EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.10.2018

COM(2018) 696 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi reisidokumendipettuste vastaste meetmete karmistamise tegevuskava rakendamise kohta

I. SISSEJUHATUS

Komisjon võttis 8. detsembril 2016 vastu teatise tegevuskava kohta, millega karmistatakse ELi meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega ja suurendatakse nii kõigi ELis väljastatud reisidokumentide üldist turvalisust (edaspidi „tegevuskava“) 1 . Tegevuskavas käsitleti üha teravamaks muutuvat ning hiljutiste terrorirünnakute ja rändevoogude tõttu veelgi rohkem päevakorda tõusnud reisidokumendipettuse probleemi. Seetõttu oli vaja, et EL ja eelkõige liikmesriigid suurendaksid reisidokumentide turvalisust, mis soodustaks paremat piirikaitset ja rände haldamist, ning liiguksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole 2 .

Tegevuskavas vaadeldi identiteedi haldamisega seotud põhimõtteid ja protsesse ning määrati kindlaks meetmed, millega liikmesriigid, komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament saaksid kaotada võimalikud seaduselüngad.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade edusammudest ja tulemustest eri valdkondades ning konkreetsetest meetmetest, mida liikmesriigid, ELi institutsioonid ja teised sidusrühmad on tegevuskavas esitatud meetmete elluviimiseks võtnud. Peale selle võeti nõukogu järeldused tegevuskava kohta vastu 27. märtsil 3 ja identiteedi haldamise kohta 18. detsembril 2017 4 . Neis kutsuti liikmesriike üles võtma meetmeid riiklike identiteediandmete süsteemide usaldusväärsuse parandamiseks.

Aruandes järgitakse tegevuskava ülesehitust ning käsitletakse edusamme kõigis identiteediandmete taristu olulisimates valdkondades: isikuandmete registreerimine ning dokumentide väljaandmine, valmistamine ja kontrollimine.

II. ISIKUANDMETE REGISTREERIMINE

Registreerimine on liikmesriikide vastutusalas. Nõukogu rõhutab 27. märtsi 2017. aasta järeldustes, kui tähtsad on pettuste vältimiseks turvalisemad alusdokumendid, mida kasutatakse isiku tõendamiseks, ning 18. detsembri 2017. aasta järeldustes vajadust toetada olulisimaid kolmandaid riike biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtul rahvastikuregistris.

Komisjon on soodustanud identiteedi haldamist käsitlevat arutelu ja hinnanud olukorda liikmesriikides. Nimelt esitati Malta eesistumisperioodil isikuandmete registreerimise küsimustik 5 ja toetati samateemalise kohtumise korraldamist. Küsimustikus käsitleti eelkõige alusdokumente, biomeetriliste tunnuste kogumist rahvastikuregistri jaoks, nime muutmise korda ja teisi identiteediga seotud küsimusi. Hindamine toimus Eesti eesistumisperioodil 6 ja näitas, et liikmesriikide tavad on selles valdkonnas erinevad. Liikmesriigid peaksid jätkama oma tavade jagamist ja hindama, kuidas saaks teiste liikmesriikide tavade 7 alusel täiustada enda tavasid, eriti parandada alusdokumentide turvalisust ja kodanike isikuandmete registreerimist (nt veebis registreerimine, isikuandmete registreerimine täiskasvanueas ja biomeetriliste tunnuste kogumine rahvastikuregistri jaoks).

Peale selle esitati 16. novembril 2017 toimunud võltsitud dokumentide töörühma koosolekul eri vaatenurki isikuandmete registreerimisega seotud küsimustele: alates ICAO 8 üleilmsest identiteeditõenditega seotud lähenemisviisist kuni OSCE 9 piirkondliku lähenemisviisini, mis on kirjas 2017. aasta septembris avaldatud identiteedi haldamise heade tavade loendis „Compendium of Good Practices in Identity Management“. See sisaldas ka liikmesriikide tavasid ning projektide ORIGINS 10 ja ARIES 11 tulemusi.

OSCE loendisse on kogutud ja selles hinnatakse OSCE (kuhu kuuluvad kõik ELi liikmesriigid) riikide erinevaid isikuandmete registreerimise tavasid ning selle abiga on hea suutlikkust suurendada. ELi ja OSCE hinnangute alusel saavad ELi liikmesriigid oma süsteeme võrrelda, tuvastada nende abil nõrgad kohad ja mõelda, kuidas teiste tavade eeskujul oma süsteemi paremaks muuta.

Järelmeetmena võttis nõukogu 18. detsembril 2017 vastu järeldused identiteedi haldamise kohta. Neis on prioriteediks seatud liikmesriikide jätkuv koostöö ja teabevahetus, et tavasid ühtsustada ja parandada riiklike identiteediandmete süsteemide terviklust, ent rõhutatakse ka vajadust usaldusväärse identiteeditaristu järele, et vähendada julgeolekuriske.

Oluliste kolmandate riikide rahvastikuregistris biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmisega seoses ehk tegevuskava rahvusvahelisuse poolelt arutas komisjon teemat Mali ja Senegaliga, kes mõlemad juba 2017. aasta algusest saati viivad oma rahvastikuregistris ellu liidu välistegevuse usaldusfondi projekte. Koostöö ja tehnilise abi näol tegeletakse selle teemaga ka sellistes olulistes partnerriikides nagu Tuneesia, Niger ja Sudaan. Riigid, kes näitavad üles huvi rahvastikuregistri projektide vastu, võivad olenevalt vahendite olemasolust ja uute abikõlblike riikidega tegelemise prioriteetidest samuti saada tehnilist abi.

Europoli alusdokumentide käsiraamatus on loetelu liikmesriikide alusdokumentidest koos nende väljaandmise lühikirjelduse ja riiklike kontaktpunktidega. Käsiraamatu abil peaksid dokumente väljastavad asutused paremini ära tundma võltsitud dokumendid. Raamat ei ole veel päris valmis, aga selle vaheversioon on kättesaadav elektrooniliselt süsteemis FADO 12 ja Europoli ekspertide platvormis õiguskaitsespetsialistide. Üheskoos jagavad need platvormid infot väga paljudele, sealhulgas õiguskaitseasutustele ja mõnele väljaandvale asutusele, nagu konsulaartöötajad, passi-ja immigratsiooniametid.

6. juuli 2016. aasta määrust (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, hakatakse kohaldama 16. veebruaril 2019. Selle määruse kohaselt ei nõuta ühes liikmesriigis välja antud avalike dokumentide (nt sünnitunnistus) esitamiseks teise riigi ametiasutustele enam apostilli. Määrus tugevdab võitlust võltsitud avalike dokumentide vastu, andes vastuvõtva liikmesriigi ametnikele võimaluse võtta esitatud avaliku dokumendi ehtsuses kahtlemise korral siseturu infosüsteemi kaudu ühendust väljaandva asutusega.

Alusdokumentide ja dokumendikontrolliga (sh mobiiltehnoloogia) seotud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas rahastas komisjon programmi „Horisont 2020“ turvalise ühiskonna meetme raames kolme tähtsat projekti: ORIGINS, mis lõppes 2017. aasta keskel, FIDELITY 13 mis lõppes 2015. aastal ja ARIES, mis algas 2016. aastal. Nendes uurimisprojektides käsitletakse identiteedipettuste vastast võitlust, olemasoleva identiteedi kaitsmist, näodigisüntees 14 ja võltssõrmejälje andmist. Järelmeetmed hõlmavad projekti ORIGINS töö jätkamist Euroopa Standardikomitee (CEN) 19. töörühmas 15 , kes tegeleb alusdokumentide standardimisega; näodigisünteesi uurimisprogrammi konsortsiumis; projekti SIRIUS 16 , mille eesmärk on saada dokumentidest standardseid lähteandmeid, ja projekti ENLETS Mobile 17 , mille raames jälgitakse uusi suundumusi mobiilsetes lahendustes ja jagatakse häid tavasid õiguskaitse eesliinitöötajatele.

III. DOKUMENTIDE VÄLJAANDMINE

Dokumentide väljaandmine on liikmesriikide vastutusalas. Koostamisel on biomeetriliste tunnuste korrektse registreerimise parima tava juhend, milles käsitletakse näokujutise ja sõrmejälgede biomeetriliste tunnuste registreerimist ning rõhutatakse just elava inimese näo registreerimise olulisust, et võidelda näosünteesi teel toime pandava identiteedipettusega. Samuti käsitletakse selles biomeetriliste andmete kvaliteeti ning tuuakse välja praktikas ette tulnud probleemid ja neist õpitu 18 .Tööd toetab Euroopa Standardikomitee, kes koostab koos liikmesriikide ekspertidega artikli 6 kohases komitees 19 biomeetriliste tunnuste registreerimise tehnilise standardi. Peale selle alustas eu-LISA 20 ühtsete andmekvaliteedi näitajate ja kvaliteedi miinimumnõuete väljatöötamist biomeetriliste andmete korrektseks registreerimiseks ELi andmebaasides.

Dokumentide väljastamise parima tava ja nõukogu 2005. aastal vastu võetud väljastamise menetluste turvalisuse miinimumnõuetega seotud järelduste 21 rakendamisega seoses koostas Bulgaaria oma eesistumisperioodil küsimustiku 22 väljastamist käsitlevate menetluste kohta, millest selgus, et neid nõudeid täidavad üldjoontes kõik liikmesriigid.

Artikli 6 kohaselt loodud komitee viisa- ja elamisloa allrühmas jõuti tehniliste arutelude käigus kokkuleppele anda kõigile dokumenditoodetele enne tootmisruumist lahkumist ainulaadne tunnusnumber. See võimaldab sisestada asjaomastesse süsteemidesse kaotatud või varastatud dokumendiosade tunnused ja väheneb ka üldine dokumenditoorikute vargus.

IV. DOKUMENTIDE VALMISTAMINE

Komisjoni ülesandeks on ELi kodanikele ja liikmesriikide territooriumil elavatele kolmanda riigi kodanikele väljastatavate reisidokumentide turvanõuete ja biomeetriliste tunnuste sätestamine. Tähtis tulemus selles valdkonnas on komisjoni 2017. aastal vastu võetud ettepanekud turvalisema ühtse vormi kohta viisade 23 ja kolmanda riigi kodanike elamislubade 24 jaoks. Komisjon on ühtse viisavormi tehnilist kirjeldust käsitleva rakendusotsuse 25 juba vastu võtnud ja elamislubade oma on kavandatud 2018. aasta lõppu.

Samamoodi tähtis oli Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilise abi taastamine, et kontrollida, kas liikmesriigid kasutavad passide, elamislubade ja ühtse vormi puhul ELi õigusaktides nõutud füüsilisi ja elektroonilisi tunnuseid õigesti. Kontrollimine peaks täielikult lõpule jõudma 2019. aasta esimeses kvartalis, aga aprillis esitati vahearuanne, mis näitab häid edusamme. Kui kontrollimine on läbi, hindab komisjon, kas kehtestatud nõuetele mittevastavuste korral on vaja midagi ette võtta. Peale selle korraldas komisjon 2017. aasta septembris Teadusuuringute Ühiskeskuse ruumides biomeetriliste passide ja elamislubade koostalitlusvõime kontrolli. Selle käigus hinnati reisidokumentide vastavust üleilmsetele koostalitlusnõuetele liikmesriikides ja veel mõnes ICAO lepinguosalises riigis.

Komisjon võttis 17. aprillil 2018 vastu seadusandliku algatuse liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende kolmanda riigi kodanikest pereliikmetele väljastatavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta 26 . Ettepanekuga tahetakse lihtsustada kodanike vaba liikumise õiguse kasutamist ja muuta sellised dokumendid üldiselt turvalisemaks. Komisjon pakkus välja isikutunnistuste ja nende turvalisuse miinimumnõuded, liikuvate ELi kodanike elamislubadele kantava miinimumteabe ja kolmanda riigi kodanikest pereliikmete elamisloakaartide täieliku ühtlustamise. Ettepaneku kohaselt kaotatakse järk-järgult aga kiiresti uutele nõuetele mittevastavad kaardid, et dokumendid kiiresti turvaliseks muuta. Ettepanekut arutavad praegu kaasseadusandjad ja see tahetakse vastu võtta käesoleval õigusloomeperioodil.

Peale selle lubas komisjon 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta uurida võimalusi ajakohastada tagasipöördumistunnistusi käsitlevaid õigusnorme (sh ELi ühtse vormi turvaelemente) 27 . 31. mail 2018 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse uus tugevdatud turvaelementidega ELi tagasipöördumistunnistus, 28 . Ettepanek on praegu nõukogu ja parlamendi käes.

Komisjon uuris kohaliku piiriliikluse lubade väljajätmise küsimust ETIASist 29 ning hindas turvariski. Jõuti järeldusele, et määrust (EÜ) nr 1931/2006 muuta vaja ei ole, sest selles on juba sätestatud, et kohaliku piiriliikluse lubade turvaelemendid viiakse määruse (EÜ) nr 1030/2002 alusel automaatselt kooskõlla nõuetega kolmanda riigi kodanike elamislubades tehtava mis tahes ajakohastamisega . Sellega seoses tuleb märkida, et kolmanda riigi kodanike elamislubade turvaelemente ajakohastati hiljuti määrusega (EL) 2017/1954.

V. DOKUMENTIDE KONTROLLIMINE

Selles valdkonnas oli suureks sammuks edasi komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanek muuta Schengeni infosüsteemi õiguslikku alust. Sellega taheti muuta süsteemi funktsioone, muu hulgas võimaldada liikmesriikidel sisestada sinna võltsitud reisidokumente, ja teha sõrmejäljefunktsioon kohustuslikuks, kui isikut ei saa kuidagi teisiti tuvastada. Poliitiline kokkulepe on saavutatud ja ettepaneku vastuvõtmine on kavandatud 2018. aasta lõppu. 5. märtsil 2018 võtsid eu-LISA ja liikmesriigid edukalt kasutusele sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS), mis võimaldab sõrmejälgede otsimist Schengeni infosüsteemi (SIS) kesktasandil. SIS AFIS on esimene üleeuroopaline keskne sõrmejälgede andmebaas ja suur verstapost ELi turvalisuses, sest selle abil saab tuvastada kurjategijaid, kes kasutavad mitut või valeidentiteeti. Seitse liikmesriiki on sõrmejälgede otseotsingu SISis juba kasutusele võtnud ja 2018. aasta lõpuks peaks selliste riikide arv jõudma juba ligi 20ni. Samuti on eu-LISA teinud teostatavusuuringu, mis võimaldab ristkontrollida biomeetrilisi tunnuseid kõigis selle IT-süsteemides. Seda võetakse süsteemi järgmistel uuendamistel arvesse.

SISi-VISi komitee on arutanud, kuidas korraldada varastatud, kaotatud, seadusevastaselt omandatud ja kehtetuks tunnistatud dokumentide äravõtmist. Komisjon ajakohastas Schengeni infosüsteemi kasutamise soovituste ja parima tava kataloogi, kus on suunisena kirjas soovituslikud dokumentide äravõtmise kriteeriumid, et liikmesriigid toimiksid ühtmoodi.

Seoses kolmandates riikides välja antud varastatud ja kaotatud reisidokumentide (SLTD) andmete regulaarse sisestamisega Interpoli andmebaasidesse, kui riigid seda ise teha ei saa, rahastab komisjon projekte 30 , mis annavad abi Interpoli töövahendite (sh SLTD) kasutuselevõtuks mitmes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides. Selle pideva töö käigus paraneb kolmandate riikide võime sisestada ise andmed SLTDsse.

Peale selle kontrollitakse kõiki välispiiri ületavaid reisijaid alates 7. aprillist 2017 süsteemselt kõigis asjaomastes andmebaasides. SISist ja Interpoli SLTDst kontrollimine on kohustuslik. Koos sellega, et komisjon täiustab SLTDsse, SISi ja teistesse dokumentide andmebaasidesse sisestatavat infot, parandab ta ka dokumentide turvalisust.

Eelmainitud nõukogu 27. märtsi 2017. aasta järeldustes rõhutati samuti vajadust jõuda kiiremini sertide jagamiseni, et kontrollida sõrmejälgi ühtsete kontaktpunktide kaudu ja autentida kiibi andmeid koondloetelu alusel.

Seoses reisidokumentide elektrooniliseks autentimiseks vajalike sertide loeteluga avaldas komisjon 20. detsembril 2016. aastal esimese Schengeni katse-koondloetelu ning käivitas 2017. aasta esimesel poolaastal piirikontrolli katseprojekti Norra ja Portugaliga . Samuti jätkub ühenduse võtmine kolmandate riikidega, et saada nende passiserdid. Komisjon alustas tööd ametliku koondloetelu loomiseks ja ajakohastamiseks. See allkirjastatakse ELi reisiloa riikliku allakirjastamise sertimiskeskuse (CSCA) võtmega, mille jaoks on luba saadud. Komisjon kaalub, kas on vaja õigusakti koondloetelu kohta, mis võimaldaks otsustada, millal saab loetellu lisada kolmanda riigi serdi.

Seoses biomeetriliste rakenduste kasutamisega dokumentide turvalisuse tagamiseks ja sertide jagamisega võimaldavad liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid automaatset ja turvalist kahepoolset sertifikaadivahetust, mis on vajalik reisidokumentides sisalduvate sõrmejälgede lugemiseks. Komisjon jälgib iga kuu liikmesriikide katseetapis olevate ühtsete kontaktpunktide muutumist täistoimivaks. Praegu suudab kümme liikmesriiki ja Schengeni lepinguga ühinenud riiki täiel määral jagada omavahel serte ja kontrollida operatsioonisüsteemides kodanike dokumentides olevaid sõrmejälgi ning 21 riigi süsteemid on veel katsejärgus. Komisjon ärgitab liikmesriike tagama kiiremas korras kehtivate sertide jagamine.

Seoses meetmega tagada parem pääs asjaomastesse infosüsteemidesse kutsutakse määruse (EL) 2017/458 (Schengeni piirieeskirjade muutmine) põhjenduses 6 liikmesriike üles hoolitsema selle eest, et piirivalveametnikel oleks piiriületuspunktis pääs asjaomastesse andmebaasidesse. Peale selle on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (EBCGA) määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud, et vastuvõttev liikmesriik volitab EBCGA rühmade liikmeid kasutama üleeuroopalisi andmebaase, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piirivalve ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. EBCGA-le pääsu andmise sätted on ka praegu arutlusel olevates seadusandlikes ettepanekutes viisainfosüsteemi muutmise 31 ning SISi piirikontrolli ja politseikoostöö eeskirjade kohta. Peale selle lisas komisjon politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi 2017. aasta tööprogrammi otsetoetuse Interpolile, et viia selle tehnoloogia mitmesse liikmesriiki, kes saaks siis rohkem kasutada SLTDd ja teisi Interpoli andmebaase, ning vaid liikmesriikide jaoks mõeldud taotlusvoor SLTD ja teiste Interpoli andmebaaside kasutamise suurendamiseks ELi välispiiripunktides.

Käimas on kontrollisüsteemide nõuete tehnilise aruande koostamine. Selle toetamiseks töötab EBCGA välja dokumendikontrolli süsteemide toimimise kontrollimise ja hindamise metoodikat. Töö algas 2018. aasta aprillis ning see hõlmab katsetamist reaalsetes piirikontrolli olukordades aasta kolmandas kvartalis ja lõpparuannet aasta lõpus. Dokumendikontrolli süsteemide toimimise hindamise metoodika tulemuste alusel koostab artikli 6 kohaselt loodud komitee tehniline allrühm tehnilise aruande kontrollisüsteemide kohta. Edenemine oleneb paljuski EBCGA eelmainitud toimimishindamise tulemustest ja liikmesriikide panusest.

Tähtis saavutus on parem operatiivtugi, mida pakub 2018. aasta veebruaris tööd alustanud EBCGA dokumendipettusega võitlemise tippkeskus. Keskus saadab EBCGA töötajaid välimissioonidele välispiiril, soodustab dokumendipettuse alast teabevahetust ja kavatseb asutada võltsimisvastase abi üksuse, mis annaks dokumendikontrolli jaoks pidevalt tehnilist ja operatiivabi. Keskuse alla kuulub ka dokumendikontrolli eksperdirühm, kes peaks koordineerima üldist dokumendipettuse avastamise abi liikmesriikidele. Samuti teeb keskus tihedat koostööd horisontaalse dokumendipettusega võitlemisele keskendunud eksperdirühmaga, mis loodi ELi poliitikatsükli 2018–2021 32 raames, et takistada kuritegelike organisatsioonide võrgustikke, kes kaubitsevad võltsitud dokumentidega. Keskusel on peagi valmimas uus hoiatusteadete standardvormi ettepanek 33 , mis on kavandatud 2018. aasta lõpuks.

Peale selle haldab EBCGA dokumendipettusega seotud andmete kogumise täiustamise eesmärgil liidu dokumendipettuste riskianalüüsi võrgustikku (EDF-RAN) ja kogub teavet ELi välis- ja sisepiiridel ning Schengeni piiridel avastatud dokumendi- ja identiteedipettuste kohta. EBCGA koostab ja ajakohastab ka trükiseid konkreetsete dokumentide ja pettustega seotud teemade kohta. Tulevikus parandab EBCGA andmete kvaliteeti ja laiendab EDF-RANi andmekogumist ka näiteks viisa taotlemisel ja pardalemineku eelses kontrollis esitatud võltsitud dokumentidele.

Uute dokumendipettuse meetoditega seoses käsitles EBCGA 2017. aasta koolitajakoolituses „Haavatavuse hindamine ja kontrollimine automaatsete piirikontrollisüsteemide jaoks“ ja sama aasta petturite riskiprofiilide käsiraamatus digitaalset näosünteesi. EBCGA jätkab koolitus- ja teavitusvahendite täiustamist.

Et edendada koolitamist dokumendipettuste uute meetodite äratundmiseks, koostas EBCGA koostöös Eindhoveni akadeemia ID-keskusega katsekursuse identiteediandmetega seotud oskuste kohta, mis sisaldab identiteedi haldamist, kiibitehnoloogiat, biomeetriat ja digitaalsete pettuste avastamise vahendeid. Järgmine kursus on kavandatud aastaks 2018. Samuti töötab EBCGA välja spetsiaalset moodulit alusdokumentide kohta ja ajakohastab oma koolitusprogramme, mida on nii erikoolituste kui ka teadlikkuse parandamise jaoks, näiteks rändüritused ja veebiseminarid, kolmandate riikide abistamine ja konsulaartöötajate koolitamine. Selles valdkonnas korraldas komisjon koos EBCGAga välismaal strateegiliselt olulistes kohtades kuus tööseminari 34 , mille eesmärk oli aidata ELi konsulaarametnikel avastada ELi viisa taotlemisel esitatud võltsitud dokumente. CEPOL 35 omalt poolt korraldab ametnikele koolitusi, veebiseminare ja vahetusprogramme dokumendipettuste kohta.

Rahvusvaheliste sidusrühmadega seoses on käimas arutelud Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskuse, Madalmaade ja komisjoni vahel, kas kasutada uut liikuvuspartnerluse rahastamisvahendit (tegelikust vähem teada antud) õhu kaudu smugeldamise vastu võitlemiseks ja ehk ka dokumendipettusega seotud sihtkoolituste toetamiseks suure riskiga lennujaamades.

Vedajavastutuse direktiivi muutmise ettepaneku teostatavuse hindamise 36 (kas lisada koolitusnõuded) alusel võib öelda, et lähitulevikus ei ole kavas seda direktiivi muuta. Vaja on lisaarutelu selle kohta, kas oleks võimalik edendada vedajate koolitamist muul moel.

Et parandada andmebaasi FADO (võltsitud ja ehtsate dokumentide veebipõhine andmebaas) kasutamist ja järgida nõukogu 27. märtsi 2017. aasta järeldusi, on komisjon teinud ettepaneku, et FADO-süsteemi haldamise võtaks üle EBCGA 37 .

Kuna platvormi FADO/PRADO saavad kasutada ka teised inimesed peale dokumendispetsialistide, peaks arutelu FADO tuleviku üle hõlmama ka seda, kuidas parandada uute ja võltsitud dokumentidega seotud teabe kättesaadavust mittespetsialistidele. Sellise info kättesaadavust mittespetsialistide jaoks uuritakse ka teadus- ja arendusprojektides, eelkõige mobiiltehnoloogiaga seotud projektides.

VI. JÄRELDUSED

Tegevuskava on parandanud reisidokumentide turvalisuse ja sellega seotud identiteedihalduse taristu teema nähtavust. Liikmesriigid on sellist terviklikku lähenemist toetanud. Edusammud hõlmavad teabevahetust riiklike identiteediandmetega seotud tavade ja biomeetriliste tunnuste registreerimise kohta, viisade ja elamislubade ühtse vormingu turvaomaduste täiustamist ja jätkuvat arutelu isikutunnistuste turvalisuse täiustamise teemal. Reisidokumentide turvalisem haldamine ja parem kontroll parandavad piiride kaitset, rände haldamist ning aitavad jõuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliiduni.

Reisidokumentide turvanõuded (sh biomeetrilised tunnused) ja piirikontrolli eeskirjad on kehtestatud ELi tasandil, kuid liikmesriikidel on täielik vastutus alusdokumentide ning dokumentide valmistamise ja väljaandmise eest. Järgmine loomulik samm on keskendumine dokumentidelt alg- ja lõppetapi protsessidele. 

Umbes pooled tegevuskavas esitatud 32 meetmest on rakendatud ja ülejäänud, mis suures osas jäävad liikmesriikide pädevusalasse, on kas pikaajalised või rakendatakse lähikuudel. Teabevahetus ja parimate tavade levitamine peaksid jätkuma, et liikmesriikidel oleks lihtsam avastada seadusest möödahiilimise võimalusi ja motivatsiooni teha oma identiteeditaristus muudatusi.

Kõik see näib olevat tegevuskava hea mõju, aga näitab ka seda, et liikmesriigid peaksid tegema endiselt kõik selleks, et kiiresti rakendada tegevuskava veel rakendamata meetmed ning osaleda aktiivselt koostöös ja parandada ELi-ülest teabevahetust. Lõpetuseks peaksid liikmesriigid kõiki riiklikke identiteediandmetega seotud protsesse pidevalt hindama ja katsetama, et parandada nende tõhusust ja turvalisust.

Komisjon kutsub liikmesriike üles kiiresti rakendama nõukogu 2017. aasta 27. märtsi ja 18. detsembri järeldustes kirjeldatud meetmed, eelkõige need, mis on seotud teabevahetusmehhanismide ja halduskoostöö parandamisega, et suurendada identiteediandmetega seotud protsesside terviklust oma riigis; parandama alusdokumentide turvalisust ja ühtlustama parimad tavad ELi tasandil, järgides täiel määral põhiõigustega seotud nõudeid, eriti isikuandmete kaitsega seoses. Komisjon jätkab edusammude jälgimist ning püüab igati soodustada arutelusid ja koostööd selles valdkonnas.

(1)      COM(2016) 790 final.

(2)      Komisjoni teatis „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“ (COM(2016) 230 (final), 20.4.2016).

(3)      Nõukogu järeldused komisjoni tegevuskava kohta, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega (http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/03/27/jha-travel-document-fraud).

(4)      Nõukogu järeldused identiteedi haldamise kohta (dok 15862/17, 18.12.2017).

(5)      Nõukogu dokument 12004/17, 30.1.2017.

(6)      Nõukogu dokument 12004/1/17, 27.11.2017.

(7)      Madalmaade riikliku identiteediandmete ameti 11.–12. aprillil 2016 korraldatud konverentsi „Piiriülesus vaikevalikuna“ järel avaldatud Rotterdami deklaratsioonis on eriti rõhutatud rahvastikuregistriga seotud tavade jagamise kasulikkust.

(8)      Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.

(9)      Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.

(10)      ORIGINS: „Recommendations for Reliable Breeder Documents Restoring e-Passport Confidence’ and ’Leveraging Extended Border Security“.

(11)      ARIES: „Reliable European identity ecosystem“.

(12)      FADO on kolme info- ja tehnoloogiasüsteemi koondnimi: Expert FADO, iFADO (FADO intranet) ja PRADO (Public Register of Authentic Documents Online – ehtsate dokumentide avalik veebiregister). See on Euroopa kuvaarhiveerimissüsteem, et liikmesriikidel oleks lihtsam vahet teha autentsel ja võltsitud dokumendil. Allsüsteem iFADO on loodud õiguskaitse- ja dokumente väljastavatele asutustele ning PRADO on interneti kaudu kasutatav allsüsteem neile, kes ei ole dokumendiasjatundjad.

(13)      FIDELITY: „Fast and Trustworthy Identity Delivery and Check with ePassports Leveraging Traveller Privacy“.

(14)      Näodigisüntees on fototöötlus, mille abil saadakse kunstlik biomeetriline näidis (st sünteesitud nägu), mis sisaldab kahe või enama isiku biomeetrilisi andmeid.

(15)      Euroopa Standardikomitee / Comité Européen de Normalisation, 19. töörühm, masinloetavad reisidokumendid (CEN TC224/WG19).

(16)      SIRIUS: „Secure ID documents Reference and Inspection support User assistance System“.

(17)      ENLETS Mobile on õiguskaitsealaste tehnoloogiateenistuste Euroopa võrgustiku (ENLETS) allrühm, kes allub nõukogu õiguskaitse töörühmale (LEWP).

(18)      Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne „Automatic fingerprint recognition: from children to elderly, Ageing and age effects“ , EUR 29265 EN, 2018, ISBN 978-92-79-87179-5, doc 10.2760/809183.

(19)      Määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) artikli 6 alusel asutatud komitee.

(20)      Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA).

(21)      Liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused liikmesriikide siseriiklike isikutunnistuste turvalisuse ühiste miinimumnõuete kohta (1.–2. detsember 2005).

(22)      Nõukogu dokument 9231/18, 31.5.2018.

(23)      Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1370, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta.

(24)      Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1954, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.

(25)      Komisjoni 12. veebruari 2018. aasta rakendusotsus C(2018) 674 ühtse viisavormi täiendava tehnilise kirjelduse kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni 27. jaanuari 2010. aasta otsus C(2010) 319.

(26)      COM(2018) 212 final.

(27)      Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 25. juuni 1996. aasta otsus 96/409/ÜVJP tagasipöördumistunnistuse kehtestamise kohta.

(28)      COM(2018) 358 final – nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP.

(29)      ELi reisiinfo ja -lubade süsteem.

(30)      Projekt SHARAKA.

(31)      COM(2018) 302 final – Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK.

(32)      Organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel / kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT – European Multidisciplinary Platform Against Crime Threats) 2018–2021.

(33)      Varasem dokumenditunnus oli 27. jaanuari 2011. aasta dokument nr 5606/11 – ettepanek kehtestada valeidentiteedi ja võltsitud reisidokumentidega seotud riiklike hoiatusteadete standardvorm liikmesriikides kasutamiseks ja kolmandatele riikidele jagamiseks.

(34)      Moskva (november 2017), New Delhi, (jaanuar 2018), Nairobi (veebruar 2018), Islamabad (märts 2018), Peking (mai 2018) ja Abu Dhabi (juuni 2018).

(35)      Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet.

(36)      Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid.

(37)      COM(2018) 631 final, 12.9.2018.