This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018PC0355
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Regulation (EU) 2016/1011 on low carbon benchmarks and positive carbon impact benchmarks
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
COM/2018/355 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2018
COM(2018) 355 final
2018/0180(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese COFMT:Subscript2-heite ja COFMT:Subscript2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2018) 257 final}
{SWD(2018) 264 final}
{SWD(2018) 265 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesolev ettepanek on osa komisjoni ulatuslikumast säästva arengu algatusest. Sellega pannakse alus ELi raamistikule, mis seab finantssüsteemi keskmesse keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased (Environmental, Social and Governance – ESG, edaspidi „ESG“) kaalutlused, et toetada Euroopa majanduse muutmist keskkonnahoidlikumaks, vastupidavamaks ja ringluspõhisemaks. ESG tegureid tuleks arvesse võtta investeerimisotsuste tegemisel, et muuta investeeringud heidet, ressursside ammendumist või töötingimusi silmas pidades jätkusuutlikumaks. Käesoleva ettepaneku ja sellega koos kavandatavate seadusandlike aktide eesmärk on lõimida nimetatud kaalutlused kõikides sektorites sidusalt investeerimis- ja nõuandeprotsessi. See peaks tagama, et kõiki finantsturu osalised, nagu eurofondide valitsejad, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kindlustusandjad, tööandja kogumispensioni asutused, Euroopa riskikapitalifondide valitsejad ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, samuti kindlustuse turustajad või investeerimisnõustajad, keda nende kliendid või soodustatud isikud volitavad tegema nende nimel investeerimisotsuseid, lõimivad ESG kaalutlused oma sisekorda ja teavitavad sellest oma kliente. Lisaks sellele kehtestatakse ettepanekutega võrdlusaluste uued kategooriad – vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused –, et aidata investoritel võrrelda investeeringute CO2-jalajälge. Need vastastikku üksteist toetavad ettepanekud peaksid soodustama investeeringuid jätkusuutlikesse projektidesse ja varadesse kõikjal ELis.
Komisjoni pakett astub ühte jalga jõupingutustega, mida tehakse kogu maailmas jätkusuutlikumale majandusele üleminekuks. Kiites heaks Pariisi 2016. aasta kliimakokkuleppe ja ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030, valisid maailma riikide valitsused jätkusuutlikuma tee nii meie planeedi kui ka majanduse jaoks.
EL on ennast sidunud arenguga, mis vastab tänapäeva vajadustele, aga ei ohverda selle nimel tulevaste põlvede suutelisust rahuldada oma vajadusi. Jätkusuutlikkus on juba pikka aega olnud Euroopa projekti keskmes. ELi aluslepingud tunnustavad selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet, mida tuleks käsitleda üheaegselt.
Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ on ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 esitatud säästva arengu eesmärgid 1 seostatud Euroopa poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi ELi meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse ELis ja mujal maailmas säästva arengu eesmärkidega algusest peale. Samuti on EL kindlalt nõuks võtnud saavutada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid ning integreerida säästev areng ELi poliitikasse, nagu teatas Jean-Claude Juncker oma 2014. aasta poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile 2 . Seega toetavad paljud Euroopa Komisjoni 2014.–2020. aasta poliitikaprioriteedid ELi kliimaeesmärke ja nendega rakendatakse säästva arengu tegevuskava aastani 2030. Nende hulgas on Euroopa investeerimiskava 3 , ringmajanduse pakett 4 , energialiidu pakett 5 , ELi biomajanduse ajakohastatud strateegia 6 , kapitaliturgude liit 7 ja ELi eelarve aastateks 2014–2020, sealhulgas Ühtekuuluvusfond ja teadusprojektid. Lisaks sellele on komisjon käivitanud säästva arengu eesmärkide rakendamiseks ja parimate tavade vahetamiseks mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi.
ELi säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja olulisi investeeringuid. Pelgalt kliima ja energia valdkonnas on igal aastal hinnanguliselt vaja 180 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid, et saavutada 2030. aastaks kliima- ja energiaeesmärgid 8 . Märkimisväärne osa neist rahavoogudest peab tulema erasektorist. Investeerimispuudujäägi kõrvaldamiseks tuleb erakapitali voogusid olulisel määral ümber orienteerida jätkusuutlikumatele investeeringutele ja selleks on vaja Euroopa finantsraamistik uuesti põhjalikult läbi mõelda.
Sellega seoses kutsus komisjon 2016. aasta detsembris kokku kõrgetasemelise eksperdirühma, kelle ülesandeks oli töötada välja terviklik ELi jätkusuutliku rahanduse strateegia. Kõrgetasemeline eksperdirühm avaldas oma lõpparuande 9 31. jaanuaril 2018. Aruandes esitati põhjalik ülevaade Euroopa jätkusuutlikust rahandusest ja toodi välja kaks nõuet Euroopa finantssüsteemile. Esiteks peab see suurendama finantsvaldkonna panust jätkusuutlikusse ja kaasavasse majanduskasvu. Teiseks peab see tugevdama finantsstabiilsust, sidudes investeerimisotsuste tegemise ESG teguritega. Kõrgetasemeline eksperdirühm esitas kaheksa peamist soovitust, mida ta peab Euroopa jätkusuutliku finantssüsteemi peamisteks elementideks. Nendes soovitustes leiab kõrgetasemeline eksperdirühm, et indeksite koostajatelt tuleks nõuda, et nad avalikustaksid indeksisse kaasatud väärtpaberite ja nende kaalu põhjal üksikasjad selle kohta, kuidas jätkusuutlikkusnäitajad indeksit mõjutavad. Samal ajal peaks ESMA viitama jätkusuutlikkuskaalutlustele oma suunistes võrdlusaluste kirjelduse kohta: seal peaks olema selgelt välja toodud, kuidas peegelduvad võrdlusaluse metoodikas jätkusuutlikkusega seotud (ESG) kaalutlused, sealhulgas üleminek vähese CO2-heitega majandusele.
Kõrgetasemeline eksperdirühm juhtis tähelepanu sellele, et indeksitel ja võrdlusalustel on investeeringutele kaudne, ent oluline mõju. Paljud investorid tuginevad võrdlusalustele, eriti investeerimisportfelli struktuuri kujundamisel ja finantstoodete tootluse mõõtmisel. Indeksite koostajad on välja töötanud laia valiku indekseid, mille eesmärk on hõlmata jätkusuutlikkus- ja kliimakaalutlusi, ent neil on portfelli struktuuri üldisele kujundamisele piiratud mõju.
Kõrgetasemelise eksperdirühma töö jätkamiseks ning selleks, et anda oma panus laiemasse eesmärki siduda finantsvaldkond planeedi ja ühiskonna vajadustega, avaldas komisjon 8. märtsil 2018 tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta 10 . Komisjon teatas tegevuskavas tulevastest meetmetest,mille eesmärk on suurendada võrdlusaluste metoodika ESG tegurite alast läbipaistvust, ning algatusest kehtestada nõuded liidu vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodikale.
Vähese CO2-heite võrdlusaluste ühtsete nõuetega püütaks vältida rohepesu ohtu, mis seisneb selles, et kõiki vähese CO2-heite indekseid reklaamitakse keskkonna seisukohast ühtviisi olulistena, ehkki nende omadused on erinevad. Lisaks sellele muudavad ESG alase läbipaistvuse erinevad tasemed metoodikas turuosaliste jaoks keerukaks indeksite võrdlemise eesmärgiga valida oma investeerimisstrateegia seisukohast sobilik võrdlusalus.
Tuvastatud probleemide lahendamiseks on käesolevas ettepanekus esitatud võrdlusaluste määruse muudatus. Sellega luuakse kaks võrdlusaluste kategooriat: i) vähese CO2-heite võrdlusalused ja ii) CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga muudetakse võrdlusaluste määrust, kehtestades õigusnormid, millega luuakse vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused ning reguleeritakse nende väljaandmist. See on kooskõlas võrdlusaluste määruse eesmärkidega: tagada, et võrdlusalused kajastavad täpselt ja usaldusväärselt majanduslikku olukorda ning et need on kõigi sidusrühmade jaoks hõlpsasti mõistetavad, toetades seega tarbijate ja investorite kõrgetasemelist kaitset. Ettepanekuga kehtestatakse täiendavad nõuded seoses võrdlusaluste uute kategooriate metoodika läbipaistvaks muutmisega, et suurendada võrdlusaluste võrreldavust ja võimaldada portfelli valitsejatel paremini otsuseid teha.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanekuga täiendatakse kehtivat ELi keskkonna- ja kliimapoliitikat, suurendades võrdlusaluste metoodika ESG alast läbipaistvust ja kehtestades vähese CO2-heite võrdlusalustele ühtlustatud eeskirjad, mis peaks viima investeeringute tulemuslikuma suunamiseni jätkusuutlikesse varadesse.
Käesolev ettepanek on osa jätkusuutliku rahanduse valdkonna meetmete paketist, mis kujutab enesest üht kapitaliturgude liidu projekti prioriteetsetest algatustest. See sisaldab meetmeid finantstehnoloogia pöördelise mõju ärakasutamiseks ja erakapitali ümbersuunamiseks jätkusuutlikesse investeeringutesse. Ettepanek aitab kaasa integreeritumate kapitaliturgude arengule, kuna tänu sellele on investoritel hõlpsam kasutada ühtse turu hüvesid, tehes samal ajal teadlikke valikuid.
Samuti on see osa ulatuslikumast ELi strateegiast ELi kliima- ja säästva arengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ning toetab liidu 2014–2020. aasta energia- ja kliimaeesmärke, nagu puhta õhu meetmed, ringmajanduse pakett, energialiidu strateegia (sealhulgas pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“) ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia.
Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi 11 läbivaatamisega, mis näeb ette, et Euroopa Pangandusjärelevalve, 12 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 13 ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 14 võtavad oma ülesandeid täites arvesse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisalaste teguritega seonduvaid riske, nii et tegevus finantsturgudel on paremini kooskõlas jätkusuutlike eesmärkidega. Käesolev ettepanek on samuti kooskõlas komisjoni ettepanekuga üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta, kuna ka selle puhul on ette nähtud mitmesuguse teabe avaldamine keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisalaste tegurite kohta 15 .
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikliga 114 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevus võtta selliseid meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis on seotud siseturu rajamise ja selle toimimisega. ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab ELil võtta meetmeid mitte üksnes selleks, et kõrvaldada olemasolevad takistused põhivabaduste kasutamiselt, vaid ka selleks, et ennetada selliste takistuste tekkimist, eriti kui need raskendavad majandustegevuses osalejatel, muu hulgas investoritel, kasutada täiel määral ära siseturu hüvesid.
Kuna ELis puudusid ühtlustatud eeskirjad vähese CO2-heite võrdlusaluste kohta, tekkisid nende võrdlusaluste kohta erinevad standardid, mis võib investorid segadusse ajada ja millest tulenevalt ei pruugi valitud indeks olla vähese CO2-heite fondide ja toodete tootluse mõõtmiseks optimaalne. ELi toimimise lepingu artikliga 114 antakse ELile õigus võtta meetmeid, et i) tagada siseturu toimimine seoses vähese CO2-heite indeksitega, mida kasutatakse vähese CO2-heitega investeeringute portfellide tootluse mõõtmiseks, ii) vähendada takistusi siseturu sujuvale toimimisele ja iii) hõlbustada piiriüleseid investeeringuid jätkusuutlikesse tegevusaladesse kogu liidus.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Komisjoni ettepanek võrdlusaluste määruse muutmise kohta on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võtab liit meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.
Mõned võrdlusalused on küll riigisisesed, kuid võrdlusaluseid kasutatakse finantslepingute ja -toodete puhul sageli piiriüleselt. Ehkki liikmesriigi tasandil ühe indeksi suhtes rakendatav meede võib tagada, et see on kujundatud vastavalt konkreetsetele riiklikele kaalutlustele, on oht, et seejuures jääb tähelepanuta piiriülene mõõde, mis võib lõppkokkuvõttes põhjustada erinevate eeskirjade rägastiku, tingida ühtsel turul ebavõrdsed tingimused ja viia ebajärjepideva lähenemisviisi kohaldamiseni liidus. Samuti ei oleks liikmesriigi tasandil võetavad meetmed kooskõlas võrdlusaluste määruse eesmärkidega, milleks on ühtlustada võrdlusaluste koostamist ja kasutamist reguleerivaid norme kogu liidus. Selle probleemi olemasolu on tunnistanud G20 ja finantsstabiilsuse nõukogu, kes tegi Rahvusvahelisele Väärtpaberijärelevalve Organisatsioonile ülesandeks koostada finantssektori võrdlusaluste üleilmsed põhimõtted. Võrdlusaluste määruse muutmine aitaks ühtset turgu tugevdada, kuna sellega parandatakse usaldusväärsete ja asjakohaselt kasutatavate võrdlusaluste ühtset raamistikku erinevates liikmesriikides.
•Proportsionaalsus
Võrdlusaluste määruse muutmise ettepanek on proportsionaalne, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4. See käsitleb indekseid, mis hõlmavad jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi, eelkõige vähese CO2-heite indekseid. Käesolev ettepanek mõjutab ainult selliste indeksite koostajaid.
Ettepanekus järgitakse proportsionaalset lähenemisviisi, tagades nii, et uued kohustused kehtestatakse võrdlusaluste selliste haldurite suhtes, kellele võrdlusaluste määrusest tulenevalt juba kehtivad sarnased nõuded. Seega ei peaks halduskoormus ebaproportsionaalselt suurenema. Lisaks võib see teatavatel juhtudel vähese CO2-heite võrdlusaluste haldurite koormust isegi vähendada, kuna ettepanekuga kavandatakse selliste võrdlusaluste jaoks selgeid ja ühtlustatud norme, mis võivad vähendada riikliku poliitika väljatöötamise kulusid.
•Vahendi valik
Võttes arvesse paljude võrdlusaluste piiriülest iseloomu, on võrdlusaluste määruse muudatus kõige sobilikum õiguslik vahend, millega kehtestada kogu liidus vähese CO2-heite võrdlusaluste suhtes ESG avalikustamise eeskirjad ja ühtlustatud miinimumnõuded. Seega vähendab otsekohalduva ja riigisisest õigusakti mittevajava määruse kasutamine võimalust, et liikmesriikide tasandi pädevad asutused võtavad erinevaid meetmeid, ning tagab ühtse lähenemisviisi ja suurema õiguskindluse kogu liidus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
2016. aasta detsembris loodi kõrgetasemeline eksperdirühm, kelle ülesandeks oli toetada ELi jätkusuutliku rahanduse strateegia väljatöötamist soovitusi esitades. 2017. aasta juuli keskel avaldas eksperdirühm oma vahearuande „Financing a Sustainable European Economy“ (Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamine) ja esitles seda 18. juulil 2017 toimunud sidusrühmade üritusel. Sellele järgnes konsultatsiooniküsimustik. 31. jaanuaril 2018 avaldati kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuanne Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamise kohta ja sellega koos ülevaade saadud tagasiside kohta. Ülevaates tehakse kokkuvõte küsitlusel osalenute vastustest, eriti seoses ESG võrdlusaluste rolliga.
Lisaks sellele konsulteeris komisjon mõnede sidusrühmadega seoses i) vajadusega ühtlustada Euroopa tasandil nõudeid metoodikale, ii) vähese CO2-heite indeksite kasutamist takistavate teguritega ja iii) peamiste elementidega, mis tuleks lülitada vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodika koosseisu. Allpool on esitatud kokkuvõte sidusrühmade arvamustest.
Sidusrühmade sihtotstarbeline küsitlemine
Küsitleti erinevaid sidusrühmi, muu hulgas varahalduse, võrdlusaluste haldamise, turutaristute, panganduse ja huvide esindamise / mõttekodade vallas tegutsejaid.
Küsitluste tulemusena selgus, et varahaldurid kasutavad üldiselt kahte liiki vähese CO2-heite indekseid: CO2-heite vähendamist taotlevaid peavooluindekseid ja kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvad indekseid. Varahaldurid näevad vähese CO2-heite indekseid vahendina, millega juhtida sellise võimaliku tulevase regulatiivse sekkumise riski, mis võib varad kasutuskõlbmatuks muuta. Nad keskenduvad suures osas vähendatud CO2-heite indeksitele. Sellised indeksid on koostatud standardse või üldise võrdlusaluse põhjal, jättes suhteliselt suure CO2-jalajäljega ettevõtted kõrvale või alandades nende kaalu.
Vähese CO2-heite indeksite koostajad püüavad vähendada indeksi alusportfelli üldist CO2-jalajälge võrreldes standardsete indeksitega, mille puhul kaalumine põhineb üldiselt turukapitalisatsioonil. Näiteks võib nende eesmärk olla vähendada CO2-jalajälge 40 % võrreldes standardse või üldise võrdlusalusega. kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvate indeksite koostajad väidavad, et sellised vähendatud CO2-heitega peavooluindeksid ei ole kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgiga hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 C. Nad pooldavad võrdlusaluse komponentide valimisel rangema metoodika kasutamist, näiteks lähtumist CO2 mõju suhtarvust.
Küsitluste tulemusena selgus samuti, et indeksite koostajad mõõdavad CO2-jalajälge väga erinevatel viisidel. Enamik peavooluindeksite koostajaid tavatseb arvesse võtta CO2-heiteid, mis tekivad otseselt ettevõtte tootmistegevusest („1. valdkonna heited“), ja kaudseid heiteid, mis tekivad selle tulemusena, kui ettevõte hangib enne tootmise alustamist toorainet või muid sisendeid, et valmistada tooteid või osutada teenuseid („2. valdkonna heited“). kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvate indeksite koostajate esindajad aga leiavad, et sellest lähenemisviisist ei piisa ettevõtte CO2-jalajälje näitamiseks, kuna täielikult jäetakse arvesse võtmata ettevõtte klientide põhjustatud heited („3. valdkonna heited“).
Küsimustik
Varahaldurid, edasikindlustusandjad, võrdlusaluste koostajad ja üks pankade ühendus vastasid küsimustele vähese CO2-heite indeksite metoodika ühtlustatud nõuete kasulikkuse kohta.
Vastajad teatasid, et nad ei kasuta vähese CO2-heite indekseid, kuna i) praegused metoodikad ei kajasta kõiki CO2-heite allikaid, ii) nende kliendid (investorid) ei usalda olemasolevate vähese CO2-heite indeksite puhul kasutatavat metoodikat ja iii) puuduvad vähese CO2-heite indeksid, mis peegeldaksid nende investeerimisstrateegiat ja -stiili.
Vastajad märkisid, et vähese CO2-heite indeksite metoodika ühtlustatud nõuete väljatöötamine ELi tasandil on kasulik, ja rõhutasid, et on äärmiselt oluline omada usaldusväärseid andmeid ettevõtete klientide või tarnijate kaudse CO2-heite kohta.
Küsimuse kohta, millised peaksid olema vähese CO2-heite indeksite põhijooned, leidis enamik vastanutest, et CO2-heite hindamisel tuleks arvesse võtta ka 3. valdkonna heiteid. Mõned vastanud märkisid, et vähese CO2-heite indeksite metoodika tuleks viia vastavusse võimaliku tulevase ELi taksonoomiaga. Ent mõned vastajad olid ELi tasandi ühtlustatud metoodika väljatöötamise suhtes skeptilised ja väljendasid muret seoses kättesaadavate andmetega, ebaselge seosega CO2-jalajälje ja finantsmõju omavate keskkonnariskide (näiteks üleminekuriski) vahel ning sellega, et enamik meetodeid on iganenud.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettepank tugineb kõrgetasemelise eksperdirühma aruandele jätkusuutliku rahanduse kohta, milles soovitatakse võtta meetmeid finantsturgude võrdlusaluste läbipaistvuse ja neid käsitlevate suuniste parandamiseks. Samuti vaetakse aruandes hoolikalt kooskõla muude kõrgetasemelise eksperdirühma soovitustega, nagu jätkusuutlikuks peetavate aspektide avalikustamine ja taksonoomia.
Samuti tugineb ettepanek komisjoni poolt 2017. aastal tellitud uurimusele Defining 'green' in the context of green finance. Uurimuses on esitatud järgmine:
·ülevaade ja analüüs üleilmsete jõupingutuste kohta määratleda sõna „roheline“ tähendus roheliste võlakirjade, laenutegevuse ja noteeritud omakapitaliinstrumentide puhul;
·vahendid ja võimalused määrata rohelised varad ja tegevus kindlaks mõistete määratluse, taksonoomiate, reitingute andmise metoodika ja muude mehhanismide kaudu ning vajadus kajastada neid roheliste võrdlusaluste ja fondide koostamisel kasutatavas metoodikas;
·roheliste omakapitaliinstrumentide ja roheliste võlakirjade indeksite aluseks olevate metoodikate väga suurte erinevuste võrdlus.
Valmistades ette delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise indeksite alusvara valimise metoodika parameetrid, tugineb komisjon tema poolt loodud jätkusuutliku rahanduse tehniliste ekspertide rühma nõuandele.
•Mõjuhinnang
Komisjon korraldas kooskõlas parema õigusloome poliitikaga eri poliitikavariantide mõju hindamise.
Mõjuhinnangus analüüsitud üldiste poliitikavariantide puhul olid järgmised võimalused:
(1)ELi tasandi meetmeid ei võeta (variant 1);
(2)metoodika läbipaistvust suurendatakse ja vähendatud või vähese CO2-heite indeksite suhtes 16 kehtestatakse miinimumnõuded: üldine lähenemisviis, ühtlustamine on minimaalne (variant 2);
(3)ühtlustatud ELi eeskirjad kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvate või CO2-heite mõju vähendamise indeksite kohta, mis on kooskõlas 2 °C eesmärgiga: ekspertide lähenemisviis, üksikasjalik reeglistik (variant 3);
(4)miinimumnõuded metoodika ühtlustamiseks, mida kohaldatakse vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise indeksite suhtes (variandi 4 valikuvõimalus a) või ühtlustatud ELi eeskirjad erinevatele vähese CO2-heite indeksitele: terviklik regulatiivne lähenemisviis (variandi 4 valikuvõimalus b).
Variandi 1 puhul on tõenäoline, et turu killustatus suureneb aja jooksul, samas kui sellega seotud otsingukulud investorite jaoks püsiksid suured. Investoritel, kes sooviksid tõeliselt mõjuvalt suunata investeeringud 2 °C eesmärgiga kooskõlas olevatesse varadesse, ei oleks ikkagi sobilikke vahendeid (võrdlusaluseid) oma vähese CO2-heite fondide/portfellide tootluse hindamiseks. Asjaolu, et vähese CO2-heite indeksite metoodika ei ole ühtlustatud, mõjutaks jätkuvalt nende võrreldavust ja asjakohasust. Lisaks sellele ei loo see ettevõtetele stiimuleid, et viia ettevõttestrateegia kooskõlla kliimaeesmärkidega.
Variandi 2 korral suureneks võrdlusaluse metoodika läbipaistvus ja ühtlustuksid selle teatavad elemendid. Selle variandi puhul esitataks investoritele üksikasjalik teave kliimaga seotud parameetrite kaasamise kohta, võrdlusaluse koostisosade kirjeldus ning kriteeriumid, mida kasutatakse nende valimisel ja kaalumisel. See variant oleks võrdlusaluste halduritele vastuvõtmise seisukohast suhteliselt lihtne ja suhteliselt kulutõhus, kuna selle puhul peab võrdlusaluste haldurite metoodika vastama ainult miinimumnõuetele, mis annaks neile teatava paindlikkuse muude elementide/kriteeriumide lisamiseks. Ent see ühtlustatud metoodika kehtiks ainult selle vähese CO2-heite indeksite segmendi puhul, mille eesmärk ei ole olla kooskõlas 2 oC eesmärgiga, ja niisiis ei pruugi see, kui ELi tasandil luuakse selgus seoses jätkusuutlike varade/investeeringute olemusega, anda märkimisväärset panust kliimamuutuste leevendamisse. Seega ei ole see variant kooskõlas ELi säästva arengu eesmärkide täieliku saavutamisega.
Variandi 3 puhul koostaks komisjon ühtlustatud ELi eeskirjad kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvate või CO2-heite mõju vähendamise indeksite 17 kohta. Need indeksid võimaldaksid varahalduritel / institutsionaalsetel investoritel oma Pariisi kliimakokkuleppe 2 oC eesmärgile vastavalt valitud fondide tootlust nõuetekohaselt jälgida/hinnata ning tõendada oma klientidele / soodustatud isikutele kooskõla selle investeerimisstrateegiaga. Vastupidiselt variandile 2 võimaldaks metoodika kaasata ka nende ettevõtete varad, mis panustavad märkimisväärselt heitkoguste vähendamisse, suunates niisiis rohkem investeeringuvooge selliste emitentide instrumentidesse 18 . Siiski võivad kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvad indeksid koondada investeeringud ainult mõnedesse sektoritesse ja suur huvitatud isikute rühm ei pea neid omakapitali investeeringute põhiportfelli koostamiseks sobilikuks, mistõttu on oht, et võrdlusalust hakatakse turul ainult piiratud määral kasutama.
Variandi 4 korral kehtestataks ühtlustatud eeskirjad 1) standardsete indeksite vähendatud või vähese CO2-heite versioonide ja 2) kitsalt CO2-heite vähendamise tegevustele spetsialiseeruvate või CO2-heite mõju vähendamise indeksite suhtes. Niisiis kataks see variant rohkem indekseid kui variant 2 või 3. See võimaldaks institutsionaalsetel investoritel ja varahalduritel nõuetekohaselt jälgida/hinnata vähese CO2-heite fondide rohkemate liikide tootlust ja annaks neile võrdlemisi laia valiku vahendeid, et tõestada kooskõla oma klientide vähese CO2-heite eelistustega.
Selle variandi puhul analüüsiti kaht erinevat valikuvõimalust.
Valikuvõimalus 4a (eelistatud variant): selle valikuvõimaluse puhul kasutatud lähenemisviisi kohaselt kehtestataks uue raamistikuga miinimumnõuded sellise metoodika ühtlustamiseks, mida kasutatakse vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise indeksite jaoks. Selle variandi korral määrataks kindlaks vähendatud CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste koostamisel kasutatava metoodika mõned minimaalsed põhielemendid, kehtestades nii nõuded kriteeriumidele ja meetoditele, mida kasutatakse võrdlusaluse alusvara valimisel ja kaalumisel ning alusvara CO2-jalajälje ja CO2-heite säästu arvutamisel. Seejuures tuginetaks komisjoni poolt heaks kiidetud kehtivatele Euroopa metoodikatele, mida ettevõtted kasutavad laialdaselt oma keskkonnatoime (nagu toote keskkonnajalajälg ja organisatsiooni keskkonnajalajälg) arvutamiseks 19 .
Valikuvõimalus 4b: selle variandi korral kehtestataks mehhanismid maksimaalseks ühtlustamiseks, mille raames võrdlusaluste kahe uue kategooria metoodika täielikult ühtlustataks, tuginedes seejuures üksikasjalikule ja täielikule reeglistikule, mis esimeses etapis kehtestatakse ja mida teises etapis üksikasjalike nõuete varal täpsustatakse. Nimetatud reeglistikuga kehtestataks üksikasjalikud kriteeriumid vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste alusvara valimiseks ja kaalumiseks. See lähenemisviis võimaldaks võrdlusaluste uute kategooriate metoodikate head võrreldavust. Ent võrdlusaluste halduritel puuduks oma metoodika kujundamisel paindlikkus ja ELi õigusaktiga kehtestatud uute rangete nõuete täitmisega kaasneksid nende jaoks märkimisväärsed kulud.
Valikuvõimaluse 4a puhul on võrdlusaluste metoodika võrreldavus investorite jaoks küll veidi väiksem, ent võrdlusaluste halduritele jäetaks oma metoodika arvutamise valemi koostamisel märkimisväärne paindlikkus. Üldisemas plaanis jätab see lähenemisviis turuosalistele võimaluse töötada välja uusi strateegiaid keskkonnaprobleemide käsitlemiseks. Lisaks sellele on võrdlusaluste haldurite kulud, mis seonduvad nende väljakujunenud metoodika kohandamisega ELi õigusaktiga kehtestatud miinimumnõuetele, väikesed.
See valikuvõimalus on samuti kooskõlas muude komisjoni ettepanekutega jätkusuutliku rahanduse vallas, 20 kuna see aitaks parandada selle teabe kvaliteeti, mida varahaldurid jaeinvestoritele vastavalt investeeringute eesmärgile edastavad. Sarnaselt variandile 3 võiks ka valikuvõimalus 4a suunata rohkem investeeringuid suurte CO2-heitkogustega sektorite ettevõtetesse, mis annavad märkimisväärse panuse heitkoguste vähendamisse. Siiski on selle variandiga seotud mitu probleemi: i) kättesaadavad andmed ei ole lõplikud ja tavaliselt ka mitte täielikud; ii) eri sektorite CO2-heitkoguste võrdlemine võib olla keerukas; iii) potentsiaalselt on olemas oht, et ühtlustatud metoodikate kehtestamine pärsib innovatsiooni.
Komisjoni hinnangul on eelistatud variandi mõju majanduse, keskkonna ja sotsiaalsfääri seisukohast järgmine.
Majanduse seisukohast oleks ELi ühtlustatud nõuetel, mis käsitlevad vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise indeksite läbipaistvat metoodikat, koostoimes üksikasjalikuma ESG avalikustamisega muude võrdlusaluste puhul järgmine mõju: i) need vähendaksid teabe ebasümmeetrilisust investorite ja indeksite koostajate vahel, kuna varahalduritel ja portfelli valitsejatel oleks kogu vajalik teave, et valida just see vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise indeks, mis vastab nende investeerimisstiilile; ii) need vähendaksid praegust turu killustatust, kuna vähese CO2-heite indeksite metoodikat ei ole veel standarditud; iii) need parandaksid ettevõtete avalikustava kliimaalase teabe kvaliteeti ja võrreldavust, kuna ettevõtetele oleksid loodud stiimul kõnealuse teabe avaldamiseks indeksisse kaasamise eesmärgil. Seega kujuneksid läbipaistvat metoodikat käsitlevate ELi ühtlustatud nõuete mõjul välja võrdlusalused, mis sobiksid paremini sellise portfelli või finantstoote tootluse mõõtmiseks, mis järgib vastavalt kas vähese CO2-heite või 2 oC eesmärgi kohast investeerimisstrateegiat.
Keskkonnamõju seisukohast tingiks kõnealune variant võrdlemisi kiiresti rahastuse ümbersuunamise jätkusuutlike eesmärkidega varadesse ja projektidesse, millel on kasvuhoonegaaside heite seisukohast positiivne mõju ja mis aitavad kaasa Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Sel põhjusel annaks erinevate vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise indeksite metoodika nõuete ühtlustamine ja selle metoodika avalikustamine erinevaid vähese CO2-heite strateegiaid järgivatele investoritele asjakohased vahendid selleks, et hinnata oma fondi/portfellide kooskõla valitud võrdlusalusega, ja võimaldaks neil investoritel tootlust paremini jälgida/mõõta, võrreldes seda sobiliku vähese CO2-heite võrdlusalusega.
Ettepanekul ei ole märkimisväärset otsest või kaudset sotsiaalset mõju.
Ettepanekus võetakse arvesse õiguskontrollikomitee esitatud arvamusi (14. mai 2018. aasta positiivne arvamus reservatsioonidega ja eelmised kaks negatiivset arvamust). Ettepanekus ja läbi vaadatud mõjuhinnangus võetakse arvesse märkusi, mille esitas õiguskontrollikomitee, kelle järeldus oli, et enne algatusega jätkamist on vaja teha muudatusi (link).
Õiguskontrollikomitee leidis oma märkustes, et mõjuhinnangus ei võetud asjakohaselt arvesse riske juhul, kui vähese CO2-heite võrdlusaluste halduritelt nõutakse taksonoomia kasutamist. Samuti väljendas komitee muret selle pärast, et mõjuhinnangus ei käsitletud seoses vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodika tulevase väljatöötamisega küllaldaselt nende võrdlusaluste haldurite ja kasutajate kulusid.
Vastusena komitee tõstatatud küsimustele on komisjon tühistanud kohustuse, et vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid peavad kasutama alusvarade valimise metoodika parameetrite kindlaksmääramisel ja avalikustamisnõuete täitmisel ELi taksonoomiat. Lisaks sellele on käesolevat ettepanekut täiendavalt muudetud, tagamaks, et vähese CO2-heite ja CO2-heite vähendamise võrdlusaluste metoodika väljatöötamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kulukaalutlusi. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste ühtlustatud metoodikale kehtivad miinimumnõuded. Seega ei kehtestata nende delegeeritud õigusaktidega mitte täielikult ühtlustatud metoodikat, vaid pigem minimaalsed kriteeriumid, ja võrdlusaluste halduritele jäetakse niisiis vajalik paindlikkus. Nõuete täitmisega seotud kulud oleksid järelikult piiratud.
•Põhiõigused
Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, kuna selleks, et majandustegevust saaks pidada keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks, peab see toimuma kooskõlas teatavate minimaalsete sotsiaalsete, juhtimisalaste ja eetiliste normidega.
Sõna- ja teabevabaduse õigus eeldab ka meediavabaduse austamist. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas selle põhiõigusega. See tähendab, et juhul, kui isik lihtsalt avaldab vähese CO2-heite või CO2-heite vähendamise võrdlusaluse või viitab sellele oma ajakirjandusliku tegevuse raames, ent ei oma kontrolli selle võrdlusaluse väljaandmise üle, ei tohiks sellele isikule kehtida käesoleva määrusega halduritele kehtestatavad nõuded. Niisiis jätab see ajakirjanikele vabaduse anda oma ajakirjandusliku tegevuse raames ülevaateid finants- ja kaubaturgudest. Seetõttu on mõiste „võrdlusaluse haldur“ rangelt määratletud, tagamaks, et see hõlmab võrdlusaluse väljaandmist, kuid mitte ajakirjanduslikku tegevust.
4.MÕJU EELARVELE
Eelduste kohaselt ei mõjuta algatus ELi eelarvet. Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalustele esitatavad nõuded täiendavad võrdlusaluste halduritele juba kehtivaid nõudeid ja seega ei ole neil märkimisväärset mõju asjaomaste järelevalveasutuste kantavatele kuludele, arvestades suutlikkust ja vahendeid, mis on praegu nende käsutuses vastavalt võrdlusaluste määrusele.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon koostab aasta pärast õigusliku vahendi jõustumist kava käesoleva algatuse väljundite, tulemuste ja mõju hindamiseks. Järelevalvekavas nähakse ette vahendid, mida tuleb kasutada andmete ja muude vajalike tõendite kogumisel. Hindamine on kavas teha viis aastat pärast meetmete rakendamist. Selle eesmärk on muu hulgas hinnata, kui tõhusad ja tulemuslikud on meetmed olnud käesolevas mõjuhinnangus esitatud eesmärkide saavutamisel, ja otsustada, kas on vaja võtta uusi meetmeid või teha muudatusi.
Spetsiifilised tulemuslikkuse põhinäitajad, mille eesmärk on mõõta vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste rakendamist ja nende võrdlusaluste panust jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas esitatud eesmärkide saavutamisse ja käesoleva seletuskirja punktis 1 käsitletud probleemide lahendamisse, on järgmised:
·muutused vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluseid kasutavate fondide/portfellide arvus ja mahus;
·kaebuste arv, mille vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste kasutajad on komisjonile esitanud;
·vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste koostamise kulud;
·komisjon poolt võrdlusaluste määruse alusel esitatud aruanne, milles hinnatakse vähese CO2-heite võrdlusaluste toimimist ja tulemuslikkust ning nende järelevalve asjakohasust (läbivaatamisklausel: artikkel 54).
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikli 1 lõikes 1 lisatakse võrdlusaluste määrusele uute võrdlusaluste kategooriate määratlused (mõisted „vähese CO2-heite võrdlusalus“ ja „CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalus“).
Artikli 1 lõikega 2 muudetakse võrdlusaluste määruse artikli 13 („Metoodika läbipaistvus“) lõiget 1, lisades sellise teabe loetellu, mille võrdlusaluse haldur peab avaldama või kättesaadavaks tegema, punkti d. Ennekõike peavad ESG eesmärke taotlevate või arvesse võtvate võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite haldurid esitama uue nõude kohaselt lisaks juba avalikustamisele kuuluvale teabele selgituse selle kohta, kuidas metoodika põhielemendid kajastavad ESG tegureid. Komisjonil on õigus täpsustada nimetatud avalikustamise miinimumsisu.
Artikli 1 lõike 3 kohaselt lisatakse võrdlusaluste määruse III jaotisesse 3a peatükk, millega nähakse ette üks säte (artikkel 29a), millega kehtestatakse vähese CO2-heite võrdlusaluste ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodikale kohaldatavad peamised nõuded (mis on loetletud määruse uues lisas). Algselt kaalus komisjon võimalust kehtestada võrdlusaluste uute kategooriate metoodika suhtes täielikult ühtlustatud kord, tuginedes kõikehõlmavale sätete kogumile. Selle lähenemisviisi kohaselt oleks olnud vaja täpsustada käesoleva seadusandliku ettepanekuga kehtestatavaid metoodika peamisi elemente komisjoni poolt eksperdirühma nõuande alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, täiendades neid üksikasjalike nõuetega alusvara valimise ja kaalumise kohta. Lisaks sellele oleks sihtotstarbeliste delegeeritud õigusaktide eesmärk olnud kehtestada vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste halduritele nõue kasutada alusvarade valimise metoodika parameetrite kindlaksmääramisel ELi taksonoomiat käsitlevat määrust.
Komisjon on käesolevat ettepanekut kohandanud, et vastata õiguskontrollikomitee väljendatud murele seoses kuludega, mida sedavõrd range metoodika tulevane väljatöötamine kaasa võib tuua, ja näinud ette, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused on piiratud vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste miinimumnõuete täpsustamisega. Seda lähenemisviisi on eelistatud ka sellepärast, et nii säiliks vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodikate märkimisväärne võrreldavus. Samal ajal ei kannaks võrdlusaluste haldurid oma metoodika ELi nõuetega vastavusse viimisel suuri kulusid ja neil säiliks oma metoodika kujundamisel teatav paindlikkus. Üldisemalt jätaks see lähenemisviis turule võimaluse töötada välja uuenduslikke strateegiaid kliimaprobleemide käsitlemiseks.
Selleks et võtta arvesse õiguskontrollikomitee väljendatud muret seoses riskidega, mis tulenevad taksonoomia kasutamise kohustuse kehtestamisest vähese CO2-heite võrdlusaluste halduritele, muudeti ettepanekut veelgi, nii et delegeeritud õigusaktides ühtlustamise miinimumnõuete kindlaksmääramise kohta ei nõuta vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste halduritelt, et nad kasutaksid alusvara valimise metoodika parameetrite kindlaksmääramisel ELi taksonoomiat. Samuti annab metoodika ja ELi taksonoomia teineteisest lahutamine halduritele nende jaoks vajalikul määral paindlikkust.
Artikli 1 lõikega 4 muudetakse võrdlusaluste määruse artiklit 27 („Võrdlusaluse kirjeldus“) ja lisatakse sellele uus lõige, mille eesmärk on nõuda iga sellise pakutava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul, mis taotlevad või võtavad arvesse ESG eesmärke, et haldurid selgitaksid võrdlusaluse kirjelduses, mil viisil iga ESG eesmärke taotlev või arvesse võttev võrdlusalus või võrdlusaluste kogum keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid peegeldab. Komisjonil on õigus täpsustada, millist teavet tuleb esitada.
Lõikega 5 lisatakse võrdlusaluste määrusele III lisa, millega kehtestatakse peamised nõuded vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodikale, loetledes elemendid, mille haldurid peavad avalikustama, ja korra, mida nad peavad oma metoodikat muutes järgmina.
Artikli 2 kohaselt jõustub käesolev määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2018/0180 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 21 ,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 22 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse säästva arengu raamistiku ehk säästva arengu tegevuskava 2030, 23 milles on kesksel kohal säästva arengu eesmärgid. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ 24 seostatakse säästva arengu eesmärgid Euroopa poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi ELi meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse ELis ja mujal maailmas säästva arengu eesmärkidega algusest peale. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017 aasta järeldustes 25 kinnitati liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada säästva arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.
(2)2015. aastal sõlmis liit Pariisi kliimakokkuleppe 26 . Selle kokkuleppe artikli 2 punktis c seatakse eesmärgiks reageerida jõulisemalt kliimamuutustele, sealhulgas viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.
(3)Jätkusuutlikkus ja üleminek vähese CO2-heite, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusamale ning ringmajandusele on määrava tähtsusega ELi majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis. Jätkusuutlikkus on kaua olnud liidu prioriteediks ja ka liidu aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.
(4)2018. aasta märtsis avaldas komisjon tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta, 27 milles esitati jätkusuutliku rahanduse kõrgelennuline ja terviklik strateegia. Selle tegevuskava üks eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL 28 kutsuti üles suurendama erasektori panust keskkonna- ja kliimaalaste kulude rahastamises, ennekõike võttes kasutusele stiimulid ja metoodikad, mis suunavad ettevõtteid mõõtma oma äritegevusest tingitud keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadud kasumit.
(6)Liidus säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja suunata kapitalivood jätkusuutlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist jätkusuutlikesse investeeringutesse, ja ennetada selliste takistuste teket.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 29 kehtestatakse ühtsed eeskirjad võrdlusaluste kohta liidus ja esitatakse võrdlusaluste erinevad liigid. Järjest rohkem investoreid järgib vähese CO2-heitega investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel vähese CO2-heite võrdlusaluseid.
(8)Praegu on mõiste „vähese CO2-heite indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid vähese CO2-heite indeksid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Vähese CO2-heite võrdlusaluste kvaliteet ja terviklus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2-heite indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfelli valitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfelli valitsejad ja varahaldurid oma CO2-heitega seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.
(9)Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega vähese CO2-heite indeksite kategooriad. Mõnede võrdlusaluste eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge, samas kui teiste puhul on eesmärk valida ainult selliseid investeeringuid, mis aitavad saavutada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 2 C eesmärki. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse neid kõiki vähese CO2-heite võrdlusalustena.
(10)See, et võrdlusaluste metoodika puhul kasutatakse erinevaid lähenemisviise, tingib siseturu killustatuse, kuna võrdlusaluste kasutajate jaoks ei ole selge, kas konkreetne vähese CO2-heite võrdlusalus on 2 °C eesmärgiga kooskõlas või on tegu lihtsalt sellise võrdlusalusega, mille eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge. Selleks et tegeleda haldurite potentsiaalselt seadusevastaste väidetega oma võrdlusaluste vähese CO2-heite kohta, on tõenäoline, et liikmesriigid võtavad vastu erinevad õigusnormid, et vältida investorite segadusseajamist ja kahetimõistetavust seoses sellega, millised on vähese CO2-heite investeerimisportfelli võrdlusalustena kasutatavate vähese CO2-heite indeksite eri kategooriate aluseks olevad eesmärgid ja ambitsioonide tasemed.
(11)Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate vähese CO2-heite võrdlusaluste peamiste kategooriate täpsus ja terviklus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad tõkkeid siseturu sujuvale toimimisele.
(12)Seetõttu on siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks, selle toimimise tingimuste täiendavaks parandamiseks ning tarbijatele ja investoritele kõrgel tasemel kaitse tagamiseks asjakohane määrust (EL) 2016/1011 kohandada, et kehtestada vähese CO2-heite ühtlustatud võrdlusaluste õigusraamistik liidu tasandil.
(13)Lisaks sellele tuleb teha selget vahet vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste vahel. Kui vähese CO2-heite võrdlusaluse alusvara tuleks valida eesmärgiga vähendada indeksiportfelli CO2-heidet võrreldes üldise võrdlusalusega, siis CO2-heite mõju vähendamise indeksisse peaksid kuuluma ainult sellised elemendid, mille puhul CO2-heite sääst ületab nende CO2-heite koguse.
(14)Kõik ettevõtted, kelle varad on valitud CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse alusvaraks, peaksid CO2-heidet vähendama rohkem kui nad seda toodavad ja seega peaks neil olema keskkonnale positiivne mõju. Varahaldurid ja portfelli valitsejad, kes väidavad, et nad järgivad Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevat investeerimisstrateegiat, peaksid seega kasutama CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluseid.
(15)Mitmed võrdlusaluste haldurid väidavad, et nende võrdlusalused taotlevad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – ESG, edaspidi „ESG“) eesmärke. Siiski ei ole nende võrdlusaluste kasutajatel alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse nende võrdlusaluste haldurite metoodikas arvesse nimetatud ESG eesmärke. Samuti on olemasolev teave sageli hajus ja ei võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemise eesmärgil. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks võrdlusaluste halduritelt nõuda, et nad avalikustaksid iga sellise võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul, mida reklaamitakse ESG eesmärke taotlevana, mil viisil nende metoodikas ESG tegureid arvesse võetakse. See teave tuleks esitada ka võrdlusaluse kirjelduses. See avalikustamiskohustus ei peaks kehtima selliste võrdlusaluste haldurite suhtes, mis ei edenda ega võta arvesse ESG eesmärke.
(16)Samal põhjusel peaksid vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid avaldama ka arvutuste tegemisel kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. Samuti peaksid võrdlusaluse haldurid täpsustama, mil viisil vähese CO2-heite võrdlusalused erinevad nende aluseks olevast üldindeksist, eriti seoses kohaldatavate kaalude, turukapitalisatsiooni ja alusvarade finantstulemustega. Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas alusvarade CO2-jalajälge ja CO2-heite säästu mõõdeti, vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse CO2-jalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluse haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas selle mõju kliimamuutuste leevendamisele. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.
(17)Lisaks sellele peaks CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldur avalikustama CO2-heite mõju vähenemise iga võrdlusalustesse kaasatud alusvara puhul, näidates ära metoodika, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas investeerimisvara CO2-heite sääst on suurem kui vara CO2-jalajälg.
(18)Selleks et tagada kliimamuutuste leevendamise valitud eesmärgi alaline järgimine, peaksid vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid menetlustest, mida kohaldatakse kõigi oluliste muudatuse puhul. Kui võrdlusaluse haldurid teevad olulise muudatuse, peaksid nad selle muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil muudatus on kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.
(19)Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima nende võrdlusaluste haldurite suhtes, kes võtavad arvesse ESG eesmärke, ning et määrata kindlaks vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodika ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva CO2-heite ja CO2-heite säästu arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL 30 punkti 2 alapunktides a ja b. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(20)Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/1011 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2016/1011 muudatused
Määrust (EL) 2016/1011 muudetakse järgmiselt:
1.Artikli 3 lõikele 1 lisatakse punktid 23a ja 23b:
„23a) „vähese CO2-heite võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel selliselt, et saadud võrdlusportfelli CO2-heide on väiksem kui nende varade puhul, millest koosneb standardne kapitaliga kaalutud võrdlusalus, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele;
„23b) „CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel selle põhjal, et vara CO2-heite sääst ületab selle CO2-jalajälge, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele;“.
2.Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
a) lõikele 1 lisatakse punkt d:
„d) selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – edaspidi „ESG“) tegureid kõigi selliste võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis taotlevad või võtavad arvesse ESG eesmärke.“;
b) lisatakse lõige 2a:
„2a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõike 1 punktis d osutatud selgituse miinimumsisu.“
3.III jaotisele lisatakse 3a peatükk:
„3a peatükk
Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused
Artikkel 19a
Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused
(1)III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel.
(2)Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste miinimumnõudeid, sealhulgas:
(a)alusvarade valimise kriteeriumid, sealhulgas vajadusel varade välistamise kriteeriumid;
(b)võrdlusaluse alusvarade kaalumise kriteeriumid ja meetod;
(c)alusvaradega seotud CO2-heite ja CO2-heite säästu arvutamise meetod.“
4.Artiklile 27 lisatakse lõiked 2a ja 2b:
„2a. Iga lõikes 2 esitatud nõude kohta peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama selgitust selle kohta, kuidas iga välja antud ja avaldatud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid eesmärke taotlev või arvesse võttev võrdlusalus või võrdlusaluste kogum peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid.
2b. Komisjonil on õigus võtta artikli 49 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõikes 2a osutatud teavet“.
5.Lisatakse käesoleva määruse lisa tekst.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2018
COM(2018) 355 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
{SEC(2018) 257 final}
{SWD(2018) 264 final}
{SWD(2018) 265 final}
LISA
Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused
Vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodika
1.Vähese CO2-heite võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avalikustab kõik vähese CO2-heite võrdlusaluste arvutamiseks kasutatavad metoodikad, esitades järgmise:
(a) loetelu alusvaradest, mida kasutatakse vähese CO2-heite võrdlusaluse arvutamiseks;
(b)kõik kriteeriumid ja meetodid, sealhulgas võrdlusaluse arvutamiseks kasutatud valiku- ja kaalutegurid, parameetrid ning asendajad;
(c)kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või ettevõtete välistamiseks, millega seotud CO2-jalajälg või fossiilsete maavarade kasutamise tase muudab nad vähese CO2-heite võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;
(d)kriteeriumid ja meetodid, mille kohaselt vähese CO2-heite võrdlusalus mõõdab indeksiportfelli alusvaradega seotud CO2-jalajälge ja CO2-heite säästu;
(e)vähese CO2-heite võrdlusaluse järgimisviga üldindeksi suhtes;
(f)vähese CO2-heite võrdlusaluse vähese CO2-heitega varade positiivne ümberkaalumine võrreldes üldindeksiga ja selgitus selle kohta, miks selline ümberkaalumine on vähese CO2-heite võrdlusaluse valitud eesmärkide kajastamiseks vajalik;
(g)vähese CO2-heite võrdlusaluse väärtpaberite turuväärtuse ja üldindeksi väärtpaberite turuväärtuse suhtarv;
(h)vähese CO2-heite võrdlusaluse tingimustele vastavate varade või ettevõtete valikul kasutatud sisendandmete liik ja allikas, sealhulgas järgmine:
i)heited, mis tulenevad ettevõtte kontrolli all olevatest allikatest;
ii)heited, mis tulenevad ostetud elektri- või auruenergia tarbimisest või muud liiki energiast, mis on toodetud ettevõtte tarneahelale eelnevas etapis;
ii)heited, mis tulenevad ettevõtte tegevusest, ent mis ei ole ettevõtte otsese kontrolli all;
iv)heited, mis jääksid alles, kui ettevõtte tooted või teenused asendataks väiksema CO2-heitega toodete või teenustega (edaspidi „CO2-heite sääst“);
v)teave selle kohta, kas sisendandmetes kasutatakse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu need on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL punkti 2 alapunktides a ja b;
(i)indeksiportfelli CO2-jalajäljega seotud koguriskipositsioon ja võrdlusalusega taotletava vähese CO2-heite strateegia prognoositav mõju kliimamuutuste leevendamisele;
(j)põhjused vähese CO2-heite metoodika konkreetse strateegia või eesmärgi kasutamiseks ja selgitus selle kohta, mis see metoodika on sobilik võrdlusaluse vähese CO2-heite eesmärkide arvutamiseks;
(k)menetlus asjaomase metoodika sisemise läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, samuti sellise läbivaatamise sagedus.
CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodika
2.CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse haldur peab täitma kohustusi, mis kehtivad vähese CO2-heite võrdlusaluse haldurile, ning peab lisaks sellele avalikustama CO2-heite mõju vähenemise iga võrdlusalusesse kaasatud alusvara puhul ja näitama ära valemi või arvutuskäigu, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas investeerimisvara või ettevõtte CO2-heite sääst ületab selle CO2-jalajälge (edaspidi „CO2-heite mõju vähendamise suhtarv“).
Metoodika muutmine
3.Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika kavandatavate oluliste muudatuste tegemise korra ja põhjendused. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt võrdlusaluse arvutused on pidevalt kooskõlas vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise eesmärkidega. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:
(a)selge etteteatamistähtaeg, mis võimaldab kasutajatel kavandatavate muudatuste mõju analüüsida ja kommenteerida, võttes arvesse halduri hinnangut üldise olukorra kohta;
(b)kasutajate võimalus nimetatud muudatuste kohta märkusi esitada ja halduri võimalus neile märkustele vastata; seejuures tehakse märkused pärast konsulteerimise perioodi kättesaadavaks kõigile turu kasutajatele, välja arvatud juhul, kui märkuste esitaja on taotlenud konfidentsiaalsust.
4.Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika korrapäraselt läbi, tagamaks, et need kajastavad usaldusväärselt asjaomaseid vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise eemärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse asjaomaste kasutajate seisukohti.“