Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“

(2019/C 275/01)

Raportöör	:	Rob Jonkman (NL/ECR), Opsterlandi vallavalitsuse liige
Viitedokument	:	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ COM(2018) 770 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

Euroopa poolaasta on ELi tasandil kõige olulisem vahend liikmesriikide (sotsiaal)majandusliku poliitika ja eelarvepoliitika kooskõlastamiseks ning selle puhul eeldatakse, et liikmesriigid kooskõlastavad oma majandus- ja eelarvepoliitika ELi tasandil koostatud riigipõhiste soovitustega. Nende soovituste poliitilise raamistiku moodustab strateegia „Euroopa 2020“. Euroopa Komisjoni eesmärk on innustada oma soovitustega liikmesriike teostama struktuurireforme, et tugevdada majandust, edendada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust ja parandada investeerimiskliimat.

2.

Nende soovituste alusel töötavad liikmesriigid välja oma riiklikud investeerimisstrateegiad, mis koos iga-aastaste riiklike reformikavadega moodustavad aluse prioriteetsetele investeerimisprojektidele, mida tuleks toetada riiklikest ja ELi vahenditest. Euroopa poolaastaga mõjutatakse sel viisil valitsuste poliitikakujundamist ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil kogu aasta jooksul.

3.

EL alustas praegusel programmiperioodil (2014–2020) Euroopa poolaasta ning liikmesriikide ja piirkondade ühtekuuluvusprogrammide tihedamat kooskõlastamist. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi hiljutisest uuringust selgub, et praegused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on olulised umbes 60 % riigipõhiste soovituste puhul.

4.

Komisjon soovib järgmisel programmiperioodil (2021–2027) veelgi siduvamat kooskõlastamist riigipõhiste soovituste ja ühtekuuluvusprogrammide vahel, et suurendada ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatavate meetmete tõhusust ja saavutada kestlikumad tulemused. Selle saavutamiseks keskendutakse 2019. aasta Euroopa poolaasta käigus rohkem investeerimisvajaduste hindamisele, et võtta see aluseks programmiperioodiks 2021–2027 tehtavate otsuste langetamisel. 2019. aasta riigiaruannetes esitatavas analüüsis käsitletakse iga riigi investeerimisvajadusi, sealhulgas vajaduse korral valdkondlikku ja piirkondlikku mõõdet. Selle analüüsi põhjal määratakse riigiaruande uues lisas kindlaks, millised investeerimisvajadused on ajavahemikus 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika jaoks olulised.

5.

Uute ühtekuuluvusprogrammide osas teeb komisjon ühissätete määruses ettepaneku võtta vähemalt kahel juhul arvesse riigipõhiseid soovitusi: programmitöö alguses ja vahehindamise ajal. Asjaomane vahehindamine on kavas 2025. aastal.

6.

Nii partnerluslepingute kui ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide heakskiitmisel arvestab komisjon eelkõige riigipõhiste soovitustega.

7.

Vaatamata nii komitee kui parlamendi korduvatele palvetele ja Euroopa Kontrollikoja kriitilistele märkustele ning enne uutele ELi rahastamisprogrammidele 2021. aastast kohaldatavate eeskirjade kohta ettepanekute tegemist ja enne uut juhtimistsüklit, mis algab 2019. aasta mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste järel, ei ole komisjon kahjuks praeguseks esitanud ettepanekut strateegia „Euroopa 2020“ jätkuprogrammi koostamiseks. Siiski on komiteel heameel 30. jaanuaril 2019 avaldatud Euroopa Komisjoni aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ üle, mille juhtimisega seotud aspektide ning keskkonna ja kliimaalaste eesmärkide rakendamise kohta koostab komitee eraldi arvamused. Kui Euroopa soovib tõepoolest edukalt paradigmat muuta ja saada 2030. aastaks kestlikuks, tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult kaasata, sest neil lasub vastutus 65 % kestliku arengu eesmärkide saavutamise eest.

Komitee seisukoht Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika sidumise küsimuses

8.

Euroopa Regioonide Komitee viitab mitmele 2017. ja 2018. aasta arvamusele ja resolutsioonile, milles käsitleti Euroopa poolaastat ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selles, poolaasta sidumist ühtekuuluvuspoliitikaga ning subsidiaarsuse, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamist.

9.

Komitee toetab ELi soovi jätkata reforme liikmesriikides, et edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning majanduslikku lähenemist, aga ka vastupanuvõimet välismõjudele, et parandada euroala stabiilsust (1).

10.

Reforme silmas pidades nõuab komitee uut strateegilist raamistikku, mis oleks jätkuks strateegiale „Euroopa 2020“. Uus strateegia pakuks ka sobivat võimalust Euroopa poolaasta juhtimise reformimiseks, sest kui jätta kõrvale mõned positiivsed erandid, ei ole kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused enamasti üldse või on vaid vähesel määral kaasatud riiklike reformikavade koostamisse (2). See õõnestab Euroopa poolaasta demokraatlikku sisu ja legitiimsust kohapeal.

11.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et seni on liiga vähe ära tehtud selleks, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused uue strateegilise raamistiku loomisse ning riiklike reformikavade ettevalmistamisse. Olukorra lahendamiseks võiks kasutada näiteks piirkondlike keskuste võrgustiku eriteadmisi, sest Euroopa Regioonide Komitee juhtimisel kogub see 2019–2020. aastal 20 piirkonnast tagasisidet ELi poliitika rakendamise kohta.

12.

Seoses Euroopa poolaastaga juhib komitee tähelepanu ebapiisavale isevastutusele ja haldussuutlikkuse puudulikkusele kõigil valitsustasanditel, mis takistab riigipõhiste soovituste edukat rakendamist. Struktuurireformi sisu selgema määratluse puudumine ei tule samuti kasuks Euroopa poolaasta protsessile. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid struktuurireformid olema abikõlblikud ainult niivõrd, kuivõrd need on asjakohased aluslepingute eesmärkide rakendamiseks ning meetmed peavad olema proportsionaalsed seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja otseselt seotud liidu pädevustega (3).

13.

Komitee on seisukohal, et riigipõhiste soovitustega seonduvat isevastutust saab tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsema kaasamisega, et anda Euroopa poolaastale territoriaalne mõõde – nii analüütilisel tasandil (laiendades iga-aastast majanduskasvu analüüsi, riiklikke reformikavasid ja riigipõhiseid soovitusi territoriaalseid suundumusi ja ELi poliitikameetmete territoriaalset mõju käsitlevate analüüsidega) kui ka tegevustasandil (tagades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste laiema ja süstemaatilisema osalemise, tuginedes partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisidele) (4).

14.

Euroopa poolaasta, riigipõhiste soovituste ja ühtekuuluvuspoliitika koordineerimise osas leiab komitee, et ühtekuuluvuspoliitika on eraldiseisev poliitikavaldkond ja selle eesmärk (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) peab olema alati tagatud. Selleks tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuivõrd asjakohased on riigipõhised soovitused ühtekuuluvusprogrammide puhul ning kuivõrd oluline on riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koostöö nii riiklike reformikavade kui ka ühtekuuluvuspoliitika programmide raames (5).

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koht Euroopa poolaastas ja ühtekuuluvuspoliitikas

15.

Komitee märgib, et vaatamata Euroopa poolaasta ja praeguste ühtekuuluvusprogrammide vahelisele seosele ei ole ELi tasandil siiani kehtestatud mehhanismi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud viisil kaasamiseks riiklike reformikavade ja investeerimisstrateegiate väljatöötamisse. Ent Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ja partnerluslepingute kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on juba kehtestatud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. Nimetatud käitumisjuhendi kohaselt on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komisjoni ja liikmesriikide otsesed partnerid ühtekuuluvuspoliitika ühisel haldamisel.

16.

Komitee rõhutab, et Euroopa poolaasta raames esitatud soovitustes käsitletakse eelkõige valdkondi, milles ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevused ning EL saab sekkuda üksnes nende toetuseks.

17.

Komitee rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud kaasamine peab saama Euroopa poolaasta lahutamatuks osaks. Kahjuks viidatakse iga-aastases majanduskasvu analüüsis küll sotsiaalpartnerite ja riikide parlamentide, kuid mitte kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisele, nagu see oli 2018. aastal.

18.

Komitee märgib, et see on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega (ELi lepingu artikli 5 lõige 3 ning protokoll nr 2), mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõttega (vt artikkel 6 partnerluse ja mitmetasandilise valitsemisemise kohta esialgses ettepanekus määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, COM(2018) 375), kuna riigipõhistel soovitustel on ühtekuuluvuspoliitika kaudu otsene mõju poliitika kujundamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sidudes selle tasandi seega nende poliitikavaldkondadega, kus neil tasanditel on seadusandlikud volitused. See on vastuolus ka Euroopa Nõukogu Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.

19.

Komitee viitab siinkohal komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta teatisele subsidiaarsuse kohta, (6) milles muu hulgas tõdetakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teistest sidusrühmadest erinevad, kuna nad on liidu õiguse rakendamisel esirinnas, ja et „paljudel juhtudel on võimalik võtta liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohti […] seadusandliku menetluse käigus paremini arvesse“.

20.

Komitee juhib siinkohal tähelepanu komisjoni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ neljandale soovitusele, milles märgitakse, et „liikmesriigid peavad järgima Euroopa Komisjoni suuniseid ning tegema kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sisulist koostööd riiklike reformikavade ettevalmistamisel ning struktuurireformide väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa poolaasta raames, et parandada nende reformide puhul omavastutust ja elluviimist“ (7).

21.

Seetõttu rõhutab komitee, et parim viis subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise vältimiseks ja poliitika tõhusa kooskõlastamise tagamiseks on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik ja struktureeritud kaasamine Euroopa poolaastasse, pidades silmas partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet. Sellega seoses on kahju, et nõukogu läbirääkimistel ühissätete määruse üle tõstatati partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte lihtsustamise küsimus, mis võib aga õõnestada Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika sihipärast kooskõlastamist.

Riigipõhiste soovituste ja uute ühtekuuluvusprogrammide 2021–2027 suunas

22.

Arvesse võttes ELi eesistujariigi Rumeenia taotlust komiteele koostada arvamus selle kohta, kuivõrd piirkondadele on jäetud piisav paindlikkus ühtekuuluvusprogrammide ja riigipõhiste soovituste sidumisel ning kuidas oleks võimalik anda piirkondadele suurem roll Euroopa poolaasta raames, märgib komitee järgmist.

23.

Komiteel on heameel, et 2019. aasta majanduskasvu analüüsis võetakse tähelepanu alla Euroopa investeerimispoliitika piirkondlik mõõde, kuid tõdeb kahjutundega, et seda tehti vaid piiratud ulatuses.

24.

Komitee võtab teadmiseks, et 2019. aasta riigiaruanded sisaldavad esmakordselt piirkondlike erinevuste hindamist ja investeerimissuuniseid ühtekuuluvuspoliitika rahastamiseks ajavahemikul 2021–2027 (lisa D) iga liikmesriigi kohta, kes käivitab komisjoni ja liikmesriikide vahel dialoogi ühtekuuluvuspoliitika programmitööst perioodil 2021–2027.

25.

Komiteel on heameel, et 2019. aasta majanduskasvu analüüsis märgitakse, et „Euroopa peab tegema pikemaajalisi plaane“. Komitee rõhutab, et ühiste pikaajaliste eesmärkide pakett lihtsustaks tasakaalu leidmist jätkusuutliku majanduskasvu, ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasamise, vastupanuvõime ja makromajandusliku stabiilsuse vahel, aidates liikmesriikidel saavutada investeeringute ja struktuurireformide toimiv ja sotsiaalselt vastuvõetav kooslus.

26.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid seega tagama, et kõik valitsustasandid oleksid kaasatud riigiaruannete ja riigipõhiste soovituste ettevalmistamisse, eelkõige konkreetse riigi ja piirkonna jaoks sobivaima investeeringute ja reformide vahekorra kindlakstegemisse, ning asjakohase poliitika kujundamisse, võttes arvesse riigiaruandeid.

27.

Komitee tuletab meelde oma toetuseavaldust käitumisjuhendi kehtestamisele, et kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa poolaasta juhtimise parandamise huvides (8). Tähtis on anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ametlik koht Euroopa poolaasta protsessis, et riigipõhised soovitused leiaksid dialoogi ja horisontaalse koordineerimise abil ja just seal, kus vaja, kajastamist uute ühtekuuluvusprogrammide investeeringutes.

28.

Komitee rõhutab, et uute ühtekuuluvusprogrammide programmitöö protsess juba algas riigiaruannete avaldamisega 27. veebruaril 2019, (9) mis sillutab teed riigipõhistele soovitustele ja riiklikele ühtekuuluvusprogrammidele, mistõttu on vaja kiiresti tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametlik seisukoht poliitikakujundamisest Euroopa poolaasta raames. See puudus on võimalik kõrvaldada, kui laiendada praegust partnerluse käitumisjuhendit ka Euroopa poolaasta poliitikakujundusprotsessile.

29.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tõhustamiseks Euroopa poolaasta raames toetab komitee algatusi, milles kogutakse ja levitatakse häid tavasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatuse kohta riiklikesse reformikavadesse ja investeerimisstrateegiatesse.

30.

Kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ametlikult Euroopa poolaasta poliitikakujundamisse ei kaasata, valitseb oht, et uute ühtekuuluvusprogrammide kavandamise aluseks on ülalt alla lähenemisviis, mis piirab soovimatult valikuvabadust kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kahjustab paindlikkust. Niiviisi võidakse vähendada riigipõhiste soovituste puhul isevastutust ja pärssida uute ühtekuuluvusprogrammide edukat rakendamist. See on vastuolus komisjoni kavatsusega muuta ühtekuuluvuspoliitika rohkem tulemustele suunatuks ja suurendada selle poliitika lisaväärtust ELi ja liikmesriikide jaoks.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi (ELT C 461, 21.12.2018, lk 1).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi (ELT C 461, 21.12.2018, lk 1).

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Reformide tugiprogramm ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“ (ELT C 86, 7.3.2019, lk 335).

(4)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (ELT C 306, 15.9.2017, lk 24).

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühissätete määrus“ (ELT C 86, 7.3.2019, lk 41).

(6)  COM (2018) 703 final.

(7)  Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ aruanne „Aktiivne subsidiaarsus. Uus tööviis“, (juuli 2018).

(8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (ELT C 306, 15.9.2017, lk 24).

(9)  https://ec.europa.eu/info/publications/2019-european-semester-country-reports_et.