This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018IP0317
European Parliament resolution of 5 July 2018 with recommendations to the Commission on a Statute for social and solidarity-based enterprises (2016/2237(INL))
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete põhikirja kohta (2016/2237(INL))
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete põhikirja kohta (2016/2237(INL))
ELT C 118, 8.4.2020, p. 145–157
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
8.4.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 118/145 |
P8_TA(2018)0317
Sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete põhikiri
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete põhikirja kohta (2016/2237(INL))
(2020/C 118/24)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 225 ja 50, |
|
— |
võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (1), |
|
— |
võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalettevõtluse algatuse ning sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomise kohta (2), |
|
— |
võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega (3), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest““ (COM(2011)0206), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine“ (COM(2011)0682), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 346/2013 (5), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1296/2013 (6), eriti selle artikli 2 lõiget 1, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (7), eriti selle artiklit 20, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1435/2003 (8) |
|
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta (9), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tellitud uuringut „Vastastikuste ühingute roll 21. sajandil“, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühma 2016. aasta oktoobri aruannet „Sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalmajandus – tulevikuväljavaated“ (10), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C tellitud 2017. aasta veebruari uuringut „A European Statute for Social and Solidarity-Based Enterprise“ (Euroopa sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte põhikiri), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52, |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0231/2018), |
|
A. |
arvestades, et mõisteid „sotsiaalmajanduse ettevõte“ ja „solidaarmajanduse ettevõte“ kasutatakse sageli sünonüümidena, kuigi nad ei tähista alati samasuguseid ettevõtteid ja võivad liikmesriigiti suuresti erineda; arvestades, et sotsiaalse ettevõtte mõiste seostub traditsioonilisemate sotsiaalmajanduse organisatsioonidega, nagu ühistud, vastastikused ühingud, liidud ja sihtasutused; arvestades, et sotsiaalse ettevõtte mõiste piirid on andnud sotsiaalteadlaste ja juristide seas alust olulisteks aruteludeks; arvestades, et „sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte“ mõiste peaks saama viivitamata suurema tunnustuse ning selleks tuleks kehtestada õiguslik põhimääratlus, mis aitaks kaasa Euroopa Liidu ja liikmesriikide jõupingutustele sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete edendamisel, et ka nemad saaksid siseturust kasu; |
|
B. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajandus annab liidu majandusse suure panuse; arvestades, et parlament rõhutas oma 19. veebruari 2009. aasta, 20. novembri 2012. aasta ja 10. septembri 2015. aasta resolutsioonides, et sotsiaal- ja solidaarmajandus annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele, kes moodustavad ligikaudu 6,5 % ELi töötajatest ja 10 % ELi ettevõtjatest; arvestades, et see sektor on osutunud finants- ja majanduskriisi suhtes eriti vastupidavaks ning tal on potentsiaali soodustada sotsiaalset ja tehnoloogilist innovatsiooni, luua inimväärseid, kaasavaid, kohalikke ja kestlikke töökohti, edendada majanduskasvu ja keskkonnakaitset ning tugevdada sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ühtekuuluvust; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel on kiiresti muutuvas maailmas sotsiaalsete probleemide lahendamiseks uued võimalused; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajandus areneb pidevalt edasi, soodustades nii majanduskasvu ja tööhõivet, mistõttu seda tuleks soodustada ja toetada; |
|
C. |
arvestades, et liikmesriigid reguleerivad oma õigussüsteemides sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid ning sotsiaalmajanduse ettevõtetele kättesaadavaid organisatsioonilisi vorme väga erinevalt; arvestades, et see, millise organisatsioonilise vormi sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõte valib, sõltub kehtivast õigusraamistikust, sotsiaalhoolekande ja solidaarsuse tagamise poliitökonoomiast ning iga riigi kultuurilistest ja ajaloolistest traditsioonidest; |
|
D. |
arvestades, et mõnes liikmesriigis on loodud konkreetsed õiguslikud vormid kas nii, et on kohandatud ühistu, vastastikuse ühistu, ühingu või sihtasutuse vm mudelit või on võetud kasutusele sellised õiguslikud vormid, mis tunnustavad paljude üksuste võetud sotsiaalset kohustust ja hõlmavad mõningaid sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele iseloomulikke tunnuseid; arvestades, et teistes liikmesriikides ei ole sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele ühtegi konkreetset õiguslikku vormi loodud ja nad kasutavad seega olemasolevaid õiguslikke vorme, sealhulgas tavaliste äriühingute kasutatavaid õiguslikke vorme, nagu piiratud vastutusega äriühing või aktsiaselts; arvestades, et mõnes liikmesriigis võivad õiguslikud vormid, mida sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted kasutada võivad, olla vabatahtlikud; arvestades, et tuleks märkida, et isegi juhul, kui nende jaoks on välja töötatud konkreetsed õiguslikud vormid, valivad sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted sageli muud õiguslikud vormid, mis vastavad paremini nende vajadustele ja eesmärkidele; |
|
E. |
arvestades, et eri õigusraamistike vastuvõtmine paljudes liikmesriikides sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks kinnitab, et arenemas on solidaarsuse ja vastutuse põhimõttel rajanev uut liiki ettevõtlus, mis keskendub rohkem sotsiaalse lisaväärtuse loomisele, kohalikele sidemetele ja kestlikuma majanduse edendamisele; arvestades, et see mitmekesisus näitab ka, et sotsiaalne ettevõtlus on uuenduslik ja kasutoov valdkond; |
|
F. |
arvestades, et parlament rõhutas oma 10. septembri 2015. aasta resolutsioonis sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega, et sotsiaalse innovatsiooni all mõistetakse uute ideede väljatöötamist ja elluviimist, olgu need siis tooted, teenused või sotsiaalse korralduse mudelid, mille eesmärk on tulla toime uute sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaga seotud nõudmiste ja probleemidega, nagu elanikkonna vananemine, rahvaarvu vähenemine, töö- ja pereelu ühitamine, mitmekesisuse haldamine, noorte töötuse vastu võitlemine, tööturult kõige enam tõrjutud inimeste integreerimine ja kliimamuutustega võitlemine; |
|
G. |
arvestades, et liikmesriikides sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete loomiseks olemasolevate õiguslike vormide mitmekesisuse tõttu puudub Euroopa Liidus praegu sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtluse erivormi loomise suhtes üksmeel; arvestades, et Euroopa Parlament on juba rõhutanud, kui oluline on uute õigusraamistike väljatöötamine liidu tasandil, kuid alati ka kinnitanud, et need peaksid olema ettevõtetele riigi raamistikke arvestades vabatahtlikud ning nendele peaks eelnema mõjuhinnang, et võtta arvesse liikmesriikides olemasolevaid erinevaid sotsiaalettevõtluse mudeleid; arvestades, et parlament on ka toonitanud, et kõik meetmed peaksid andma lisaväärtust kogu liidule; |
|
H. |
arvestades, et sotsiaaldialoog on äärmiselt oluline nii sotsiaalse turumajanduse eesmärkide saavutamise seisukohast, mis tähendab täielikku tööhõivet koos sotsiaalse progressiga, kui ka konkurentsivõime ja õigluse tagamiseks ELi ühtsel turul; arvestades, et sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartneritega konsulteerimine ELi poliitikakujundamise raames kujutavad endast märkimisväärset sotsiaalset innovatsiooni; |
|
I. |
arvestades, et kuna kättesaadavate õiguslike vormide vahel saab valida, siis selle eeliseks on, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted võivad kujundada oma struktuuri nii, nagu asjaomastes tingimustes, nende päritolutraditsioonides ja äritegevuse liigi puhul neile kõige paremini sobib; |
|
J. |
arvestades, et hoolimata eelnimetatust saab liikmesriikide kogemustest tuletada mõned eristavad tunnused ja kriteeriumid, mida sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõte peaks sõltumata oma õiguslikust vormist järgima, et teda saaks sellist tüüpi ettevõtteks pidada; arvestades, et näib olevat soovitav kehtestada ühised tunnused ja kriteeriumid liidu tasandi miinimumstandarditena, et luua selliste ettevõtete jaoks tõhusam ja järjepidevam õigusraamistik ja tagada, et kõikidel sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel oleks olenemata asutamise liikmesriigist ühine identiteet; arvestades, et need organisatsioonilised tunnused peaksid võimaldama, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted säilitavad oma eelise teenuste, sh sotsiaalteenuste pakkumise muude viiside ees; |
|
K. |
arvestades, et komisjon on oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises („Sotsiaalettevõtluse algatus“) sotsiaalset ettevõtet määratlenud kui „sotsiaalmajanduse valdkonna selline ettevõte, kelle tegevuse eesmärk on pigem sotsiaalse mõju avaldamine kui omanikele või partneritele kasumi tootmine. Innovaatilises ja ettevõtlikus vaimus tegutsedes pakub selline ettevõte turul tooteid ja teenuseid ning kasutab oma kasumit peamiselt sotsiaalsete eesmärkide elluviimiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikul ja läbipaistval viisil, kaasates töötajaid, kliente ning teisi ettevõtte majandustegevusega seotud isikuid ja ettevõtjaid.“; |
|
L. |
arvestades, et määruses (EL) nr 1296/2013 tähendab mõiste „sotsiaalne ettevõte“ ettevõtet, olenemata selle õiguslikust vormist,
|
|
M. |
arvestades, et oma 10. septembri 2015. aasta resolutsioonis märkis parlament, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted, mis ei pea tingimata olema mittetulundusühendused, on sellised ettevõtted, kelle siht on sotsiaalse eesmärgi saavutamine, olgu see siis töökohtade loomine haavatavate rühmade jaoks, oma liikmetele teenuste pakkumine või üldisemalt positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõju saavutamine, ning kes taasinvesteerivad kasumi eeskätt nende eesmärkide saavutamisse; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele on iseloomulik lähtuda järgmistest väärtustest:
|
|
N. |
arvestades, et eespool esitatud määratlused sobivad kõigi sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetega ning ühendavad nende ühised omadused, olenemata liikmesriigist, kus nad on asutatud, ja õiguslikust vormist, mille nad on vastavalt siseriiklikule õigusele valinud; arvestades, et need tunnused võiksid olla lähtekohaks sotsiaalse ettevõtte valdkondadeülese ja konkreetsema õigusliku määratluse jaoks, milles ELi tasandil kokku lepitakse ja mida seal kohaldatakse; |
|
O. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted on avalikest asutustest sõltumatud eraõiguslikud organisatsioonid; |
|
P. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted tegutsevad turul ettevõtlikul viisil; arvestades, et see tähendab, et sotsiaalsete ettevõtete tegevus on ärilise iseloomuga; |
|
Q. |
arvestades, et maapiirkonnad omavad sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks suurt potentsiaali, ning arvestades, et seetõttu on ülioluline, et maapiirkondades oleks olemas asjakohane taristu; |
|
R. |
arvestades, et noorte ettevõtluskultuuri edendamisel tuleb pidada esmatähtsateks valdkondadeks haridust ja koolitust; |
|
S. |
arvestades, et ELis tervishoiu ja sotsiaalabi valdkonnas tegutsevad vastastikused ühingud annavad tööd 8,6 miljonile inimesele ja pakuvad abi 120 miljonile kodanikule; nimetatud vastastikuste ühingute turuosa on 24 % ja nad annavad üle 4 % liidu SKPst; |
|
T. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte peamine eesmärk peab olema sotsiaalsete väärtuste loomisele kaasaaitamine; arvestades, et sellised sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted peaksid selgelt püüdma tuua kasu kogukonnale üldiselt või konkreetsele inimrühmale, mis ei hõlma üksnes nende liikmeid; arvestades, et sotsiaalse ettevõtte taotletav ühiskondlik eesmärk peaks olema selle asutamisdokumentides selgelt esile toodud; arvestades, et mõistet „sotsiaal- ja sotsiaalmajanduse ettevõte“ ei tohiks segi ajada mõistega „ettevõtja sotsiaalne vastutus“, ehkki äriühingud, kes osalevad sageli ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud tegevuses, võivad olla sotsiaalse ettevõtlusega tihedalt seotud; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete eesmärk ei ole traditsioonilise ärikasumi saamine, vaid pigem võimaliku loodud lisaväärtuse kasutamine projektide arendamiseks, mille eesmärk on parandada oma sihtrühmade keskkonda; |
|
U. |
arvestades, et sotsiaalsel ettevõtlusel on suur potentsiaal sellistes valdkondades nagu digiteerimine, kaugeleulatuvad kliimaeesmärgid, ränne, ebavõrdsus, kogukondade arendamine, eriti äärealadel, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, puuetega inimeste vajadused, võitlus vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, pikaajalise töötuse ja soolise ebavõrdsuse vastu ning konkreetsed keskkonnaeesmärgid; arvestades, et enamik sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetest tegutseb turul ettevõtlikul viisil, võttes majanduslikke riske; |
|
V. |
arvestades, et sotsiaal- ja sotsiaalmajanduse ettevõtete tegevus peaks olema ühiskondlikult kasulik; arvestades, et nad võivad tegutseda paljudel eri aladel; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted tegelevad tavaliselt selliste teenuste osutamisega, mis peaksid parandama kogukonna elutingimusi, eelkõige teenustega, mis on mõeldud ebakindlas olukorras olevate inimeste toetamiseks või inimestele, kes on sotsiaal-majanduslikult tõrjutud, ning hõlbustama ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööturule integreerumist; arvestades, et kuna sotsiaalsed ettevõtted loovad sotsiaalset väärtust ja suudavad integreerida kauaaegseid töötuid, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduskasvu, on siseriiklikes õigusaktides saanud üldiseks suundumuseks laiendada tegevusi, millega sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel on õigus tegeleda, tingimusel et need pakuvad üldist huvi ja/või on ühiskondlikult kasulikud, näiteks ühiskondlike teenuste osutamine, sealhulgas hariduse, tervishoiu, kultuuri, eluaseme, vaba aja ja keskkonna valdkonnas; |
|
W. |
arvestades, et sotsiaal ja solidaarmajanduse ettevõtted annavad 21. sajandi ärimudeli, mis tasakaalustab finants- ja sotsiaalsed vajadused; arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted on tavaliselt seotud sotsiaalse, tehnoloogilise ja majandusliku innovatsiooniga, mis on seotud nende tegevuse laienemisega kaupade või teenuste tarnimiseks uutesse valdkondadesse, sealhulgas keskkonna-, tervishoiu-, kultuuri-, haridus- ja vabaajateenuste valdkondadega, ja/või uuenduslike tootmis- või töökorraldusmeetodite kasutuselevõtuga, mille eesmärk on tulla toime uute sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaalaste nõuete ja probleemidega, nagu vananev elanikkond, rahvastikukadu, töö- ja eraelu tasakaal, mitmekesisuse juhtimine, noorte töötuse vähendamine, tööturult enim tõrjutud inimeste integreerimine ja võitlus kliimamuutustega; |
|
X. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted pakuvad oma sotsiaalse ja integreeritud iseloomu tõttu tööd nende töötajate rühmadele, kes on tööturul kõige sagedamini välja jäetud, ning arvestades, et nad aitavad oluliselt kaasa pikaajaliste töötute tööturule tagasitoomisele ja üldise tööpuuduse vastu võitlemisele, edendades seeläbi sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduskasvu; |
|
Y. |
arvestades, et sotsiaalne majandus, võttes arvesse sellesse kuuluvate ettevõtete ja organisatsioonide eripära, erieeskirju, sotsiaalseid kohustusi ja uuenduslikke meetodeid, on palju kordi näidanud, et suudab majanduslikele raskustele vastu panna ning kriisist kiiremini välja tulla; |
|
Z. |
arvestades, et eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul täidab töötajate finantsosalus sageli sotsiaalset eesmärki, nagu näitab parimate tavade näide Hispaania pikaajaliste töötute eduka taasintegreerimise kohta Sociedad Laborali (SL) ettevõttemudeli kaudu, mille kohaselt saavad tööotsijad kasutada oma töötushüvitist ettevõtte loomiseks, luues nii rohkem töökohti, samas kui riik toetab ja nõustab juhtimisküsimustes; |
|
AA. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted ei pruugi tingimata olla mittetulunduslikud organisatsioonid, vaid võivad olla ka tulunduslikud, tingimusel et nende tegevus vastab täielikult Euroopa sotsiaalse ettevõtluse märgise saamise kriteeriumidele; arvestades, et sellest hoolimata peaks sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte põhirõhk olema eelkõige sotsiaalsetel väärtustel ning kestva positiivse mõju avaldamisel ühiskonna heaolule ja majanduslikule arengule ning mitte omanikele, liikmetele või osanikele kasumi teenimisel; arvestades, et sellega seoses tuleb sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete puhul kehtestada range piirang kasumi ja vara jagamisele liikmete või osanike vahel – nn varade lukustamine; arvestades, et kasumi jaotamist võiks lubata piiratud ulatuses sõltuvalt sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte õiguslikust vormist, kuid jaotamist reguleeriv kord ja eeskirjad tuleks välja töötada nii, et alati oleks tagatud, et see ei kahjusta ettevõtte peamist sotsiaalset eesmärki; arvestades, et igal juhul tuleks kõige suurem osa sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte saadud kasumist taasinvesteerida või kasutada muul viisil tema sotsiaalse eesmärgi hoidmiseks ja saavutamiseks; |
|
AB. |
arvestades, et kasumi jaotamise piirang peaks oma mõjususe tagamiseks hõlmama mitmeid aspekte, eelkõige perioodiliste dividendide maksmist, kogutud reservide jaotamist, järelejäänud varade võõrandamist juriidilise isiku lõpetamise korral, sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte muutmist muud liiki organisatsiooniks, kui see on lubatud, ja sellise ettevõtte staatuse kaotamist; arvestades, et kasumi jaotamise piirangut võib kaudselt rikkuda ka töötajatele või juhatajatele põhjendamatu ja turutasemest kõrgema tasu maksmine; |
|
AC. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid tuleks juhtida kooskõlas selliste demokraatliku valitsemistava mudelitega, millesse on kaasatud töötajad, kliendid ja sidusrühmad, keda otsustusprotsessis osalemine mõjutab; arvestades, et see osalusmudel kujutab endast struktuurset menetlust, mille eesmärk on kontrollida tegelikku püüdlemist organisatsiooni sotsiaalsete eesmärkide täitmise poole; arvestades, et liikmete otsustamisvolitused ei peaks põhinema üksnes või peamiselt nende võimalikul kapitaliosalusel, isegi kui sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte õiguslik vorm on äriühing; |
|
AD. |
arvestades, et mõnes liikmesriigis võib sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõte tegutseda äriühingu õiguslikus vormis; arvestades, et äriühingu ELi tasandil sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõttena tunnustamise võimalus tuleks seada sõltuvusse teatavate nõuete ja tingimuste täitmisest, mis aitaks lahendada võimalikke vastuolusid äriühingu vormi ja sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte mudeli vahel; |
|
AE. |
arvestades, et töötajate kohtlemine sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetes peaks olema võrdväärne harilike äriühingute töötajate kohtlemisega; |
|
AF. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete positiivne mõju kogukonnale võib õigustada konkreetsete meetmete kohaldamist nende toetamiseks, näiteks toetuste maksmist ning soodsate maksu- ja riigihankemeetmete vastuvõtmist; arvestades, et neid meetmeid tuleks põhimõtteliselt pidada aluslepingutega kooskõlas olevaks, kuna nendega püütakse soodustada selliste majandustegevuste või valdkondade arengut, mille peamine eesmärk on mõjutada positiivselt ühiskonda, ning nende ettevõtete suutlikkus tulu ja kasumit teenida on oluliselt rohkem piiratud kui äriühingutel; |
|
AG. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013 (11) sätestatakse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide loomise tingimused ja nõuded; |
|
AH. |
arvestades, et liit peaks looma sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele sertifikaadi või märgise, et muuta need ettevõtted nähtavamaks ja edendada sidusamat õigusraamistikku; arvestades, et avaliku sektori asutused peaksid sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtet, kellele hakatakse märgist omistama, eelnevalt kindlasti kontrollima ja veenduma, et asjaomane ettevõtja täidab nõudeid, nii et talle saaks märgise anda ja tal oleks võimalik kõikidest ELi tasandil selliste ettevõtete heaks kehtestatud meetmetest kasu saada; arvestades, et kui sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõte neid nõudeid ja oma õiguslikke kohustusi ei täida, tuleks tema sertifikaat tühistada; |
|
AI. |
arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted peaksid igal aastal esitama sotsiaalaruande, kus nad annavad aru vähemalt oma tegevusest, tulemustest, sidusrühmade kaasamisest, kasumi jaotamisest, palkadest, toetustest ja muudest saadud hüvedest; |
|
1. |
rõhutab, kui suur tähtsus on Euroopa ligikaudu kahel miljonil sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõttel (12), kus töötab rohkem kui 14,5 miljonit inimest (13), ning kui ülimalt olulised on need kvaliteetsete töökohtade loomiseks, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse jaoks ning majanduskasvu jätkumiseks siseturul; |
|
2. |
palub, et komisjon võtaks liidu tasandil kasutusele sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele antava Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tugineks selgetele kriteeriumidele ja tõstaks esile nende ettevõtete spetsiifilisi omadusi ja sotsiaalset mõju, suurendaks nende nähtavust, julgustaks tegema investeeringuid, lihtsustaks juurdepääsu rahastamisele ning nende jaoks, kes soovivad laieneda oma riigis või teistesse liikmesriikidesse, juurdepääsu ühtsele turule, austades samal ajal eri liikmesriikide selle valdkonna õiguslikke vorme ja raamistikke; |
|
3. |
on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgise võivad saada eraorganisatsioonid ja üksused, kes vastavad rangelt teatavatele sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele esitatavatele õiguslikele nõuetele kogu oma tegevuses, olenemata nende asutamise õiguslikust vormist liikmesriigis; sedastab, et märgis peaks ettevõtetele olema vabatahtlik; |
|
4. |
on arvamusel, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgis peaks ettevõtjate jaoks olema vabatahtlik, kuid seda tuleb tunnustada kõikides liikmesriikides; |
|
5. |
on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgise saamise ja säilitamise õiguslikud tingimused tuleks kindlaks määrata viitena teatud tunnustele ja ühtsetele kriteeriumidele, eriti käesoleva resolutsiooni lisas viidatud tunnustele ja kriteeriumidele; |
|
6. |
rõhutab, et kuna nõudlus sotsiaalteenuste järele kasvab, muutuvad sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted liidus üha tähtsamateks sotsiaalteenuste pakkujateks, toetades inimesi, keda ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus või kes seda kogevad; rõhutab, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted ei tohiks avaliku sektori sotsiaalteenuseid asendada, vaid peaksid neid täiendama; juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted, kuna need pakuvad koostöös kohalike ametiasutuste ja vabatahtlikega sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid ning täidavad konkreetseid keskkonnaga seotud ülesandeid; rõhutab asjaolu, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted võivad lahendada teatavaid sotsiaalseid probleeme alt-üles lähenemisviisi abil; |
|
7. |
märgib, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted pakuvad tööhõivevõimalusi puudega inimestele ning muudest ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimestele; |
|
8. |
rõhutab, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted on suuresti kohaliku ja piirkondliku suunitlusega, mis annab neile eelise paremini tunda konkreetseid vajadusi ja pakkuda sellele vastavalt piirkonna jaoks vajalikke tooteid ja teenuseid, parandades seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; |
|
9. |
märgib, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted võivad aidata suurendada soolist võrdõiguslikkust ning vähendada soolist palgalõhet; |
|
10. |
rõhutab vajadust pakkuda töökohti tööturult kõige sagedamini kõrvale jäetud isikutele pikaajaliste töötute taasintegreerimise ja üldiselt töötuse vastu võitlemise abi; |
|
11. |
on arvamusel, et luua tuleks liikmesriike kaasav mehhanism, mille kaudu asjaomaseid õiguslikke nõudeid täitvad juriidilised isikud saaksid Euroopa sotsiaalmajanduse märgise; igal eraõigusega reguleeritaval ning õiguslikke kriteeriumeid täitval juriidilisel isikul peaks olema õigus saada ELi märgis, olenemata sellest, kas asutamisjärgsel liikmesriigil on sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks eriline õiguslik vorm; |
|
12. |
on seisukohal, et tihedas koostöös liikmesriikidega tuleks luua mehhanism Euroopa sotsiaalmajanduse märgise kaitsmiseks ning petturlike sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete asutamise ja tegutsemise ärahoidmiseks; see mehhanism peaks tagama, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgist omavate ettevõtete vastavust märgise sätetele kontrollitaks korrapäraselt; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad ja proportsionaalsed karistused tagamaks, et märgist ei saadud ega kasutata vääralt; |
|
13. |
on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgist omavaid sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid tuleks sellisena tunnustada kõikides liikmesriikides, vastavalt nende sotsiaalse tegevuse liigile, ning neil peaksid olema samad hüved, õigused ja kohustused nagu nende tegevuskoha liikmesriigi õiguse alusel asutatud ettevõtetel; |
|
14. |
rõhutab, et on vaja laiaulatuslikku ja kaasavat liidu tasandi määratlust, mis tõstaks esile põhimõtet, et märkimisväärne osa ettevõtte kasumist tuleks uuesti investeerida või kasutada muul viisil sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks; tõstab esile konkreetsed probleemid, mida sotsiaalalal tegutsevad ühistud ja tööintegratsiooni sotsiaalmajanduse ettevõtted peavad oma ülesannete täitmisel lahendama, aidates neid, keda tööturult kõige sagedamini tõrjutakse, ja rõhutab vajadust need organisatsioonid uue märgisega hõlmata; |
|
15. |
on arvamusel, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgise saamise ja säilitamise miinimumkriteeriumiteks ja õiguslikeks nõueteks peaks olema sotsiaalselt kasulik tegevus, mis tuleks määratleda liidu tasandil; juhib tähelepanu sellele, et niisugune tegevus peaks olema mõõdetav sotsiaalse mõju seisukohalt sellistes valdkondades nagu kaitsetute isikute sotsiaalne integratsioon, tõrjutuse ohus olevate isikute integreerimine tööturul kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele, soolise ebavõrdsuse vähendamine, rändajate tõrjumise vastu võitlemine, võrdsete võimaluste parandamine tervishoiu, hariduse, kultuuri ja korralike eluasemete abil, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemine; rõhutab, et sotsiaalsed- ja solidaarmajanduse ettevõtted peavad oma tegevuses järgima parimaid tavasid seoses töö- ja tööhõivetingimustega; |
|
16. |
toonitab, et selleks, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid ei seataks ebasoodsasse olukorda, tuleb tagada, et märgise saamisega seotud kulud ja formaalsused oleksid minimaalsed, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele; seega peavad liidu tasandi kriteeriumid olema lihtsad ja selged ning põhinema olulistel ja mitteformaalsetel teguritel ning asjaomased menetlused ei tohi olla koormavad; märgib, et kuigi aruandluskohustused on mõistlik vahend, millega kinnitada, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel on jätkuvalt õigus saada Euroopa sotsiaalmajanduse märgist, ei tohi selliste aruannete ja lisatava kohustusliku teabe sagedus olla liigselt koormav; täheldab, et märgistamse või sertifitseerimise kulusid saaks piirata, kui selle keskne haldamine toimuks riigiasutuste tasandil, kes võiksid koostöös sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetega anda märgise halduse ja käsitlemise üle riigiasutustele, järgides sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete üleeuroopaliselt määratletud kriteeriumeid; |
|
17. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles Euroopa sotsiaalmajanduse märgist aktiivselt edendama ning teavitama sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete loodavast sotsiaalsest ja majanduslikust kasust, mille hulgas on ka kvaliteetsete töökohtade loomine ja sotsiaalne sidusus; |
|
18. |
tuletab meelde, et ettevõtjate sotsiaalse vastutuse strateegiate rakendamisest ettevõtete äriplaanide raames ei piisa selleks, et liigitada ettevõte sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteks, ning toonitab seepärast, kui oluline on eristada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid ettevõtetest, mis järgivad ettevõtjate sotsiaalse vastutuse põhimõtet; |
|
19. |
kutsub komisjoni üles tagama, et tema poliitika kajastaks kohustust luua sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõttete jaoks soodne keskkond; kutsub komisjoni sellega seoses üles viima koostöös liikmesriikide ja sotsiaalse ettevõtluse sektoriga läbi võrdleva uuringu erinevate sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid reguleerivate riiklike ja piirkondlike õigusraamistike kohta kogu ELis ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete tegutsemistingimuste ja omaduste kohta, sealhulgas käsitledes nende suurust, arvu ja tegevusvaldkonda ning mitmesuguseid riiklikke sertifitseerimis-, staatuse ja märgistamissüsteeme; |
|
20. |
rõhutab, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel on enamikus ELi liikmesriikides pikk ajalugu ning need on muutunud vajalikeks ja olulisteks turuosalisteks; |
|
21. |
usub, et sotsiaalmajanduse ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete investeerimisprioriteedid ei tohiks olla piiratud sotsiaalse kaasatusega, vaid peaksid hõlmama tööhõivet ja haridust, et kajastada paljusid erinevaid majandustegevusi, kus nad on tegevad; |
|
22. |
nõuab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ jätkamist, selle eelarve tõhusat kasutamist ja hõlpsat juurdepääsu programmi puudutavale teabele; |
|
23. |
nõuab sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete asutamiskorra lihtsustamist, et liigne bürokraatia ei kujutaks endast sotsiaalse ettevõtluse jaoks takistust; |
|
24. |
kutsub komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikidega loetelu (mida tuleks läbi vaadata) liikmesriikides esinevatest õiguslikest vormidest, millel on sotsiaalse ettevõtluse omadused, ja seda loetelu pidevalt ajakohastama, austades samal ajal sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete ajaloolisi ja õiguslikke eripärasid; |
|
25. |
kutsub komisjoni üles integreerima sotsiaalmajandust paremini liidu õigusaktidesse, et luua võrdsed võimalused ühelt poolt sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete ning teiselt poolt muud liiki ettevõtete jaoks; |
|
26. |
rõhutab, kui oluline on luua sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete võrgustikke ja palub, et liikmesriigid ergutaksid parimate tavade vahetamist nii liikmesriikide siseselt (näiteks riiklike kontaktpunktide loomisega) kui ka liidu tasandil, kaasates mitte ainult sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid endid, vaid ka traditsioonilisi ettevõtteid, teadusringkondi ja muid huvitatud osalisi; palub, et komisjon jätkaks sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühma kontekstis ja koos liikmesriikidega teabe kogumist ja jagamist olemasolevate heade tavade kohta ning analüüsiks kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete poolt nii avaliku sektori poliitika arengusse kui ka kohalikesse kogukondadesse tehtavate panuste kohta; |
|
27. |
rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid asjaomastes poliitikavaldkondades, programmides ja tavades sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte mõõdet rohkem arvestama; |
|
28. |
rõhutab tungivalt, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete toimimise normides tuleb austada ausa konkurentsi põhimõtteid ega tohi lubada ebaausat konkurentsi, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid toimida; |
|
29. |
kutsub komisjoni üles uurima olemasolevaid liidu õigusakte ning esitama vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid sotsiaalseid ja solidaarseid ettevõtteid toetava sidusama ja täielikuma õigusraamistiku loomiseks, eelkõige – kuid mitte ainult – riigihanke, konkurentsiõiguse ja maksustamise valdkonnas, et asjaomaseid ettevõtteid koheldaks viisil, mis vastab nende erilisele olemusele ning panusele sotsiaalsesse sidususse ja majanduskasvu; on seisukohal, et sellised meetmed tuleks teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes on omandanud Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tagab kriteeriumide täitmise sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte puhul; on seisukohal, et sellised seadusandlikud ettepanekud võiksid hõlbustada eelkõige sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel teha teiste selliste ettevõtetega piiriülest koostööd ja tehinguid; |
|
30. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma käegakatsutavaid meetmeid, et kõrvaldada takistused ja meelitada ligi sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks vajalikku avaliku ja erasektori rahastamist, sh edendades Euroopa sotsiaalmajanduse märgist; |
|
31. |
nõuab, et sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks loodaks avalik mitmekeelne Euroopa platvorm, kus oleks võimalik saada ja vahetada teavet asutamise, ELi pakutavate rahastamisvõimaluste ja nõuete, avalikes hangetes osalemise ja võimalike õiguslike struktuuride kohta; |
|
32. |
peab vajalikuks, et komisjon hindaks võimalust luua rahastamisliin, mille kaudu toetada innovatsiooni sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetes, eelkõige juhul, kui ettevõtte tegevuste uuenduslik olemus raskendab harilikes turutingimustes piisava rahastuse tagamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma konkreetseid samme, et muuta sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks lihtsamaks meelitada ligi rahalisi vahendeid, mida nad vajavad oma tegevuse jätkamiseks; |
|
33. |
rõhutab vajadust toetada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid piisavate rahaliste vahenditega, sest rahaline jätkusuutlikkus on nende eluspüsimiseks väga oluline; rõhutab, et on vaja suurendada erainvestorite ja avaliku sektori asutuste rahalist toetust sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetele piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil, pöörates erilist tähelepanu innovatsiooni rahastamisele; palub, et komisjon tugevdaks liidupoolse rahastamise sotsiaalset mõõdet järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2012–2027), pidades silmas näiteks Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi, edendamaks sotsiaalmajandust ja sotsiaalset ettevõtlust; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rakendamist ning selle mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunda ning suurendama finantssektoris teadlikkust sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete omaduste ning majanduslike ja sotsiaalsete hüvede kohta; peab samuti vajalikuks, et üldiselt toetataks alternatiivseid rahastamisviise, nagu riskikapitalifondid, idufirmade rahastamine, mikrokrediit ja ühisrahastamine, et suurendada selles sektoris investeeringuid Euroopa sotsiaalmajanduse märgise alusel; |
|
34. |
nõuab liidu vahendite tõhusat kasutamist ning rõhutab, et abisaajate juurdepääsu nendele vahenditele tuleb lihtsustada, et muu hulgas toetada ja tugevdada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid nende peaeesmärgi saavutamisel, mis on sotsiaalse mõju avaldamine ja mitte kasumi maksimeerimine, mis lõppkokkuvõttes pakub ühiskonnale pikas perspektiivis investeeringutasuvust; kutsub komisjoni üle vaatama seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) läbi sotsiaalinvesteerimisfonde reguleeriva raamistiku, et hõlbustada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete juurdepääsu finantsturule; nõuab sellega seoses tõhusat Euroopa kampaaniat bürokraatia vähendamiseks ning Euroopa sotsiaalmajanduse märgise edendamiseks; |
|
35. |
täheldab sellega seoses, et sotsiaalmajandus tegeleb jätkuvalt raskustega, mis on seotud riigihangetele juurdepääsuga, nagu suuruse ja finantssuutlikkusega seotud takistused; kordab, kui oluline on tõhusalt rakendada liikmesriikides riigihanke reformi paketti, et saavutada nende ettevõtete suurem osalemine avalike lepingute hankemenetluses, levitades paremini hankeid puudutavat teavet, norme ja kriteeriumeid ning parandades selliste ettevõtete jaoks lepingute kättesaadavust, sealhulgas sotsiaalklauslid ja -kriteeriumid, lihtsustades menetlusi ja koostades pakkumisi sellisel viisil, mis muudab need väiksemate tegutsejate jaoks paremini juurdepääsetavaks; |
|
36. |
tunnistab sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete rahalise toetamise tähtsust; palub, et komisjon võtaks arvesse sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete eriomadusi, kui nad saavad riigiabi; teeb ettepaneku hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, võttes aluseks kategooriad, mis on sätestatud määruses (EL) nr 651/2014 (14); |
|
37. |
märgib, et lisaks rahastamisele on selle sektori kasvu edendamisel oluline ka haridus- ja koolitusteenuste pakkumine isikutele, kes sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetes töötavad, eriti selleks, et arendada ettevõtlusoskusi ja põhilisi majandusteadmisi ettevõtte juhtimisest, aga et ka pakkuda spetsialistide toetust ja lihtsustada haldamist; kutsub liikmesriike üles kehtestama sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks poliitikameetmed ja looma soodsama maksustamiskorra; |
|
38. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ning analüüse sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete ja nende panuse kohta avaliku sektori poliitikasse riikides ja nende vahel, võttes arvesse selliste ettevõtete eripära, ning kasutama sobivaid ja asjakohaseid kriteeriumeid, et parandada poliitika ja strateegiate kujundamist ning töötada välja vahendeid nende arengu toetamiseks; |
|
39. |
palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 alusel ettepanek võtta vastu õigusakt Euroopa sotsiaalmajanduse märgise loomise kohta sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks, lähtudes käesolevas lisas toodud üksikasjalikest soovitustest; |
|
40. |
on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju peaksid katma EL ja liikmesriigid; |
|
41. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0062.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0429.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0320.
(4) 13766/15 SOC 643 EMPL 423.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(8) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0094.
(10) http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=9024.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).
(12) https://ec.europa.eu/growth/sectors/social-economy_et.
(13) http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=et&pubId=7523, lk 47.
(14) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
RESOLUTSIOONI LISA:
SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Soovitus 1 (Euroopa sotsiaalmajanduse märgise loomine ja ettevõtete kvalifitseerimine)
Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema luua Euroopa sotsiaalmajanduse märgis, mis oleks sotsiaalmajandusel ja solidaarsusel põhinevatele ettevõtetele (sotsiaal- ja – ja solidaarmajanduse ettevõtted) vabatahtlik, olenemata õiguslikust vormist, mille nad on otsustanud liikmesriigi õiguse kohaselt võtta.
Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajanduse märgis tuleks anda üksnes ettevõtetele, mis vastavad kumulatiivselt järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
organisatsioon peaks olema eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud liikmesriigis mis tahes võimaliku vormi ja ELi õiguse kohaselt ning mis on sõltumatu riigist ja avaliku sektori asutustest; |
|
b) |
selle keskne eesmärk peab olema üldine huvi või avalik hüve; |
|
c) |
see peaks põhimõtteliselt läbi viima sotsiaalselt kasulikku ja solidaarsusel põhinevat tegevust, st selle tegevuse eesmärk peaks olema toetada kaitsetuid rühmi, võidelda sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse ja põhiõiguste rikkumise vastu, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, või aidata kaitsta keskkonda, bioloogilist mitmekesisust, kliimat ja loodusvarasid; |
|
d) |
selle suhtes tuleks kohaldada vähemalt osalist kasumi jaotamise piirangut ning erieeskirju kasumi ja vara jaotamise kohta kogu selle eluea jooksul, sealhulgas selle tegevuse lõpetamise korral; igal juhul tuleks suurem osa ettevõtte saadud kasumist taasinvesteerida või kasutada muul viisil selle sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks; |
|
e) |
seda tuleks juhtida kooskõlas selle tegevusest mõjutatud töötajaid, kliente ja sidusrühmi kaasavate demokraatlike juhtimismudelitega; otsuste tegemisel ei tohi liikmete mõjuvõim ja kaalukus põhineda nende võimalikul osalusel kapitalis; |
Euroopa Parlament on seisukohal, et miski ei takista tavapärastel ettevõtetel saamast Euroopa sotsiaalmajanduse märgist, kui need täidab eespool nimetatud tingimusi, eelkõige seoses kasumi jaotamise, juhtimise ja otsuste tegemisega.
Soovitus 2 (Euroopa sotsiaalmajanduse märgise sertifitseerimise, järelevalve ja kontrolli mehhanism)
Õigusaktiga tuleks luua liikmesriike ja sotsiaalmajanduse esindajaid kaasav mehhanism seadusliku märgise sertifitseerimiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks. Selline mehhanism on väga oluline, et kaitsta sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtte seaduslikku märgist ning säilitada selle olemuslik väärtus. Euroopa Parlament on seisukohal, et selline kontroll peaks hõlmama sotsiaalse ettevõtluse sektorit esindavaid organisatsioone.
Asjaomaste eeskirjade rikkumise eest määratavad karistused võiksid ulatuda hoiatusest märgise tagasivõtmiseni.
Soovitus 3 (Euroopa sotsiaalmajanduse märgise tunnustamine)
Euroopa sotsiaalmajanduse märgis peaks kehtima kõikides liikmesriikides. Märgist omavat ettevõtet tuleks sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõttena tunnustada kõikides liikmesriikides. Kui ettevõttel on märgis, peaks ta saama tegutseda teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu sealsed ettevõtted, mis seda märgist omavad. Neil peaksid olema samad hüved, õigused ja kohustused nagu nende tegevuskoha liikmesriigi õiguse alusel asutatud sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetel.
Soovitus 4 (teavitamiskohustus)
Õigusaktiga tuleks kohustada märgist säilitada soovivaid sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid andma igal aastal välja sotsiaalseid aruandeid oma tegevuse, tulemuste, sidusrühmade kaasamise, kasumi jaotamise, palkade, toetuste ja muude saadud hüvede kohta. Selles osas peaks komisjonil olema õigus koostada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete aitamiseks mudel.
Soovitus 5 (heade tavade suunised)
Õigusaktiga tuleks komisjonile anda ka õigus koostada Euroopa sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks häid tavasid käsitlevad suunised. Sellised head tavad peaksid eelkõige hõlmama järgmist:
|
a) |
tõhusa demokraatliku juhtimise mudelid; |
|
b) |
konsulteerimine tõhusa äristrateegia loomiseks; |
|
c) |
kohandumine sotsiaalsete vajaduste ja tööturuga, eelkõige kohalikul tasandil; |
|
d) |
palgapoliitika, kutsekoolitus, töötervishoid ja -ohutus ning tööhõive kvaliteet; |
|
e) |
suhted kasutajate ja klientidega ning turu või riigi poolt rahuldamata sotsiaalsetele vajadustele vastamine; |
|
f) |
ettevõtte olukord seoses mitmekesisuse, mittediskrimineerimise ning meestele ja naistele võrdsete võimaluste pakkumisega nende liikmete hulgas, sealhulgas vastutavate ja juhtivate ametikohtade puhul; |
Soovitus 6 (õiguslike vormide loetelu)
Õigusakt peaks sisaldama Euroopa sotsiaalmajanduse märgise tingimustele vastavate, liikmesriikides esinevate ettevõtete õiguslike vormide loetelu. Selline loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Selleks et tagada läbipaistvus ja tõhus koostöö liikmesriikide vahel, tuleks see nimekiri avaldada Euroopa Komisjoni veebisaidil.
Soovitus 7 (kehtivate õigusaktide läbivaatamine)
Komisjonil palutakse vaadata läbi kehtivad õigusaktid ja esitada vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid toetava sidusama ja täielikuma õigusraamistiku loomiseks;
Soovitus 8 (sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete ökosüsteem ja liikmesriikide koostöö)
Komisjon peaks tagama, et tema poliitika kajastaks kohustust luua sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete jaoks ökosüsteem. Komisjonil palutakse võtta arvesse asjaolu, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted on suuresti kohaliku ja piirkondliku suunitlusega, mis annab neile eelise paremini tunda konkreetseid vajadusi ja pakkuda vastavalt nendele enamasti kogukonnapõhiseid tooteid ja teenuseid ning tõhustada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Komisjonil palutakse astuda samme, et edendada sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete vahelist koostööd riikide ja sektorite piiride üleselt, et soodustada teadmiste ja tavade vahetamist nii, et toetada selliste ettevõtete arengut;