—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 1, 2 ja 3,

—

võttes arvesse komisjoni Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve 33. aastaaruannet (2015) (COM(2016)0463),

—

võttes arvesse komisjoni Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve 34. aastaaruannet (2016) (COM(2017)0370),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“hindamise aruanne“(COM(2010)0070),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“teine hindamisaruanne“(COM(2011)0930),

—

võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta teatist „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“(C(2016)8600),

—

võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist, milles käsitletakse suhtlemist ühenduse õiguse rikkumiste kohta kaebuse esitanuga (COM(2002)0141),

—

võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2012. aasta teatist „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine“(COM(2012)0154),

—

võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“(COM(2014)0158),

—

võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“(COM(2015)0215),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet (2),

—

võttes arvesse nõukogu 28. mai 2001. aasta otsust 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (4),

—

võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 30. ja 31. aastaaruande (2012–2013) kohta (5),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta (7) ja oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta (8),

—

võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“(COM(2016)0316) ja 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“(COM(2017)0063),

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0197/2018),

A.

arvestades, et ELi lepingu artiklis 17 on sätestatud komisjoni roll aluslepingute täitmise järelevalvajana;

B.

arvestades, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatakse, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine on seepärast tähtis aluslepingutes ja teisestes õigusaktides sõnastatud ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 8 tehakse liidule ülesandeks kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus ning edendada võrdõiguslikkust kõigi oma meetmete puhul;

C.

arvestades, et ELi lepingu artikli 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus üks põhiväärtusi, millel EL rajaneb, ning arvestades, et kogu oma tegevuses püüab liit võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, kaotada ebavõrdsuse ning edendada võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist;

D.

arvestades, et ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärgid muu hulgas edendada rahu, oma väärtusi ja kodanike hüvangut ning tegutseda Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb tasakaalustatud majandusarengul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ning sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastasel võitlusel, sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamisel, naiste ja meeste võrdõiguslikkusel, põlvkondade solidaarsusel ning lapse õiguste kaitsel;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik andma komisjonile selget ja täpset teavet selle kohta, kuidas ELi direktiivid võetakse üle siseriiklikku õigusesse; arvestades, et 28. septembril 2011. aastal komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud ühise poliitilise deklaratsiooni (9) ning 27. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud ühise poliitilise deklaratsiooni (10) kohaselt võib liikmesriikidelt, kui nad teavitavad komisjoni oma ülevõtmismeetmest, nõuda samuti selgitavate dokumentide esitamist selle kohta, kuidas nad on direktiive siseriiklikku õigusse üle võtnud;

F.

arvestades, et ELi lepingu artikli 4 lõike 3, ELi toimimise lepingu artikli 288 lõike 3 ja artikli 291 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel esmane vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase ja kindlaksmääratud aja jooksul ülevõtmise, kohaldamise ja rakendamise eest, samuti piisavate õiguskaitsevahendite rakendamise eest, et tagada ELi õigusega hõlmatud valdkondades tulemuslik õiguskaitse;

G.

arvestades, et ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine tagab selle, et liidu poliitikast on kasu kõigile Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele luuakse võrdsed tingimused;

H.

arvestades, et pärast 2016. aasta detsembris teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“vastuvõtmist otsustas komisjon keskenduda juhtumitele, kui liikmesriigid jätavad ülevõtmismeetmetest teatamata, kui nende meetmetega võetakse direktiivid valesti üle või kui liikmesriigid ei täida Euroopa Liidu Kohtu otsust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2), kahjustavad tõsiselt ELi finantshuve või riivavad ELi ainupädevust;

I.

arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt on Euroopa Liidu põhiõiguste hartal aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud ning see on ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral (harta artikli 51 lõige 1);

J.

arvestades, et EU Piloti menetluste eesmärk on soodustada tihedamat ja sidusamat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kõrvaldada ELi õiguse rikkumised varajases etapis kahepoolse dialoogi abil ja seeläbi võimaluse korral vältida vajadust kasutada ametlikke rikkumismenetlusi;

K.

arvestades, et vastuseks praegusele demokraatia defitsiidile ja viidates oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta on tarvis luua uus mehhanism, millega nähakse ette ühtne ja sidus raamistik, mille vundamendiks on olemasolevad vahendid ja mehhanismid ning mida tuleks kohaldada ühetaoliselt kõigis ELi institutsioonides ja kõigis liikmesriikides;

L.

arvestades samas, et komisjoni vastu võetud uue poliitika kohaselt, mille eesmärk on tagada vastavus ELi õigusele, ei ole EU Piloti eesmärk pikendada rikkumismenetlust, mis iseenesest on vahend liikmesriigiga probleemide lahendamise dialoogi alustamiseks;

M.

arvestades, et eesmärgiga tagada strateegilisem ja tulemuslikum lähenemisviis ELi õigusnormide täitmise tagamisele rikkumiste käsitlemisel otsustas komisjon, nagu on märgitud teatises „Parema kohaldamisega paremad tulemused“, algatada rikkumismenetlused ilma EU Piloti mehhanismi kasutamata, kui just ei leita, et konkreetsel juhtumil oleks EU Pilotist kasu;

N.

arvestades, et 2016. aastal sai komisjon 3 783 uut kaebust võimalike ELi õiguse rikkumiste kohta, kusjuures liikmesriikidest esitati kõige rohkem kaebusi Itaalia (753), Hispaania (424) ja Prantsusmaa (325) vastu;

O.

arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 258 esimesele ja teisele lõigule esitab komisjon liikmesriigile põhjendatud arvamuse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, ning komisjon võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse, kui asjaomane riik ei järgi seda arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul;

P.

arvestades, et 2016. aastal algatas komisjon 847 uut rikkumismenetlust direktiivide hilinenud ülevõtmise tõttu;

Q.

arvestades, et 2016. aastal oli ikka veel pooleli 95 rikkumismenetlust, mille kohta Euroopa Liidu Kohus tegi otsuse, et asjaomased liikmesriigid olid oma kohustuse täitmata jätnud;

R.

arvestades, et oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta palus parlament komisjonil esitada ELi toimimise lepingu artikli 295 alusel 2017. aasta septembriks ettepaneku sõlmida demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev liidu pakt („ELi pakt“) institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis, millega kehtestatakse liidu institutsioonide ja liikmesriikide koostööd hõlbustav kord ELi lepingu artikli 7 raames;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes nähakse ette kõiki ametliku teatamise kirjal põhinevaid rikkumismenetlusi käsitleva teabe jagamine, kuid see ei hõlma mitteametlikku menetlust EU Pilot, mis eelneb ametliku rikkumismenetluse algatamisele;

T.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 määratletakse õigus heale haldusele kui igaühe õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul, ning ELi toimimise lepingu artiklis 298 sätestatakse, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

U.

arvestades, et komisjon väidab oma 3. veebruari 2017. aasta teatises ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta, et peab liikmesriikidega struktureeritud ja ulatuslikku dialoogi ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta ning on valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi uue sihtotstarbelise raamistiku abil, ilma et see piiraks ELi aluslepingutest tulenevaid täidesaatvaid volitusi;

V.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 157 ja 19 võimaldavad võidelda õigusaktide abil kõigi diskrimineerimise vormide, kaasa arvatud soo alusel diskrimineerimise vastu;

W.

arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsiooniga nr 19 kohustuse „tõkestada igasugust perevägivalda […], et hoida ära selliseid kuritegusid, karistada nende toimepanemise eest ning toetada ja kaitsta nende ohvreid“;

X.

arvestades, et ELi õigusaktid inimkaubandusevastaseks ning eriti naiste ja lastega kauplemise vastaseks võitluseks on võetud vastu ELi toimimise lepingu artiklite 79 ja 83 alusel; arvestades, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames rahastatakse muu hulgas naistevastase vägivalla kaotamist toetavaid meetmeid;

Y.

arvestades, et mitmeid ELi direktiive, sh just soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid direktiive ei kohaldata mitmes liikmesriigis nõuetekohaselt, mis jätab eri soost inimesed kaitseta diskrimineerimise eest töö saamisel ning kaupadele ja teenustele juurdepääsul;

Z.

arvestades, et sooline diskrimineerimine ristub teiste diskrimineerimise vormidega, sealhulgas diskrimineerimisega rassi ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise, sooidentiteedi, seksuaalse sättumuse, vanuse ja/või sotsiaal-majanduslike olude alusel;

AA.

arvestades, et 33 % ELi naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 55 % naistest on seksuaalselt ahistatud, sealhulgas 32 % töökohal; arvestades, et naised on eriti kaitsetud seksuaalse, füüsilise ja internetivägivalla, küberkiusamise ja jälitamise ees; arvestades, et enam kui poolte mõrvatud naiste puhul on tapjaks naise partner või sugulane; arvestades, et naistevastane vägivald on üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumisi maailmas, mis ei sõltu ohvri vanusest, rahvusest, usutunnistusest, haridusest, varalisest ega ühiskondlikust seisundist, ning see on oluline takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel; arvestades, et naiste tapmine kui nähtus ei näita liikmesriikides kahanemise märke;

AB.

arvestades, et LGBT-inimesi käsitlevast ELi uuringust selgus, et lesbilisi, biseksuaalseid ja transsoolisi naisi ähvardab väga suur oht sattuda oma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et 23 % lesbidest ja 35 % transsoolistest inimestest on viimase viie aasta jooksul vähemalt üks kord kodus või mujal (tänaval, ühistranspordis, töökohal jne) füüsiliselt/seksuaalselt rünnatud või vägivallaga ähvardatud;

AC.

arvestades, et on ilmnenud, et ELi soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide kohaldamine ja jõustamine liikmesriikides toob kaasa eriprobleeme, mis on seotud asjakohaste direktiivide ülevõtmise ja kohaldamisega, näiteks märkimisväärsed puudujäägid õigusaktides ja nende ebajärjepidev kohaldamine liikmesriikide kohtutes;

AD.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse asutused ja mehhanismid on liikmesriikide valitsemisstruktuurides tihti alatähtsustatud, kuna need on jagatud eri poliitikavaldkondade vahel, takistuseks on keerukad mandaadid, samuti on puudu asjakohastest töötajatest, väljaõppest, andmetest ja piisavatest vahenditest ning toetus poliitilistelt juhtidelt on ebapiisav;

AE.

arvestades, et Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktide võrdleva analüüsi kohaselt, mille 2017. aastal avaldas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustik, on enamikus riikides jätkuvalt probleeme märkamise ja teadlikkusega, kuna sageli ei teavitata inimesi nende õigusest kaitsele diskrimineerimise vastu ega kaitsemehhanismide olemasolust; arvestades, et seoses ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide jõustamisega on kõnealuse analüüsi kohaselt ilmnenud lisaprobleeme, nagu organisatsioonide ja ühingute puuduv (või liialt piiratud) õiguslik staatus diskrimineerimisohvrite nimel menetluse algatamiseks või nende toetamiseks, tõendamiskohustuse ülekandumise piiratud kohaldamine ning mitmed takistused õiguskaitsele juurdepääsul, mis ei võimalda kodanikel oma diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätetest tulenevaid õigusi reaalselt ja täiel määral teostada ja kaitsta;

AF.

arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab vaid vähest paranemist ja sellest selgub, et ELil on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni käia veel pikk tee, sest praegu on kogutud 66,2 punkti 100-st, s.o ainult neli punkti rohkem kui kümme aastat tagasi;

AG.

arvestades, et otsustamisvaldkonnas näitasid eelnimetatud soolise võrdõiguslikkuse andmed viimase kümnendi jooksul pea kümnepunktilist paranemist, jõudes 48,5 punktini, kuid selle valdkonna punktisumma on ikka veel kõige väiksem; arvestades, et see ebasoodne arv peegeldab eelkõige naiste ja meeste ebavõrdset esindatust poliitikas ning osutab demokraatia defitsiidile ELi valitsemises;

AH.

arvestades, et Eurofoundi soolist tööhõivelõhet käsitleva aruande hinnangul läheb see lõhe ELile maksma ligikaudu 370 miljardit eurot aastas, s.o 2,8 % ELi SKPst;

AI.

arvestades, et Eurofoundi töötingimuste uuringu andmetel näitab tasustatud ja tasustamata tööaja koondnäitaja, et kui tasustatud ja tasustamata töötunnid kokku liita, töötavad naised kauem;

AJ.

arvestades, et hoolimata ELi võetud kohustusest edendada otsuste tegemisel soolist võrdõiguslikkust, on ELi ametite haldusnõukogude koosseisus soolise tasakaaluga suuri probleeme ja neis püsib jätkuvalt sooline segregatsioon;

AK.

arvestades, et vaesuse feminiseerumine on ELis tõsiasi, ning arvestades, et ELi võrdsuse ja soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide nõuetekohase ja täieliku rakendamise ja järgimisega peaksid kaasnema poliitikameetmed, mille eesmärk on võidelda naiste väga kõrge töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määraga; arvestades, et võrdõiguslikkuse poliitikameetmete puudumine ning soo ja võrdõiguslikkusega seotud õigusaktide puudulik rakendamine seab naised veelgi enam ohtu ning suurendab nende vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski, tõrjudes neid tööturult välja;

AL.

arvestades, et kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks väga oluline; arvestades, et kuigi uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ keelatakse selgelt nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine, ja hoolimata sellest, et naistel on üldiselt kõrge haridustase, oli sooline palgalõhe 2015. aastal ikka veel 16,3 %;

AM.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõttel peab olema oluline osa kehtivate ELi õigusaktide kohaldamise järelevalves;

AN.

arvestades, et andmete kogumine, võimaluse korral sugupoolte lõikes, on väga oluline selleks, et hinnata seniseid saavutusi ELi õiguse rakendamisel;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.