EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.4.2018

COM(2018) 206 final

2018/0101(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega rakendatakse kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse ELi sõlmitavate tulevaste kaubanduslepingute i) kaitseklauslite ja ii) tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise peatamiseks kohaldatavate rakendusmäärust vajavate erimehhanismide inkorporeerimist Euroopa Liidu õigusse.

Praegu nähakse määrusega ette ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu, ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ning ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu rakendamine. Samuti tehakse ettepanek lisada tulevased kaubanduslepingud määruse kohaldamisalasse delegeeritud õigusaktide abil.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Enamik ELi kaubanduslepingutest sisaldab kahepoolset kaitseklauslit. Kaitseklausliga nähakse ette võimalus peatada tollimaksude edasine liberaliseerimine või taaskehtestada enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, kui kaubanduse liberaliseerimise tulemusena suurenevad impordikogused nii palju ja niisugustel tingimustel, et see tekitab (või ähvardab tekitada) suurt kahju samasugust või otseselt konkureerivat toodet tootvatele liidu tootjatele. Peale selle võivad mõned ELi kaubanduslepingud sisaldada erimehhanisme, mis võimaldavad taaskehtestada enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

Selleks et need meetmed toimiksid, tuleb kõnealune kahepoolne kaitseklausel ja kõik erimehhanismid üle võtta Euroopa Liidu õigusse ning kindlaks määrata nende rakendamisega seotud menetlusküsimused ning huvitatud isikute õigused.

Võttes arvesse varasemat kogemust ja kehtivaid õigusnorme, tehakse ettepanek ühtlustada kogu protsess horisontaalse kahepoolse kaitseklausli abil, mida saaks edaspidi kasutada kõigis vabakaubanduslepingutes. Määruse tekstis keskendutakse kahepoolse kaubanduskaitsevahendi (uurimiste läbiviimine, ajutiste ja lõplike meetmete võtmise menetlused jne) ühistele tehnilistele ja menetluslikele üksikasjadele. Eraldi peatükis sätestatakse erimehhanismide menetlemise eeskirjad. Lisas kirjeldatakse määruse kohaldatavust asjaomase vabakaubanduslepingupartneri suhtes ning vaatlusaluse kaubanduslepingu erijooni.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek on õiguslik vahend ELi kaubanduslepingu kaitseklausli ja erimehhanismide rakendamiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

Nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatakse igal aastal aruanne, mis sisaldab asjakohast vabakaubanduspartnerit käsitlevat kaubandusstatistikat ning teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2018/0101 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega rakendatakse kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmib kolmandate riikidega regulaarselt kaubanduslepinguid (edaspidi „lepingud“), mis võivad sisaldada kahepoolseid kaitseklausleid. On vaja kehtestada menetlused, mis tagavad asjaomaste riikidega kokku lepitud kaitseklauslite tõhusa kohaldamise.

(2)Lepingud võivad sisaldada ka teatavaid muid tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise ajutise peatamise mehhanisme. Samuti on vaja sätestada selliste mehhanismide kohaldamise menetlused, juhul kui lepingud neid sisaldavad.

(3)Kahepoolsete kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui asjaomast toodet imporditakse liitu niivõrd palju suuremas koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada suurt kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus. Kahepoolseid kaitsemeetmeid tuleks võtta lepingus osutatud vormis.

(4)Lepingute suhtes järelmeetmete võtmine ja lepingute läbivaatamine, uurimiste korraldamine ning vajaduse korral kaitsemeetmete võtmine peaks olema võimalikult läbipaistev.

(5)Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama kõigist impordisuundumustest, mille tõttu võiks olla vaja kohaldada kaitsemeetmeid.

(6)Usaldusväärne statistika kõikide asjaomastest riikidest liitu imporditavate toodete kohta on seetõttu äärmiselt oluline, et kindlaks teha, kas kaitsemeetmete kohaldamise tingimused on täidetud.

(7)Tundlike toodete (kui neid on) tähelepanelik seire peaks hõlbustama õigeaegse otsuse vastuvõtmist uurimise võimaliku algatamise ja sellele järgneva meetmete kohaldamise kohta. Seetõttu peaks komisjon alates lepingute ajutise kohaldamise, või kui ajutist kohaldamist ei ole ette nähtud, siis alates lepingu jõustumise kuupäevast regulaarselt jälgima tundlike toodete (kui neid on) importi. Asjaomase tööstusharu nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral tuleks seiret laiendada ka teistele sektoritele.

(8)Samuti on vaja kehtestada uurimise algatamise ja kaitsemeetmete asjakohasust käsitleva otsuse langetamise kohta ajalised piirangud, et niisugused otsused tehtaks kiiresti, et suurendada õiguskindlust asjaomaste ettevõtjate jaoks.

(9)Mis tahes kaitsemeetme kohaldamisele peaks eelnema uurimine, kuid komisjonil tuleks lubada kriitiliste asjaolude korral kehtestada ajutisi kaitsemeetmeid.

(10)Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja suure kahju vältimiseks ja olukorraga lihtsamaks kohanemiseks. Tuleks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kestus ja kehtestada nende pikendamist ja läbivaatamist reguleerivad erisätted.

(11)Komisjon peaks alustama konsultatsioone meetmeist mõjutatud asjaomaste riikidega, kui nii on nõutud konkreetsete lepingutega.

(12)Käesoleva määruse lisa tuleks muuta, kui seda on vaja mõne lepingu lisamiseks või väljajätmiseks, lepingus sisalduvaid erieeskirju käsitlevate sätete või tundlikuna määratletud toodete lisamiseks. Käesoleva määruse lisa muutmiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte.

(13)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14)Selleks et rakendada kaitseklausleid või muid lepingutes sätestatud tariifsete või muude soodustuste ajutise peatamise mehhanisme ja kriteeriume, on vaja ühetaolisi tingimusi, et vastu võtta ajutisi ja lõplikke kaitsemeetmeid, kehtestada eeljärelevalve meetmeid, lõpetada uurimine meetmeid võtmata ning ajutiselt peatada soodustariifide või muu sooduskohtlemise kohaldamine.

(15)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 1 .

(16)Järelevalvemeemete ja ajutiste kaitsemeetmete vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, arvestades nende meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmisega. Lõplike kaitsemeetmete ja nende läbivaatamise suhtes tuleks kohaldada kontrollimenetlust.

(17)Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui viivitamine ajutiste kaitsemeetmete rakendamisega tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, või selleks, et vältida impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turule, kui see on tungivalt vajalik.

(18)Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse lisas loetletud lepingute rakendamise ning kaitsemeetmete kohaldamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted selliste kahepoolsete kaitseklauslite ja muude mehhanismide rakendamiseks, mis võimaldavad ajutiselt peatada lisas loetletud, liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingutes sisalduvate tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise kohaldamise.

2. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira lisas loetletud lepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist.

3. Selliste kahepoolsete kaitseklauslite ja muude mehhanismide rakendamise suhtes, mis sisalduvad liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes, mida lisas loetletud ei ole, kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 2 artiklit 194.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„kahepoolne kaitseklausel“ – tariifsete soodustuste ajutist peatamist käsitlev säte, mis sisaldub liidu ja ühe või mitme asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingus, millele on osutatud lisas;

(b)„huvitatud isikud“ – asjaomase toote impordist mõjutatud isikud;

(c)„liidu tootmisharu“ – liidu tootjad, kes tegutsevad liidu territooriumil ja valmistavad samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid, või liidu tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab olulise osa nende toodete kogutoodangust liidus; kui samasugune või otseselt konkureeriv toode on ainult üks mitmest liidu tootjate tootest, määratakse liidu tootmisharu kindlaks nende konkreetsete tootmistoimingute põhjal, mida kasutatakse samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootmiseks;

(d)„suur kahju“ – liidu tootmisharu seisundi märkimisväärne halvenemine;

(e)„suure kahju oht“ – olukord, kus liidu tootmisharu seisundile on ilmselt tekkimas suur kahju;

(f)„tundlik toode“ – toode, mida konkreetses lepingus käsitatakse tootena, mis on impordi hüppelise suurenemise korral teiste toodetega võrreldes suhteliselt haavatavam;

(g)„leping“ – lisas osutatud kaubandusleping;

(h)„üleminekuperiood“ – lepingu jõustumise hetkel algav kümne aasta pikkune periood, kui lisas osutatud asjaomases lepingus ei ole sätestatud teisiti;

(i)„asjaomane riik“ – lisas osutatud lepingu osaline riik.

Artikkel 3

Põhimõtted

1. Käesoleva määruse alusel võib kehtestada kaitsemeetme, kui asjaomastest riikidest pärit toodet imporditakse liitu

(a)niivõrd palju suuremas koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja selliste tingimustel, et

(b)see tekitab või ähvardab tekitada suurt kahju liidu tootmisharule, ning

(c)kui import on suurenenud liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud asjakohasest lepingust tulenevate kohustuste, sealhulgas asjaomase toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena.

2. Kaitsemeede võib olla mõnes järgmises vormis:

(a)asjaomasele tootele asjaomase riigiga sõlmitud lepingu tollitariifide kaotamise ajakavas ette nähtud tollimaksumäära edasise vähendamise peatamine;

(b)asjaomase toote tollimaksumäära suurendamine tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

–i) kaitsemeetme võtmise ajal asjaomase toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

–ii) asjaomase riigiga sõlmitud lepingus tollitariifide kaotamise ajakavas ette nähtud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 4

Impordi seire

1. Komisjon jälgib lisas iga lepingu puhul nimetatud tundlike toodete (kui neid on) impordistatistika arengusuundumusi. Selleks teeb komisjon koostööd liikmesriikide ja liidu tootmisharuga ning vahetab nendega korrapäraselt teavet.

2. Liidu asjaomase tootmisharu nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon laiendada seiret nii, et see hõlmaks lisaks lisas nimetatud sektoritele ka muid sektoreid.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal seirearuande, mis sisaldab statistikat tundlike toodete (kui neid on) impordi kohta ja muude sektorite kohta, millele seiret on laiendatud.

Artikkel 5

Uurimise algatamine

1. Uurimise algatab komisjon liikmesriigi, liikmesriigi tootmisharu nimel tegutseva juriidilise isiku või iseseisva õigusvõimeta ühingu taotluse korral või omal algatusel, kui selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, nagu on kindlaks määratud artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.

2. Taotluses tuleb esitada järgmine teave:

(a)a) asjaomase toote impordi suurenemise määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes;

(b)b) suurenenud impordi hõivatud siseturuosa, muutused liidu tootmisharu müügi-, toodangu-, tootlikkus-, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi-, kahjumi- ja tööhõivetasemes.

3. Uurimisalune toode võib hõlmata ühte või mitut tariifirida või selle allsegmenti, olenevalt konkreetsest turuolukorrast, või liidu tootmisharus üldiselt kohaldatavat tootesegmenti.

4. Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline suurenemine on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, kui selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, nagu on kindlaks määratud artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.

5. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike, kui ta on saanud taotluse uurimise algatamiseks või kui ta peab asjakohaseks algatada lõike 1 kohane uurimine omal algatusel.

6. Kui selgub, et uurimise algatamiseks on esmapilgul usutavaid tõendeid piisavalt, algatab komisjon uurimise ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 1 alusel esitatud taotluse.

7. Algatamisteade peab sisaldama järgmist:

(a)a) saadud teabe kokkuvõte koos nõudega edastada komisjonile kogu asjakohane teave;

(b)b) ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teabe komisjonile esitada, et neid seisukohti ja seda teavet uurimise käigus arvesse võetaks;

(c)c) ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt ärakuulamist vastavalt artikli 6 lõikele 9.

Artikkel 6

Uurimise läbiviimine

1. Pärast artikli 5 lõikes 7 osutatud teate avaldamist algatab komisjon uurimise. Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud ajavahemik algab päevast, mil otsus uurimise algatamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Komisjon võib küsida liikmesriikidelt teavet ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda nõuet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi ega ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses, lisatakse see käesoleva artikli lõikega 8 ette nähtud mittekonfidentsiaalsete dokumentide hulka.

3. Võimaluse korral viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates selle algatamisest. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra erandlikel asjaoludel, nagu ebatavaliselt suur arv huvitatud isikuid või keerukas turuolukord. Komisjon teavitab kõiki huvitatud isikuid sellisest pikendamisest ning selgitab pikendamise põhjusi.

4. Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha otsus artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet vajaduse korral kontrollida.

5. Komisjon hindab kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda, eelkõige asjaomase toote impordi suurenemise määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi-, toodangu-, tootlikkus-, tootmisvõimsuse kasutamise, kasumi-, kahjumi ja tööhõivetasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib suure kahju või selle ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjaomaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud liidu tootmisharule suurt kahju või ähvardavad seda tekitada.

6. Artikli 5 lõike 7 punkti b kohaselt teabe esitanud huvitatud isikud ja asjaomase riigi esindajad võivad kirjaliku taotluse alusel tutvuda kogu teabega, mis on seoses uurimisega komisjoni käsutusse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide ametiasutuste koostatud asutusesisesed dokumendid), kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Huvitatud isikud võivad edastada komisjonile oma seisukohad kättesaadavaks tehtud teabe kohta. Komisjon arvestab kõnealuseid seisukohti, kui need on tõendatud piisavate esmapilgul usutavate tõenditega.

7. Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on representatiivne, kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.

8. Komisjon tagab niipea, kui on olemas tehnilised võimalused, salasõnaga kaitstud elektroonilise juurdepääsu enda hallatavale mittekonfidentsiaalsele materjalile („veebiplatvorm“), mille kaudu edastatakse kogu asjakohane teave, mis ei ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses. Huvitatud isikutele ning liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile antakse juurdepääs asjaomasele platvormile.

9. Komisjon kuulab huvitatud isikud ära eelkõige juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud ja tõendanud, et uurimistulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ning et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused. Komisjon kuulab huvitatud isikud täiendavalt ära, kui selleks on erilised põhjused.

10. Kui teavet ei esitata komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimist oluliselt takistatakse, võib komisjon otsuse vastu võtta kättesaadavate faktide põhjal. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud isik või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

11. Komisjon teatab asjaomasele riigile kirjalikult uurimise algatamisest.

Artikkel 7

Eeljärelevalvemeetmed

1. Komisjon võib võtta asjaomasest riigist pärineva impordi suhtes eeljärelevalvemeetmeid, kui toote impordi areng võib viia üheni artiklites 3 ja 5 nimetatud olukordadest. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Eeljärelevalvemeetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse nende kehtestamise esimesele kuuekuisele ajavahemikule järgneva kuuekuise ajavahemiku järel.

Artikkel 8

Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1. Komisjon võtab vastu ajutised kaitsemeetmed kriitiliste asjaolude korral, kui kaitsemeetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tingimusel et ta on enne artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal kindlaks teinud, et esmapilgul usutavaid tõendeid on piisavalt selle kohta, et asjaomasest riigist pärit toodet imporditakse:

(a)niivõrd palju suuremas koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et

(b)see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule ning

(c)import on suurenenud selle toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud ja tungival vajadusel, kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamata sekkumist ja kui on täidetud lõike 1 tingimused, võtab komisjon kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Komisjon teeb otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Ajutisi kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui 200 kalendripäeva.

4. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende ajutiste kaitsemeetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.

5. Ajutisi kaitsemeetmeid kohaldatakse kõikide toodete suhtes, mis on lastud vabasse ringlusse pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Need meetmed ei takista siiski lubamast vabasse ringlusse tooteid, mis on juba teel liitu, kui nende toodete sihtkohta ei saa muuta.

Artikkel 9

Uurimise ja menetluse lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1. Kui uurimise tulemusel tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, avaldab komisjon vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta.

2. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 12 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õigusalaste küsimuste suhtes.

Artikkel 10

Lõplike kaitsemeetmete kehtestamine

1. Kui uurimise tulemusel tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib komisjon võtta lõplikud kaitsemeetmed vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

2. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 12 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest faktidest ja kaalutlustest.

Artikkel 11

Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1. Kaitsemeede kehtib ainult niikaua, kui vaja, et suurt kahju liidu tootmisharule ära hoida või heastada ja hõlbustada olukorraga kohanemist. Kaitsemeetme kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat, välja arvatud juhul, kui seda lõike 3 kohaselt pikendatakse.

2. Kaitsemeede jääb kuni lõike 3 alusel korraldatud läbivaatamise tulemuse selgumiseni kehtima.

3. Kaitsemeetme algset kehtivusaega, millele on osutatud lõikes 1, võib pikendada kuni kahe aasta võrra, kui kaitsemeede on jätkuvalt vajalik, et ära hoida või heastada suurt kahju liidu tootmisharule, ning kui on tõendeid, et liidu tootmisharu kohaneb.

4. Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu nimel tegutsev juriidiline isik või iseseisva õigusvõimeta ühing või komisjon omal algatusel, kui artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on esmapilgul usutavaid tõendeid piisavalt selle kohta, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

5. Lõikes 4 osutatud uurimise algatamise teade avaldatakse vastavalt artikli 5 lõigetele 6 ja 7. Uurimine viiakse läbi vastavalt artiklile 6.

6. Lõike 3 kohane pikendamisotsus tehakse kooskõlas artiklitega 9 ja 10.

7. Kaitsemeetme kohaldamise aeg kokku, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise aeg, esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei kesta üle nelja aasta.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1. Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

2. Käesoleva määruse alusel saadud teavet, mis on oma laadilt konfidentsiaalne või esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma selle teabe andja sõnaselge nõusolekuta.

3. Igas taotluses käsitleda teavet konfidentsiaalsena märgitakse põhjus, miks teave on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Erandlikel asjaoludel võivad osalised teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Selliste erandlike asjaolude korral tuleb esitada põhjendused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha. Kui teabe andja taotleb, et teavet ei avalikustata ega avaldata täielikult või kokkuvõtlikus vormis, ning kui see taotlus ei ole põhjendatud, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on sellise teabe andjale või allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5. Lõigete 1–4 kohaldamine ei piira liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjustele. Need asutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 13

Aruandlus

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande iga asjaomase riigiga sõlmitud lepingu kohaldamise, rakendamise ja selles sätestatud kohustuste ning käesoleva määruse täitmise kohta.

2. Aruanne sisaldab muu hulgas teavet ajutiste ja lõplike meetmete, eeljärelevalvemeetmete ning piirkondlike järelevalve- ja kaitsemeetmete kohaldamise kohta ning uurimise ja menetluse lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata.

3. Aruandes esitatakse ka kokkuvõtlik statistika ja ülevaade kaubanduse arengu kohta iga asjaomase riigiga.

4. Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni erakorralisele koosolekule tutvustama ja selgitama käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimusi.

5. Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Muud mehhanismid ja kriteeriumid, mis võimaldavad ajutiselt peatada tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise kohaldamise

1. Kui lepinguga nähakse teatavate toodete puhul ette muid soodustuste ajutise peatamise mehhanisme ja kriteeriume, võib komisjon juhul, kui asjaomases lepingus sätestatud tingimused on täidetud, võtta vastu rakendusakte, millega

(a)peatatakse soodustuste kohaldamine asjaomase toote suhtes;

(b)taaskehtestatakse soodustused, kui asjaomases lepingus sätestatud tingimused on täidetud;

(c)kohandatakse soodustuste kohaldamise peatamist nii, et see oleks kooskõlas asjaomases lepingus sätestatud tingimustega, või

(d)võetakse muid lepinguga ettenähtud meetmeid.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud ja tungival vajadusel, kui ajutiste kaitsemeetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, või selleks, et vältida eelkõige impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turu olukorrale, või muudel lepinguga ettenähtud juhtudel võtab komisjon kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 15

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse vastavalt artiklile 16 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et:

(a)lisada sinna uusi lepinguid;

(b)täiendada seda lepingutes sisalduvate erieeskirjadega;

(c)lisada sinna lepingus tundlikuna määratletud tooteid.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Väljaannete talitus – palun lisage (käesoleva määruse jõustumise kuupäev)]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud selle suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast nende teavitamist asjaomasest õigusaktist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 260/2009 3 artikli 4 lõike 1 alusel loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liige seda taotleb.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)    Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 84, 31.3.2009, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.4.2018

COM(2018) 206 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega rakendatakse kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

LISA

Määrusega rakendatud lepingud ja asjaomase lepingu erisätted

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vabakaubandusleping

Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vabakaubandusleping

Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleping