EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.1.2018

COM(2018) 7 final

2018/0002(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht
seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste
vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping 1 jõustus 1. jaanuaril 2014. Lepinguga on kehtestatud vastastikkuse põhimõtte alusel õiguslikult siduvad õigused ja kohustused, et lihtsustada Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani kodanikele viisade andmise korda. Lepingu artikliga 12 moodustati ühiskomitee, kelle ülesanne on muu hulgas teostada lepingu rakendamise üle järelevalvet. Ühiskomitee pidas vajalikuks võtta vastu ühised suunised tagamaks, et nii Aserbaidžaani kui ka Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis osalevate liikmesriikide konsulaadid rakendaksid lepingu sätteid ühetaoliselt ning selgitada seoseid lepingu ja lepinguosaliste selliste õigusnormide vahel, mida kohaldatakse edaspidigi lepinguga hõlmamata viisaküsimuste suhtes.

Käesolevad suunised ei kuulu lepingu koosseisu ega ole seetõttu õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et diplomaatilised ja konsulaaresindused järgiksid neid järjepidevalt.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Leping on ülimuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) 2 suhtes küsimustes, mida mõlemad reguleerivad.

Viisaeeskirjaga reguleeritakse kõiki küsimusi, mida leping ei hõlma, nagu viisataotluse menetlemise eest vastutava Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis osaleva liikmesriigi kindlaksmääramine, viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus eitav otsus edasi kaevata ja taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldine kord.

Lepinguga reguleerimata küsimuste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, liikmesriigi territooriumile sissepääsu keelamine ja väljasaatmismeetmed, kohaldatakse ka edaspidi Schengeni eeskirju 3 ning vajaduse korral liikmesriikide õigusakte.

Lepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingus sätestatud viisade väljastamise lihtsustatud korda nende Aserbaidžaani kodanike suhtes, kes ei ole määruse 539/2001 4 alusel viisanõudest vabastatud. Juhul kui Aserbaidžaani Vabariik kantakse määruse 539/2001 II lisas esitatud nimekirja, milles loetletakse riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, lepingu kohaldamine lõpetatakse. Kuna selline erand tehakse vaid biomeetrilise passi kasutajatele (erand tuleb nimetada II lisa joonealuses märkuses), jätkub lepingu kohaldamine nende Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes kasutavad mittebiomeetrilist passi.

2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Pärast Euroopa Liidu seisukoha vastuvõtmist käesoleva ettepaneku põhjal võtab ühiskomitee vastu suunised, mille eesmärk on selgitada üksikasjalikult lepingu sätteid, et seda saaks nõuetekohaselt ja järjekindlalt rakendada.

Suunistes võetakse arvesse viisaeeskirja ja muid ELi ja Aserbaidžaani viisapoliitika valdkonna õigusakte. Suuniste eesmärk on tagada, et liikmesriikide konsulaaresindused lähtuksid lepingut rakendades ELi viisaõigustikust. Samuti peaksid Aserbaidžaani konsulaadid kasutama neid lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks.

3.KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon on suuniste eelnõud arutanud Aserbaidžaani Vabariigi pädevate asutustega ühiskomitee 27. mai 2015. aasta ja 3. mai 2016. aasta koosolekutel ning lepinguosaliste vahelise e-kirjavahetuse teel.

Konsultatsioonid liikmesriikidega käesolevale nõukogu otsuse ettepanekule lisatud suuniste eelnõu üle toimusid kohaliku Schengeni koostöö raames Bakuus ja viisatöörühmas (viimane konsultatsioon lõppes 16. juunil 2017). Ühiskomitee nõustus suuniste viimase versiooniga e-kirjavahetuse teel 5. juunil 2017.

4.MÕJU EELARVELE

2018/0002 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht
seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste
vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsust 2014/242/EL Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta 5 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu 6 (edaspidi „leping“) artikliga 12 on ette nähtud moodustada ühiskomitee. Kõnealuse artikliga on eelkõige ette nähtud, et ühiskomitee jälgib lepingu rakendamist.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 7 on kehtestatud kord ja tingimused, mille alusel antakse viisasid liikmesriikide territooriumi läbivaks transiidiks ja liikmesriikide territooriumil kavandatud kuni 90päevaseks viibimiseks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)Tuleb vastu võtta ühised suunised, et tagada lepingu ühetaoline rakendamine liikmesriikide konsulaatides ning selgitada seoseid lepingu ja lepinguosaliste selliste õigusaktide vahel, mille alusel väljastatakse lepinguga hõlmamata viisasid.

(4)On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega.

(5) Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes 8 ). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes 9 ). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(7)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu artikliga 12 moodustatud ühiskomitees lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise küsimuses, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

(1)    ELT L 128, 30.4.2014, lk 49–60.

(2)    ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(4)    Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(5)    ELT L 128, 30.4.2014, lk 47–48.

(6)    ELT L 128, 30.4.2014, lk 49–60.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(8)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(9)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.1.2018

COM(2018) 7 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht
seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste
vastuvõtmisega

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA ASERBAIDŽAANI VABARIIGI VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE

LEPINGU ALUSEL LOODUD

ÜHISKOMITEE

OTSUS nr ../201..

[kuupäev]

lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise kohta

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut 1 (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 12,

arvestades, et kõnealune leping jõustus 1. septembril 2014,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas sätestatakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu rakendamise ühised suunised.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

[Koht, kuupäev]

Euroopa Liidu nimel                    Aserbaidžaani Vabariigi nimel

1. septembril 2014 jõustunud Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel viisade väljastamist liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele, kelle kavandatav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepinguga on kehtestatud õiguslikult siduvad õigused ja kohustused, millega lihtsustatakse Aserbaidžaani ja ELi kodanikele viisade andmise korda.

Lepingu artikli 12 alusel moodustatud ühiskomitees (edaspidi „ühiskomitee“) vastu võetud käesolevate suuniste eesmärk on tagada lepingu ühetaoline rakendamine Schengeni ruumi liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. Käesolevad suunised ei moodusta lepingu osa ega ole seetõttu õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et diplomaatilised ja konsulaaresindused järgiksid neid lepingu rakendamisel järjepidevalt.

Suunised ei ole lõplikud, vaid neid ajakohastatakse vastavalt lepingu rakendamisel saadud kogemustele. Selle eest vastutab ühiskomitee.

Kooskõlas viisade väljastamise lihtsustamise ühiskomitee töökorraga suhtlevad lepinguosalised ühiskomitee ametlike koosolekute vahelisel ajal kiirete küsimuste lahendamiseks mitteametlikus korras, et tagada lepingu järjepidev ja ühetaoline rakendamine. Viisade väljastamise lihtsustamise ühiskomitee järgmisel koosolekul esitatakse nende küsimuste ja mitteametliku suhtluse kohta üksikasjalikud aruanded.

I.    ÜLDKÜSIMUSED

1.1.    Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu artiklis 1 on sätestatud: „Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse viibida riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.“

Lepingut kohaldatakse kõigi liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Lepingut ei kohaldata kodakondsuseta isikute suhtes, kellel on mis tahes liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi elamisluba. Nimetatud isikute suhtes kehtivad tavapärased ELi viisaõigustiku ja Aserbaidžaani Vabariigi siseriikliku õiguse sätted.

1.2.    Lepingu kohaldamisala

Lepingu artiklis 2 on sätestatud:

„1.    Käesolevas lepingus sätestatud viisasoodustusi kohaldatakse nende liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes ei ole Aserbaidžaani Vabariigi või liidu või liikmesriikide õigusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisakohustusest vabastatud.

2.    Aserbaidžaani Vabariigi, liikmesriikide või liidu õigusakte kohaldatakse selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sisenemiskeeld ja väljasaatmismeetmed.“

Ilma et see piiraks lepingu artikli 10 kohaldamist (millega nähakse ette kehtivat diplomaatilist passi kasutavate Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike viisanõudest vabastamine), ei mõjuta leping viisanõuet ja sellest vabastamist käsitlevaid eeskirju. Näiteks vastavalt nõukogu määruse nr 539/2001 2 artiklile 4 võivad liikmesriigid viisanõudest vabastada lisaks muudele isikute kategooriatele ka tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed.

Seda silmas pidades tuleks lisada, et vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni 3 artiklile 21 peavad Schengeni riigid tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Konventsiooniosalised tunnustavad assotsieerunud riikide ning assotsieerunud riigid tunnustavad liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 810/2009 („viisaeeskiri“) 4 kohaldatakse kõikide lepinguga hõlmamata küsimuste suhtes, nagu viisataotluse menetlemise eest vastutava Schengeni lepingut rakendava konventsiooniosalise kindlaksmääramine, viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus negatiivne otsus edasi kaevata, taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldeeskirjad ja teabe andmine viisataotluse kohta. Lisaks kohaldatakse ka edaspidi Schengeni eeskirju 5 (s.o sisenemiskeeld territooriumile, tõendid toimetulekuks piisavate vahendite kohta jne) ning vajaduse korral liikmesriikide õigusakte lepinguga reguleerimata küsimuste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, sissepääsu keelamine liikmesriigi territooriumile ja väljasaatmismeetmed.

Kuid ka juhul, kui on täidetud lõik lepingu tingimused, näiteks kui mõnda lepingu artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad 6 ) artiklis 6 ettenähtud tingimused, st isikul puudub kehtiv reisidokument, tema kohta on SISi sisestatud hoiatusteade, isikut peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule jne.

Kehtima jäävad ka muud viisaeeskirja kohased viisade väljastamisel paindlikkust võimaldavad sätted. Näiteks juhul, kui on täidetud viisaeeskirja nõuded (artikkel 24), võib väljastada pika, maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ka muudele kui lepingu artiklis 5 osutatud isikutele. Samuti jäävad kehtima viisaeeskirja sätted viisatasust loobumise ja selle vähendamise kohta (viisaeeskirja artikli 16 lõiked 5 ja 6).

Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatakse rände-eeskirju 7 ja muid vastavaid Aserbaidžaani Vabariigi normatiivseid õigusakte kõikide lepinguga hõlmamata küsimuste suhtes, nagu viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus negatiivne otsus edasi kaevata või taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldeeskirjad ja teabe andmine viisataotluse kohta, tõendid toimetulekuks piisavate vahendite kohta, sisenemiskeeld Aserbaidžaani Vabariiki, väljasaatmisotsused .

Muid Aserbaidžaani Vabariigi siseriikliku õigusega lubatud paindlikkusmeetmeid viisade väljastamisel kohaldatakse edasi juhul, kui need tagavad taotlejale soodsama olukorra. Näiteks jääb kehtima Aserbaidžaani Vabariigi riigilõivuseaduse viisalõivust vabastamist lubav säte (artikli 17 lõige 2) ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade elektrooniliste viisade väljastamist lubav säte (artikkel 38).

Kuid ka juhul, kui on täidetud lõik lepingu tingimused, näiteks kui mõnda artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade artiklis 36 (v.a selle lõikes 36.1.7) sätestatud tingimused või kui esinevad Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade artiklis 16 nimetatud asjaolud.

1.3.    Lepingu kohaldamisalasse kuuluvad viisad

Lepingu artikli 3 punktis d on määratletud „viisa “kui „liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi väljastatud luba liikmesriigi territooriumilt läbisõiduks või liikmesriigi territooriumil kavatsetud viibimiseks kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile.“

Lepingu kohane lihtsustus kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivate ühtsete viisade ja piiratud territoriaalse kehtivusega viisade suhtes 8 .

Lepingu lihtsustusi kohaldatakse kõigi Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade peatükis 5 määratletud viisade suhtes.

1.4.    Viisa alusel riigis viibimise kestuse arvutamine

Schengeni piirieeskirjades 9 on lühiajalise viibimise mõiste määratletud järgmiselt: „90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist“.

See määratlus kehtib kooskõlas lepinguga ka Aserbaidžaani Vabariigi väljastatud lühiajaliste viisade kohta. 

Sisenemiskuupäevaks loetakse liikmesriikide territooriumil viibimise esimene päev ja väljumiskuupäevaks liikmesriikide territooriumil viibimise viimane päev. Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi ning et vaadeldakse liikmesriikide territooriumil viibimise kõiki päevi viimase 180 päeva jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriigi territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on endiselt täidetud. See tähendab, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

Määratlus jõustus 18. oktoobril 2013. Lühiajalise viibimise kalkulaatori, millega saab arvutada uute eeskirjade kohaselt lubatud viibimisaja, leiate internetist aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/border-crossing/index_en.htm .

Näide viibimise kestuse arvutamisest uue määratluse alusel.

Üheaastase (18.4.2014–18.4.2015) mitmekordse viisaga isik siseneb liikmesriikide territooriumile esimest korda 19. aprillil 2014 ja viibib seal 3 päeva. 18. juunil 2014 siseneb ta uuesti ja viibib 86 päeva. Milline on olukord konkreetsetel kuupäevadel? Millal võib nimetatud isik uuesti liikmesriikide territooriumile siseneda?

11. septembri 2014 seisuga on isik viimase 180 päeva jooksul (16.3.2014–11.9.2014) viibinud liikmesriikide territooriumil 3 päeva (19.– 21.4.2014) pluss 86 päeva (18.6.2014–11.9.2014) ehk kokku 89 päeva. Viibimise lubatud kestust ei ole ületatud. Isik võib liikmesriikide territooriumil viibida veel ühe päeva.

16. oktoobri 2014 seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda ja viibida seal veel 3 päeva (16. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. aprillil 2014, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja); 17. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 20. aprillil 2014, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja, jne.

15. detsembri 2014 seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda veel 86 päevaks, kuna 15. detsembril 2014 ei võta enam arvesse viibimist 18. juunil 2014, mis jääb 180päevasest ajavahemikust välja; 16. detsembril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. juunil 2014 jne.

1.5.    Olukord seoses liikmesriikidega, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, liikmesriikidega, kes ei osale ELi ühises viisapoliitikas, ja assotsieerunud riikidega.

Liiduga 2004. aastal (Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia), 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) ja 2013. aastal (Horvaatia) ühinenud liikmesriikide suhtes kohaldatakse lepingut alates selle jõustumisest.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ei rakenda Schengeni acquis'd veel täielikult. Nad annavad endiselt välja oma riigi viisasid, mis kehtivad ainult nende territooriumil. Kui need liikmesriigid on Schengeni acquis' täielikult rakendanud, hakkavad nad lepingut kohaldama.

Kuni nendes liikmesriikides Schengeni acquis' täieliku rakendamise kuupäevani reguleeritakse küsimusi, mida leping ei hõlma, siseriiklike õigusaktidega. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia võivad lubada lühiajalist viibimist oma territooriumil Schengeni riikide, Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni osaliste riikide ja assotsieerunud riikide väljastatud elamislubade, D-viisade ja lühiajaliste viisade alusel 10 .

Vastavalt 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu (kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel) rakendamise konventsiooni artiklile 21 peavad kõik Schengeni riigid tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Need riigid tunnustavad assotsieerunud riikide ning assotsieerunud riigid tunnustavad Schengeni liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Lepingut ei kohaldata Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes, kuid selles on esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse nimetatud liikmesriikidel sõlmida Aserbaidžaani Vabariigiga kahepoolne viisalihtsustusleping.

Kuigi Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits on ühinenud Schengeni koostööga, ei ole nad seotud käesoleva lepinguga. Leping sisaldab ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt on soovitav, et need Schengeni lepinguga ühinenud riigid sõlmiksid Aserbaidžaani Vabariigiga viivitamatult kahepoolse viisalihtsustuslepingu.

Viisalihtsustusleping Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahel kirjutati alla 3. detsembril 2013 ja see jõustus 1. juunil 2015. Viisalihtsustusleping Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Föderaalnõukogu vahel kirjutati alla 10. oktoobril 2016 ja see jõustus 1. aprillil 2017. Peale selle jõustus 15. veebruaril 2017 Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Liechtensteini Vürstiriigi valitsuse vaheline leping „Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingus“ nimetatud õigusnormide vastastikkuse kohaldamise kohta.

1.6.    Leping ja kahepoolsed lepingud

Lepingu artiklis 13 on sätestatud:

„Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, niivõrd kui need hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.“

Lepingu jõustumise kuupäevast alates ei kohaldata enam neid liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheliste kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad lepinguga reguleeritud küsimusi. Kooskõlas liidu õigusega tuleb liikmesriikidel kõrvaldada vastuolud oma kahepoolsete lepingute ja lepingu vahel.

Nende liikmesriikide suhtes, kellel on Aserbaidžaani Vabariigiga sõlmitud kahepoolne leping või kokkulepe küsimustes, mida leping ei hõlma, näiteks teenistuspassi kasutajate viisanõudest vabastamine, kohaldatakse seda erandit ka pärast Euroopa Liidu sõlmitud viisalihtsustuslepingu jõustumist.

Järgmistel liikmesriikidel on Aserbaidžaani Vabariigiga kahepoolne leping, mille kohaselt ei nõuta viisat Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Läti ja Slovakkia teenistuspassi kasutajatelt 11 .

Teenistuspassi kasutajad, kelle liikmesriik on vabastanud viisanõudest, võivad viisata reisida ainult selles liikmesriigis, mitte aga teistesse Schengeni liikmesriikidesse.

II.    SUUNISED KONKREETSETE SÄTETE KOHTA

2.1.    Uued eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viisataotlejate suhtes

Tähtis: Tuletame meelde, et allpool nimetatud lihtsustusi, mis käsitlevad viisatasu, viisataotluste menetlemise kestust, riigist lahkumist, kui dokumendid on kaotatud või varastatud, ning erandkorras viisa kehtivuse pikendamist, kohaldatakse kõikide viisataotlejate ja viisaomanike, sh näiteks turistide suhtes, kes on Aserbaidžaani Vabariigi või lepinguga seotud liikmesriigi kodanik.

2.1.1.    Viisataotluse menetlemise tasu

Lepingu artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„1.Viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.“

Vastavalt artikli 6 lõikele 1 võetakse viisataotluse menetlemise eest 35 euro suurust tasu. Seda tasu kohaldatakse kõikide ELi ja Aserbaidžaani viisataotlejate, sealhulgas turistide suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, olenemata sisenemiste arvust.

Lepingu artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

2.    Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on viisataotluse menetlemise tasu maksmisest vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:

(a)    lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke, liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke, Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selles liikmesriigis, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke;

(b)    ametlike delegatsioonide liikmed, sealhulgas alalised liikmed, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

(c)    õpilased, üliõpilased, kraadiõppurid ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames;

(d)    puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud; (NB! Selleks et viisataotlejad vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb neil esitada tõendid selle kohta, et mõlemad taotlejad kuuluvad sellesse kategooriasse. Juhul kui taotleja puue on ilmne (nt pime või ühe jalaga isik), on aktsepteeritav puude visuaalne tuvastamine viisat väljastavas konsulaaresinduses.

Põhjendatud juhtudel võib taotluse esitada puudega isiku esindaja või eestkostja.)

(e)    rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud; (NB! Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata)

(f)    teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

(g)    isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad kas vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi (ning sellist isikut saatev isik), osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast;

(h)    kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames; (NB! Viisatasu maksmisest vabastuse saamiseks tuleb kõnealuse kategooria isikutel esitada tõend liikmesriigis või Aserbaidžaani Vabariigis registreeritud kodanikuühiskonna organisatsiooni või kasumit mittetaotlevasse organisatsiooni kuulumise kohta — lepingu artikkel 4.)

(i)    pensionärid; (NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal esitada tõend selle kohta, et ta on pensionär. Kui reisi eesmärgiks on tasustatava töö tegemine, ei ole viisa menetlemise tasust vabastamine põhjendatud.)

(j)    alla 12aastased lapsed;

(k)    ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad; (NB! Viisatasu maksmisest vabastuse saamiseks tuleb kõnealuse kategooria isikutel esitada tõend ajakirjanduse või meedia valdkonna kutseorganisatsiooni kuulumise kohta — lepingu artikkel 4.)

Peale selle vabastavad ELi liikmesriigid eespool nimetatud isikutekategooriad lõivust täielikult. Lisaks võidakse viisaeeskirja artikli 16 lõike 4 alusel tasu mitte nõuda ka järgmiste kategooriate isikutelt:

-teadlased, kes reisivad Euroopa Liidus teadusliku uurimistegevuse eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitusele 2005/761/EÜ;

-kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 6 on sätestatud: „Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.“

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 7 on sätestatud, et viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhtudel, kui taotlus on vastuvõetamatu või kui konsulaat ei ole pädev.

Selleks et vältida erinevusi, mis võivad kaasa tuua soodsama viisakohtlemise otsimise, peaksid liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused Aserbaidžaani Vabariigis püüdma tagada muus vääringus võetava viisatasu puhul kõigile Aserbaidžaani viisataotlejatele sarnased viisatasud.

Ühtlasi vabastatakse ka Aserbaidžaani Vabariigis vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi riigilõivuseaduse artikli 17 lõikele 2 lõivust järgmised välismaalaste kategooriad:

-riiklike delegatsioonide liikmed ja ametnikud;

-rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide esindajad Aserbaidžaani Vabariigis;

-isikud, kes õpivad või osalevad õppetegevuses riiklike programmide raames;

-riigikaitseküsimustes reisivad isikud.

ELi ja Aserbaidžaani viisataotlejatele antakse tasutud viisalõivu vastu kviitung. 

Lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud:

„3.    Kui liikmesriik või Aserbaidžaani Vabariik teeb viisade väljastamisel koostööd välise teenuseosutajaga, võib väline teenuseosutaja selle eest teenustasu võtta. Kõnealune tasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel, ning ei tohi ületada 30 eurot. Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse oma konsulaadis.

Liidu puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktidega.

Aserbaidžaani Vabariigi puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi ja ELi liikmesriikide õigusaktidega.“

Mis puutub väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö üksikasjadesse, siis viisaeeskirja artiklis 43 on sätestatud üksikasjalik teave nende ülesannete kohta.

2.1.2.    Viisataotluste menetlemise kestus

Lepingu artiklis 7 on sätestatud:

„1.    Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljastamise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljastamiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2.    Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata.

3.    Kiireloomuliste juhtude puhul võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.“

Otsus viisataotluse kohta tehakse üldiselt 10 kalendripäeva jooksul pärast vastuvõetavaks loetava taotluse esitamist.

Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhtudel, kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata, või seoses esindamisega, kui konsulteeritakse esindatava liikmesriigi ametiasutustega.

Tähtaja algus on hetk, kui taotlus on täielik, st kuupäev, kui saadud on viisataotlus ja kõik täiendavad dokumendid.

Nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste puhul, kus on kasutusel vastuvõtuaja eelregistreerimise süsteem, üldiselt ei arvestata vastuvõtuni kuluvat ooteaega menetlemise aja sisse. Seda ja muid viisataotluse esitamisega seotud praktilisi küsimusi on käsitletud viisaeeskirjas (artikkel 9) ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjades.

„Kui taotlejalt nõutakse taotluse esitamiseks kohtumise kokkuleppimist, toimub see reeglina kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.” 

Lepingu artikli 7 lõike 3 rakendamiseks tuleb võtta kohtumist kokku leppides arvesse viisataotleja osutatud võimalikku kiireloomulisust. Otsuse viisataotluse kohta otsuse tegemise tähtaja lühendamise kohta teeb konsulaartöötaja.

„Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel [näiteks, kui viisat ei olnud võimalik varem taotleda asjaolude tõttu, mida taotlejal ei olnud võimalik ette näha], võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotluse ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.“

2.1.3.    Riigist lahkumine isikut tõendavate dokumentide kaotamise korral

Lepingu artiklis 8 on sätestatud:

„Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljaantud kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad neil piiri ületada.”

Isikut tõendavate dokumentide kaotamise korral piisab viisaomanikule piiri ületamiseks Aserbaidžaani Vabariigist või Schengeni alalt lahkumiseks diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljastatud kehtivast isikut tõendavast dokumendist. Vastuvõttev riik ei saa nõuda ei viisaomanikult ega konsulaaresinduselt mingeid täiendavaid dokumente, lube ega formaalsusi.

2.1.4. Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Lepingu artiklis 9 on sätestatud:

„Kui Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikel ei ole võimalik Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda viisale märgitud ajaks vääramatu jõu tõttu, pikendatakse nende viisa kehtivust ja/või lubatud riigis viibimise kestust nende elukohariiki tagasipöördumiseks vajalikuks ajaks tasuta vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidele.“

Mis puutub võimalusse pikendada viisa kehtivusaega põhjendatud isiklike põhjuste korral, mille tõttu viisaomanik ei saa liikmesriigi territooriumilt lahkuda viisakleebisel märgitud kuupäevaks, kohaldatakse viisaeeskirja artiklit 33, tingimusel et see on kooskõlas lepinguga. Seepärast pikendatakse vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste korral viisa tasuta.

Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatakse Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aja pikendamise puhul rände-eeskirju.

Välismaalaste Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aja pikendamise otsus on ametlik dokument, millega lubatakse välismaalastel Aserbaidžaani Vabariigis ajutiselt viibida.

Välismaalased, kelle Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aega on pikendatud, võivad riigist lahkuda riiklike piiriületuspunktide kaudu, esitades passi või muu piiriületusdokumendi ja ajutise viibimise aja pikendamise otsuse.

2.2. Uued eeskirjad, mida kohaldatakse teatavate viisataotlejate kategooriate suhtes

2.2.1.    Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

Lepingu artikli 4 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvad isikud peavad esitama ainult reisi eesmärki tõendavad dokumendid. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 ei ole vaja esitada muud põhjendust, kutset ega kinnitust reisi eesmärgi kohta.

See ei tähenda siiski loobumist üldisest nõudest, mille kohaselt tuleb viisataotluse ja näiteks toimetulekuks vajalike vahendite kohta täiendavate dokumentide esitamiseks isiklikult kohale ilmuda; nimetatud nõue jääb kehtima.

Üksikjuhtudel, kui reisi eesmärki tõendava dokumendi ehtsuse kohta on kahtlusi, võidakse viisataotleja vastavalt viisaeeskirja artikli 21 lõikele 8 ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjadele kutsuda täiendavale vestlusele saatkonda või konsulaati, kus talt võidakse küsida reisi tegelikku eesmärki või selgitada välja tema kavatsus tagasi pöörduda. Sellistel üksikjuhtudel võib viisataotleja esitada vabatahtlikult või erandjuhul konsulaartöötaja nõuda täiendavaid dokumente. See tava ei ole aga süstemaatiline ja seda kohaldatakse ühiskomitee järelevalve all.

Üldiselt esitatakse koos viisataotlusega lepingu artikli 4 lõikes 1 ettenähtud dokumendi originaal. Samas võib konsulaat alustada viisataotluse menetlemist ka faksi teel saadetud dokumentide ja dokumentide koopiate alusel. Esimese viisataotluse korral võib konsulaat nõuda ka originaaldokumendi esitamist ja nõuab selle esitamist neil üksikjuhtudel, kui tekib kahtlusi.

Lepingu artiklis 4 nimetamata kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt (näiteks turistid) nõutakse ka edaspidi reisi eesmärki tõendavate dokumentide esitamist vastavalt üldeeskirjadele. Sama kehtib dokumentide suhtes, millega tõendatakse vanemate nõusolekut alla 18aastaste laste reisimiseks.

Nende küsimuste suhtes, mida käesolev leping ei hõlma, näiteks reisidokumentide tunnustamine, tagasipöördumistagatis ning piisavate elatusvahendite olemasolu, kohaldatakse Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte.

„Artikkel 4. Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

1.Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike puhul piisab, kui teise lepinguosalise territooriumile tehtava reisi eesmärgi tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid:

(a)    lähisugulased: abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke:

–    vastuvõtva isiku kirjalik kutse;“

Kutse esitaja allkirja ehtsust peab olema tõendanud tema elukohariigi pädev asutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.    Kutse kehtivus peaks olema pädevate asutuste poolt kinnitatud.

Seda sätet kohaldatakse ka diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide töötajate sugulaste suhtes, kes kavatsevad kuni 90 päeva jooksul külastada oma pereliikmeid liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil, kuid liikmesriigis seadusliku elamise ja perekondlike sidemete tõendamist nende puhul ei nõuta.

„(b)    ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ametlike delegatsioonide liikmetele, sealhulgas alalistele liikmetele, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil:

–    liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu institutsiooni kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib tema delegatsiooni koosseisus või delegatsiooni alalise liikmena teise lepinguosalise territooriumile, et osaleda eespool nimetatud üritustel; sellega koos esitatakse ametliku kutse koopia;“

Pädeva asutuse kirjas tuleb märkida taotleja nimi ning kinnitada, et ta on ametliku delegatsiooni liige ja osaleb teise lepinguosalise territooriumil toimuval ametlikul kohtumisel. Taotleja nimi ei pea olema ametlikul koosolekukutsel tingimata märgitud, kuigi seda võidakse nõuda, kui kutse on esitatud konkreetsele isikule.

Seda sätet kohaldatakse ametlike delegatsioonide liikmete suhtes olenemata passi liigist, mida nad kasutavad (teenistus- või tavapass).

„(c)    ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad:

–    vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on vastavalt riiklikule õigusele kinnitanud pädevad ametiasutused;“

Lisaks eelöeldule annab riiklik äriregister välja dokumendi, mis tõendab ettevõtlusorganisatsiooni olemasolu.

„(d)    autojuhtide puhul, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis:

–    rahvusvahelise autoveoga tegeleva Aserbaidžaani Vabariigi äriühingu või veoettevõtjate üleriigilise ühenduse (liidu) või liikmesriikide veoettevõtjate üleriigiliste ühenduste kirjalik taotlus, milles on esitatud reiside eesmärk, marsruut, kestus ja sagedus;“

Kirjalikku taotlust välja andma pädev ühendus on autojuhi päritoluriigi riiklik ühendus. Liikmesriikide riiklike ühenduste piirkondlikud või muud filiaalid võivad samuti kirjalikke taotlusi välja anda.

„(e)    õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning muude õpingutega seotud ürituste raames:

–    vastuvõtva ülikooli, akadeemia, instituudi, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, milles osaletakse;“

Üliõpilaspilet on reisi eesmärki tõendava dokumendina vastuvõetav üksnes juhul, kui selle on väljastanud vastuvõttev ülikool, kolledž või kool, kus õpingud toimuvad või koolitust pakutakse.

„(f)    isikud, kes osalevad teadus-, akadeemilisel, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

–    korraldava organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;“

„(g)    ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad:

–    kutseorganisatsiooni või taotleja tööandja väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik, ning milles on märgitud, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine, või millega tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel;“

Sellesse kategooriasse ei kuulu vabakutselised ajakirjanikud ja nende abilised.

Esitada tuleb ajakirjanike kutseorganisatsiooni või viisataotleja tööandja poolt välja antud tõend või dokument selle kohta, et viisataotleja on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööüleannete täitmisel.

„(h)    rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

–    vastuvõtva organisatsiooni, pädeva asutuse, liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi üleriigilise spordialaliidu või Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi olümpiakomitee kirjalik kutse;“

Rahvusvaheliste spordiürituste puhul võivad saatvate isikute nimekirja kuuluda ainult sportlast saatvad isikud, kes täidavad ametiülesandeid: treenerid, massöörid, mänedžer, meditsiinitöötajad ja spordiklubi juhataja. Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata.

„(i)    sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

–    nende linnade linnavalitsuse juhi kirjalik kutse;

Selliseks linna või muu kohaliku omavalitsusüksuse juhiks või linnapeaks, kes on pädev väljastama kirjalikku kutset, on selle linna linnapea või kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus toimub sõpruslinnade või muude partneromavalitsuste üritus. See kategooria hõlmab vaid ametlikku partnerlust.

„(j)    isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel, ja isikud, kes peavad neid saatma:

–    meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse nii arstiabi vajadust vastavas meditsiiniasutuses kui ka saatva isiku vajadust, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;“

Esitatakse meditsiiniasutuse välja antud dokument, millega tõendatakse kolme asjaolu: arstiabi tuleb osutada vastavas meditsiiniasutuses, saatev isik on vajalik ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks (nt ettemaksutõend) on olemas.

„(k)    kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil:

–    vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

(l)    kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

–    vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;“

Esitada tuleb kodanikuühiskonna organisatsiooni väljastatud dokument, mis kinnitab, et taotleja esindab kõnealust organisatsiooni.

Leping ei hõlma kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmeid.

„(m)    sugulased, kes osalevad matusetseremoonial:

–    surma fakti tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetava omavahelist perekondlikku või sugulust tõendav dokument;”

(n)    isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

–    haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.“

Lepingus ei ole nimetatud, millise riigi ametiasutus peaks eespool nimetatud ametliku dokumendi välja andma – kas riik, kus asub matmispaik, või riik, kus elab hauaplatsi külastada sooviv isik. Seega peaks olema vastuvõetav mõlema riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik dokument.

Esitada tuleb haua olemasolu ja säilimist tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku seost või sugulust tõendav dokument.

Tähtis: Lepinguga ei looda kirjalikke taotlusi esitavate füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks uusi vastutust käsitlevaid eeskirju. Valetaotluste esitajate suhtes kohaldatakse asjakohaseid ELi ja riiklikke õigusakte.

2.2.2.    Mitmekordsete viisade väljastamine

Viisataotlejale, kes reisib sageli liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile, võidakse anda välja mitmekordne lühiajaline viisa, kui tema liikmesriikides viibimise kogukestus ei ületa 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepingu artiklis 5 on sätestatud:

„1.    Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad 5aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

(a)    abikaasa, alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke;

(b)    ametlike delegatsioonide alaliste liikmete puhul, kes osalevad korrapäraselt liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga, eelkõige:

–    punktis a osutatud isikute puhul, kui seaduslikult liikmesriigis elavale Aserbaidžaani Vabariigi kodanikule või seaduslikult Aserbaidžaani Vabariigis elavale liikmesriigi kodanikule väljastatud seadusliku elamisloa kehtivusaeg;

–    punktis b osutatud isikute puhul, kui nende ametlike delegatsioonide alaliseks liikmeks oleku aeg

on vähem kui viis aastat.“

Võttes arvesse nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute tööalast staatust või perekondlikku suhet liikmesriikide territooriumil seaduslikult elava Aserbaidžaani Vabariigi kodanikuga, Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elava ELi kodanikuga või ELi kodanikuga, kes elab samas liikmesriigis, mille kodakondsus tal on, on põhjendatud väljastada neile mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on viis aastat, või kui nende ametiaeg või riigis viibimise luba kehtib vähem kui viis aastat, siis mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on piiratud selle ajavahemikuga.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikud peavad tõendama, et kutse esitaja elab liikmesriigis seaduslikult.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute puhul tuleks tõendada nende tööalast staatust ja volituste tähtaega.

Seda sätet ei kohaldata nende lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute suhtes, kes on lepinguga viisanõudest vabastatud, st nad kasutavad diplomaatilist passi.

Juhtudel, kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg selle ajavahemikuga.

„2.    Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

(a) üliõpilased ja kraadiõppurid, kes reisivad korrapäraselt õppimise või

koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

(b) ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad;

(c) sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

(d) autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis;

(e) isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt ja isikud, kes peavad neid saatma;

(f) rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

(g) kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

(h) teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

(i) rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

(j) ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigile, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

(k) ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, kes korrapäraselt reisivad Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.“

Kui eespool nimetatud kategooriatesse kuuluval isikul, kellele on eelmise aasta (12 kuu) jooksul antud vähemalt üks viisa ja kes on kasutanud seda kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega (näiteks ta ei ole ületanud lubatud viibimisaega), on põhjust taotleda mitmekordset viisat, antakse talle üldjuhul üheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa.

Juhul kui üheaastase kehtivusega viisa väljastamine ei ole põhjendatud (näiteks kui vahetusprogrammi kestus on alla aasta või kui isikul puudub vajadus reisida terve aasta jooksul), kuid muud viisa saamise tingimused on täidetud, antakse lühema kui aastase kehtivusajaga viisa.

3.    Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused annavad välja vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, millisel juhul piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil 180 päeva jooksul kokku kuni 90 päeva.“

Lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud kategooriatesse kuuluvatele isikutele väljastatakse 2–5aastase kehtivusajaga mitmekordne viisa, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta (24 kuu) jooksul kasutanud kaht üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatud riigi (riikide) riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad. Tuleb märkida, et 2–5aastase kehtivusajaga viisa väljastatakse vaid viisataotlejale, kellele eelneva kahe aasta jooksul on antud kaks aastase (mitte lühema) kehtivusajaga viisat, ja kes on kasutanud neid kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega. Diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa kehtivusaja (2–5 aastat) konkreetse viisataotluse läbivaatamise tulemusel.

Viisataotlejale, kes ei ole varem väljastatud viisat kasutanud, ei pea mitmekordset viisat väljastama.

2.2.3.    Diplomaatilise passi kasutajad

Lepingu artiklis 10 on sätestatud:

„1.    Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumile siseneda või nendest läbi sõita ilma viisata.

2.    Lõikes 1 nimetatud isikud võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi territooriumil viisavabalt viibida 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.“

Leping ei hõlma diplomaatide liikmesriikidesse lähetamise menetlusi. Selle suhtes kohaldatakse tavapärast akrediteerimismenetlust.

III.    KOOSTÖÖ REISIDOKUMENTIDE VALDKONNAS

Lepingule lisatud ühisdeklaratsioonis on lepinguosalised kokku leppinud, et lepingu artikli 12 alusel loodud ühiskomitee hindab kummagi lepinguosalise reisidokumentide turvataseme mõju lepingu toimimisele. Sellega seoses on lepinguosalised kohustunud teineteist korrapäraselt teavitama meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.

IV.    STATISTIKA

Selleks et lepingu kohaselt loodud ühiskomitee saaks lepingu täitmist tõhusalt jälgida, tuleks liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel esitada komisjonile iga kuue kuu järel, võimaluse korral iga kuu kohta eraldi, statistilised andmed, mis käsitlevad võimaluse korral eelkõige järgmist:

-viisa väljastamisest keeldumiste arv;

-väljastatud mitmekordsete viisade arv;

-väljastatud mitmekordsete viisade kehtivusaeg;

-tasuta väljastatud viisade arv.

(1)

   ELT L 128, 30.4.2014, lk 49–60.

(2)

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, EÜT L 81, 21.3.2001, viimati muudetud 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1289/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 74).

(3)

ELT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(5)

Eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/399,

mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)

(ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(6)

ELT L 105, 13.4.2006, lk 1, viimati muudetud määrusega (EL) nr 610/2013, ELT L 182, 29.6.2013, lk 1.

(7)

Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjad võeti vastu Aserbaidžaani Vabariigi 2. juuli 2013. aasta seadusega nr 713-IVQ ning need jõustusid 1. augustil 2013.

(8)

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1)) artiklid 2, 24 ja 25.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 610/2013 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(10)

15. mai 2014. aasta otsusega nr 565/2014/EL (mis jõustus 16. juunil 2014) lubatakse Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel ja Rumeenial ühepoolselt tunnustada vaid selliseid ühtseid lühiajalisi viisasid, mis kehtivad kaheks või korduvaks sisenemiseks, ning Schengeni riikide väljastatud pikaajalisi viisasid ja elamislube, samuti Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia väljastatud oma riigi viisasid ja elamislube. Nimetatud viisasid tunnustatakse riigi viisaga võrdväärsena mitte ainult transiidi eesmärgil, vaid ka nende riikide territooriumil mis tahes 180päevase perioodi jooksul kuni 90päevase kavandatud viibimise puhul. Diplomaatiliste suhete puudumise tõttu jätab Küpros praegu Aserbaidžaani passidega (v.a diplomaatiliste passidega) isikud 15. mai 2014. aasta otsuse nr 565/2014/EL sätetest välja.

(11)

Vabastus viisanõudest kooskõlas nõukogu määruse 539/2001 artikli 4 lõikele 1.