EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.12.2018

COM(2018) 816 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014–2020


2018. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest

rakendusaastate 2014–2017 kohta

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014–2020
2018. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest
rakendusaastate 2014–2017 kohta

1.Sissejuhatus

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärk on edendada pidevat sotsiaal-majanduslikku lähenemist, vastupanuvõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust. Junckeri juhitud komisjoni poliitiliste prioriteetide hulka kuuluvate ning investeeringuid vajavate põhivaldkondade jaoks on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid peamine ELi toetuste allikas. Nende investeeringutega rahuldatakse reaalmajanduse vajadusi ja toetatakse Euroopa poolaasta protsessi kaudu tuvastatavaid struktuurseid muudatusi ja reforme. Seejuures toetatakse töökohtade loomist ja majanduskasvu, investeeringuid digitaalsesse ühtsesse turgu ja energialiitu, tugevdades ühtset turgu ja majanduse juhtimist.

Selles aruandes antakse kolmas iga-aastane ülevaade rohkem kui 530 (riigisisese ja piirkondliku) jagatud eelarve täitmise programmi rakendamise kohta 2018. aasta keskel saadud iga-aastaste aruannete alusel. 1 Esmajoones võetakse aruandes kokku kättesaadav teave programmide tulemuslikkusest rakendusaastate 2014–2017 kohta 2 .

Pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamist ja SKP tehnilist kohandamist 2017. aastal suurenes ELi osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarves 6 miljardi euro võrra kokku 460 miljardi euroni. Koos samaväärselt suurenenud riikliku kaasfinantseerimisega kasvas kavandatav koguinvesteering 9 miljardi euro võrra kokku 647 miljardi euroni.

2017. aasta lõpuks valiti kogu Euroopast välja üle 1,7 miljoni projekti, mille investeeringute kogumaht ulatub 338 miljardi euro ehk 53%-ni kavandatud mahust. Ainuüksi 2017. aastal valitud projektide väärtus oli 158 miljardit eurot – seni suurim aastane kasv. See on selge märk, et liikmesriigid on asunud oma investeerimisplaane konkreetsete projektide kaudu ellu viima, et tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu.

Investeerimine edeneb mitmes teemavaldkonnas, mida EL peab esmatähtsaks. Näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul suunati projektidesse 55 % kõikidest kavandatud investeeringutest. Ehkki mõnes valdkonnas jäävad valitud investeeringud alla keskmise, on valikumäärades esinevad käärid väiksemaks jäänud. Näiteks kliimameetmete ja digimajanduse investeeringute valikumäärad on 2017. aasta lõpuks paranenud. Uuemad ühtekuuluvuspoliitika programmide aruanded osutavad jätkuvale heale edasiminekule projektide valimisel kuni 30. septembrini 2018, kui projektidele oli eraldatud 67 % rahast. See on 66 miljardi euro suurune tõus 9 kuu jooksul, mis kergitab valitud investeeringute kogumahu üle 400 miljardi euro.

2017. aasta lõpuks oli valitud projektide kulutuste kogusumma aruannete põhjal ligi 96 miljardit eurot. Kulutuste tegemine on 12 kuu jooksul kiirenenud ja rohkem kui kahekordistunud. 2017. aasta lõpuks oli liikmesriikidele ELi eelarvest välja makstud 16 % kogu asjaomase ajavahemiku jaoks olemas olevast rahast. (2018. aasta oktoobri lõpuks on see näitaja jõudnud 23 %-ni.) Maaelu arengu programmi rakendatakse seejuures kavakohaselt. Sügiseks 2018 olid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuste saajad kätte saanud üle 33,8 miljardi euro. See moodustab pea 33 % programmitöö perioodiks kättesaadavaks tehtud rahastuspaketist.

2017. aasta lõpus esitatud andmed üldise tulemuslikkuse kohta näitavad, et:

-miljon ettevõtet on saanud toetust, et produktiivsust parandada ja äritegevust laiendada või töökohti luua;

-15,3 miljonit inimest on saanud toetust, et otsida töö-, koolitus- või harimisvõimalusi või saanud kasu sotsiaalse kaasamise meetmetest;

-15 % kogu põllumajandusmaast on hõlmatud kliima- ja keskkonnameetmetega, et bioloogilist mitmekesisust ning mulla ja veevarude majandamist parandada.

Allpool toodud 2. jaotis sisaldab ülevaadet rakendamise käigust kuni 2017. aasta lõpuni. 3. jaotises on üksikasjalikum teave edusammude kohta peamistes valdkondades. 4. jaotises on liikmesriikide poolt seni antud hinnangute kokkuvõttev aruanne.

2.Ülevaade rakendamise käigust

Selle aruandega kattumise huvides on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvormi 3 uuendatud, et tuua välja projektide valiku rahaline maht ning programmide 2018. aasta aastaaruannetes sisalduvad ühise näitajaga seotud tulemused. Andmed on saadaval liikmesriikide, programmide, valdkondade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaupa. Platvorm näitab kõige uuemaid esitatud väärtuseid, mis võivad erineda selle teksti koostamisel kättesaadavatest andmetest.

2.1.Finantsarengu ülevaade

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kavandatavate investeeringute kogumaht tegi 2017. aasta jooksul läbi mitu muudatust ja kasvas kokkuvõttes suuremaks. Mitmeaastase (2014–2020) raamistiku läbivaatamise tulemusena suurendati noorte tööhõive algatusele (YEI) eraldatavate vahendite mahtu (vt infokasti 2). Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud eraldiste ümberarvutamise alusel tehtud tehniline kohandus viis suuremate Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eelarveteni. EAFRD raames viidi riikide tasandil lisavahendeid ühise põllumajanduspoliitika 1. sambast maaelu arengu programmidesse.

Aruannetes 2018. aasta kohta on liikmesriigid teatanud, et valitud projektidele suurendatakse rahaeraldisi. Toetamiseks valitud projektide kogumaht oli 338 miljardit eurot, mis moodustab 53 % ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud investeeringute kogumahust. ELi osalus valitud projektides on hinnanguliselt 240 miljardit eurot. Projektide valimise kogumäär on võrreldav eelmise programmiperioodi sama ajavahemikuga.

Lisades 1.1 ja 1.2 on esitatud projektide valiku mahu jaotus fondide kaupa vastavalt 2017. aasta lõpu ja 2018. aasta sügise seisuga. Lisades 2.1 ja 2.2 on esitatud samad finantsandmed iga liikmesriigi kaupa. (2017. aasta lõpust möödunud üheksa kuu jooksul kasvas ühtekuuluvuspoliitika rahavahendite koguhulk 2018. aasta sügiseks 66 miljardi euroni, ulatudes 67 %-ni kavandatud investeeringutest.)

Kahe kiirpildi võrdlusest on näha, et rakendamise suundumused on dünaamilised. 2018. aasta sügiseks olid projektide valikumäärad eri valdkondlike eesmärkide arvestuses üldjoontes ühtlasemad. Keskmisest väiksem kulutamine osutab aga varem toimunud viivitustele projektide valimisel teatavates valdkondades ja liikmesriikides. Allpool esitatud diagrammil on näha suured erinevused liikmesriikide valiku- ja kasutusmäärades võrreldes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide keskmisega 2017. aasta lõpu seisuga.

Diagramm. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: erinevused liikmesriikide valikumäärades ja kulutustes 2017. aastal

Allikas: ESI Funds Open Data Platform, European Commission
Märkused: Vertikaalne telg = % valik; Horisontaalne telg = % kulu

Diagrammilt nähtub, et suur valikumäär ei tähenda saadud vahendite automaatselt kiirkorras kasutamist. Kavandamis- või hankefaasis olevate projektide, suuremalt osalt mitmeaastaste projektide või muul moel läbimõtlemata projektide puhul jõutakse vahendite kasutamiseni aeglasemalt.

2017. aasta lõpuks maksti liikmesriikidele ELi eelarvest välja kokku 75 miljardit eurot (16 % kavandatud kogumahust, mille hulka kuuluvad ka deklareeritud kulutuste eelmaksed ja vahemaksed). Perioodi 2014–2020 puudutavad õigussätted (nt N+3 põhimõte, eelmaksete määr) ei ole pakkunud liikmesriikidele täiemahulist stiimulit kiireid rakendamisalgatusi edendada. Vaatamata väikesele täitmismäärale puudutas N+3 kulukohustustest vabastamise kohaldamine 2017. aastal vaid mõnd üksikut 2014. aastal vastu võetud programmi. Kokku vabastati ühtekuuluvuspoliitika programmide raames ainult 30 miljoni euro ulatuses kulukohustusi. Sellegipoolest peaks kulukohustustest vabastamise põhimõte edendama finantsdistsipliini 2018. aastal. Paljudes 2015. aastal vastu võetud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides tuleb kulude deklareerimist järsult kiirendada.

2.2.Edusammud programmide eesmärkide saavutamisel

2018. aasta aruanded annavad teavet selle kohta, et programmi sihtide ja eesmärkide saavutamisel on tehtud edusamme. 2017. aasta lõpuks olid liikmesriigid ja piirkonnad välja valinud ligikaudu 1,7 miljonit projekti alates suurtest taristuinvesteeringutest kuni põllumajandusettevõtjate üksiktoetusteni.

2017. aasta lõpu seisuga on nende projektide teatatud põhiandmed ühisnäitajate tulemuslikkuse kohta järgmised:

-valitud projektidest saab kasu miljon ettevõtet (50 % eesmärgist), millest 450 000 on toetuse juba kätte saanud 5 ;

-15 miljonit osalejat on saanud kasu ESFi ja YEI toetatud projektide kaudu;

-seni on antud toetust miljonile projektile, et põllumajandussektori ja maapiirkondade äriettevõtete konkurentsivõimet parandada ning maapiirkondades töökohti luua ja hoida;

-bioloogilise mitmekesisuse paremale kaitsele suunatud maakorralduse toetused hõlmavad 26 miljonit hektarit põllumajandusmaad ehk 15 % kasutatavast põllumajandusmaast;

-rohkem kui 2 700 valitud LEADERi kohalikku algatusrühma, mis saavad EAFRD kaudu toetust, hõlmavad 56 % kogu maarahvastikust (163 miljonit elanikku);

-üle 70 % kalandusvaldkonna 368 kohalikust algatusrühmast on alustanud tegevust.

Aastate 2014–2020 programmid keskenduvad sellele, et sekkumist põhjendada ja fondipõhiseid ühisnäitajaid laiemalt kasutada. See muudab tulemusaruandluse varasemast stabiilsemaks ja sidusamaks. Üldjuhul annavad 2018. aasta programmide aruanded ühisnäitajatega seotud tulemuste kohta varasemast palju täpsemat teavet. Aruandes esitatud väärtused näitavad realistlikku vahekorda sihtnäitajate ja valitud projektide väärtuste vahel. Kui aruannete vahel tuvastatakse ebakõlad, esitatakse programmidele vastavasisuline päring. Aastaaruannete kvaliteedikontrolli tulemusel parandati teatavad aruandlusvead. Komisjon prognoosib, et ülejäänud puuduste kõrvaldamiseks piisab sellest, et programmide aruandlust parandada ja/või eesmärke kasvatada.

Komisjonile esitatud tulemuslikkuse andmete kinnitamine on 2019. aasta tulemusreservi määramise seisukohast ülioluline. Komisjon ja riigisisesed auditeerimisasutused hakkasid kehtivate süsteemide ja seni esitatud andmetega tutvuma juba 2017. aastal. Suunatud süsteemiauditites keskendutakse tulemuslikkust peegeldavate andmete haldamisele ja esitamisele programmiasutuste poolt. Suurem osa komisjoni senistest audititest annab testitud süsteemide usaldusväärsusele positiivse üldhinde, välja arvatud mõni programm, mille süsteemis tuvastati ulatuslikke puudujääke või mille andmetest leiti suuri ebatäpsusi. Komisjoni auditite tulemustele lisatakse riigisiseste auditeerimisasutuste tehtud töö, mis avaldatakse iga-aastases kontrollaruandes 2019. aasta veebruaris.

3.Rakendamise ülevaade põhivaldkondade kaupa

See aruanne sisaldab ülevaadet rohkem kui 530 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi rakendamise edusammude kohta perioodil 2014–2017, mida on hinnatud valitud projektide rahalise mahu järgi ning ühiste väljundite ja tulemustega seotud lepingute sõlmimisel ja nende täitmisel tehtud edusammude põhjal. Vastavad andmed pärinevad 2018. aasta programmide aastaaruannetest.

Lisades esitatakse rahalise mahu ja projektide valimise määra ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkondlike eesmärkide ja liikmesriikide kaupa 2017. aasta lõpu seisuga kuni 2018. aasta sügiseni. Aruandes esitatud näitajate saamiseks sünteesitakse iga fondi ühisnäitajate kohta esitatud andmeid ja valitud projektide mõju prognoose. Lisatud on ka näited juba toetatud projektidest.

3.1.Teadusuuringud ja innovatsioon, IKT ja VKEde konkurentsivõime

Sellesse valdkonda kavandatakse investeeringuid kokku umbes 184 miljardit eurot, peamiselt ERFist ja EAFRDst. 2017. aasta lõpus valitud projektid katavad umbes 51 % sellest summast (üle 97 miljardi 6 euro); nende arvele langeb hinnanguliselt 13 % ehk 24 miljardit eurot aruandluses esitatud kulutustest.

3.1.1.Teadusuuringud ja innovatsioon 7

Konkreetsetele teadus- ja innovatsiooniprojektidele ERFist ja EAFRDst eraldatud 34 miljardit eurot moodustab 51 % aastateks 2014–2020 kavandatud kogusummast. Esitatud kulud ulatusid kõigest 8 %-ni kogusummast.

Prognooside kohaselt on 2017. aasta lõpuks 43 500 ettevõtet saanud kasu valitud ERFi skeemidest, millega edendatakse koostööd teadusasutustega (69 % eesmärgist) ja 7 000 koostööalgatust on juba ellu viidud. Prognooside kohaselt saavad 71 500 uurijat (55 % eesmärgist) kasu investeeringutest uurimis- ja arendustegevuse taristu parandamisse. 15 000 uurijat on sellest juba võitnud. Uutele toodetele (ja teenustele) antavate toetuste puhul on samuti näha suurt arengut. Valitud meetmed hõlmavad 35 450 toodet, mis on ettevõtete jaoks uudsed (55 % eesmärgist) ning millest 3 700 puhul on meetmed juba lõpuni viidud.

2017. aasta lõpuks oli EAFRD valitud projekte rahastanud kokku 8 miljardi euroga. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlusest saamas tõhus innovatsiooni edendaja, mis liidab põllumehi, uurijaid, konsultante ja ettevõtjaid 3 097 projekti raames. Neil projektidel on oluline potentsiaal luua innovaatilisi lahendusi, et muuta põllumajandustootmine nutikamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks. Projektide tulemused avaldatakse EIP-AGRI platvormil, et anda põllumajandustootjatele uusi ideid ja inspiratsiooni. 2017. aasta lõpuks oli algatatud 667 interaktiivset innovatsiooniprojekti (21 % eesmärgist).

3.1.2.Digitaalmajandus

Digitaalmajanduse valdkonna projektidele oli 2017. aasta lõpuks eraldatud hinnanguliselt 9,8 miljonit eurot (48 % kavandatud kogumahust). Projektide valik paranes 2017. aastal märgatavalt. Kulutused nendele projektidele (5 % kavandatud kogumahust) on aga endiselt alla ELi keskmise ja seda seoses rakendustegevuste viibimisega kõnealuses teemavaldkonnas.

Parema lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisele suunatud ERFi rahastatud projektide valimine on teinud läbi olulise arengu. Eelduste kohaselt peaks projektist võitma 4,3 miljonit kodumajapidamist (30 % eesmärgist), ehkki praeguseks rakendatud projektide kaudu on lairibaühendus kättesaadav kõigest 227 000 kodumajapidamisele. Hilise valimise ja pikkade rakendamisaegade tõttu saab eesmärgi täidetavuse tõenäosus selgeks alles perioodi lõpus. IT kasutussevõtmise ja e-kaubanduses osalemise valdkonnas hõlmavad juba valitud projektid 16 000 ettevõtet (19 % eesmärgist).

EAFRD alt jagatava toetuse eesmärk on parandada 18 miljoni maapiirkonna elaniku juurdepääsu IKT-teenustele ja -taristule. Eesmärk saavutatakse 4 400 investeerimisprojekti kaudu. Projektidele on seni eraldatud 36 % vahenditest, mis on ette nähtud IKT-teenuste parandamiseks maapiirkondades. 1 255 000 maapiirkondade elanikku (7 % vastavast sihtväärtusest) saab juba praegu kasutada paremaid teenuseid.

3.1.3.VKEde konkurentsivõime tugevdamine

VKEde konkurentsivõime on ERFi, EAFRD ja EMKFi programmide prioriteet. 2017. aasta lõpuks oli konkreetsetele projektidele eraldatud 53 miljardit eurot ELi toetusi (55 % kavandatud kogumahust). Kasutusmääraga üle 17 miljardi euro, mis moodustab 18 % kavandatud kogumahust, edeneb investeeringu rakendamine keskmisest jõudsamalt.

ERF toetab mitmesuguseid VKEde vajadustele suunatud meetmeid. Olulised eesmärgid on luua töökohti, toetada idufirmasid, suurendada tootlikkust, toetada rahvusvahelistumise ja kaubandusmahtude suurendamist ning pakkuda rahastusvõimalusi. Juba jagatud toetus:

·läheb 427 000 VKE-le (52 % eesmärgist); on 127 000 VKE puhul juba rakendatud;

·aitab toetust saavates ettevõtetes (67 % eesmärgist) ootuste kohaselt luua 280 000 töökohta; on võimaldanud luua juba 42 000 töökohta;

·toetab idufirmade asutamist: valitud projektid hõlmavad 74 000 idufirmat (46 % eesmärgist); 19 400 idufirmat on toetuse rakendamise juba lõpule viinud.

EAFRD toetab lahendusi, millega edendatakse ettevõtlust ja tööhõivet põllumajandus- ja maapiirkondade ettevõtetes ning parandatakse nende majanduslikku elujõulisust ja vastupanuvõimet. 2017. aasta lõpuks:

·toetati investeeringutega enam kui 112 000 põllumajandusettevõtet, et võimaldada restruktureerimist ja ajakohastamist ning suurendada tootlikkust (25 % eesmärgist); jagati ära üle 49 % starditoetusteks ja maapiirkondades mittepõllumajanduslikesse tegevustesse investeerimiseks mõeldud eelarvest;

·toetati ettevõtlusega alustamisel 51 000 noort põllumajandustootjat, kes esindavad värsket energiat ja kes suudavad ära kasutada tehnoloogia kõiki eeliseid, et tootlikkust ja kestlikkust suurendada;

·toetati riskijuhtimisvahenditega 125 200 põllumajandusettevõtjat, et vähendada ebakindlust tuleviku suhtes , mis võib pärssida põllumajandustootjate konkurentsivõimet;

·aidati 57 200 põllumajandustootjal osaleda kvaliteedikavades.

62 % 2017. aasta lõpuks välja valitud EMKFi projektidest keskendub VKEde arendamisele.

3.2.Vähese CO2-heitega majandus, kliimamuutused, keskkond ning transpordi- ja energiavõrgud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid investeerivad säästva arenguga seotud valdkondadesse üle 264 miljardi euro. 2017. aasta lõpuks oli konkreetsetele projektidele juba eraldatud üle 142 miljardi euro. See moodustab umbes 54 % ERFi, ÜFi, EAFRD ja EMKFi kogusummast 8 . Aruandes esitatud hinnangulised kulutused mahus 50 miljardit eurot (keskmiselt 19 %) sisaldasid väga erinevaid valdkondlikke eesmärke.

3.2.1.Vähese CO2-heitega majandus

Vähese CO2-heitega majanduse prioriteetide jaoks on eraldatud 28 miljardit eurot (45 % kavandatud investeeringutest), mille kasutusmäär on 4,6 miljardit eurot (7 %). Valikumäär on küll paranenud ja läheneb keskmisele, aga väikesed kulutused annavad aimu alguses toimunud viivitustest projektide kinnitamisel ning toovad esile investeerimistegevuse laiendamisega seotud probleemid teatavates investeerimisvaldkondades (nt energiatõhusus).

Energiasse ja vähese CO2-heitega majandusse tehtud investeeringute oodatavad tulemused osutavad, et valitud projektide prognoosid on paranenud:

·taastuvenergia valdkonnas 2017. aasta lõpuks valitud projektide eesmärk on paigaldada 6 300 megavatti tootmisvõimsust (80 % eesmärgist), millest on seni paigaldatud 590 megavatti;

·valik hõlmab projekte kokku 330 000 kodumajapidamise energiatõhususe parandamiseks (39 % eesmärgist); 2017. aasta lõpuks olid renoveerimistööd tehtud 84 000 kodumajapidamise puhul;

·üldkasutatavate hoonete energiasäästu eesmärk on valitud projektide raames säästa üle 3 teravatt-tunni energiat (59 % eesmärgist).

EAFRD raames antavad toetused hõlmavad investeerimismeetmeid, maa majandamise meetmeid, samuti teadmussiiret ja nõustamist. 2017. aasta lõpuks oli lõpule viidud 75 % meetmetest, mis võimaldavad põllumajandus- ja metsamaal CO2 siduda ning maid säilitada. See moodustab 73 % vastavas valdkonnas seatud eesmärgist. 16,6 % taastuvenergia projektidest kiideti heaks.

3.2.2.Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus

Kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetuse valdkonnas valiti välja projektid kogumahus 24 miljardit eurot (58 % kavandatud kogumahust), mille kasutusmäär on umbes 14 miljardit eurot (33 %).

Edusammude taga, mis puudutavad investeeringuid kliimaohtude vähendamiseks kohanemismeetmete abil, on esmajoones kaks ERFi ühisnäitajat. 2017. aasta lõpuks:

·saavad 17,5 miljonit inimest kasu valitud kaitsemeetmetest üleujutuste vastu;

·saavad 19 miljonit inimest kasu valitud kaitsemeetmetest metsatulekahjude vastu.

Mõlemad näitajad ületavad seatud sihid 10 ; see näitab, et kliimamuutustega seotud riskidega tegelemisel on toimunud suur edasiminek.

EAFRD pakub maapiirkondades tuge, et bioloogilist mitmekesisust säilitada ja suurendada, vee ja mulla majandamist parandada ning põllumajandustootmisest tulenevaid kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguseid vähendada. Vähemalt 30 % igast maaelu arengu programmist on määratud tegevuste jaoks, mis toovad kasu keskkonnale ning aitavad leevendada kliimamuutuseid ja nendega kohaneda. Tegelikkuses on liikmesriigid eraldanud selle valdkonna projektide jaoks märksa enam vahendeid – keskmiselt eraldatakse ELis keskkonna ja kliimaga seotud meetmete jaoks 57,6 % vahendeid.

3.2.3.Keskkond ja ressursitõhusus

Keskkonna- ja ressursitõhususe prioriteetide valdkonnas on projektide jaoks eraldatud 45 miljardit eurot (52 % kavandatud kogumahust), mille kasutusmäär on umbes 19 miljardit eurot (22 %).

Pärast valiku alguses ilmnenud viivitusi valiti toetamiseks välja jäätmete ümbertöötlemise võimsus mahus 1,8 miljonit tonni (34 % eesmärgist). Suuri edusamme on tehtud ka 14,5 miljoni inimese (85 % eesmärgist) jaoks reovee paremat puhastamist ja 7,3 miljoni inimese (58 % eesmärgist) jaoks paremat veevarustust toetavate projektide valimisel.

EAFRD toetas projekte bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks 26 miljonil hektaril põllumajandusmaal (87 % eesmärgist). Kokku 40 % kogu põllumajandusmaast, sealhulgas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad, on hõlmatud kliima ja keskkonnaga seotud meetmetega. Peale selle nähakse ette 18 % ELi põllumajandusmaa majandamine bioloogilise mitmekesisuse nõuete kohaselt. 15 % põllumajandusmaa puhul tuleks rakendada paremat mullamajandamist ja 15 % puhul paremat veemajandamist. Ühtlasi on toimunud oluline edasiminek eesmärgi suunas hõlmata 3,3 % põllumajandusmaast majandamislepingutega, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase ja ammoniaagi heidet; pea 2 % on juba hõlmatud. Ühtlasi on tehtud edusamme kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamiseks loomühikutele rakendatava investeerimiseesmärgi suunas, millest on täidetud 33 %.

Kõikidest 2017. aasta lõpuks valitud EMKFi projektidest umbes 24 % edendavad ressursitõhusust ja keskkonnakaitset. Enamik neist projektidest on suunatud mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja taastamisele. Seejuures suurendatakse oluliselt lossimiste füüsilist kontrolli ja vähendatakse kaaspüügi mahtu, et toetada ühise kalanduspoliitika rakendamist.

3.2.4.Strateegilised võrgud

Seoses strateegiliste võrkudega on ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kavandatud märkimisväärseid TEN-T ja muid transpordiinvesteeringuid. Valitud projektide kogumaht oli 2017. aasta lõpus 44 miljardit eurot (62 % kavandatud kogumahust), mille kasutusmäär oli umbes 12 miljardit eurot (17 %).

Transpordinäitajate puhul on teatatud olulistest edasiminekutest valitud raudtee- ja tee-ehitusprojektide raames:

·2 700 kilomeetrit rekonstrueeritud raudteed, sealhulgas TEN-T raudteed (45 % eesmärgist); seni moodustavad elluviidud projektid kõigest 5 % eesmärgist.

·7 500 kilomeetrit rekonstrueeritud maanteid (75 % eesmärgist), millest 690 km on TEN-T (90 % eesmärgist). TEN-T maanteede rekonstrueerimine jõudis 300 kilomeetrini (30 % eesmärgist).

3.3.Tööhõive, sotsiaalne kaasamine ja haridus

Sellesse valdkonda on toetusi kavandatud üle 172 miljardi euro, eelkõige ESFist, kuid investeerivad ka ERF, EAFRD ja EMKF. 2017. aasta lõpuks oli välja valitud projekte kogusummas 85 miljardit eurot, mis moodustab kavandatud kogueraldisest peaaegu 50 %. Üldine kasutusmäär ulatus peaaegu 23 miljardi euroni ehk 13 %-ni kavandatud kogumahust.

ESFi ja YEI programmid on kokkuvõttes andnud juba järgmisi tulemusi:

·toetust on saanud 15,3 miljonit osalejat, nende seas 7,9 miljonit töötut ja 4,9 miljonit mitteaktiivset osalejat;

·toetust on saanud 2,8 miljonit pikaajaliselt töötut osalejat;

·ESFi ja YEI toetuse abil asusid kõikidest osalejatest 1,4 miljonit tööle, 1,9 miljonit omandas kvalifikatsiooni ja 870 000 osales õppes või koolituses.

46 % osalejatest olid vähese kvalifikatsiooniga, 16 % olid rändajad, välismaise taustaga või kuulusid vähemuste hulka (sealhulgas tõrjutud kogukonda, nagu romad).

ESFi ja YEI osalejate kahekordistumine alates 2016. aasta lõpust osutab sellele, et projektide kohapealne rakendamine on järsult kiirenenud.

3.3.1.Tööhõive

2017. aasta lõpuks oli kestliku ja kvaliteetse tööhõive projektide jaoks peamiselt ESFist ja YEIst eraldatud hinnanguliselt 30 miljardit eurot, mis moodustab 51 % kavandatud 60 miljardist eurost. Tööhõive eesmärgi raames said 2017. aasta lõpuks:

·toetust 7,4 miljonit osalejat;

·kvalifikatsiooni 722 000 osalejat;

·töökoha, sh füüsilisest isikust ettevõtjana, 1,1 miljonit osalejat.

Selle valdkonna investeeringud on andnud häid tulemusi, välja arvatud tööturuasutuste ajakohastamisega seotud investeeringud, mille projektide valikumäär oli 2017. aasta lõpus ikka veel alla 20 %.

2017. aasta lõpuks oli EAFRD raames ära kasutatud üle 246 miljoni euro, et tegeleda tööhõiveküsimustega põllumajandussektoris ja maapiirkondades, soodustada sotsiaalset kaasatust ja tugevdada elukestvat õpet ning kutseõpet põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas.

Kõikidest 2017. aasta lõpuks valitud EMKFi projektidest umbes 11 % soodustavad jätkusuutlikku ja kvaliteetset tööhõivet ning toetavad tööjõu liikuvust. Valdava osa projektide eesmärk on soodustada inimkapitali, sotsiaaldialoogi ja võrgustike loomist.

3.3.2.Sotsiaalne kaasatus

2017. aasta lõpuks oli sotsiaalse kaasatusega tegelevate projektide jaoks eraldatud hinnanguliselt 30 miljardit eurot. See moodustab 46 % kavandatud 63,7 miljardist eurost, mille rahastus pärineb peamiselt ESFi programmidest ning mille raames ERF toetab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna taristuid. Selle eesmärgi raames on:

·3,3 miljonit osalejat saanud toetust;

·220 000 osalejat asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana;

·152 000 osalejat omandanud kvalifikatsiooni;

·164 000 mitteaktiivset osalejat otsinud tööd;

·42,5 miljonil kodanikul eeldatavasti võimalus saada kasu ERFi eraldatud toetustest tervishoiusüsteemi ajakohastamiseks.

2017. aastal suurenesid investeeringud tõrjutud kogukondade (näiteks romad) sotsiaal-majanduslikuks integreerimiseks. Samas on investeeringud sotsiaalse ettevõtluse valdkonda ja kogukonna juhitud kohalikku arengusse jätkuvalt maha jäänud.

Maapiirkondades toetab EAFRD LEADERi lähenemise raames sotsiaalset kaasatust soodustavaid, vaesust vähendavaid ja majandusarengut tugevdavaid kohalikke arengustrateegiaid. Praeguseks on maapiirkondades elavatest inimestest 58 % (mis moodustab umbes 111 % eesmärgist) hõlmatud kohalike algatusrühmade (Local Action Groups, LAG) rakendatud 3 400 kohaliku arengustrateegiaga. Need kohalikud algatusrühmad said toetuseks 18 % saadaolevatest avalikest vahenditest.

3.3.3.Haridus

2017. aasta lõpuks eraldati hariduse ja kutseõppega tegelevate projektide jaoks hinnanguliselt 25 miljardit eurot. See moodustab 52 % kavandatud 49 miljardist eurost. Eraldatud vahendid pärinevad peamiselt ESFi programmidest, aga hariduse infrastruktuuridesse investeeris ka ERF. Kasutusmäära kogusuurus oli ligikaudu 6 miljardit eurot (13 % kavandatud kogumahust). Selle eesmärgi raames on:

·4,5 miljonit osalejat saanud toetust:

·miljon osalist on omandanud kvalifikatsiooni;

·583 000 osalist on osalenud hariduses või koolituses;

·koolide taristusse investeerivatest ERFi projektidest peaks kasu saama 1,8 miljonit õpilast (26 % eesmärgist).

Selle valdkonna investeeringud edenevad hästi – projektide valikumäär ulatub 52 %-ni. Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas on meetmete rakendamine kõige edukam ja seda nii projektide valimise kui ka nende elluviimise poolest.

3.4.Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine

2017. aasta lõpuks oli projektidele institutsioonilise suutlikkuse parandamiseks ja reformide toetamiseks eraldatud hinnanguliselt 3 miljardit eurot. See moodustab 48 % kavandatud 6,4 miljardist eurost (peamiselt ESFi programmide alt, kuid Eesti, Itaalia, Rumeenia ja Interregi programmid said toetust ka ERDFist). Kohapealne kasutusmäär ulatus 370 miljoni euroni (6 % kavandatud kogumahust). Selle eesmärgi raames on ESF toetanud:

·117 000 osalejat;

·734 projekti, mis on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi avaõiguslikele asutustele või avalikele teenustele.

Kuni kolmandik projektidest on suunatud digitaliseerimisele. Oluliste valdkondadena keskendutakse veel teenuste osutamisele, üldisele koolitustegevusele, avaliku teenistuse süsteemile ja personalijuhtimisele, samuti valitsemise korraldamisele ja juhtimisele. Liikmesriikides kasutatakse avaõiguslikele asutustele mõeldud toetusi peamiselt riigi tasandil. Üksnes väike osa toetustest jõuab piirkonna või kohalikule tasandile.

Haridus-, elukestva õppe, koolituste ja tööhõive- ning sotsiaalpoliitikaga tegelevate sidusrühmade suutlikkust parandavate projektide rakendamine on maha jäänud (1 % deklareeritud kuludest). Mahajäämuse põhjused on liikmesriikides erinevad. Need on seotud muu hulgas rakendamist mõjutavate õiguslike muudatustega või sekkumise innovaatilisusest ja keerukusest tulenevate raskustega.

3.5.Rahastusvahendite rakendamise kulg

2018. aasta aruanded sisaldasid üksikasjalikku teavet 24 liikmesriigi rahastusvahendite kohta kuni 2017. aasta lõpuni. Edusammud on suuremas osas rahuldavad: rahastuslepingute jaoks on peamiselt ERFist eraldatud 13,5 miljardit eurot, mis moodustab 65 % soovituslikest eraldistest. Eraldatud summadest maksti 1,5 miljardit eurot (11 %) juba lõppsaajatele välja, kusjuures liikmesriikidele makstud summad erinesid märkimisväärselt. Täpsem kirjeldus on saadaval komisjoni avaldatud andmete kokkuvõttes.

3.6.Territoriaalne ja linnaareng

Aastail 2014–2020 eraldatakse integreeritud territoriaalse arengu ja säästva linnaarengu jaoks ligikaudu 32 miljardit eurot. Nende strateegiate rakendamine algas aeglaselt, aga see on nüüd kiirenemas. Ühtekuuluvuspoliitika fondide raames on projektide jaoks eraldatud ligikaudu 10,7 miljardit eurot, mis moodustab kavandatud eraldistest 33 %. Ehkki projektide valimine kulgeb varasemast paremas tempos, ei jõua kulutused sellele järele. 2017. aasta lõpus oli kulutatud kõigest miljard eurot (3,2 % kavandatud kogumahust).

Valitud integreeritud arengustrateegiad on peamiselt suunatud sotsiaalse integreerumise edendamisele, hõlmates aruannete kohaselt 39 miljonit elanikku (87 % eesmärgist). Valitud projektid hoonete ja elamuüksuste renoveerimiseks täidavad 50 % kavandatud füüsilise töö eesmärgist. Prognooside kohaselt renoveeritakse 1,1 miljonit ruutmeetrit ja 10 500 elamuüksust. Selleks et parandada elukvaliteeti ja turvalisust linnapiirkondades, renoveeritakse rohkem kui 21 miljonit ruutmeetrit avatud linnaruumi (73 % eesmärgist).

3.7.Interreg

ERFist rahastatavate territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud Interregi programmide raames välja valitud projektide rahaline maht oli 2017. aasta lõpus 7,1 miljardit eurot (57 % kavandatud kogumahust), ehkki kohapealsed kulutused on jätkuvalt väiksed (5 % kavandatud kogumahust).

Andmed Interregi raames saavutatud füüsilise edu kohta on esitatud eeltoodud oluliste investeerimisvaldkondade koondnäitajate all ja avatud andmete platvormil. 11  

4.Edusammud programmide hindamises

Aastate 2014–2020 programmitöö perioodi õigusaktides rõhutatakse vajadust hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide panust majanduskasvu, kestlikku arengusse ja töökohtade loomisse. Programmides määratakse konkreetsed eesmärgid, mis väljendavad konkreetsetes valdkondades taotletavaid muutusi. Hindamine on vajalik, et kontrollida, kas vastavad muutused on aset leidnud ning kuidas programmid sellele kaasa on aidanud.

Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse alates 2016. aastast tehtud hindamiste kokkuvõte. Tuvastatud on mõned üksikud hinnangud, mis keskendusid peamiselt rakendusprotsessile ja seatud eesmärkide saavutamisele. Need hinnangud näitavad keskeltläbi varasemast selgema hindamismeetodi olemasolu ja asjakohasemate andmete kättesaadavust ja kasutamist.

Lõpuleviidud projektide väikse arvu tõttu on ikka veel liiga vara perioodi 2014–2020 programmide tulemusi ja mõju hinnata. Mõjuhinnangud on juba oma olemuselt midagi sellist, mis antakse programmitsükli lõpupoole. Tõenäoliselt viibib mõjuhinnangute andmine nendes liikmesriikides või selliste valdkondlike eesmärkide puhul, kus rakendamine toimub oodatust aeglasemalt.

Samas tehti aastail 2017–2018 suur hulk riigisiseseid hinnanguid esmajoones aastate 2007–2013 programmide kohta. Enamjaolt on tegu mõjuhinnangutega. Kokkuvõttes võib mõlema programmiperioodi puhul pidada usaldusväärseks üksnes piiratud hulga mõjuhinnangute tulemusi. See osutab vajadusele parandada tehtud tööde kvaliteeti.

Uus analüüs riikide värskendatud hindamiskavade kohta, mis jõudsid komisjonini 2018. aasta juunis, näitab jätkuvalt vajalike oskuste, kasutatavate meetodite ja vajalike andmete puudujääke.

Aastail 2018–2019 peaks tehtud hinnangute hulk hindamiskavade kohaselt märkimisväärselt suurenema. Tehtavad hinnangud keskenduvad peamiselt rakendamisele ja protsessile. Pea pooled mõjuhinnangud kavatsetakse teha alles pärast 2020. aastat, kui loodetakse näha programmi tulemusi.

Lisaks muule kirjeldatakse aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis ka komisjoni eri töösuundi liikmesriikide töö toetamiseks (võrgustike loomine, suunised, kasutajatugi) ja komisjoni kavandatud hindamistegevusi.

5.Järeldused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on Euroopa Liidu oluline investeerimisvahend. Nendega seotud poliitikast saavad kasu kõik Euroopa Liidu piirkonnad. Kättesaadavad tõendid rahalise rakendamise, ühiste väljundite ja tulemusnäitajate kohta annavad rakendamise käigust parema ülevaate kui ühegi varasema perioodi puhul.

2017. aasta jooksul on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatud programmide üldine rakendamine märkimisväärselt kiirenenud. Võrreldes 2016. aasta lõpuga projektide valikumäär peaaegu kahekordistus, ületades mahult 52 % kogurahastusest. Projektide kulud on samuti hakanud järele jõudma. Sama võib öelda ka väljundite saavutamise väärtuste ning olulise sotsiaalse ja majandusliku kasuga seotud programmide tulemusnäitajate kohta. See kiirenemine on jätkunud 2018. aastal. 30. septembriks 2018 oli ühtekuuluvuspoliitika fondide valikumäär 67 %.

Iga-aastastest programmiaruannetest avalduv rakendamiste ülevaade on eripalgeline nii piirkondade, liikmesriikide kui ka investeerimisvaldkondade lõikes. Varasema kogemuse põhjal näeb komisjon ette investeerimiskulude rakendamise määrade ning väljundite ja tulemuste saavutamise edasist kasvu 2019. aastal. 2019. aastal eesseisev tulemuslikkuse hindamine stimuleerib veelgi enam Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite paremat kasutamist programmi eesmärkide täitmiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise edenemine annab kokkuvõttes ainest mõjuhinnangute tegemiseks. Seejuures läheb liikmesriikidel paljude hinnangute puhul veel veidi aega, et neid algatada, lõpetada ja nende tulemused avalikustada.

Tulevikule mõeldes on 2018. aasta lõpuks seatud olulised finantseesmärgid (nn N+3 põhimõte). Teatavad programmid võivad ELi rahastusest ilma jääda.

Järgmise aasta aruandlustsükkel sisaldab 2019. aasta juunis esitatavaid tervikprogrammide aruandeid ja 2019. aasta augusti lõpuks esitatavaid riiklikke eduaruandeid. Need aruanded annavad täieliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse ülevaate investeerimiseesmärkide rakendamisest. Need sisaldavad teavet terve hulga oluliste küsimuste kohta. Liikmesriigid esitavad esmajoones aruande rahaliste ja füüsiliste vahe-eesmärkide saavutamisest vastavalt tulemusraamistikele, millest lähtuvalt määratakse 2019. aastal tulemusreserv. Komisjon teeb aruannetest kokkuvõtte strateegilises aruandes 2019. aasta lõpus.

(1)      Nagu on nõutud ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 53.

(2)      Aruandega täiendatakse aruannet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarve täitmise kohta.     http://ec.europa.eu/budget/library/biblio/publications/2018/AnalysisBudgImplem_ESIF_2017_EN.pdf  

(3)      Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvorm: https://cohesiondata.ec.europa.eu/  

(4)      See näitaja viitab üksnes investeerimise tüüpi projektidele. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetatud muude kui investeerimise tüüpi projektide näitaja on 2 664 000.

(5)

     Ettevõtteid püütakse toetada kõikidest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Valitud projektidega toetatakse või on juba toetatud ERFist 598 000 ettevõtet, ESFist 162 400 mikro-, väikest ja keskmise suurusega ettevõtet ning EAFRDst 248 600 maaettevõtet (toetused 106 600 noorele põllumajandustootjale ja investeeringud 142 000 põllumajandusettevõtte materiaalsesse põhivarasse).

(6)      Selle valdkonna alla kuulub osa valitud „mitme valdkonna eesmärkidega“ projektide mahust – vt lisa 1.1.

(7)       https://cohesiondata.ec.europa.eu/themes  

(8)      ESF toetab säästva arengu eesmärke, st rohelist sektorit, toetuste kõrvaleesmärkide kaudu eelkõige 8. ja 10. valdkondliku eesmärgi raames.

(9)      Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 215/2014 (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65).

(10)      Praegu tegeletakse kitsaskohtadega, mis on seotud näitajate järjepideva kasutamisega eesmärgistamisel ja topeltarvestuse välistamisel.

(11)       https://cohesiondata.ec.europa.eu/countries/TC  

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.12.2018

COM(2018) 816 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
2014−2020
2018. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest aastatel
2014−2017

LISA 1.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele kuni 31. detsembrini 2017 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 1.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele kuni sügiseni 2018 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega) (andmed seisuga 8.11.2018)

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 2.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele kuni 31. detsembrini 2017 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 2.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele kuni sügiseni 2018 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega) (andmed seisuga 8.11.2018)

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 3

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – kavandatud summad kliimaeesmärkide jaoks ja valiku määr 2017. aasta lõpuks

Allikas: Euroopa Komisjon