EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.5.2018

COM(2018) 272 final

2018/0128(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

{SWD(2018) 174 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pärast Göteborgi õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel tippkohtumisel 2017. aasta novembris peetud arutelusid väljendasid riigi- või valitsusjuhid valmidust edendada senisest rohkem hariduse ja kultuuri valdkonda. Komisjon andis mõttevahetusse panuse oma teatisega „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, 1 milles esitatakse 2025. aastaks loodava Euroopa haridusruumi visioon. Selles kirjeldatakse Euroopat, kus kvaliteetset kaasavat haridust, koolitust ja teadustööd ei takista piirid, kus on õpingute või töö tõttu muus liikmesriigis viibimine on muutunud tavaliseks, kus veelgi enam inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ja kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust.

Soodustades Euroopa keelte õppimist suurendame vastastikust mõistmist ja liidusisest liikuvust ning aitame suurendada tootlikkust, konkurentsivõimet ja majanduse vastupanuvõimet. Keel on lapse kognitiivse ja sotsiaalse arengu alus; mitmekeelsuse eelised mõjutavad elu iga aspekti.

Keeltepädevusel on Euroopa haridusruumi loomisel keskne osa. Seetõttu kordasid riigi- või valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes 2 eesmärki „edendada keeleõpet, nii et rohkem noori räägiks lisaks oma emakeelele veel vähemalt kahte Euroopa keelt“.

Keeleoskuse puudumine takistab liikuvust ELis ja kogu maailmas nii seoses hariduse ja koolituse kui ka juurdepääsuga Euroopa tööturule. 2017. aasta aruandes ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta osutatakse sellele, et keeleoskusega seonduvad takistused võivad varjutada eri piiriäärsete alade tööturgude majanduslikke võimalusi 3 . Aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta 4 märgitakse õigesti, et „tihedamalt seotud maailm pakub suuremaid võimalusi. Tänapäeval on võimalik reisida, töötada, õppida ja elada eri riikides. Internet võimaldab omavahel suhelda, mõtteid vahetada, oma kultuuri tutvustada ja kogemusi jagada. Tudengid saavad veebiõppe kaudu osa maailma tippülikoolide kursustest.“ Keeltepädevus on põhiline tegur, mis tagab juurdepääsu nendele uutele võimalustele. Noorte keeltepädevuse parandamine kogu liidus eeldab arutelu selle üle, kuidas saaks parandada keele õpetamist ja -õpet kõikides kohustusliku hariduse valdkondades.

Käesolevas soovituses keskendutakse keele õpetamisele ja -õppele kohustusliku hariduse valdkonnas (hõlmab nii üldharidus- kui ka kutsekoole); edaspidi on mitmekeelsust võimalik arendada elukestva õppe raames.

Praegu ei ole liikmesriigid olnud kuigi edukad saavutamaks Barcelona Euroopa Ülemkogus 2002. aastal kokkulepitud eesmärki, millega kutsuti üles õpetama „vähemalt kahte võõrkeelt väga varasest east alates“ 5 . Kuigi enamik õpilasi liidus alustab esimese võõrkeele õppimist eelmistest kümnenditest varem, on teise võõrkeele osas püstitatud sihid siiski endiselt madalad. Nende õpilaste osakaal, kes alustavad esimese võõrkeele õppimist algkoolis, on praegu 83,8 %, mis on 2005. aastaga võrreldes 16,5 protsendipunkti suurem. Siiski on 11 riiki, kus teine võõrkeel ei ole üldkeskhariduses kohustuslik, ja 16 haridussüsteemis õpivad kutseõppeasutuste õpilased üldhariduskoolide õpilastest märkimisväärselt vähem võõrkeeli 6 .

Kui vaatenurk on suunatud õppes osalemiselt pädevuste tegelikule omandamisele, näitavad uuringud, 7 et kohustusliku haridustee lõpus on õppurite keeltepädevus üldjuhul madalal tasemel ning liikmesriikides on erinevused väga suured. 2012. aastal esitas komisjon analüüsi keeltepädevuste omandamise kohta Euroopas 8 . Euroopa esimesel keeltepädevuste uuringul 9 põhinev analüüs näitas, et vaatamata keeleõppesse ja -õpetamisse tehtud investeeringutele on haridussüsteemid endiselt hädas keeleoskuse parandamisega.

Kuigi on olemas üldine kokkulepe, et keeltepädevuste hindamine võiks aidata edendada mitmekeelsust ning toetada koolides tõhusamat keeleõpetust ja -õpet, pole liidus keeltepädevuste kohta võrreldavaid andmeid. Liikmesriikides läbi viidud uuring keeltepädevuste testimise võrdlusalustest näitas, et praegu keeleõppe parandamise hindamiseks ja järelevalveks kasutatavad meetodid ei anna täielikku ülevaadet inimeste keeleoskusest. Et saada täpsem ja võrreldavam ülevaade keeltepädevuste taseme kohta liidus, tuleks korrapäraselt lisaandmeid koguda 10 .

Ettepanekus käsitletakse a) vajadust investeerida keeleõppesse, keskendudes õpiväljunditele, ja b) võimalusi parandada keeleõpet kohustuslikus hariduses, suurendades koolihariduses keeleteadlikkust.

Keeleteadlikud koolid on sidunud keeleõppe, st nii võõrkeelte õppe kui ka koolis kasutatava õppekeele omandamise õppekavaülesesse lähenemisse, mis põhineb õppurite keeltepädevuste hindamisel ja mis aitab neil keeleoskust vastavalt vajadustele parandada 11 .

Suure keeleteadlikkusega koolid ja koolituskeskused võiksid olla Euroopa haridusruumi nn ehitusplokid; neil on võimalik tekitada huvi teiste riikide, kultuuride ja keelte vastu ning panna alus õpirändele. Käesolevas soovituse ettepanekus pakutakse konkreetseid tegevusi, et parandada keeleõpet ning anda rohkematele noortele võimalus rääkida kahte keelt vilunud keelekasutaja tasemel ja omandada teine võõrkeel iseseisva keelekasutaja tasemel 12 .

Lisaks tõstatab see küsimuse liidu keeleõppe võrdlusnäitaja kasutuselevõtu kohta, millega saab ergutada tõhusate ja tulemuslike keelestrateegiate arendamist ning keeltepädevuste üldist paranemist kogu liidus.

·Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

Keeleõpet käsitletakse mitmes hariduse ja koolituse poliitikavaldkonnas.

2006. aastal määratleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 13 kaks keeleõppega seotud pädevust: suhtlemine emakeeles (kusjuures emakeelt käsitletakse sageli samaväärsena koolis kasutatava keelega) ja suhtlemine võõrkeeles. Selle soovituse läbivaatamine tehti teatavaks Euroopa uute oskuste tegevuskavas 14 . Ettepanekus võtta vastu uus nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, mille komisjon võttis vastu 17. jaanuaril 2018, 15 tehakse ettepanek määratleda pädevused „kirjaoskus“ ja „keeltepädevus“, et pakkuda paindlikumat arusaamist emakeele ja koolis kasutatava keele suhtest. See uus lähenemisviis lahendab mõlemad probleemid, milleks on kirjaoskuse madal tase Euroopas 16 ja keeleoskuse puudumine

Tugev seos kirjaoskuse ja keelte vahel rõhutab arusaama, et neid pädevusi on vaja edasi arendada koolis kasutatavas keeles, sõltumata sellest, kas koolis kasutatav keel on õppuri ema- või võõrkeel.

Keeleõppe osakaalu suurendamine toetab ka mõtteid, mida on väljendatud komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist, 17 kuna see võimaldab õpirännet ja liikuvust, kultuuridevahelist suhtlust ja mõistmist ning toetab arusaama ühistest väärtustest.

Komisjoni teatises digiõppe tegevuskava kohta 18 käsitleti digitaaltehnoloogiate tõhusamat kasutamist õppes, sealhulgas keeleõppes. It

Teatises rõhutati digitehnoloogia rolli sidemete tugevdamisel selle kaudu, et töötatakse välja konkreetne õpisisu eri keeltes ning kasutatakse peamisi ELi platvorme, nagu School Education Gateway ja Teacher Academy 19 .

·Kooskõla muude liidu poliitikavaldkondadega

Kõnealuse soovituse põhieesmärk on täiendada komisjoni käimasolevat tööd Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel sel moel, et soovitusega toetatakse täiendavalt „õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad [igaühel] ühiskonnas täielikult osaleda ning aitavad edukalt tööturule suunduda“ 20 . Keeleoskust käsitletakse ühena põhioskustest, mida selles valdkonnas vajatakse.

Komisjoni teatises töökohtade ja ühtekuuluvuse edendamise kohta ELi piirialadel 21 pooldatakse mitmekeelsuse edendamist piirialadel. Selles kutsutakse liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles „kasutama elukestva õppe võimalusi, et veelgi edendada kakskeelsust piirialadel“.

Ka 2018. aasta tööhõivesuunistes 22 on tehtud ettepanek „edendada õppijate ja töötajate liikuvust, et parandada tööalase konkurentsivõimega seotud oskusi ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu võimalused. Tuleks kõrvaldada liikuvusega seotud takistused haridus- ja koolitusvaldkonnas, tööandja- ja personaalpensionide ülekandmisel ja kvalifikatsioonide tunnustamisel.“ Keeltepädevuste puudumist võib käsitleda liikuvuse põhitakistusena, millega on võimalik tegeleda hariduses ja koolituses, sealhulgas kohustuslikus hariduses.

Komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas 23 rõhutatakse, et haridus ja koolitus kuuluvad integratsiooni võimsaimate vahendite hulka. Sihtriigi keele õppimine on kolmandate riikide kodanike jaoks edukaks integreerumiseks hädavajalik. (…) Kõikidel lastel, olenemata nende perekondlikust või kultuurilisest taustast või soost, on õigus saada haridust, et end edasi arendada. Lapspagulaste haridusteel võib olla tekkinud paus või ei ole neil mõnel juhul olnud võimalik üldse koolis käia, mistõttu nad vajavad spetsiaalselt kohandatud tuge, sealhulgas järeleaitamistunde. Õpetajatel on tarvis nende aitamiseks vajalikke oskusi ning üha mitmekesisemaks muutuvates klassides töötamisel tuleb neid toetada, et hoida ära ka koolist väljalangemist ja hariduslikku eraldamist.“

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Soovitus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 165 ja 166. Artiklis 165 on sätestatud, et liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täielikult austades liikmesriikide vastutust õpisisu ja haridussüsteemide korralduse eest. Selles on ka sätestatud, et liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet hariduses, iseäranis liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu.

Artiklis 166 on sätestatud, et liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täielikult austades liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest. Selles on ka sätestatud, et liidu tegevusega püütakse „ergutada koolitajate ja koolitatavate ning eriti noorte liikuvust“. Keeleõppe ja -õpetuse toetamine aitab seda eesmärki saavutada.

Selle soovitusega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega panda liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriigid otsustavad riigi olude järgi, kuidas nad käesolevat nõukogu soovitust rakendavad.

·Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Komisjon võtab need meetmed, et julgustada, toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust keeleõppe valdkonnas, austades samas nende üldist vastutust oma haridussüsteemide eest.

Keeleõpe kohustuslikus hariduses ei ole edenenud kooskõlas eesmärkidega, mis on avaldatud 2002. aasta Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul esitatud eesistujariigi järeldustes. Keeleoskuse puudumist peetakse endiselt vaba liikumise ning piiriülese kaubanduse ja teenuste osutamise takistuseks 24 .

ELi tasandi meetme lisaväärtus seisneb selles, et ELil on võimalik

·soodustada heade tavade vahetamist ja jagamist eri riikide organisatsioonide vahel, et suurendada keeleteadlikkust ning keeleõpetust ja -õpet, ning

·töötada välja algatusi, mis toetavad edaspidi keeleõppe algatusi Euroopa haridusruumis, toetada õpetajaid ja koolijuhte nende ülesannete täitmisel ning arendada edasi keelestrateegiaid ja mitmekeelseid lähenemisviise, mis edendavad hariduse ja koolituse kvaliteeti ja kaasavust.

·Proportsionaalsus

Ettepanekus esitatakse hea tava näited ning pakutakse liikmesriikidele toetust heade tavade ja teabe vahetamiseks ning riigi ja ELi tasandi poliitikameetmete kujundamiseks. Arvestades, et liikmesriikide võetavad kohustused on vabatahtlikud ning iga liikmesriik otsustab ise, milline lähenemisviis keeleõpetuse ja -õppe parandamiseks valida, loetakse meede proportsionaalseks.

·Vahendi valik

Nõukogu soovitus on hariduse ja koolituse valdkonnas, kus ELi pädevuses on tegevust toetada, asjakohane vahend, mida on kõnealust valdkonda käsitlevate Euroopa meetmete puhul sageli kasutatud. Kuna tegemist on õigusaktiga, kajastab see liikmesriikide kindlat tahet tekstis esitatud meetmeid rakendada ja loob tugevama poliitilise aluse selles valdkonnas koostöö tegemiseks, arvestades samas täielikult liikmesriikide pädevust hariduse ja koolituse valdkonnas.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGUTE TULEMUSED

·Kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

·Konsulteerimine sidusrühmadega

See soovitus tugineb sidusrühmadega konsulteerimise asjaomastele osadele seoses võtmepädevusi käsitlevate soovituste keelega seotud aspektidega 25 . Keeltepädevustega seoses rõhutati veebipõhise konsulteerimise, kirjalike seisukohavõttude ning teemakohaste koosolekute ja konverentside käigus vajadust reageerida integreeritumalt kirjaoskuse, keeleoskuse ja suhtlemispädevuse alal esinevale nõudlusele tänapäeva mitmekeelsetes ning kultuuriliselt mitmekesistes ühiskondades.

Lisaks tuleks pöörata rohkem tähelepanu kirjaoskusele ja keeleoskuse arendamisele üldiselt. See võib sisaldada laiema vaatenurga valimist sellele, mida keeleoskus tänapäeval endast kujutab, võttes arvesse eriala- või akadeemilist keelt või digitaalkommunikatsiooni arengut.

Et koguda laialdaselt arvamusi ja arutada esialgseid mõtteid, mis seejärel arendati edasi käesolevaks ettepanekuks, korraldas komisjon 2018. aasta alguses sidusrühmade kohtumise, millest võtsid osa ligikaudu 60 kodanikuühiskonna ja akadeemilise organisatsiooni ja peamiste sidusrühmade esindajad ning ligikaudu 20 liikmesriikide haridusministeeriumide esindajat.

Konsultatsioonidel kinnitati kokkuvõttes seda, et komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus terviklikust lähenemisviisist keeleõppes liidu koolides, on asjakohane. Mitu kõnelejat viitas sellele, et 2002. aasta järel on saavutatud vähe ning soovituses tuleks teha ettepanek algatuste kohta, millel on potentsiaali keeleõppe reaalseks parandamiseks. Keelestrateegiaid peeti kooli tasandil kasulikuks, kuna koolid peavad tegelema eri probleemidega ja neil on keeltega tegelemisel erinevad vajadused (piirialad, sisserännanud või vähemuse hulka kuuluvate õpilaste arv).

Mitu osalejat väljendas muret nüüdisvõõrkeelte osakondade sulgemise üle ülikoolides, kuna see suurendab kvalifitseeritud keeleõpetajate nappust. Õpetajate puudumine võib ohustada nüüdisvõõrkeelte õpetamist üldhariduskooli tasandil.

Muud küsimused, mida tõstatati, hõlmasid järgmist:

–õpikeskkondade loomine, kus keeled arenevad ning kus toetatakse nõudlust keeleõppe järele ja motivatsiooni keeli õppida, tagades pedagoogika õppijakesksuse ning õppija iseseisvuse soodustamise;

–õpetajad ja koolijuhid vajavad toetust ning vahendeid; õpetajate väljaõpet ja haridust nähti peamiste teguritena arusaamade muutmisel ning keeleõppe parandamisel Euroopas;

–tähelepanu pööramine sisserännanud või vähemusse kuuluvate laste konkreetsele olukorrale, millega seoses tuleks kaaluda keelepädevuste hindamise uut läbivaatamist, kuna see võib aidata õppimist parandada, eriti võttes arvesse laste mitmekeelsust;

–toetada tuleks varasemate õpingute tunnustamist ja nende keelte oskust, mida õppekavas ei ole; inglise keelele lisaks ka muude keelte õpivõimaluste loomise toetamine koolides.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Soovitus tugineb tööle, mida on teinud varasem töörühm, kes tegeles hariduses ja koolituses esile kerkinud keelteküsimustega hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku raames (ET2020) 26 .

2016. ja 2017. aastal korraldas komisjon mitu temaatilist eksperdirühma kohtumist ja kaks vastastikuse õppimise töötuba, millel oli kaks omavahel seotud eesmärki: saada arvamusi kirjaoskuse ja keelepädevuste kohta võtmepädevuste raamistiku läbivaatamiseks ning uurida, kuidas aitavad liikmeriigid sisserändajate lastel kiiresti omandada koolis kasutatava keele oskuse (ET2020 praegune prioriteet) 27 .

Viimane aruanne „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopas“ on samuti andnud väärtuslikke teadmisi keeleõppe suundumuste kohta Euroopas, sealhulgas (esimest korda) andmeid sisserändajate laste struktureeritud keelealase toetamise kohta 28 .

·Mõjuhinnang

Arvestades tegevuse eesmärki toetada liikmesriikide algatusi, kavandatud meetmete vabatahtlikkust ning eeldatava mõju ulatust, ei hinnatud ettepaneku mõju. Ettepaneku koostamisel kasutati varasematest uuringutest, liikmesriikide konsultatsioonidest ja avalikest konsultatsioonidest pärit teavet.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

·Põhiõigused

Selles soovituses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust haridusele ning kultuurilise, usulise ja keelelise mitmekesisuse ja mittediskrimineerimise austamist. Soovitusega edendatakse eelkõige artiklis 24 sätestatud lapse õigusi ja võetakse arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eelkõige artikli 29 lõike 1 punkti c, milles sätestatakse, et lapse haridus on suunatud austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema enda kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu 29 . Seda soovitust peab rakendama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

4.MÕJU EELARVELE

Selles soovituses esitatud eelarvemõjuga meetmeid toetatakse programmi Erasmus+ praegustest vahenditest, samuti võimaluse korral programmist „Horisont 2020“ või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, tingimusel et asjaomastes põhiõigusaktides on selline toetus ette nähtud. See algatus ei mõjuta läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja tulevaste programmide üle. ELi eelarvest ei ole vaja kasutada lisavahendeid.

5.    MUU TEAVE

·Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon teeb rakendamise toetamiseks ettepaneku töötada koostöös liikmesriikidega välja toetavad juhendmaterjalid, mille abil kõrvaldatakse tuvastatud puudused seoses pädevuspõhise õpetamise ja õppimise rakendamisega.

Komisjonil on kavas koostada aruanne soovituse kasutamise kohta seoses Euroopa koostööga hariduse, koolituse ja õppimise valdkonnas.

·Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Liikmesriigi sätted

Selleks et aidata kõikidel lastel ja noortel omandada vilunud kasutaja tase (lisaks emakeelele) vähemalt ühes Euroopa keeles ning soodustada lisaks ka kolmanda keele omandamist iseseisva keelekasutaja tasemel, esitatakse ettepanekus soovitus, et liikmesriigid

·kohaldavad terviklikke lähenemisviise keeleõpetuse ja -õppe parandamiseks kõikidel tasanditel ning kõikides haridus- ja koolitussektorites;

·arendavad keeleteadlikke koole kooskõlas soovituse lisas kirjeldatuga, toetades sellega õpetajaharidust ja pakkudes vajalikku tuge;

·edendavad õpirännet kõikide keeleõpetajate haridustees ja toetavad õppeperioode välisriikides;

·selgitavad välja ja edendavad uuenduslikku, kaasavat ja mitmekeelset pedagoogikat, kasutades vajaduse korral Euroopa vahendeid ja platvorme;

·seavad eesmärgiks töötada välja meetodid keelepädevusalaste edusammude jälgimiseks hariduse ja koolituse eri etappidel.

Komisjonile ette nähtud sätted

Soovituses tehakse ettepanek kiita heaks komisjoni kavatsus

·toetada soovituse ja selle lisa rakendamist, soodustades liikmesriikide vahelist vastastikust õppimist ning töötades välja asjakohase võrdlusmaterjali ja vahendid;

·teha Euroopa Liidu rahastus keeleõpetuse ja -õppe toetamiseks kättesaadavaks ning eelkõige tugevdada õpirände aspekti programmis „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm;

·tugevdada koostööd Euroopa Nõukogu ja selle Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega nende eksperditeadmiste valdkonnas

2018/0128 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjoni teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ 30 esitas Euroopa Komisjon visiooni Euroopa haridusruumist, kus riigipiirid ei ole takistuseks kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja teadusuuringutele, kus õpingute või töö tõttu muus liikmesriigis viibimine on muutunud tavaliseks, kus üha rohkem inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ja kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust.

(2)Õiglase töö ja majanduskasvu teemalise Göteborgi tippkohtumise mitteametlikul töökohtumisel rääkisid riigi- või valitsusjuhid hariduse ja kultuuri rollist tuleviku Euroopas. Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes 31 kutsuti liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles jätkama selles valdkonnas tehtavat tööd vastavalt oma pädevustele.

(3)Euroopa haridusruumi visiooni keskmes on keeleoskus. Kuna liidusisene õpiränne, koolitus- ja tööalane liikuvus ning ränne kolmandatest riikidest liitu järjest kasvab ja lisaks suureneb üleilmne koostöö, siis peavad haridus- ja koolitussüsteemid keeleõpetuses ja -õppes ette tulevad probleemid üle vaatama ning Euroopa keelelisest mitmekesisusest tulenevad võimalused läbi arutama.

(4)Keeleõppe ulatuslikumaks muutmise ja parandamisega saaks tugevdada õpetamise Euroopa mõõdet 32 . Nii saaks soodustada Euroopa identiteedi arengut kogu selle mitmekesisuses, täiendades kohalikku, piirkondlikku ja riigi tasandi identiteete ja traditsioone ning muutes arusaamise liidust ja selle liikmesriikidest paremaks.

(5)Peaaegu pooled eurooplased märgivad, et nad ei ole võimelised arendama vestlust üheski teises keeles peale oma emakeele 33 . Keeleoskuse puudumine põhjustab probleeme ning takistab liidus haldusasutuste ja inimeste vahelist sisukat piiriülest teabevahetust 34 .

(6)Keskkoolis saavutab kümnest õpilasest vaid neli esimese võõrkeele omandamisel iseseisva keelekasutaja taseme, mis tähendab võimet lihtsal tasemel vestelda. Vaid neljandik õpilastest omandab selle taseme teise võõrkeele puhul 35 . Võrdlev analüüs, mis tehti haridus- ja koolitussüsteemi keeleõppe valdkonnas, 36 näitas, et enamikul liikmesriikidel on raskusi keeleoskuse alaste nõuetekohaste õpiväljundite tagamisel. Ehkki probleeme on kõigis haridussektorites, on need eriti teravad kutsehariduses- ja õppes, kus keeleõppele pannakse vähem rõhku.

(7)Piiratud keeleoskus on endiselt üks peamisi takistusi Euroopa haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides osalemise võimaluste kasutamisel 37 . Parem keeleoskus omakorda võimaldab inimestel siseturu võimalustest, näiteks töötajate vabast liikumisest rohkem kasu saada, samuti aitab see teha teadlikumaid ja õiglasemaid otsuseid teistes ELi riikides pakutavate võimaluste kohta.

(8)Võõrkeeleoskus, kui see on osa laiemast kasulike oskuste kogumist, pakub konkurentsieelist nii ettevõtjatele kui ka tööotsijatele 38 . Võõrkeeleoskuse ja töö leidmise tõenäolisuse vahel on positiivne seos 39 . Samas näitavad viimase kutsealase jätkukoolituse alase uuringu (CVTS 2016) tulemused, et vaid 7,9% ettevõtjatest (kes koolitavad oma töötajaid) saadavad oma töötajaid keelekursustele (Slovakkias on see näitaja 22,1%, samas Iirimaal 0,5%).

(9)Kui tuleviku ühiskonda ja tööalast keskkonda silmas pidades soovitakse säilitada sama elatustaset ja saavutada kõrgeid tööhõivemäärasid ning suuremat sotsiaalset sidusust, on inimestel vaja õigeid oskusi ja pädevusi 40 . See on esmatähtis ka rändetaustaga laste, üliõpilaste ja täiskasvanute täieliku integreerimise tagamisel 41 . Tuleb uurida uusi õppevõimalusi, mis sobiksid ühiskonnale, kus inimesed on muutumas üha liikuvamaks ja mis on järjest suuremal määral digitaliseerunud 42 . Parema keeleoskuse omandamine võib toetada liidusisese liikuvuse suurenemist ja paremat koostööd liidus. Digitaalne areng võimaldab üha rohkem keeli õppida ja praktiseerida neid väljaspool klassiruumi ja õppekava. Paraku ei kajasta keeleoskuse praegused hindamismenetlused neid arenguid täielikult.

(10)Euroopa sotsiaalõiguste samba 43 esimese põhimõttena on märgitud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, mille vahendusel omandada oskused ja hoida neid tasemel, mis võimaldab ühiskonnaelus täiel määral osaleda ja tööturul edukalt hakkama saada. Keeleoskus on üks võtmepädevusi, mis võib aidata kiiremini tööd leida, end igakülgselt täiendada, väljendada kodanikuaktiivsust ja tunda sotsiaalset kaasatust. Seda pädevust nimetatakse ka suutlikkuseks kasutada suhtlemisel eri keeli nõuetekohaselt ja tõhusalt 44 .

(11)Rohkem kui pooled liikmesriikidest on oma territooriumil ametlikult tunnustanud piirkondlikke ja vähemuskeeli (sealhulgas riikides kasutatavaid viipekeeli) õiguslikel või halduseesmärkidel. Mitut sellist keelt kasutatakse riigipiiriüleselt. Euroopa keelemaastikku täiendavad ka sisserändajate poolt kaasa toodud keeled 45 .

(12)Koolides saadakse järjest enam teadlikumaks vajadusest tagada, et kõik lapsed olenemata taustast ja esimesest keelest, omandavad väga heal tasemel koolis kasutatava keele ja et vajaduse korral tuleb selleks luua spetsiaalsed tugimeetmed. Nii toetatakse võrdsust ja võrdseid võimalusi ning vähendatakse varase koolist väljalangemise riski 46 .

(13)Keeleteadlikkus koolides võiks hõlmata teadlikkust ja arusaamist kõigi õpilaste keeleoskusest, sh selliste keelte oskustest, mida koolis ei õpetata. Koolid võiksid teha vahet vajaliku keeleoskuse eri tasemetel sõltuvalt kontekstist ja eesmärgist ning vastavalt iga õpilase oludele, vajadustele, võimetele ja huvidele.

(14)Mõne aine, sh nüüdisvõõrkeelte, õpetajate vähesust on peetud probleemseks rohkem kui pooltes Euroopa Liidu haridussüsteemides 47 ja mitu liikmesriiki on teinud reforme või loonud soodustusi, mis aitavad toime tulla keeleõpetajate vähesusega. Need reformid ja soodustused võiksid hõlmata stipendiume, millega soodustada kõrgkoolis keeli õppinud, kuid muu erialase kogemusega inimeste õpetajaks hakkamist, või õpetajahariduse programmide reforme 48 .

(15)Haridussüsteemi võtmepädevuste parandamiseks loodud algatused, 49 sh need, millega tegelikus elus omandatud kogemusi saaks paremini seostada akadeemilise õppega, kasutades digitehnoloogiat ja toetades innovatsiooni koolides, on õpiväljunditele suunatust veelgi tugevdanud 50 . Nende algatustega on toetatud ka keeleoskuse omandamist.

(16)Lõimitud aine- ja keeleõpe, st aine õpetamine võõrkeeles ning keelõppes kasutavad digi- ja veebivahendid on osutunud tõhusaks õppijate eri kategooriate jaoks 51 . Keeleõpetajad kõikjal Euroopas võiksid kasu saada enda pidevast erialasest täiendamisest, seda nii oma digipädevuste ajakohastamise kaudu kui ka õppides, kuidas erinevaid meetodeid ja uusi tehnoloogiaid kasutades kõige paremini õpetamist täiendada. Põhjalik avatud õppematerjalidega 52 tutvumine võiks õpetajaid selles aidata.

(17)Mitu Euroopas tehtud algatust on toetanud keeleoskust väljendavate pädevuste kindlaksmääramist ja arendamist. Euroopa keeleõppe võrdlusaluseid käsitlev raamdokument on läbipaistev, ühtne ja ulatuslik viitedokument pädevustasemete hindamiseks ja võrdlemiseks 53 . Seal eristatakse järgmiseid keeleoskuse tasemeid: algtasemel keelkasutaja, iseseisev keelekasutaja ja vilunud keelekasutaja (viimasel juhul on keelekasutaja suuteline vastavas keeles õppima või töötama). 2018. aastal täiendati seda raamdokumenti teksti mõtte edasiandmise ning noorte õppurite ja viipekeelte jaoks mõeldud uute kirjeldustega, et rohkematel inimestel oleks võimalik seda raamdokumenti kasutada 54 .

(18)Euroopa keeleõppe tunnuskirjaga 55 tunnustatakse kõigis osalevates riikides keelte õpetamisel saavutatud kvaliteeti ja innovatsiooni. See innustab koole kasutama uusi meetodeid ja strateegiaid kohalike, piirkondlike, riigi või Euroopa tasandi prioriteetide edendamiseks. Tunnuskiri on aidanud tutvustada keelte õpetamise ja õppimise valdkonnas tehtavat Euroopa koostööd ning tugevdanud haridussektorite vahelist mitmekeelset dünaamikat 56 .

(19)Kõik liikmesriigid on mõistnud mitmekeelsuse tõhustamise ja keeloskuse arendamise vajadust liidus 57 . Et anda parem ülevaade keeleoskusest liidus, koostab Euroopa Komisjon ettepaneku keeleoskuse uute Euroopa sihttasemete kohta ning käsitleb selles ka andmekogumise võimalusi.

(20)Olles veendunud, et keeleoskust saab omandada kogu elu ja selleks tuleb luua võimalusi elu erinevates etappides, keskendutakse käesolevas soovituses eelkõige kohustuslikule haridus- ja koolitussüsteemile ning austatakse täielikult selles valdkonnas kehtivaid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

kooskõlas riiklike ja Euroopa õigusaktide, olemasolevate vahendite ja riiklike oludega ning tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega:

(1)uurida võimalusi, kuidas aidata enne teise taseme ülemise astme haridus- ja koolitustee lõppu kõikidel noortel omandada koolis kasutatavale õppekeelele lisaks vilunud keelekasutaja tase vähemalt ühes Euroopa keeles ning soodustada veel ka kolmanda keele omandamist iseseisva keelekasutaja tasemel;

(2)kohaldada terviklikku lähenemisviisi keelte õpetamise ja õppe parandamisel riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja kooli tasandil vastavalt vajadusele, kasutades selleks lisas esitatud näited;

(3)tagada, et keeleõppega tegeletaks kõigis kohustusliku hariduse ja koolituse sektorites, et keelte õpetamist alustataks nii vara kui võimalik ja et see kuuluks ka esmasesse kutseharidusse ja -õppesse;

(4)toetada tervikliku strateegia osana keeleteadlikkuse arendamist koolides ja koolituskeskustes:

(a)selleks tuleb aktiivselt toetada õpirännet, sh kasutades asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega pakutavaid võimalusi;

(b)võimaldada õpetajatel oma aine õpetamise käigus pöörata tähelepanu mõne konkreetse keele kasutamisele;

(c)parandada koolides kasutatava õppekeele (kui edasiste õppe- ja haridustulemuste alustala) oskust kõigi õpilaste, kuid eelkõige rändaja või ebasoodsate olude taustaga õpilaste puhul;

(d)väärtustada õpilaste keelelist mitmekesisust ning kasutada seda kui õppetöö ressurssi, sh kaasates keeleõppesse lapsevanemaid ja laiemat kohalikku kogukonda;

(e)pakkuda võimalusi selliste keeltepädevuste hindamiseks ja valideerimiseks, mis ei ole õppekava osa, kuid mille õpilane on omandanud mujal, sh laiendades keelte valikut, mida lisada õpilase koolilõputunnistusele;

(5)toetada õpetajaid, koolitajaid ja koolijuhte keeleteadlikkuse arendamisel:

(a)selleks tuleb investeerida keeleõpetajate esma- ja jätkukoolitusse, et säiliks laias valikus keeleõppe pakkumine kohustusliku hariduse ja koolituse raames;

(b)kaasata õpetajate ja koolijuhtide esmaharidusse ning erialasesse täiendkoolitusse ettevalmistus klaasiruumis esinevaks keeleliseks mitmekesisuseks;

(c)soodustada kõigi õpetajakutset omandavate üliõpilaste välismaal veedetud õppeperioode ning kõigi õpetajate ja koolitajate liikuvust;

(d)integreerida õpiränne kõigi keeleõpetajate haridusse, nii et vastsed keeleõpetajahariduse omandanud oleksid läbinud vähemalt kuuekuuse õppe- või õpetamisperioodi välismaal;

(e)kasutada eTwinningu 58 vahendeid, et rikastada koolides õpikogemusi ning õpetajate ja õpilaste keeltepädevuste arendamist;

(6)soodustada innovaatilise, kaasava ja mitmekeelse pedagoogika vallas tehtavaid teadusuuringuid ning vastavate pedagoogikameetmete, sh digivahendite ning lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamist;

(7)töötada välja meetodid, millega eri haridus-ja koolitusetappides omandatud keeltepädevust kontrollida ning mis annaksid täiendavat teavet keeleõppe kohta juba olemasolevale teabele;

(8)anda keeleõppe edendamisel saadud kogemuste ja saavutatud edu kohta aru olemasolevate raamistike ja vahendite kaudu,

KIIDAB HEAKS KOMISJONI KAVATSUSED:

1.toetada käesoleva soovituse rakendamise jälgimist, hõlbustades liikmesriikidevahelist vastastikust õpet ja töötades koostöös liikmesriikidega välja:

(a)suunised selle kohta, kuidas siduda keelte õpetamine ja hindamine Euroopa keeleõppe raamdokumendis esitatud võrdlusraamistikuga 59 ;

(b)tõenditel põhinevad juhendmaterjalid uute õppevormide ja toetavate õppesuundade kohta;

(c)digivahendid keeleõppe ja haridustöötajate kutsealase arengu jaoks, eelkõige keeleõppes kasutatavad digivahendid nagu näiteks kõigile avatud e-õppe kursused, vahendid, kuidas ise oma keeleoskust hinnata, 60 võrgustikud, sh eTwinning ja portaali School Education Gateway juurde kuuluv Teacher Academy.

(d)meetodid ja vahendid, millega toetada keeltepädevuste kontrollimist Euroopa Liidus;

2.toetada Erasmus+ programmi vahenditest veelgi enam kooliõpilaste ning kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirännet, samuti Euroopa Liidu vahendite (nt Erasmus+, Horisont 2020, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) laiapõhjalist kasutamist vajadusel käesoleva soovituse ja selle lisa rakendamisel, ilma et see piiraks mingil viisil järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi;

3.tugevdada keeleõppe valdkonnas tehtavat koostööd Euroopa Nõukogu ja Nüüdiskeelte Euroopa Keskusega, eesmärgiga soodustada keele õpetamisel ja õppimisel kasutatavate innovaatiliste meetodite levikut ning tõsta teadlikkust keeleõppe otsustavast rollist tänapäeva ühiskonnas;

4.anda käesoleva soovituse rakendamise jälgimisest aru, kasutades selleks eelkõige olemasolevaid raamistikke ja vahendeid.

Brüssel,

(1)    Komisjoni teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, COM(2017) 673 final

(2)    Euroopa Ülemkogu järeldused, 14. detsember 2017: http://www.consilium.europa.eu/media/32204/14-final-conclusions-rev1-en.pdf

(3)    Euroopa Komisjon (2017). 2017. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8066&furtherPubs=yes

(4)    Euroopa Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta (2017): https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-globalisation_et.pdf

(5)    Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumise eesistuja järeldused, märts 2002, http://ec.europa.eu/invest-in-research/pdf/download_en/barcelona_european_council.pdf

(6)    Euroopa Komisjoni / EACEA / Eurydice 2017. aasta aruanne „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopas“, 2017 https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/images/0/06/KDL_2017_internet.pdf

(7)    Näiteks: Keelepädevus tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja majanduskasvu jaoks, SWD(2012)372: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012SC0372&from=EN ; Euroopa keeleoskuse uuring tehti 2011. aastal. Selle järeldused avaldati 2012. aasta juunis. http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/executive-summary-eslc_en.pdf

(8)    Keelepädevus tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja majanduskasvu jaoks, SWD(2012)372: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012SC0372&from=EN

(9)    Euroopa keeleoskuse uuring tehti 2011. aastal. Selle järeldused avaldati 2012. aasta juunis. http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/executive-summary-eslc_en.pdf

(10)    Euroopa Komisjoni 2015. aasta uuring keeleeksamite võrreldavuse kohta Euroopas, http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/library/reports/language-test-summary_en.pdf . Komisjon esitas 2014. aastal ettepaneku Euroopa keeltepädevuste sihttasemete kohta, mille nõukogu seejärel tagasi lükkas.

(11)    Vt näiteks Carl James ja Peter Garrett: Language awareness in the classroom

(12)    Vilunud ja iseseisva kasutaja tasemete määratluste kohta vt Euroopa raamdokument – üldskaala tabel: https://www.coe.int/en/web/common-european-framework-reference-languages/table-1-cefr-3.3-common-reference-levels-global-scale

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ)

(14)    Euroopa uute oskuste tegevuskava käsitlevas teatises COM(2016)0381 viidatakse mitmel korral keeleoskuse omandamise tähtsusele osana Euroopa üldisest oskuste poliitikast.

(15)    Ettepanek: nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, COM(2018)24 Komisjoni talituste töödokument võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, SWD (2018)14

(16)    OECD (2016) PISA 2015. aasta tulemused, https://www.oecd.org/pisa/pisa-2015-results-in-focus.pdf

(17)    Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist, COM(2018)23 final

(18)    Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta, COM(2018)22

(19)    Teacher Academy: https://www.schooleducationgateway.eu/en/pub/teacher_academy.htm

(20)    Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet: https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en

(21)    Komisjoni teatis „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017)534

(22)    Lisa järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, COM(2017)677 final

(23)    Komisjoni teatis „Kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava“, COM(2016)377

(24)    Komisjoni teatis „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017)534

(25)    Euroopa Komisjoni aruanne sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemuste kohta (2017) https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/96e12ad1-8b9b-11e7-b5c6-01aa75ed71a1/language-en

(26)    Kõik aruanded on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/education/library_en?field_eac_eat_event_categories_value=language_teaching_learning&field_eac_eat_type_of_documentr_value=All&field_eac_eat_year_value=2014&=Apply

(27)    Kõik aruanded on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/education/policy/multilingualism/multilingual-classrooms_et

(28)    Euroopa Komisjoni / EACEA / Eurydice 2017. aasta aruanne „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopas“ https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/images/0/06/KDL_2017_internet.pdf

(29)    ÜRO lapse õiguste konventsioon (1989), vastu võetud 20.11.1989: http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/CRC.aspx

(30)    Komisjoni teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, COM(2017) 673 final.  

(31)    Euroopa Ülemkogu järeldused, 14. detsember 2017: http://www.consilium.europa.eu/media/32204/14-final-conclusions-rev1-en.pdf

(32)    Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist, COM(2018)23 final

(33)    Eurooplased ja nende keeled – Eurobaromeetri eriaruande kokkuvõte 2012 http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_386_sum_en.pdf

(34)    Komisjoni teatis „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ COM(2017)534

(35)    Euroopa Komisjon (2012) – Esimene Euroopa keeleoskuse uuring, kokkuvõte : http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/executive-summary-eslc_en.pdf

(36)    Euroopa Komisjon (2014) – Haridus- ja koolitussüsteemi keeleõppe valdkonna võrdlev analüüs: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/lang-eat_en.pdf

(37)    Erasmus+ programmis pakutakse selle kompenseerimiseks veebipõhist keeletuge. https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/online-linguistic-support_en

(38)    Euroopa Komisjon (2015) Võõrkeeleoskuse ja tööhõive uuring .

(39)    Euroopa Komisjon (2015) Keeled ja tööhõive .

(40)    Vt Euroopa Komisjoni aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (2017), https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-social-dimension-europe_et.pdf

(41)    Komisjoni teatis „Kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava“, COM(2016) 377 .

(42)    Vt Euroopa Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta (2017), https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et

(43)    Komisjoni teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“, COM (2017)250

(44)    Ettepanek: nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, COM(2018)24

(45)    Euroopa Komisjoni / EACEA / Eurydice 2017. aasta aruanne „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides“, https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/images/0/06/KDL_2017_internet.pdf

(46)    Euroopa Komisjon (2017). Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade: http://ec.europa.eu/education/policy/strategic-framework/et-monitor_et

(47)    Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice (2018), Teaching careers in Europe: Access, progression and support: https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/images/b/b9/220EN_teaching_careers_N_cert.pdf

(48)    Euroopa Komisjon (2014) – Haridus- ja koolitussüsteemi keeleõppe valdkonna võrdlev analüüs, vt joonealune märkus 36.

(49)    Komisjoni talituste töödokument võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, SWD (2018)14

(50)    Komisjoni teatis koolide arendamise ja õpetamise täiustamise kohta , COM(2017)248

(51)    Euroopa Komisjon (2014) Aruanne keeleõppe tulemuslikkuse parandamise kohta: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/clil-call_en.pdf.  

(52)    Euroopa Nüüdiskeelte Keskus: ICT-Rev https://ict-rev.ecml.at/

(53)    Euroopa Nõukogu (2001): Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR) : https://www.google.com/search?hl=en&q=Global+levels+https%3A%2F%2Fwww.coe.int%2Fen%2Fweb%2Fcommon-european-framework-reference-languages%2Ftable-1-cefr-3.3-common-reference-levels-global-scale&gws_rd=ssl

(54)    Euroopa Nõukogu (2018) – Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR): uusi kirjeldusi sisaldav kaasväljaanne: https://rm.coe.int/cefr-companion-volume-with-new-descriptors-2018/1680787989

(55)    Euroopa keeleõppe tunnuskirja antakse välja Euroopa Komisjoni Erasmus + programmi raames.

(56)    Euroopa keeleõppe tunnuskiri: http://ec.europa.eu/education/initiatives/language-label_et

(57)    Nõukogu 2014. aasta maikuu järeldused mitmekeelsuse ja keeleoskuse arendamise kohta: http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/educ/142692.pdf

(58)    eTwinning on kogukond, mis ühendab õpetajaid eelkooliastmest kuni keskharidustaseme koolideni ja mida haldab turvaline veebiplatvorm: https://www.etwinning.net

(59)    Võttes aluseks kogemused ja teadmised, mida Euroopa Nõukogu raamdokumenti luues ja ajakohastades kogus ja välja töötas ning mida Nüüdiskeelte Euroopa Keskus ja Euroopa Komisjon selle töö tulemusi kasutusele võttes omandas ning ühisrahastatavate projektide kaudu õpetajahariduses kohaldas. https://relang.ecml.at/Home/tabid/4079/language/en-GB/Default.aspx

(60)    Praegu võimaldab Europass keeltepädevuse enesehindamise vahendit, selle funktsioonid ja tõhusus vaadatakse läbi, kui hakatakse rakendama Europassi käsitlevat uut otsust. https://europass.cedefop.europa.eu/documents/european-skills-passport/language-passport

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.5.2018

COM(2018) 272 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu soovitus

tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

{SWD(2018) 174 final}

LISA
Keeleteadlikkus koolides –
keeleõppe tervikliku lähenemisviisi leidmine

Keeleõppe terviklikud lähenemisviisid võiksid kaasa aidata keeleõpet käsitleva soovituse rakendamisele. Käesolevas lisas kirjeldatakse pedagoogilisi põhimõtteid ja häid tavu, mis kõik on suunatud koolide üldise keeleteadlikkuse suurendamisele, eesmärgiga parandada keeleõppe väljundeid.

Keelte õpetamine on oluline tegur kõigi õppeainete lõikes, selle vahendusel pööratakse klassiruumis tähelepanu keelte eri kasutusvõimalustele ning aidatakse mõista seda tähtsat rolli, mida keeled õppeprotsessis ja õppeaine sisu mõistmisel omavad. Akadeemilise keele hea valdamine on tihedalt seotud ainesisu teadmise ja mõistmise arendamisega.

Koolides ja koolituskeskustes valitsev keeleteadlikkus võiks toetada arusaama sellest, et keeleõpe on dünaamiline ja pidev protsess; siia alla kuulub ka emakeele, selle eri registrite ja stiilide järjepidev omandamine, mis oleks tihedalt seotud teiste keelte õppimisega nii algaja kui ka edasijõudnu tasemel ning peaks vastama iga õppija oludele, vajadustele ja huvidele.

Koolide ja koolituskeskuste keeleteadlikkus aitab toetada arusaamist keele mõõtmest koolikorralduse, keele õpetamise ja keele kasutamise kõigil tasanditel, näiteks kirjaoskuse arendamisel, võõrkeeleõppes, aine õpetamisel, kaasõpilaste räägitavate keelte teadvustamisel, suhtlusel lapsevanematega, kooli arengus laiemalt jne.

Sellisele keeleteadlikkuse käsitlusele võib kasuks tulla koolikogukonna eri liikmete vaheline tihe koostöö, ideaaljuhul kooli kui õpiorganisatsiooni kontekstis või siis lähenedes koolisüsteemile üldisemalt.

Et koolide ja koolituskeskuste keeleteadlikkust suurendada, esitatakse heade tavade kohta järgmised näited.

1. Mitmekeelsus koolides ja koolituskeskustes

·Positiivne suhtumine keelelisse mitmekesisusse võib aidata luua keelesõbraliku keskkonna, kus mitme keele õppimist ja kasutamist peetakse rikkuseks ja ressursside allikaks. Tuleks suurendada teadlikkust keeleõppe olulisusest ning edendada kasu, mida annab keelte laiem kasutus hariduslikult, kognitiivselt, sotsiaalselt, erialaselt ja majanduslikult ning kultuuridevahelise suhtluse kontekstis.

·Keeltepädevuse ja keeleteadlikkuse arendamise võib horisontaalselt õppekavva integreerida. Keelte ja muude õppeainete integreerimine võimaldab edendada autentset õpet, mis on suunatud toimetulekule päriselus esinevates olukordades.

·Õppurite motiveeritust keelte õppimisel saab suurendada, kui õppesisu seotakse nende oma elu ja huvidega, võttes arvesse informaalse õppe võimalusi ja julgustades sünergiaid õppekavaväliste tegevustega. Seost igapäevaelu keelekasutuse ning koolides ja koolituskeskustes õpetatava keele vahel saab tugevdada tõstes esile keeleõppe prioriteetsust ning pakkudes variante, kuidas kooli lõputunnistusele saaks lisada väljaspool formaalharidussüsteemi omandatud keeltepädevusi.

·Õppija kogu keelelist repertuaari saab väärtustada ja toetada ka koolides ning kasutada pedagoogilise ressursina kõigi õppijate õpingute jätkamisel. Õpilased saavad üksteist õppimisel aidata, oma räägitavat keelt või räägitavaid keeli teistele tutvustada ja keeli võrrelda.

·Koolides võiks kõikjal maailmas kasutatavatele peamistele suhtluskeeltele lisaks õpetada ka muid keeli. Keelte valik võiks sõltuda sellest, kas riigis on kasutusel kaks või enam riigikeelt või kas tegemist on kindlalt väljendatud huviga edendada naaberriigi keele õppimist.

·Kakskeelsete lastehoiuasutuste ja koolide loomine piirialadel julgustab lapsi juba varasest east õppima naabrite keelt ja vähendab piirialade keelebarjääre.

2. Keeleõpet soodustav tõhus ja innovaatiline õpetamine

·Keeleõppe, keelte õpetamise ja õpitulemuste hindamise soodustamisel võiks kasutada digivahendite kõiki võimalusi. Tehnoloogia abil saab õpitavate keelte valikut tohutult suurendada, see pakub võimalusi keelte kasutamiseks ning võib olla väga kasulik selliste keelte õppimise toetamisel, mida koolis ei õpetata. Antud kontekstis võib olla oluline õpielement kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamine ning tehnoloogia vastav kasutamine.

·Koolidevaheline virtuaalkoostöö eTwinningu vahendusel võimaldab parandada noorte keeleõpet, õppida koos teistest riikidest pärit eakaaslastega ja valmistada end ette teise riigi kõrgkoolis õppimiseks, koolituseks või praktikaks välismaal või vabatahtlikuks tööks.

·Õpiränne, sealhulgas Erasmus+ võiks muutuda õppeprotsessi tavapäraseks osaks. Seda võiks laiendada hõlmates virtuaalse õpirände ja haridustöötajate liikuvuse.

·Õpetajad, koolitajad ja õppijad võiksid keele omandamise hindamisel kasutada nii diagnostilise, formatiivse kui ka kokkuvõtliku hindamise meetodeid; keeleõppe progressi jälgimiseks saab kasutada individuaalseid keeleportfoolioid, näiteks Euroopa keeleõppe raamdokumendis pakutavat keelte portfooliot ja Europassi keelepassi.

3. Toetus õpetajatele ja koolitajatele

·Nüüdiskeelte õpetajaid võiks julgustada võtma osa vahetuskavadest riikidega, kus räägitakse nende õpetatavat keelt, see võiks olla osa nende esialgsest õpetajaharidusest ja/või edasise erialase enesetäiendamise osa. Iga hiljuti kõrgkooli lõpetanud õpetaja võiks olla vähemalt kuus kuud õppinud või õpetanud välismaal.

·Lisaks nüüdiskeelte õpetajatele võiksid ka muude ainete õpetajad ja koolitajad olla keeleteadlikud ning omandada teadmised keeledidaktikast, samuti võiksid nad osata õpilasi strateegiliselt toetada.

·Keelte õpetamisse saaks kaasata ka keeleassistente, selleks sobivad hästi liikmesriikidevaheliste vahetuskavade pakutavad võimalused.

·Õpetajatele tuleb pakkuda pideva erialase arengu võimalusi (näiteks võib luua võrgustikke, praktikakogukondi, laiadele massidele mõeldud keeleõppe veebiprogramme, tipptaset arendavaid keskusi, veebiõppe koostööprojekte, tegevusuuringuid jne), et nad saaksid olla kursis viimaste pedagoogiliste uuendustega ja end nendele vastavalt täiendada.

4. Keeleõpet toetavad partnerlused ja sidemed laiendatud koolikeskkonnas

·Koolid ja koolituskeskused võiksid koostöös lapsevanematega välja selgitada, kuidas lapsevanemad saavad oma laste keeleõpet toetada, seda eriti juhul, kui lapsed kasvavad üles mitmekeelses keskkonnas või kui nende kodune keel erineb kooli õppekeelest.

·Koolid ja koolituskeskused võivad välja kujundada partnerlusi keelekeskuste, keelelaborite, avalike raamatukogude, kultuurikeskuste või muude kultuuriühingute, ülikoolide või teaduskeskustega, et luua kaasavam õpikeskkond, rikastada keelte omandamist ning muuta õppemeetodid paremaks ja innovaatilisemaks.

·Koolid, koolituskeskused ja omavalitused võivad ühendada oma vahendid, et luua keelekeskusi, kus õpetatakse rohkem keeli, et ka vähemlevinud keeled ja/või kooliprogrammi mitte kuuluvad keeled säiliksid.

·Koostöö tööandjatega, kes tegutsevad vastavas piirkonnas või kaugemal, võib aidata paremini mõista, kui tähtsad on keeltepädevused tööelus, ning aidata tagada, et tänu omandatud keeltepädevustele on palju lihtsam tööd leida.

·Tuleks soodustada piirialade haridus- ja koolitusasutuste vahelisi piiriüleseid partnerlusi. Üliõpilaste, õpetajate, koolitajate ja haldusspetsialistide liikuvust, samuti doktorikandidaatide ja teadlaste liikuvust võiks lihtsustada, tutvustades neile naaberriigis räägitavaid keeli ja pakkudes vastavaid kursusi. Selliste piiriüleste partnerluste raames mitmekeelsust edendades saab ette valmistada koolilõpetajaid, kes on valmis sisenema tööturule mõlemal pool piiri.