse tagamist kohalikele kogukondadele tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta;

(c)meetmed, millega viiakse ellu kõigi põhiliste maismaatranspordi marsruutide, sealhulgas üleeuroopaliste transpordivõrkude, katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega;

(d)meetmed, millega toetatakse tuumikvõrkude, sealhulgas merekaablite kasutuselevõttu liikmesriikides ning liidu ja kolmandate riikide vahel;

(e)meetmed, millega toetatakse Euroopa kodumajapidamiste juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrkudele;

(f)meetmed, millega rakendatakse digitaalse ühenduvuse taristu nõudeid, mis on seotud transpordi- ja/või energeetikavaldkonna piiriüleste projektidega, ja/või millega rakendatakse ellu transpordi- või energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid.

Rahastamisele kuuluvate digisektori projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas.

Artikkel 10
Koostoime

1.Liit võib anda käesoleva määruse alusel rahalist toetust meetmetele, mis aitavad saavutada vähemalt kahe sektori üht või mitut eesmärki, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c. Neid meetmeid rakendatakse konkreetsete sektoriüleste tööprogrammidega, milles käsitletakse vähemalt kaht sektorit, sealhulgas konkreetseid hindamiskriteeriume, ning mida rahastatakse asjaomaste sektorite poolt eelarvesse tehtavatest osamaksetest.

2.Transpordi-, energeetika- ja digisektori meetmed, mis artikli 9 kohaselt on rahastamiskõlblikud, võivad hõlmata kõrvalelemente, mis ei pruugi olla seotud artikli 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

(a)nende kõrvalelementide kulud ei tohi ületada 20 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest ning

(b)need kõrvalelemendid peavad olema seotud transpordi-, energeetika- või digisektoriga ning

(c)need kõrvalelemendid peavad võimaldama märgatavalt suurendada meetmest saadavat sotsiaalmajanduslikku, kliimaalast või keskkonnakasu.

Artikkel 11
Rahastamiskõlblikud üksused

1.Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesolevas artiklis esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

(a)liikmesriigis asutatud juriidilised isikud;

(b)programmiga ühinenud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud;

(c)juriidilised isikud, kes on asutatud liidu õiguse alusel, ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see on ette nähtud tööprogrammidega.

3.Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

4.Juriidilistel isikutel, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, on erandkorras õigus saada programmi raames toetust, kui see on hädavajalik konkreetse ühishuviprojekti või piiriülese taastuvenergiaprojekti eesmärkide saavutamiseks.

5.Artiklis 19 osutatud tööprogrammidega võib ette näha, et rahastamiskõlblikud on üksnes pakkumused, mille on esitanud üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul rahvusvahelised organisatsioonid, ühisettevõtted või avalik- õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtjad või asutused.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 12
Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse [VIII] jaotisega.

Artikkel 13
Hindamiskriteeriumid

1.Pakkumuste hindamise kriteeriumid määratletakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes ning vastavalt asjaoludele võetakse arvesse järgmist:

(a)majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud);

(b)innovatsiooni-, ohutus-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid;

(c)piiriülene mõõde;

(d)transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime;

(e)meetme küpsus projekti arendamisel;

(f)kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

(g)liidu poolt investeeringuks antava rahalise toetuse stimuleeriv mõju;

(h)vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks mitterahuldavast majanduslikust otstarbekusest või turupoolse rahastamise puudumisest;

(i)vastavus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadele.

2.Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel võetakse kliimatundlikkus- ja riskihinnangu, sealhulgas asjakohaste kohandamismeetmete kaudu vajaduse korral arvesse vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikule mõjule.

3.Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel tagatakse, et tööprogrammides täpsustatud asjakohastel juhtudel ühilduvad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat hõlmava programmiga toetatavad meetmed tehniliselt programmidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

4.Transpordisektoris tagab pakkumuste hindamine lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel vajaduse korral selle, et tehtud pakkumused on kooskõlas transpordikoridori hõlmavate töökavadega ja määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohaste rakendusaktidega ning et kõnealuse määruse artikli 45 lõike 8 kohaselt võetakse arvesse selle valdkonna eest vastutava Euroopa koordinaatori arvamust.

5.Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 7 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

6.Digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 8 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

Artikkel 14
Kaasrahastamismäärad

1.Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest rahastatavate uuringute puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on täpsustatud lõike 2 punktis b.

2.Transpordisektori tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

(a)artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul;

(b)Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on osutatud [ühissätete] määruses (EL) XXX. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 85 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel;

(c)piiriüleste ühendustega seotud meetmete puhul võib punktides a ja b sätestatud suuremaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid kohaldada üksnes selliste meetmete suhtes, mille puhul tõendatakse, et meetme kavandamisel ja rakendamisel on eriti suurel määral arvestatud artikli 13 lõike 1 punktis c osutatud hindamiskriteeriumi, seda eelkõige ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri ning kahepoolse õigusraamistiku loomise või määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohase rakendusakti kaudu.

3.Energeetikasektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

(a)artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest;

(b)kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %ni selliste meetmete puhul, mis aitavad välja arendada ühishuviprojekte, mis määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

4.Digisektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid: artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni suure piiriülese mõõtmega projektide puhul, näiteks 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus piki põhilisi transpordimarsruute või tuumikvõrkude väljaarendamine liikmesriikide vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel, ning kuni 75 %ni selliste meetmete puhul, mille abil tagatakse sotsiaalmajanduslike keskuste gigabitiühendus. Kohaliku traadita internetiühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse liidu toetusega, mis katab kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5.Maksimaalne kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse artiklis 10 osutatud sektoriüleste. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse programmide alusel välja valitud meetmete suhtes, on asjaomastes sektorites kehtiv maksimaalne kaasrahastamismäär.

Artikkel 15
Rahastamiskõlblikud kulud

Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele kehtivad järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

(a)rahastamiskõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui piiriülesed taastuvenergiaprojektid või selleteemalised ühishuviprojektid hõlmavad käesoleva määruse artiklis 5 või artikli 11 lõikes 4 osutatud ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi või rahvusvahelisi vesi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks;

(b)seadmete, rajatiste ja taristu kulud, mida toetusesaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus rahastamiskõlblikud;

(c)maa ostmisega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud;

(d)rahastamiskõlblike kulude hulka ei kuulu käibemaks.

Artikkel 16
Toetuste ühendamine muude rahastamisallikatega

1.Toetuse võib ühendada rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel.

2.Lõikes 1 osutatud toetusi võib kasutada temaatiliste projektikonkursside kaudu.

Artikkel 17
Toetuste vähendamine või lõpetamine

1.Lisaks finantsmääruse [artikli 131 lõikes 4] sätestatud põhjustele võib toetuse suurust vähendada järgmistel põhjustel:

(a)meedet ei ole hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast toetuslepingus märgitud alguskuupäeva;

(b)pärast meetme edenemise ülevaatamist on jõutud järeldusele, et meetme rakendamisel on esinenud nii suuri viivitusi, et meetme eesmärke tõenäoliselt ei saavutata.

2.Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.

Artikkel 18
Kumulatiivne, täiendav ja ühendatud rahastamine

1.Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, kaasa arvatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Liidu muudest programmidest saadud täiendavate toetuste suhtes kohaldatakse asjakohase programmi eeskirju vastavalt programmi osakaalule meetmes. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kulusid ja liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt dokumentidele, kus on sätestatud toetuse tingimused.

2.Meetmed, mis vastavad järgmistele võrreldavatele kumulatsioonitingimustele:

(a)neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;

(b)need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

(c)eelarvepiirangute tõttu ei tohi neid rahastada kõnealuste projektikonkursside alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengufondist või Ühtekuuluvusfondist kooskõlas [ühissätete] määruse [artikli 67 lõikega 5], tingimusel et need meetmed vastavad asjaomase programmi eesmärkidele. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 19
Tööprogrammid

1.Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

2.Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20
Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisa I osas.

2.Selleks et tõhusalt hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks tehtut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, muuta lisa I osa, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

3.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 21
Hindamine

1.Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.Programmi vahehindamine tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab hindamistulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 22
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee. Komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23
Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et:

(a)muuta lisa I osa näitajate osas ning kehtestada järelevalve- ja hindamisraamistik;

(b)muuta lisa II osa seoses artikli 3 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgile eraldatud eelarvevahendite soovituslike protsendimääradega;

(c)muuta lisa III osa seoses transpordipõhivõrgu koridoride ja eelnevalt kindlaks määratud lõikude määratlusega ning eelnevalt kindlaksmääratud üldvõrgulõikudega;

(d)muuta lisa IV osa seoses piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisega;

(e)muuta lisa V osa seoses digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektide väljaselgitamisega.

Artikkel 24
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25
Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 26
Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 27
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.Määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tunnistatakse kehtetuks.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt määrusele (EL) nr 1316/2013, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.Programmi rahastamise paketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, s.o määruse (EL) nr 1316/2013 kohase Euroopa ühendamise rahastu raames vastu võetud meetmete vahel.

4.Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta käesoleva määruse artikli 4 lõikega 5 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 28
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek:

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 42  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

–☑    kehtib ajavahemikus 1.1.2021–31.12.2027

–☑    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2021–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2021–2033.

◻ piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 45  

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–☑    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–☑ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettusevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kavandatavad kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas , ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–◻    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–x    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–x    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)     https://ec.europa.eu/commission/publications/factsheets-long-term-budget-proposals_et

(2)    Komisjoni teatis „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, COM(2018) 321/4, 2. mai 2018.

(3)    JOIN(2017) 41.

(4)    JOIN(2018) 5.

(5)    Määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, artikkel 38.

(6)    COM(2017) 283 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“

(7)    Määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta

(8)    COM(2016) 860 final

(9)    st gigabitipõhine ühendus kõigile peamistele sotsiaalmajanduslikele keskustele, ülikiire 5G ühendus, juurdepääs internetile allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida kõik Euroopa majapidamised, k.a maakohtades, saavad suurendada gigabiti kiirusteni, vt „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks - Euroopa gigabitiühiskonna poole“ – COM(2016) 587.

(10)    Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile. COM(2017) 228.

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1316/2013 artikkel 27.

(12)    COM (2018) 65.

(13)    Komisjoni talituste töödokument (2016)416.

(14)    Pärast komitee arvamust mõjuhinnangus tehtud muudatusi on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu 1. lisas.

(15)    COM(2018) 66.

(16)    ELT C , , lk .

(17)    ELT C , , lk .

(18)    COM(2018) 321, lk 13.

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(20)    Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(22)    Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017) 675).

(23)    COM(2018) 293

(24)    JOIN(2017) 41.

(25)    JOIN(2018) 5.

(26)    COM (2017) 623.

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(28)    COM(2017) 718.

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(30)    COM(2016) 587.

(31)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(33)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(34)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(35)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(37)    ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(38)    COM(2018) 65.

(39)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(42)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(43)        Vt punkt 1.6

(44)    Iga programmi puhul tuleb otsustada selle lõpliku ulatuse ja eelarve üle.

(45)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(46)    Programmi rakendamise võib (osaliselt) delegeerida rakendusasutusele, olenevalt kulude-tulude analüüsi tulemustest ja tehtavatest otsustest. Komisjonis ja rakendusasutuses programmi rakendamiseks asjakohaseid haldusassigneeringuid muudetakse vastavalt vajadusele.

(47)    Vastavalt INEA 2017. aasta tegevusaruandes esitatud teabele.

(48)    Kalkulatsioon ei sisalda programmiga seonduvaid strateegilisi ja poliitilisi tahke ega järelevalve teostamist rahastu delegeeritud vahendite üle.

(49)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

(50)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

(51)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(52)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(53)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. See sisaldab summat, mis on vajalik 2014–2020 programmide täitmata kulukohustuste haldamiseks („pärandsummad“), mida praegu haldab täitevasutus.

(54)    AC - Lepingulised töötajad, AL - kohalikud töötajad, END - riikide lähetatud eksperdid, INT - renditööjõud, JPD - noored eksperdid delegatsioonides.

(55)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(56)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2018

COM(2018) 438 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

{SEC(2018) 292 final}
{SWD(2018) 312 final}
{SWD(2018) 313 final}

LISA

I OSA – NÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

II OSA – SOOVITUSLIKUD PROTSENDIMÄÄRAD TRANSPORDISEKTORI JAOKS

Artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud eelarvevahendid jaotatakse järgmiselt:

–60 % artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete jaoks: tõhusate ja omavahel ühendatud võrkudega seotud meetmed;

–40 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed.

Artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete puhul eraldatakse 75 % eelarvevahenditest põhivõrgukoridore hõlmavatele meetmetele, 10 % väljaspool põhivõrgukoridore asuvat põhivõrku hõlmavatele meetmetele ja 15 % üldvõrku hõlmavatele meetmetele.

III OSA – TRANSPORDI PÕHIVÕRGU KORIDORID JA EELNEVALT KINDLAKS MÄÄRATUD LÕIGUD; EELNEVALT KINDLAKS MÄÄRATUD ÜLDVÕRGULÕIGUD

1.Põhivõrgukoridorid ja eelnevalt kindlaks määratud lõigud

2.Eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgulõigud

Käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud üldvõrgu piiriülesed lõigud, täpsemalt järgmised:

IV OSA – Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamine

1.Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärk

Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega edendatakse liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd taastuvate energiaallikate kavandamise, arendamise ja kulutõhusa kasutamise alal.

2.Üldkriteeriumid

Et projekti saaks käsitada piiriülese taastuvenergiaprojektina, peab see vastama järgmistele üldkriteeriumidele:

(a)see tuleb lisada liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse liikmesriikidevahelisse ja/või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelisse kokkuleppesse;

(b)see tagab kulude kokkuhoiu taastuvenergia kasutamisel ja/või tulu seoses süsteemi integreerimise, varustuskindluse või innovatsiooniga võrreldes olukorraga, kui analoogset projekti rakendaks üks osalev liikmesriik üksinda;

(c)koostööst saadav võimalik üldine kasu kaalub üles selle kulud, sealhulgas pikemas perspektiivis, nagu on hinnatud punktis 3 kulude-tulude analüüsis ja artiklis [7] osutatud metoodikat kasutades.

3.Kulude-tulude analüüs

Punkti 2 alapunktis c osutatud kulude-tulude analüüsis võetakse iga osaleva liikmesriigi või kolmanda riigi puhul arvesse mõju muu hulgas järgmistele aspektidele:

(a)elektrienergia tootmise maksumus;

(b)süsteemi integreerimise maksumus;

(c)toetuse maksumus;

(d)kasvuhoonegaaside heide;

(e)varustuskindlus;

(f)õhu- ja muu kohapealne saaste;

(g)innovatsioon.

4.Menetlus

Sellise projekti arendajad, mis võidakse potentsiaalselt valida piiriüleseks taastuvenergiaprojektiks liikmesriikidevahelise ja/või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelise koostöölepingu või mõne muu kokkuleppe alusel ning millele püütakse saada piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust, esitavad komisjonile sellekohase taotluse. Taotlus peab sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata projekti punktides 2 ja 3 esitatud kriteeriumide alusel vastavalt artiklis 7 osutatud metoodikale.

Komisjon tagab arendajatele võimaluse taotleda piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust vähemalt kord aastas.

Komisjon korraldab asjakohased konsultatsioonid piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust taotlevate projektide üle.

Komisjon hindab taotlusi punktides 2 ja 3 esitatud kriteeriumide alusel.

Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimisel seab komisjon eesmärgiks hoida nende üldarvu hallatavates piirides. Komisjon püüab tagada asjakohase geograafilise tasakaalu piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisel. Projektide väljaselgitamisel võib kasutada piirkondlike ühenduste abi.

Projektile ei anta piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust või see võetakse talt ära, kui hindamisel lähtuti ebaõigest teabest, mis oli määravaks teguriks, või kui projekt ei ole kooskõlas liidu õigusega.

Komisjon avaldab väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetelu oma veebisaidil.

V OSA – DIGITAALSE ÜHENDUVUSE TARISTUT HÕLMAVAD ÜHISHUVIPROJEKTID

1.Gigabitiühendus sotsiaalmajanduslikele keskustele

Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse sotsiaalmajanduslike keskuste tegevuse eesmärki, kõnealuse ühendusega võimaldatavate digiteenuste ja -rakenduste asjakohasust, võimalikku sotsiaalmajanduslikku mõju kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas ühenduvuse võimalikku ülekanduvat mõju. Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

Prioriteediks seatakse järgmised meetmed:

·gigabitiühendus haiglatele ja meditsiinikeskustele vastavalt tervishoiusüsteemi digiteerimiseks tehtavatele jõupingutustele, et suurendada ELi kodanike heaolu ning muuta patsientidele tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamise laadi 1 ;

·gigabitiühendus haridus- ja teaduskeskustele, et kõrvaldada digilõhe ja rakendada innovatsiooni haridussüsteemides, parandada õpitulemusi, laiendada võrdseid võimalusi ja suurendada tõhusust 2 .

2.Traadita internetiühendus kohalikes kogukondades

Rahastamise saamiseks peavad meetmed, mille eesmärk on toetada tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas avalikkusele ligipääsetavatel välialadel, millel on kohaliku kogukonna jaoks tähtis roll, vastama järgmistele tingimustele:

·neid viib ellu järgmises lõigus osutatud avaliku sektori asutus, mis on suuteline kavandama kohalike traadita side juurdepääsupunktide rajamist nii avaliku ruumi sise- kui ka välitingimustes ja teostama vastavat järelevalvet ning tagama tegevuskulude rahastamise vähemalt kolme aasta jooksul;

·need tuginevad ülisuure läbilaskevõimega digivõrkudele, mis võimaldavad tagada kasutajatele ülikvaliteetse internetiühenduse, mis:

·on tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta, kergesti juurdepääsetav, turvatud ning kasutab uusimaid ja parimaid olemasolevaid seadmeid, mis on suutelised pakkuma kasutajatele kiiret ühendust, ning

·toetab juurdepääsu innovatiivsetele digiteenustele;

·nende puhul kasutatakse komisjoni ette nähtud ühtset visuaalset identiteeti ja need on seotud asjaomaste veebipõhiste vahenditega;

·nendega võetakse kohustus hankida vajalikud seadmed ja/või seotud paigaldusteenused kooskõlas kohaldatava õigusega, tagamaks et projektidega ei kaasne põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

Rahalist abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 3 artikli 3 punktis 1 määratletud avaliku sektori asutustele eesmärgiga pakkuda siseriikliku õiguse kohaselt tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust, rajades selleks kohalikud traadita side juurdepääsupunktid.

Rahastatud meetmed ei tohi dubleerida olemasolevaid samalaadsete omadustega, sealhulgas kvaliteedi poolest samalaadseid, tasuta ühendusi, mida avalik või erasektor samas avalikus kohas pakub.

Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

Asjakohasel juhul tagatakse koordineerimine ja sidusus nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmetega, millega toetatakse sotsiaalmajanduslike keskuste juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrgule, mis võimaldab gigabitiühendust.

3.Rahastamiskõlblike 5G-koridoride soovituslik loetelu

Kooskõlas gigabitiühiskonna saavutamiseks seatud eesmärkidega, mille komisjon on seadnud eesmärgiga tagada 2025. aastaks põhiliste maismaatranspordi marsruutide katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega, 4 sisaldavad artikli 9 lõike 4 punkti c kohaseid meetmeid, millega rakendatakse ellu 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus, esimeses etapis selliseid meetmeid, mis käsitlevad piiriüleseid lõike, millel katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi 5 , ning teises etapis meetmeid, mis käsitlevad ulatuslikumaid lõike võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks piki transpordikoridore, nagu on esitatud tagapool tabelis (soovituslik loetelu). Selleks kasutatakse TEN-T koridore, ent 5G-süsteemide kasutuselevõtmisel ei pea tingimata nendega piirduma 6 .

(1)    Vt ka COM(2018) 233 final – Komisjoni teatis „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul; kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“.

(2)    Vt ka COM(2018) 22 final – Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(4)    „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“, COM(2016) 587.

(5)    Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus.

(6)    Kursiivkirjas märgitud lõigud asuvad väljaspool TEN-T põhivõrgukoridore, kuid on kaasatud 5G-koridoride hulka.