This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018DC0643
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL AND THE COUNCIL Communication on a new Africa – Europe Alliance for Sustainable Investment and Jobs: Taking our partnership for investment and jobs to the next level
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile
COM/2018/643 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.9.2018
COM(2018) 643 final
KOMISJONI TEATIS
Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta:
viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile
Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile
Kiiresti muutuvas maailmas on Euroopal ja Aafrikal palju võita tihedamatest majanduslikest ja poliitilistest sidemetest. Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks tugeva majanduskava peamised tegevussuunad, millest EL ja tema Aafrika partnerid juhinduvad. Sellega püütakse edendada nii aafriklaste kui ka eurooplaste erainvesteeringute märkimisväärset suurendamist, elavdada kaubandust, kiirendada töökohtade loomist ning aidata kaasa kestlikule ja kaasavale arengule, edendades tänapäevase ja säästliku tehnoloogia standardeid, keskkonna- ja töökaitset ning vastutustundlikku ärikäitumist. See moodustab Euroopa Liidu ja Aafrika liidu partnerluse raames jätkusuutlike investeeringute ja töökohtade loomise alliansi.
Allianss on rohkem kui rahastamiskava. See kujutab endast radikaalset muutust selles, kuidas me partneritena töötame sellise loogika suunas, mis keskenduks Aafrika majanduspotentsiaalile ja erasektori mobiliseerimisele. Alliansi eesmärk on kaasata erainvesteeringuid ja uurida suuri võimalusi, mis võivad tuua kasu nii Aafrika kui ka Euroopa majandusele, pöörates erilist tähelepanu noorte jaoks töökohtade loomisele ja vastates ühtlasi Aafrika demograafilistele mustritele. See on majandusstrateegia, mis rakendab Euroopa ja Aafrika asjakohased tugevused tööle ja viib välisinvesteeringute kava 1 sihid järgmisele tasandile. Konkreetsetele meetmetele tuginedes toetab allianss järgmise viie aasta jooksul 10 miljoni töökoha loomist Aafrikas.
Allianss ei ole eraldiseisev algatus. See on osa ulatuslikumast kogumist, mis hõlmab ELi ja Aafrika vahelisi suhteid ning Euroopat ja Aafrikat ühendavaid strateegilisi raamistikke, nagu ÜRO tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, mis on mõlema mandri jaoks juhtmõtteks, ning Aafrika Liidu (Agenda 2063) ja ELi (üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, 2 Euroopa arengukonsensus 3 ) asjakohased poliitikaraamistikud. See on oluline element, mis aitab täita Abidjani tippkohtumisel Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel kokkulepitud kohustusi ning samuti on see osa tugeva Aafrika samba loomisest Cotonou lepingu järgses raamistikus ning partnerluste arendamises Põhja-Aafrikas Euroopa naabruspoliitika raames. Alliansi keskmes on partnerluse, dialoogi ja isevastutuse põhimõtted. Täieliku potentsiaali saavutamiseks peaks allianss võtma kasutusele ja koordineerima ELi ja liikmesriikide Aafrikat hõlmavaid meetmeid ja vahendeid.
See sidus majandusstrateegia tugineb 2018. aasta juuni Euroopa Ülemkogu järeldustele, milles kutsutakse üles astuma samme „sellise uue raamistiku loomise suunas, mis võimaldab oluliselt suurendada nii Aafrika kui ka Euroopa erasektori investeeringuid“, komisjoni ettepanekutele järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning ELi ja Aafrika Liidu komisjoni ja komisjoni kohtumiste tulemustele. Samuti tugineb see 21. märtsil 2018. aastal Kigalis toimunud Aafrika Liidu 10. erakorralisel tippkohtumisel tehtud olulistele otsustele. Sellega järgitakse ka 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsiooni 4 mõttekäiku ja kavatsetakse anda panus 2019. aastal Prantsusmaal toimuva G7 tippkohtumise päevakorrale
Aafrika partnerite jõuline mobiliseerimine investeerimisel ja töökohtade loomisel on liikuvuse ja rändega seotud küsimuste käsitlemiseks hädavajalik, edendades päritolu-, transiidi- ja sihtriikide kooskõlastatud tegevust vastavalt solidaarsuse, partnerluse, aruandluskohustuse ja vastutuse jagamise põhimõtetele. Samal ajal aitab rände ja liikuvuse parem ühine juhtimine kaasa üldisele stabiilsusele, mis soodustab kestlikku investeerimist. Allianss on strateegia oluline osa, milles ühendatakse ühtselt ja tasakaalustatult meie ühise rändekäsitluse erinevad elemendid: jagatud vastutus, et tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, hallata tõhusalt piire, ennetada ja tõkestada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja inimkaubandust, päästa ja kaitsta elusid, pakkuda võimalusi seaduslikuks rändeks ning tagada parem koostöö ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel, tagasivõtmisel ja taasintegreerimisel kooskõlas kehtestatud põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohustustega ning kokkulepitud korraga.
Selle tervikliku lähenemisviisi osana tuleks täiustada seaduslikke võimalusi ELi liikumiseks, et pakkuda turvalisi ja elujõulisi alternatiive ohtlikele marsruutidele ja ebaseaduslikule rändele. Selleks kutsub komisjon oma uues teatises, milles käsitletakse seaduslikult Euroopasse sisenemise paremat korraldamist, 5 üles rakendama täiustatud ELi sinise kaardi süsteemi ja töötama välja seadusliku rände katseprojekte valitud riikidega Aafrikas.
Kuna majanduskasvu, tööhõive ja ebavõrdsuse dünaamika ning ebastabiilsuse, vastupanuvõime, tervise ja valitsemistavadega seotud probleemid on eri Aafrika piirkondades ja riikides erinevad, võtab allianss arvesse kogu Aafrika kontinendi mitmekesisust ja iga riigi eripära, sealhulgas ebakindla olukorraga seotud konkreetseid probleeme ja Põhja-Aafrika riikide lepingulisi suhteid assotsiatsioonilepingute alusel ning nende koostöökogemusi Euroopa naabruspoliitika alusel Euroopa Liiduga tehtava koostöö raames.
1. Strateegiliste investeeringute suurendamine, et luua töökohti ja tugevdada erasektori rolli
Erasektoril on suurim potentsiaal luua töökohti ja suurendada majanduskasvu, seepärast on oluline Aafrikas suurendada nii kodu- kui ka välismaiseid vastutustundlikke investeeringuid.
Ülevaade olukorrast
Investeeringud on Aafrikas jaotunud ebaühtlaselt, mis kajastab ülemaailmset ebakindlust, ja Aafrikasse suunatud välismaiste otseinvesteeringute maht on kõikuv, ega näita tugevat tõusutrendi. 2016. aastal tõmbasid Lõuna-Aafrika, Nigeeria, Keenia, Egiptus ja Maroko ühiselt ligi 58 % kollektiivsetest välismaistest otseinvesteeringutest, samas kui vähem arenenud ja nõrgemates riikides esineb märkimisväärseid süsteemseid probleeme erainvesteeringute ligitõmbamisel. Mõni Aafrika riik on endiselt toorainest sõltuv, teised aga on suutnud oma majandust mitmekesistada, reageerides madalatele toorainehindadele. Lisaks on alates 2016. aastast hakatud välismaiseid otseinvesteeringuid veelgi laiendama väljapoole kaevandussektorit 6 .
Aafrika suurim investor on EL, kelle liikmesriikide arvele langes 2016. aastal ligikaudu 40 % välismaistest otseinvesteeringutest kogusummas 291 miljardit eurot 7 . Aafrika majanduse tugev areng viimase kahekümne aasta jooksul ja sellest tulenev tulevikupotentsiaal tähendavad seda, et on märkimisväärseid võimalusi edasisteks investeeringuteks. Aafrika rahvastiku prognoosidest selgub, et samuti on vaja luua miljoneid uusi töökohti, eriti tööturule sisenevatele noortele.
Kavandatavad meetmed
Meede #1. Aafrikale antavaid toetusi investeeringute kaasamiseks suurendatakse, kasutades segarahastamise ja tagatiste kaudu üha suuremaid summasid, et rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide finantsasutused saaksid kasutada kapitaliturgude vahendeid, vähendada investeeringutega kaasnevaid riske ja hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. Prioriteediks on lisaväärtusega sektorid, millel on suur potentsiaal jätkusuutlike töökohtade loomiseks, eelkõige naiste ja noorte jaoks, suurendades nende võimalusi oma püüdlusi ellu viia, sealhulgas idufirmade kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse ka ebakindlatele olukordadele. Aastatel 2014–2017 suurendas EL rahastamist segarahastamisoperatsioonide kaudu peaaegu 35 miljardi euroga. Alates välisinvesteeringute kava käivitamisest ja Euroopa Kestliku Arengu Fondi 8 loomisest 2017. aastal mobiliseerib EL vahendeid, mis eeldatavasti suurendavad 15 miljardi euro võrra investeeringuid segarahastamise kaudu ja üle 16 miljardi euro võrra tagatiste kaudu. Euroopa välisinvesteeringute kava eesmärk on suurendada Aafrikasse ja ELi naaberriikidesse tehtavaid investeeringuid 44 miljardi euroni aastaks 2020. Konkreetsed tulemused hõlmavad juurdepääsu elektrile 30 miljoni inimese ja ettevõtja jaoks ning 5 GW võrra suuremat taastuvenergia võimsust. 24 000 inimest saab ligipääsu aasta läbi juurdepääsetavatele teedele transporditaristusse tehtavate suuremate investeeringute kaudu. Üksnes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud investeerimisprogrammidega on Aafrikas plaanis luua 3,2 miljonit töökohta. Need on võimsad näited kavandatud alliansi raames võetavate sekkumismeetmete ulatuse ja mõju kohta.
Järgmise pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) raames peaks EL veelgi oma vahendeid täiustama, tagades nende tulemuslikkuse ja suurendades oluliselt sel eesmärgil olemasolevat rahastamist.
Meede #2. Et erasektori investeeringute kasvul oleks suurim võimalik mõju, tuleb kindlaks määrata riigi ja piirkonna tasandi kõige paljutõotavamad väärtusahelad. Seda eesmärki silmas pidades arutletakse praegu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepete üle enamiku meie Aafrika partneritega, et suunata ühised jõupingutused selliste väärtusahelate suunas, millel on suurim töökohtade loomise potentsiaal, kasutades ära võimalused tootmiseks ja töötlemiseks, realiseerides rohelise ja sinise majanduse hiiglasliku potentsiaali, toetades üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, kasutades ära majanduse digiülemineku täielikku potentsiaali, eelkõige e-kaubanduse ja andmemajanduse võimalusi, ning leida lahendused valdkondades, mida tuleb reformida, et parandada ettevõtlust soodustavat keskkonda. Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppega tehtav töö nõuab ka Euroopa ja Aafrika erasektoriga struktureeritud dialoogi, mis põhineb välisinvesteeringute kava raames loodud Aafrika säästva ettevõtluse platvormil. Tagatakse seos G20 algatusega „Kokkulepe Aafrikaga“.
Meede #3. Euroopal ja Aafrikal on huvi teha tõsisemat koostööd strateegiliste arengute ja huvide vallas. Euroopa Komisjon toob kokku Aafrika ja Euroopa avaliku ja erasektori ning finantsettevõtjad ja teadusringkondade sektoripõhiste grupid enne selle aasta lõppu, et analüüsida ja toetada strateegilisi muutusi sellistes olulistes majandusvaldkondades nagu digilahendused, energeetika, transport ja põllumajandus. Eesmärk on vaadelda pikaajalisi väljakutseid ja strateegilisi huve, uurides, kuidas kiirendada nende mõju, hoogustada avaliku ja erasektori investeeringuid ning jagada parimaid teadmisi ja oskusteavet. See aitaks määratleda strateegiaid, mille eesmärk on edendada Aafrika riikides valdkondlikku poliitikat ja õigusreformi, seada need prioriteediks ning hõlbustada sellega seotud ELi avaliku ja erasektori investeeringuid. 2018. aasta mais lõid EL ja Aafrika Liit Aafrika maapiirkondade rakkerühma, mis koosneb Aafrika ja Euroopa ekspertidest, et anda nõu ja soovitusi prioriteetide ja järgmiste sammude kohta põllumajanduses tehtava koostöö valdkonnas, pöörates muu hulgas tähelepanu sellele, kuidas edendada avaliku ja erasektori investeeringuid Aafrika säästvasse põllumajandusse, kuidas hõlbustada ELi vastutustundlike erainvesteeringute tegemist, edendada Aafrika riikide vahelist kaubandust ja eksporti Aafrika riikidest ning määrata kindlaks parimad tegevuspõhimõtted, et toetada Aafrika noori, kes töötavad põllumajanduses, põllumajandustööstuses ja agrotööstuses. Pärast 2018. aasta mais toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu komisjonide kohtumist otsustati moodustada Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu digitaalmajanduse töörühm. Lisaks korraldatakse ja viiakse läbi Aafrika ja ELi vahelisi ühiseid valdkondlikke kohtumisi ministrite tasandil. Komisjon toetab ka liikmesriikide sarnaseid algatusi, mis aitavad kaasa alliansi väljakujundamisele, nende hulgas Aafrika ja Euroopa kõrgetasemeline foorum, mille Austria korraldab enne aasta lõppu oma nõukogu eesistumise raames.
Lääne-Aafrika – ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine
EL teeb koostööd Proparcoga, 9 et tugevdada ettevõtjate rahastamist ja neile antavaid toetusi järgmiste meetmete kaudu: i) tagastavate ettemaksete vormis stardirahade mehhanism, mis võimaldab rahastada katse- ja prototüüpimisetappe ning toetada noorimaid ettevõtjaid nende projekti arendamisel; ii) tehniline toetus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks, et parandada nende haldus-, turustus-, tootmis- ja juhtimissuutlikkust, ning toetada tugevalt kohalikke investeerimisfonde; iii) tagatis, mis katab kohalike investeerimisfondide esimese järjekoha kahju. ELi 15,6 miljoni euro suurusest toetusest tulenev finantsvõimendus võimaldab rahastada 50 mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes loovad või säilitavad 5000 töökohta. Programm hõlmab Burkina Fasot, Nigerit ja Senegali ning alates 2019. aastast hõlmatakse sellega Mauritaania, Kamerun, Mali, Ghana ja Côte d’Ivoire.
Lääne-Aafrika – NASIRA riskijagamisvahend – alateenindatud ettevõtjate rahastamine
EL teeb koostööd Madalmaade arengupangaga Financierings-Maatschappij voor Ontwikkelingslanden, et käsitleda ELi naaberriikides ja Sahara-taguses Aafrikas asuvatele ettevõtjatele laenamisega seotud arvatavaid ja tegelikke riske. See projekt parandab juurdepääsu investeerimislaenudele ja pakub kohalikele finantsasutustele laenuportfelli garantiisid, mis hõlmaksid laene ettevõtjatele. Selles keskendutakse i) riigisisestele põgenikele, pagulastele, tagasipöördujatele ning samuti naistele ja noortele. Selle programmi raames tekitatakse välisinvesteeringute kava tagatisest pärit 75 miljoni euroga 750 miljoni kuni ühe miljardi euro väärtuses investeeringuid 800 000 töökohta Aafrikas.
Maroko – hübriidpäikeseelektrijaamad NOOR Midelt I ja NOOR Midelt II
EL aitab ehitada taastuvenergia infrastruktuuri, et tulla toime kasvava elektrinõudlusega, ja aidata 2030. aastaks saavutada eesmärki, et 2030. aastaks oleks taastuvenergia osakaal 52 %, millel on konkurentsivõimele positiivne mõju. EL toetab 60 miljoni euroga finantsvõimendamist, et aidata katta infrastruktuuri kulusid. Meedet kaasrahastavad Kreditanstalt für Wiederaufbau (juhtamet), Agence Française de Développement ja Euroopa Investeerimispank ELi poolelt ning Maailmapank, Aafrika Arengupank ja Puhta Tehnoloogia Fond.
Tuneesia – idufirmade ökosüsteemi toetamine
Tuneesia majandusele antava ELi laiaulatusliku abi (mis hõlmab toetust 60 000 inimesele, kes saavad mikrokrediiti, et alustada väikeettevõtlusega või kasvatada väikeettevõtet) eesmärk on tagada, et riik suudaks rahuldada üha suurema arvu tööturule sisenema valmis noorte, haritud tuneeslaste vajadusi. Uue programmiga, mille väärtus on 25 miljonit eurot, toetatakse umbes 1 000 Tuneesia idufirmat, selleks et: i) täiustada idufirmadele ja ettevõtjatele pakutavaid teenuseid (nt koostööruumid, ettevõtlusinkubaatorid või -kiirendid); ning ii) toetada uuendusliku ettevõtluse ja idufirmade jaoks sobiva regulatiivse keskkonna rakendamist. Lootustandvad idufirmad saavad ka stardiraha. Sellise uuendusliku programmi eesmärk on toetada Tuneesia majanduse mitmekesistamist ja kiirendada selle kasvu, luues uut tüüpi suure potentsiaaliga ettevõtteid.
2. Investeeringud inimestesse, investeerides haridusse ja oskuste arendamisse
Majanduspartnerlus, mille eesmärk on suurendada investeeringuid ja luua töökohti, peab oskusi kohandama vastavalt tööturu vajadustele. Vaja on rohkem investeeringuid, et pakkuda inimestele, eriti tüdrukutele ja naistele, juurdepääsu haridusele, eelkõige tehnilisele ning kutseõppele ja -koolitusele, samuti digitaaloskustele ja -pädevustele, ning kõrvaldada erinevused kesk- ja kõrgkoolis omandatavate ning tööelu jaoks vajalike oskuste vahel. See aitab luua noortele vajalikud oskused nende tuleviku kujundamiseks, kindlustades samas võimalused seadusliku rände tekkeks.
Ülevaade olukorrast
Aafrika rahvastik on kogu maailmas kõige noorem. Lisaks on seal oodata suurt demograafilist kasvu, kuid inimeste kvalifikatsioon on seal maailma madalaim 10 . Vaid 6 % praegu Aafrikas keskharidust omandama asunutest astus tehnilisse või kutseõppesse ja -koolitusse 11 . Kuigi mis tahes laienevas ja ümberkorraldavas majanduses on oskuste nõudlusele mittevastavus teataval määral loomulik ja vältimatu, soovivad paljud Aafrikas tehnika-, kutse- ja üldhariduskoolide lõpetajad hakata tööle valdkondades, mille tööjõunõudlus on väike 12 .
EL on Aafrika pikaajaline partner hariduse valdkonnas nii alus- ja põhihariduse kui ka kõrghariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse ning ettevõtlusõppe puhul, aga ka teadus- ja innovatsioonivaldkonnas. Ajavahemikus 2014–2020 toetab EL Aafrikas kahepoolseid haridusprogramme ligikaudu 1,34 miljardi euroga. Ligikaudu 230 miljonit eurot (17 %) sellest summast on ette nähtud kutseharidusele ja -koolitusele. 2020. aastaks on programmist „Erasmus+“ saanud kasu 35 000 Aafrika üliõpilast ja teadlast, 2027. aastaks tõuseb see arv 105 000ni. 2020. aastaks on tehnilist ning kutseõpet ja -koolitust ja oskuste arendamist saanud 750 000 inimest. Lisaks toetab EL Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kaudu majanduse arenguprogramme, mille eesmärk on vähendada oskuste nappust, parandada tööalast konkurentsivõimet kutsehariduse abil ning toetada töökohtade loomist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi. Saheli ja Aafrika Sarve piirkonnas on need programmid alates 2015. aastast toonud kokku 1,1 miljardit eurot. Aastatel 2014–2020 toetab EL 475 miljoni euroga Aafrika haridust selliste ülemaailmsete algatuste kaudu nagu üleilmne hariduspartnerlus.
Haridusse on vaja rohkem investeeringuid nii EList ja selle liikmesriikidest kui ka Aafrika partneritelt kooskõlas Aafrika Liidu Aafrika kontinentaalse haridusstrateegiaga (2016–2025).
Kavandatavad meetmed
Meede #4. EL toetab olulist Aafrika Liidu oskuste arendamise algatust 13 , mille eesmärk on arendada välja Aafrika mandri kvalifikatsiooniraamistik, vahend, millega suurendada erasektori osalust tehnika- ja kutsehariduse ning -koolituse valdkonnas, toetada tööturgu ning tehnilise ning kutseõppe ja -koolituse süsteemi diagnostikat ning tudengite ja õppejõudude liikuvust. Toetatakse kõrgkoolide ja teadusasutuste juurdepääsu asjakohastele e-infrastruktuuridele 14 . Üliõpilaste, töötajate ja akadeemikute liikuvust Aafrika mandril hõlbustatakse veelgi (Aafrika „Erasmus“) 15 . Kolmanda taseme hariduse programmide ja üliõpilaste omandatud oskuste sisu muudetakse asjakohasemaks tööturu vajaduste seisukohalt ning toetatakse kõrghariduse ühtlustamist kogu mandril, et tagada kvalifikatsioonide tunnustamine Aafrikas ja ELis 16 . EL toetab programmi „Erasmus+“ kaudu jätkuvalt stipendiume ja vahetusprogramme kolmanda taseme haridusasutuste vahel ning teadmiste loomist ülikoolides, et neist saaksid täieõiguslikud osalised keerukates innovatsiooniprotsessides, millest sõltub tulevane majandusareng ja töökohtade loomine. Kokku suureneb ELi toetus üleaafrikalise programmi raames 45 miljonilt eurolt aastatel 2014–2017 63 miljoni euroni aastatel 2018–2020, ulatudes 108 miljoni euroni.
Meede #5. Parem toetus riigi tasandil aitab leida iga riigi 17 jaoks vajalikud oskused strateegiliste arenguvalikute tegemiseks, võttes eeskujuks Põhja-Aafrika edukad algatused, nagu näiteks programm Med4jobs 18 . Toetus seotakse võimalikult suures ulatuses sektoritega, kus on suur potentsiaal investeeringuteks ja töökohtade loomiseks. Seepärast käsitletakse seda majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepete arutelude päevakorras, samuti käsitletakse seda erasektori, akadeemiliste ringkondade ja finantsettevõtjatega peetavate valdkondlike strateegiliste kohtumiste raames (nagu on kavandatud meetme nr 3 puhul). Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel tuleks teha märkimisväärseid jõupingutusi, et veelgi tugevdada ELi osalust selles valdkonnas täielikus kooskõlas töökohtade loomiseks tehtavate erainvesteeringute kavandatud võimendamisega. EL tagab, et investeeringute suurendamine on strateegiliselt paremini suunatud suurima töökohtade loomise potentsiaaliga sektoritele, võttes arvesse mitteametliku sektori suurt tähtsust Aafrika majanduses, et parandada selle tavapäraselt madalat tootlikkuse määra.
Gambia – noorte õiguste tugevdamise kava
EL teeb koostööd Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja Gambia valitsusega, et toetada Gambia noorte jaoks töökohtade loomist ja ettevõtlust. Kõnealuse 11 miljoni euro suuruse eelarvega nähakse ette oskuste arendamise koolitus ning toetus noortele ettevõtjatele ja kaubanduse edendamise organisatsioonidele. Eesmärk on, et 2021. aastaks peaks 7000 noort läbima tehnilise või kutsealase koolituse programmi või praktika ning et vähemalt 8000 noort peaksid saama kasu ettevõtlusteenustest – näiteks ettevõtlusalasest nõustamisest ja rahastamisele juurdepääsust.
Vahemere piirkonna töökohtade loomise algatus Põhja-Aafrika riikide jaoks
Vahemere piirkonna tööhõive algatus (Med4Jobs), mille töötasid välja EL ja Vahemere Liit, hõlmab nii tööturu pakkumise kui ka nõudluse poolt ja keskendub kolmele põhiküsimusele: i) tööalane konkurentsivõime, mille jaoks kogu piirkonnas tehakse kindlaks edukad koolituskogemused, mille puhul tegeletakse oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleemiga, ning laiendatakse kõnealuseid kogemusi; ii) töövahendus, mille puhul korratakse töö hõlbustamise ja vahendamise edukaid kogemusi; iii) ettevõtluskeskkond, mille puhul luuakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soodne ettevõtluskeskkond, näiteks juhendamisprogrammid või toetus loomemajandusele.
Guinea – noorte sotsiaalmajandusliku integratsiooni toetamise programm
65 miljoni eurose programmiga „INTEGRA“, mille raames on ELi partneriteks Belgia arenguagentuur, Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit ja rahvusvaheline kaubanduskeskus, kavatsetakse luua 11 000 töökohta ja kaasata kutseõppesse 14 000 noort, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja integreerumist tööturul. Toetatakse 7420 edukat mikro-, väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning tugevdatakse seitset finantsasutust, kes pakuvad tooteid, mis on kohandatud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
3. Ärikeskkonna ja investeerimiskliima tugevdamine
Erasektori investeeringute elavdamiseks on vaja rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti soodsat investeerimiskliimat ja ärikeskkonda, sealhulgas makromajanduslikku stabiilsust ja erasektori krediidi suurendamist võimaldavaid avatud finantssüsteeme. See hõlmab ka asjakohaseid meetmeid, et tegeleda üldisemate juhtimisküsimustega, nagu valitsusasutuste tugevus, õigusriigi põhimõte, läbipaistvus ja vastutus, ning ka korruptsioon ja ebaseaduslikud rahavood.
Ülevaade olukorrast
Investeerimiskliima on Aafrikas üldiselt paranenud, kuigi riikide vahel püsivad suured erinevused. Investorite uuringud 19 näitavad selgelt, et selles valdkonnas on vaja teha palju rohkem, et suurendada Aafrika suutlikkust konkureerida kogu maailmas investeerimiskapitali ligimeelitamisel. Alates 2009. aastast on välismaiste otseinvesteeringute sissevool Aafrikasse süstemaatiliselt moodustanud vähem kui 5 % välismaistest otseinvesteeringutest kogu maailmas. Õigusriik, sõltumatu kohtusüsteem ja maksustamise prognoositavus ning rahu ja stabiilsus on peamised tegurid, mis mõjutavad nii sise- kui välisinvestorite otsuseid. Ettevõtte asutamisega seotud kulud on ebakindlates riikides ligikaudu kolm korda suuremad; see asjaolu vähendab erainvesteeringuid märkimisväärselt 20 .
Kavandatavad meetmed
Meede #6. Kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi raames teeb komisjon ettepaneku töötada välja tugevdatud dialoog ja koostöö Aafrika partneritega investeerimiskliima, sealhulgas vajaduse korral investeeringute kaitsmise küsimuses. Seda toetavad jätkuvalt ettevõtluskeskkonda parandavaid poliitilised reformid ning Aafrika institutsioonide institutsioonilise ja tehnilise võimekuse suurendamine, sealhulgas digilahenduste kaudu, et tagada riigi rahanduse tugev haldamine, sealhulgas riigihangete ja kulude läbipaistvus, võitlus korruptsiooni ja pettuse vastu, parem aruandekohustus, austus õigusriigi põhimõtete suhtes ja õiguskaitse kättesaadavus. Tehnilise abi ja teabevahetuse mehhanismi ELi vahendite tõhusam kasutamine toetab tõhusaid, läbipaistvaid ja usaldusväärseid avaliku halduse asutusi. Jõupingutusi tehakse ka selleks, et toetada partnereid vahendite kaasamisel, sealhulgas võitluses ebaseaduslike rahavoogudega, 21 mille tõttu viiakse mandrilt aastas välja vähemalt 50 miljardit USA dollarit, 22 mis ületab suurel määral ametliku arenguabi aastase kogusumma. Need küsimused on tõstatatud ELi dialoogides partnerriikidega, eelkõige eelarvetoetuse ja poliitilise dialoogi kontekstis; neid käsitletakse ka välisinvesteeringute kava raames peetavatel erasektori dialoogidel, samuti ELi ärifoorumitel ning erasektori, akadeemiliste ringkondade ja finantsettevõtjatega peetavatel strateegilistel valdkondlikel aruteludel. Tagatakse seos G20 algatusega „Kokkulepe Aafrikaga“. 2016. aastal ulatus ELi ja ELi liikmesriikide toetus ettevõtluskliima parandamiseks Aafrikas 200 miljoni euroni, 23 millest ELi toetus moodustas 50 miljonit eurot. Ajavahemikuks 2018–2020 on välisinvesteeringute kava 3. samba raames kavas suurendada märkimisväärselt Aafrika ettevõtlus- ja investeerimiskliima reformidele antavat ELi toetust keskmiselt 300–350 miljoni euroni aastas lisaks sihipärastele meetmetele, mis on suunatud juhtimise parandamisele ning rahu ja stabiilsuse tagamisele. See peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ajavahemikus 2021–2027 veelgi suurenema.
Benin – Võitlus korruptsiooniga eelarvetoetuse kaudu
EL on Benini valitsusega sõlminud hea valitsemistava ja arengu lepingu, et anda 2016. aastal 114 miljoni euro suurune eelarvetoetus. Eesmärk on edendada majanduse ja rahanduse head juhtimist, tugevdades avaliku sektori vahendite läbipaistvat haldamist, luues kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõttel rajaneva korruptsiooni vastu võitlemise usaldusväärse süsteemi ja parandades ettevõtluskliimat. Kõnealuse lepingu kohased maksed tehakse nendes valdkondades läbiviidud reformide edenemise alusel.
Côte d’Ivoire – Kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni toetuse programm
Selle 16 miljoni euro suuruse programmiga toetatakse kaubandus- ja investeerimiseeskirjade ja -institutsioonide ajakohastamist ning kaubanduse lihtsustamist. See on aidanud parandada Côte d’Ivoire’i positsiooni „Doing business“ ettevõtlusraportis, kus ta tõusis 167. kohalt 2010. aastal 142. kohale 2016. aastal. Suurenenud on eksport ja Côte d’Ivoire’i osa maailma ekspordis, mis mõjutab positiivselt riigi suutlikkust kasutada uut majanduspartnerluslepingut. Impordi hilinemine on vähenenud 864 tunnilt 2011. aastal 125 tunnile 2016. aastal. Tegemist on olnud esimese suurema programmiga Côte d’Ivoire’i konkurentsivõime parandamiseks ja see on võimaldanud Côte d’Ivoire’i ettevõtjatel oma äritegevust laiendada ja luua töökohti. Seda täiendasid eelarvetoetuse programm, mille eesmärk oli parandada kohtusüsteemi ja riigihangete läbipaistvust, kuna need on investeerimiskliima kaks järgmist peamist elementi, ning korrapärased dialoogid nii avaliku kui ka erasektoriga mõjusate poliitiliste reformide teemal.
Egiptus – ELi rahastamisvahend kaasavamaks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks
EL toetab mitmesuguseid meetmeid, et parandada ettevõtlust - ja majanduse arengut, hõlbustada mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ning arendada nende rolli olulistes väärtusahelates, et stimuleerida majandust ja luua töökohti, eriti noorte jaoks. See 75 miljoni euro suurune sekkumine peaks suutma kaasata 400 miljonit eurot. Selle eesmärk on i) vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust ning tugevdada intellektuaalomandi õiguste kaitset; ii) hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu pikaajalisele rahastamisele ja oskusteabele; toetada ettevõtete kasvu ja konkurentsivõimet; lihtsustada ärisidemeid, et edendada väärtusahela arengut; soodustada innovatsiooni mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas noorte ettevõtjate seas.
Etioopia – toetus ettevõtluskeskkonda käsitleva dialoogi jaoks
EL on Etioopias eraldanud starditoetust ELi ettevõtlusfoorumile, mis toetab eri valitsusasutuste ja ELi investorite vahel ettevõtluskliima üle peetavat dialoogi. Samuti on EL pidanud korrapäraseid arutelusid Etioopia investeerimiskomisjoniga alates 2015. aastast. Tõstatatud küsimused (2014. aastal korraldatud ja 2016. aastal ajakohastatud ettevõtlusuuringu põhjal) hõlmasid maksuhaldust ja halduskoormust, ettevõtete registreerimist/litsentsimist ja viisade väljastamist, logistikat ja valuutaturgude kättesaadavust. Mõnda nimetatud teemat on arutatud ka kõrgemal tasandil poliitilise dialoogi raames. See on aidanud kaasa edusammudele investeerimiskliima parandamisel ning valitsuse ja äriringkondade vahelise teabevahetuskanali loomisel. ELi ettevõtlusfoorum Etioopias on nüüd isemajandav.
4. Majandusliku integratsiooni ja kaubanduse kogu potentsiaali ärakasutamine
Lisaväärtust loovatesse ja töömahukatesse sektoritesse tehtavad investeeringud eeldavad ka turge toodete ja teenuste jaoks. Majandusliku integratsiooniprotsessi edendamine Aafrikas piirkondlikul ja kontinendi tasandil ning kaubandussuhete edendamine ELiga on seetõttu ühtse majandusstrateegia olulised komponendid.
Ülevaade olukorrast
Aafrika-sisene kaubandus on hoolimata märkimisväärsest kasvupotentsiaalist väga loid; ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) andmete 24 kohaselt oli see 2000. aastal 10 %, 2014. aastal 16 %, kaubandus ELiga on aga märkimisväärne: EL on Aafrika suurim kaubanduspartner (2017. aastal oli Aafrika eksport 110 miljardit eurot (37%) ja import 133 miljardit eurot (35%)). EL peaks ka tulevikus jääma Aafrika tööstustoodetele kõige avatumaks turuks maailmas. Aafrika on ka maailma suurim ELi kaubandusabi saaja, 2015. aastal ulatusid kulukohustused 4,8 miljardi euroni. ELi üldised kaubandusnäitajad seoses Aafrikaga on aga võrreldavad ELi ja Šveitsi vaheliste kaubandussuhetega, sellest asjaolust ilmneb, et ELi ja Aafrika vahelisel kaubandusel 25 on märkimisväärne kasvupotentsiaal mõlemas suunas.
Kavandatavad meetmed
Meede #7. Aafrika mandri vabakaubandusala loomisega 2018. aasta märtsis, Aafrika õhutranspordi ühtse turu käivitamisega ja isikute vaba liikumist käsitleva protokolli allkirjastamisega on selgelt kindlaks määratud Aafrika püüdlused edasise majandusliku integratsiooni suunas. EL toetab täielikult Aafrika mandri vabakaubandusala. Aafrika mandri vabakaubandusala käsitlevate läbirääkimiste toetus peaks tõusma 7 miljonilt eurolt (2014–2017) 50 miljonile eurole (2018–2020) ning sellega rahastatakse nii institutsioonilist kui ka tehnilist abi läbirääkimiste eri etappidel (sellistes küsimustes nagu kaubanduse tehnilised tõkked, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, intellektuaalomandiõigused, sealhulgas geograafilised tähised, investeeringud, konkurents ja e-kaubandus), samuti andmete kogumist ja analüüsi.
Meede #8. ELi ja Aafrika vahel kaubanduse elavdamine. Tulevikuplaan sõlmida ELi ja Aafrika vahel laiaulatuslik mandritevaheline vabakaubandusleping tugineb Aafrika mandri vabakaubandusala loomisele. Selle ettevalmistamiseks tuleks võimalikult ulatuslikult kasutada majanduspartnerluslepinguid, vabakaubanduslepinguid, sealhulgas Põhja-Aafrika riikidele pakutud põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid ja muid ELiga kehtestatud kaubandusrežiime, mis moodustavad Aafrika mandri vabakaubandusala alustalad. Eesmärk on suurendada veelgi Aafrika eksporti ja meelitada ligi investeeringuid, sealhulgas tootmis- ja tööstussektoritesse, ning soodustada paindlike päritolureeglite kaudu piirkondlike väärtusahelate loomist. Selle toetuseks tugevdab ja suunab allianss paremini kaubandusmeetmetele antavat abi, et aidata kaubandust lihtsustada ning ühtlustada tehnilisi ja kvaliteetseid tootestandardeid ja muid regulatiivseid meetmeid.
Meede #9. Majandusintegratsioon ja selliste väärtusahelate arendamine, mis on seotud piirkondliku, kontinentaalse ja ülemaailmse süsteemiga, nõuavad ka nii Aafrika-siseste kui ka ELi ja Aafrika vaheliste strateegiliste sidemete puhul ühenduvust. Taristuinvesteeringud toetavad Aafrika riikide võimet täielikult ära kasutada töökohtade loomise ja majanduskasvu võimalusi 26 . Allianss uurib võimalusi, kuidas toetada poliitikaraamistikke ja taristu arendamise põhielemente, sealhulgas lairiba- ja e-taristuid. Erilist tähelepanu pööratakse säästvale energiale, transpordile, andmepõhisele majandusele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, ringmajandusele, loodusvarade säästvale kasutamisele, jäätme- ja veemajandusele ning meremajanduse kasvule; see võib hõlmata partnerluste sõlmimist ELi tööstusharuga, eelkõige seal, kus EL on maailmas juhtpositsioonil. See seotakse toetusega, mida antakse investeeringuteks segarahastamise ja tagatiste kaudu.
ELi kaubandusabi Aafrikale
EL koos liikmesriikidega on 13,2 miljardi euroga maailma juhtiv kaubandusabi osutaja (29 % maailma kaubandusabist). Sellest suurima osa, st 4,8 miljardit dollarit 2015. aastal (36 % kogu ELi kaubandusabist) saavad jätkuvalt Aafrika riigid. Võrreldes muude piirkondadega on Aafrika on suurim abi saaja, kelle abivood on mitmekesisemad (toetused, laenud ja omakapital). See hõlmab ELi kaubandusega seotud abi (sealhulgas kaubanduspoliitika ja reguleerimine, kaubanduse edendamine ja hõlbustamine ning muud kaubandusega seotud vajadused) ning samuti laiemaid kaubandusabi kategooriaid, nagu kaubandusega seotud taristu (füüsiline infrastruktuur, sealhulgas transport ja ladustamine, side, energia tootmine ja tarnimine), tootmisvõime arendamine (kaubanduse arendamise ja tootmisega seotud sektorid, nagu põllumajandus, kalandus, metsandus, tööstus, maavarad ja kaevandamine), kaubanduses toimunud muutused (toetus kaubanduspoliitilisi reforme rakendatavate riikide valitsemissektori eelarvesse).
Madagaskar – majanduspartnerluslepingu rakenduskava
Madagaskari riikliku majanduspartnerluslepingu rakenduskava alusel on Madagaskari tekstiilisektori ettevõtjad saanud kasu ELi sõlmitud majanduspartnerluslepingust ja sellega seotud toetusest (kuni 10 miljonit eurot). Näiteks on Madagaskari tekstiiliettevõtja EPSILON kasutanud võimalusi, mis tulenevad tolli- ja kvoodivabast juurdepääsust ELi turule koos soodsamate päritolutingimustega, mis võimaldavad lihtsat töötlemisprotsessi ja võimalust hankida toorainet kogu maailmast. Kava kogus kiiresti üleilmset tunnustust tänu sellele, et selle puhul järgitakse ELi ja rahvusvahelisi standardeid ja selle alusel tehakse koostööd juhtivate kaubamärkidega ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamiseks tööstusharus. EPSILON asutati 1999. aastal 100 töötajaga. Praegu on töötajaid 2000. 75 %-l töötajatest on pangakontod; 100 % töötajate lastest käivad koolis; 50 % töötajatest on koduomanikud; 98 % juhtidest on ametiredelil tõusnud ettevõttesisese edutamise tulemusena.
5. Viisid ja vahendid
Meede #10. Selleks et allianss oleks edukas, on Euroopa ja Aafrika partnerite vahel vaja pidevat dialoogi, erasektori suuremat kaasatust ning põhjalikke konsultatsioone kodanikuühiskonnaga. Lisaks sellele peab allianssi toetama oluline rahaliste vahendite pakett. EL ja selle liikmesriigid on juba Aafrika esimeseks partneriks, kelle arvele langes 2016. aastal 55 % kogu Aafrikale antavast ametlikust arenguabist, mis on 23 miljardit eurot.
Komisjoni ettepanekus ELi tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta nähakse ette ambitsioonikas naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, 27 mille väärtus on 2021.–2027. aastal 89,2 miljardit eurot, ning mille prioriteetideks on Aafrika ja naabruspoliitika. Vähemalt 32 miljardi euro väärtuses toetusele Sahara-taguse Aafrika jaoks ja eeldatavalt 7,7 miljardit euro suurusele toetusele Põhja-Aafrika jaoks lisandub täiendav rahastamine vahendi temaatilisest sambast, kiire abi ning paindlikkuse võimaldamine. Tuginedes välisinvesteeringute kavale ja selle Euroopa Kestliku Arengu Fondile, nähakse vahendiga samuti ette, et segarahastamise ja tagatiste kasutamine suureneb märkimisväärselt, et võimendada avaliku ja erasektori poolset rahastamist. Kavandatava uue välisinvesteeringute kava 28 raames on Aafrika prioriteetne piirkond, mille suurendatud välismeetmete tagatise ülemaailmne väärtus on kuni 60 miljardit eurot. Kõrge esindaja on komisjoni toetusel teinud ka ettepaneku luua ajavahemikuks 2021–2027 Euroopa rahutagamisrahastu, 29 mille väärtus on 10,5 miljardit eurot ja mis tugevdab veelgi meie tööd kogu Aafrikas rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel, mis on majandusarengu seisukohast üliolulise tähtsusega.
Meetmete kokkuvõte
|
#1 |
Strateegiliste investeeringute soodustamine segarahastamise ja tagatiste kaudu |
|
#2 |
Tänu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepetele tootmis- ja töötlemisvõimaluste loomise toetamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil |
|
#3 |
Euroopa komisjoni voliniku juhtimisel Aafrika ja Euroopa avaliku ja erasektori ning finantsettevõtjate ja teadusringkondade sektoripõhiste gruppide loomine, et jagada oskusteavet, pakkuda nõustamist ja anda soovitusi |
|
#4 |
Hariduse ja oskuste arendamise toetamine kontinendi tasandil |
|
#5 |
Riiklikul tasandil oskuste arendamise toetamine, et oskused vastaksid iga üksiku riigi strateegilistele arengueesmärkidele |
|
#6 |
Investeerimis- ja ettevõtluskliima küsimuses dialoogi, koostöö ja toetuse tugevdamine |
|
#7 |
Aafrika mandri vabakaubandusala toetamine |
|
#8 |
Aafrika-sisese ning ELi ja Aafrika vahelise kaubanduse tugevdamine mandritevaheline vabakaubanduslepingu pikas perspektiivis |
|
#9 |
Nii Aafrika-sisese kui ka ELi ja Aafrika vahelise ühendatuse toetamine |
|
#10 |
Olulise finantsvahendite paketi kaasamine |
Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tagamiseks: „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“, COM(2016) 581.
Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia , 2017.
Euroopa uus arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, ELT C 210, 30.6.2017.
Mesebergi deklaratsioon , 2018.
Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse sisenemiseks: tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa, COM(2018) 635.
Üheks näiteks on Etioopia, kes on nüüd suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute saaja Aafrikas. 2017. aastal sai Etioopia 3,6 miljardit USA dollarit, peamiselt sellistes sektorites nagu kerge-, tekstiili- ja autotööstus (UNCTAD, 2018).
EUROSTAT, 2018.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond.
Proparco on Agence Française de Développementi (AFD) tütarettevõtja, kes keskendub erasektori arendamisele.
Africa Pulse (2017), World Bank.
African Union Continental Education Strategy 2016–2025.
Africa Pulse (2017), World Bank.
27 miljonit eurot üleaafrikalise programmi raames, et toetada i) Aafrika oskuste arendamise algatuse rahastamisvahendit koostöös krediidiasutusega Kreditanstalt für Wiederaufbau (14 miljonit eurot), ii) Aafrika oskuste arendamise algatuse tehnilist koostööd koostöös äriühinguga Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH (8 miljonit eurot) ning iii) ELi ja Aafrika Liidu kutsehariduse ja -koolituse valdkonna liikuvusprojekti katseprojekti (5 miljonit eurot).
30 miljonit eurot aastatel 2018–2020 üleaafrikalisest programmist lisaks aastatel 2014–2017 eraldatud 20 miljonile eurole.
20 miljonit eurot aastatel 2018–2020 üleaafrikalisest programmist lisaks aastatel 2014–2017 eraldatud 20 miljonile eurole.
13 miljonit eurot aastatel 2018–2020 üleaafrikalisest programmist lisaks aastatel 2014–2017 eraldatud 5 miljonile eurole.
Aastateks 2018–2020 on ette nähtud 40 miljonit eurot Botswanale, Gabonile, Ghanale, Guinea-Bissaule ja Mauritiusele.
Programmis käsitletakse oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavust, edendades ettevõtlust, tegutsedes tööjõu pakkumise ja nõudluse vahendajana ning suurendades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mõjuvõimu ettevõtlusinkubaatorite ja juhendamisprogrammide edendamise kaudu.
Muu hulgas Maailmapanga 2017. aasta ettevõtlusraport „Doing Business“.
Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegiline märgukiri „The Makings of an African Century“ (2017).
Korruptsioonist, kuritegevusest, maksudest kõrvelehoidumisest ja rahapesuga seotud äritehingutest saadud registreerimata kapitalivood.
Report of the High Level Panel on Illicit Financial Flows from Africa , 2014.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, 2018.
UNCTAD, Africa Economic Outlook 2017.
ELi kogukaubavahetus Aafrikaga moodustab vaid 7,5 % ELi-välise kaubanduse kogumahust, mis on ligikaudu sama suur kui ELi kaubandusmaht Šveitsiga. Peaaegu kaks kolmandikku sellest moodustavad Lõuna-Aafrika ja Põhja-Aafrika riigid (Euroopa Komisjon, Eurostat, Comext, EL 28 kaubavahetuse kliendi- ja tarnijariigid (väärtus protsentides)), 2016, välja arvatud ELi-sisene kaubandus: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_122530.04.2018.pdf.
Africa Economic Outlook 2018, African Development Bank.
COM(2018) 460 final, 14. juuni 2018.
Komisjon võttis täna vastu teatise „Konkurentsivõimelisem ja tõhusam finantsstruktuur, et toetada investeeringuid väljaspool Euroopa Liitu“ (COM(2018) 644), et muuta kehtiv süsteem veelgi tõhusamaks.
Vt teabeleht Euroopa rahutagamisrahastu kohta.