EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.3.2018

COM(2018) 133 final

KOMISJONI TEATIS

Teine eduaruanne Euroopas viivislaenude vähendamise kohta

{SWD(2018) 72 final}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE JA EUROOPA KESKPANGALE

Teine eduaruanne Euroopas viivislaenude vähendamise kohta

1.Sissejuhatus

Nüüd, kui Euroopa Liit ja liidu majandus on silmnähtavalt tõusuteel, peab EL tekkinud võimalusi ära kasutama, et oma majandus- ja rahaliitu kindlustada. Võttes arvesse komisjoni 6. detsembril 2017 esitatud tegevuskava Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks 1 ning kooskõlas juhtide tegevuskavaga 2 on üks esmaseid prioriteete kujundada välja pangandusliit ja panna paika kõik kapitaliturgude liidu põhielemendid 3 . Integreeritud finantssüsteem parandab majandus- ja rahaliidu võimet panna vastu negatiivsetele šokkidele, kuna see lihtsustab erasektori piiriülest riskijagamist, vähendades samal ajal vajadust jagada riske avaliku sektoriga.

Sellega paralleelselt on komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatises 4 tutvustatud, kuidas nõukogu 2016. aasta juuni tegevuskava 5 alusel kujundada pangandusliit välja, edendades korraga riskide vähendamist ja riskide jagamist.

Nagu mainitakse komisjoni 18. jaanuaril 2018 avaldatud esimeses eduaruandes Euroopas viivislaenude vähendamise kohta, 6 on pankade seisund maksevõime, finantsvõimenduse ja likviidsuspositsiooni seisukohast pärast finantskriisi võetud riskivähendamismeetmete tulemusena märkimisväärselt paranenud. Lisaks edusammudele nende peamiste riskinäitajate alal praktiliselt kõigis liikmesriikides võib täheldada, et nimetatud näitajad jõuavad liikmesriikide lõikes üha lähemale järjest paranevale keskmisele. See on eelkõige tingitud märgatavalt paranenud olukorrast neis riiklikes pangandussüsteemides, mida kriis ja sellele järgnenud majanduslangus kõige enam mõjutasid. Euroala pankade esimese taseme omavahendite suhtarv on Euroopa Keskpanga (EKP) valimis paranenud: 2016. aasta III kvartalis oli see 14,6 %, 2017. aasta III kvartalis 15,3 %. Euroala pankade kapitalipositsioonide tugevnemist näitavad ka nende paranenud finantsvõimenduse määrad. Keskmine finantsvõimenduse määr 7 tõusis veelgi ja jõudis 2016. aasta III kvartali 5 %-lt 2017. aasta III kvartalis 5,2 %-le. Samuti parandasid euroala pangad oma vastupanuvõimet likviidsusšokkidele: likviidsuskattekordaja tõusis 2016. aasta III kvartali 138 %-lt 2017. aasta III kvartalis 140 %-le. Otsustavate riskivähendusmeetmete tulemusena on riskide käsitlemine euroalal praegu tulemuslikum ja ühtlasem kui kolm aastat tagasi.

Komisjon on esitanud veel mitu olulist meedet, et vähendada riske ELi pangandussektoris ja suurendada selle vastupanuvõimet. Näiteks 2016. aasta novembris esitas komisjon pangandussektoris riskide täiendavaks vähendamiseks suuremahulise õigusaktide paketi, millesse kuulusid ettepanekud vaadata läbi pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ühtse kriisilahenduskorra määrus, kapitalinõuete direktiivi IV pakett ja kapitalinõuete määrus 8 . Samal aastal võttis komisjon vastu ka direktiivi ettepaneku ennetava restruktureerimise menetluste, ettevõtjatele uue võimaluse andmise ja maksejõuetusraamistiku tõhususe kohta 9 . Viivislaenude ennetamise või nende vähendamise ja sujuvalt toimiva kapitaliturgude liidu seisukohast on tulemuslikud restruktureerimis- ja maksejõuetuseeskirjad äärmiselt olulised. Et aidata kaasa nende oluliste eelnõude kiirele vastuvõtmisele, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tegutsema nendega seoses otsusekindlalt.

Tegelemine viivislaenude suure mahu 10 ja viivislaenude võimaliku kuhjumisega tulevikus on pangandusliidu väljakujundamiseks äärmiselt oluline. Viivislaenud on laenud, mille puhul laenuvõtjal on raskusi intressi- või põhiosamakseid katvate regulaarsete maksete tegemisega. Laen liigitatakse viivislaenuks, kui maksete tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva või kui ei ole tõenäoline, et laenuvõtja laenu tagasi maksab. Finantskriisi ja sellele järgnenud majanduslanguste tõttu ei suutnud üha rohkem laenuvõtjaid oma laene tagasi maksta, sest järjest enam ettevõtteid ja inimesi oli silmitsi kestvate makseraskustega või isegi pankrotiga. Eriti tuntav oli see pika või sügava majanduslangusega liikmesriikides. Seega kuhjus paljude pankade bilanssi viivislaene.

Viivislaenude suur maht võib kahjustada pankade tulemusi peamiselt kahel viisil.

1.Pank saab viivislaenudest vähem tulu kui nõuetekohaselt teenindatavatest laenudest ja seega vähendavad viivislaenud tema kasumlikkust ja võivad põhjustada kahjumit, mis vähendavad panga kapitali. Tõsisematel juhtudel võib selle tagajärjel kahtluse alla sattuda panga elujõulisus ja see võib mõjutada finantsstabiilsust.

2.Viivislaenud hõivavad märkimisväärse hulga panga nii inim- kui ka rahalisi ressursse. See vähendab panga suutlikkust anda laene, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Viivislaenude suure mahu probleemiga tegelemise eest vastutavad eelkõige asjaomased pangad ja liikmesriigid. Komisjon on seda küsimust asjaomaste riikide puhul järjekindalt Euroopa poolaasta raames tõstatanud. Samal ajal on praegusel viivislaenude suhtarvu vähendamisel ja tulevikus viisilaenude ülemäärase kuhjumise vältimisel ka selge ELi mõõde, arvestades ELi kui terviku ja eelkõige euroala pangandussüsteemi elementide omavahelist seotust. Riikidest, kus on suur viivislaenude suhtarv, võib mõju olulises ulatuses edasi kanduda kogu ELi majandusse ja mõjutada nii majanduskasvu kui ka finantsstabiilsust.

Võttes arvesse ELi mõõdet ja seda, et komisjoni juba algatatud meetmete jätkamise ja laiendamise vajaduse küsimuses ollakse ühel nõul, võttis nõukogu 2017. aasta juulis vastu Euroopa viivislaenude vähendamise tegevuskava, milles kutsutakse eri institutsioone (sealhulgas komisjoni) üles võtma sobivaid meetmeid, et jätkata tegelemist probleemidega, mis on tingitud viivislaenude suurest mahust Euroopas. Viivislaenude vähendamise esimeses eduaruandes lubas komisjon esitada märtsis uue aruande mainitud meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Ühiste jõupingutuste ja majanduse praeguse elavnemise tulemusena on viivislaenude suur maht vähenemas, eriti teatavates pankades ja liikmesriikides. Viivislaenude keskmine osakaal on alates 2014. aastast kolmandiku võrra vähenenud ja näitab kindlat kahanemistendentsi 11 . Nagu allpool selgitatud, on edusammud viivislaenude vähendamisel jätkunud ka viimase paari kuu jooksul.

Nüüd on oluline suurendada jõupingutusi, et lahendada varasemast ajast pärit viivislaenudega ja viivislaenude võimaliku tulevase kuhjumisega seotud probleemid.

Tuginedes liidu poolt juba võetud riski vähendavate meetmetega loodud kindlale alusele, esitab komisjon koos käesoleva eduaruandega laiaulatusliku paketi, millega tahetakse kiirendada liidus viivislaenude probleemi lahendamist ja vältida tulevikus nende kuhjumist. Pakett koosneb kahest seadusandlikust ettepanekust, mille eesmärk on luua üleliiduline viivislaenude probleemi lahendamist soodustav õigusraamistik, ja komisjoni talituste töödokumendist, mis sisaldab mittesiduvaid tehnilisi juhiseid (nn tegevusplaan) riiklike varahaldusettevõtjate loomiseks. Üheskoos on ettepanekutel järgmine mõju:

·need suurendavad viivislaenudega tulemuslikuks tegelemiseks vajalike usaldatavusnõuete täitmise vahendite tõhusust;

·need soodustavad viivislaenude järelturgude arendamist;

·andes tagatud nõuetega võlausaldajatele kohtuvälises menetluses parema kaitse, hõlbustavad need võlgade sissenõudmist, täiendades seejuures 2016. aasta novembris ennetava restruktureerimise menetluste, ettevõtjatele uue võimaluse andmise ja maksejõuetusraamistiku tõhususe kohta esitatud ettepanekut; ning

·need annavad seda soovivatele liikmesriikidele juhiseid pankade restruktureerimiseks kas varahaldusettevõtjate asutamise või muude viivislaenudega seotud meetmete kaudu.

2.Viivislaenude valdkonnas tehtud edusammud

Komisjon on alates finantskriisi algusest 2008.–2009. aastal pööranud viivislaenude probleemi lahendamisele palju tähelepanu. Selliste pankade jaoks, mille elujõulisust viivislaenude suur maht ohustas, on komisjon aidanud liikmesriikidel kehtestada sihtotstarbelisi ja kogu süsteemi hõlmavaid meetmeid viivislaenude mahu vähendamiseks kooskõlas riigiabi eeskirjadega 12 . Selle tulemusena on viivislaenude kogumaht pangandussektoris märkimisväärselt vähenenud. See on loonud pankadele stiimuli oma viivislaene hallata ja vähendada turumehhanismide kaudu ning seega kaitsnud maksumaksjaid kulude kandmise eest asjakohase koormuse jagamise ja põhjaliku restruktureerimise kaudu. Lisaks on pangad pidanud osana riigiabi eeskirjade kohastest nõuetest oma äritegevuse ümber korraldama, et tagada oma pikaajaline elujõulisus. Selliste pankade puhul, mille elujõulisust ei suudetud tagada, algatati likvideerimismenetlus või võtsid elujõulised pangad need üle. Need meetmed on aidanud suurendada pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja usaldusväärsust. Sellega sarnaselt tuleb raskustes olevad pangad tulevikus riigiabi saamise tingimustele vastamiseks kas restruktureerida või likvideerida, tugevdades seeläbi pangandussüsteemi.

Samuti on liidu ja eelkõige euroala pankade järelevalve ja kriisilahenduse institutsioonilisi korraldusi oluliselt tõhustatud tänu pangandusliidu ja selle kolmest sambast kahe, ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu loomisele 13 . Pealegi on vajadust tegeleda otsustavalt viivislaenude suure suhtarvuga rõhutatud ka Euroopa poolaasta soovitustes asjaomastele liikmesriikidele. Lisaks sellele annab komisjoni struktuurireformi tugiteenistus liikmesriikidele tehnilist abi seoses viivislaenudega tegelevate projektidega. 14 Euroopas on viivislaenude järelevalve ja aruandluse tõhustamisel oluline osa olnud ka järelevalveülesandeid täitval EKP-l, ühtsel järelevalvemehhanismil, riiklikel pädevatel asutustel ja Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) ning EKP on mänginud olulist rolli ELi finantsstabiilsuse kaitsmisel. Ühiste jõupingutuste tulemusena on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusamme ELi pankades viivislaenude hulga ja osakaalu vähendamisel.

Ennekõike kinnitavad värskeimad näitajad (2017. aasta III kvartal) viivislaenude suhtarvu langustrendi ELis. See langes 4,4 %-le, mis on aasta varasemast ligikaudu ühe protsendipunkti võrra vähem (vt joonis 1), ja vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2 % või 40 miljardit eurot. Seega on suhtarv langenud madalaimale tasemele alates 2014. aasta IV kvartalist. See tuleneb sellest, et ELis on viivislaenude maht vähenenud ja laenude maht suurenenud. Provisjoneerimise suhtarv 15 on stabiilne (50,7 %). Hoolimata neist positiivsetest muutustest tuleb otsustavaid meetmeid jätkata ja kiirendada.

Viivislaenude suhtarv on viimasel ajal vähenenud peaaegu kõigis liikmesriikides, kuigi olukord on riikide lõikes 16 väga erinev (vt tabel 1). Ent neis liikmesriikides, kus on endiselt suur viivislaenude suhtarv, on tänu poliitikameetmetele ja majanduskasvule tehtud lootustandvaid edusamme.

Tabel 1. Viivislaenud ja provisjoneerimine liikmesriigiti  17

Allikas: EKP, konsolideeritud pangandusandmed. Arvutused on teinud komisjoni talitused (finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat).

Hoolimata neist olulistest edusammudest kujutavad viivislaenud endast majanduskasvule ja finantsstabiilsusele siiski jätkuvalt riski. Viivislaenude kogumaht on ELis jätkuvalt ligi 910 miljardit eurot, mis on tugevasti üle kriisieelse taseme 18 . Viivislaenude mahu kiiremat vähenemist pärsivad endiselt struktuursed takistused. Provisjoneerimine on sageli liiga aeglane ja napp selleks, et oleks võimalik viivislaenude probleem lõplikult lahendada ja tulevikus nende kriitilises mahus tekkimist vältida. Viivislaenude järelturgude aktiivsus ei ole veel piisav, et viivislaenude vähendamisel tehtavaid jõupingutusi oluliselt toetada, hoolimata teatavate investorirühmade suurest huvist ja sellest, et viivislaenudega seotud tehingute maht kasvab. Lisaks sellele on võla restruktureerimine, maksejõuetuse ja võla sissenõudmise menetlused (millega seoses ei ole toimunud edasiminekut komisjoni poolt juba esitatud ettepanekute osas) ikka veel liiga aeglased ning teatavatel juhtudel puudub nende puhul õiguskindlus.

3.Laiaulatuslik pakett viivislaenudega seotud veel lahendamata ja tulevaste probleemide lahendamiseks

Hoolimata jõudsatest edusammudest näib, et viivislaenude suure mahuga seotud praeguste probleemide lahendamiseks on vaja täiendavaid seadusandlikke meetmeid. Sellega seoses on vaja terviklikku lähenemisviisi ja see peaks keskenduma üksteist täiendavatele poliitikameetmetele neljas valdkonnas: i) järelevalve pankade üle ja nende tegevuse reguleerimine, ii) riiklike restruktureerimise, maksejõuetuse ja võlgade sissenõudmise raamistike täiendav reformimine, iii) langenud väärtusega varade järelturgude arendamine ning iv) pankade restruktureerimise asjakohasel ja vajalikul viisil edendamine. Meetmeid neis neljas valdkonnas tuleks vajaduse korral võtta riiklikul ja liidu tasandil. Komisjon on võtnud kohustuse rakendada viivislaenude tegevuskava need elemendid, mis kuuluvad otseselt tema vastutusalasse.

Täna võtab komisjon vastu laiaulatusliku paketi, mis käsitleb nelja eespool kirjeldatud valdkonda ja toetab seeläbi finantsstabiilsust ELis (vt joonis 2 selle kohta, kuidas komisjoni meetmete pakett sobitub üldisesse tegevuskavasse). Kavandatud meetmed annavad pankadele ja liikmesriikidele võimaluse tegeleda viivislaenudega endisest veelgi otsustavamalt ja vältida tulevikus nende liigset kuhjumist.

Pankadelt nõutakse, et nad paneksid kõrvale piisavad vahendid puhuks, kui uued laenud muutuvad viivislaenudeks, luues sobilikud stiimulid viivislaenude restruktureerimiseks varajases etapis ja nende liiga suure kogunemise vältimiseks.

Kui laenud muutuvad kõigest hoolimata viivislaenudeks, võimaldavad tõhusamad tagatud laenude sissenõudmise mehhanismid pankadel viivislaenud restruktureerida; seejuures kohaldatakse võlgnike suhtes asjakohaseid kaitsemeetmeid ja välistatakse tarbijatele antud laenud.

Kui viivislaenude maht hoolimata eespool nimetatud meetmetest liiga suureks kasvab, nagu on praegu juhtunud teatavate liikmesriikide pankades, on pankadel võimalik müüa viivislaenud tõhusal, konkurentsivõimelisel ja läbipaistval järelturul teistele ettevõtjatele. Pankadele on sellealaste püüdluste juures abiks järelevalveasutused, kes tuginevad seejuures oma olemasolevatele pangaspetsiifilistele (nn II samba) kapitalinõuete määrusest 19 tulenevatele volitustele.

Juhul kui viivislaenud on muutunud tõsiseks ja laiaulatuslikuks probleemiks, võivad liikmesriigid soovi korral luua riiklikud varahaldusettevõtjad või võtta praeguste riigiabi ja pankade kriisilahendust käsitlevate eeskirjade alusel muid meetmeid.

Joonis 2. Euroopas viivislaenude vähendamist käsitleva nõukogu tegevuskava 20 punktid

4.Pankade küllaldane laenukahjumi kaetus tulevaste viivislaenude puhul

Kapitalinõuete määruse muutmise määruse 21 kohaselt peab pankadel olema uute väljastatud laenude jaoks küllaldaselt vahendeid, et katta laenukahjum juhul, kui need muutuvad viivislaenudeks. Muudatusega luuakse usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism, et vältida tulevaste viivislaenude võimaliku ebapiisava provisjoneerimise riski. Selline kaitsemehhanism vastab omavahenditest tehtavate eraldiste ja mahaarvamiste miinimumtasemele, mis peab pankadel olema sellise kantud ja eeldatava kahju puhuks, mis tuleneb uutest väljastatud laenudest, millest hiljem saavad viivislaenud. Kui pank ei vasta kehtivale miinimumtasemele, kohaldataks mahaarvamist omavahenditest.

Usaldatavusraamistiku ühtsuse tagamiseks kehtestab komisjon samuti viivisnõuete ühtse määratluse, mis on kooskõlas järelevalvelises aruandluses juba kasutusel oleva määratlusega. Usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism vähendab piisava katteta viivislaenude suurest osakaalust tulenevaid riske finantsstabiilsusele, vältides selliste viivislaenude kuhjumist või nende mahu suurenemist, millel võib olla halvenenud turutingimustes negatiivne edasikanduv mõju. Samuti on krediidiasutustel tänu sellele olemas küllaldane viivislaenudest tuleneva kahjumi kaetus ja seeläbi kaitstakse stressiolukordades nende kasumlikkust, kapitali ja rahastamiskulusid. See omakorda tagaks kodumajapidamistele ja ettevõtetele stabiilse ja vähem protsüklilise laenurahastuse.

5.Direktiiv krediiditeenindajate, krediidi kokkuostjate ja tagatise sissenõudmise kohta

Direktiiviga antakse pankadele võimalus tegeleda tõhusamalt selliste laenudega, mis on muutunud viivislaenudeks, parandades tingimusi krediidi taotlemisel antud tagatisest tulenevate kohustuste täitmisele pööramiseks või krediidi müümiseks kolmandatele isikutele. Tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramine on kiire mehhanism tagatise sissenõudmiseks, mis võiks vähendada viivislaenude likvideerimise kulusid ja aitaks seega pankadel vara tagasi nõuda. Juhul kui pangad on silmitsi suure viivislaenude kuhjumisega ja neil ei ole piisavalt töötajaid või kogemusi nende nõuetekohaseks teenindamiseks, hõlbustab direktiiv selliste laenude teenindamise edasiandmist spetsialiseerunud krediiditeenindajale või krediidilepingute müümist krediidi kokkuostjale, kellel on vajalik riskivalmidus ja oskusteave selle haldamiseks.

Need kaks moodust viivislaenudega tegelemiseks, mis pankadele selle direktiiviga antakse, võimendavad teineteist. Tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramise puhul on ootuspärane, et likvideerimisele kuluv aeg lüheneb ja tagastusmäär suureneb, ning see suurendab viivislaenude väärtust ja samuti pakkumishindu viivislaenudega tehtavate võimalike tehingute puhul. Samuti on tagatud viivislaenude hinda järelturul lihtsam määrata kui tagamata laenude puhul, kuna tagatise väärtus määrab ära viivislaenu miinimumväärtuse. Seega eelistavad krediidi kokkuostjad viivislaene, mille puhul on ette nähtud tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramine. See omakorda pakuks krediidiasutustele täiendavad stiimuleid kasutada seda võimalust uute laenude väljastamisel. Lisaks sellele soodustaks tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramisega saavutatav ühtlustamine üleeuroopalise viivislaenudesse investeerimise turu teket, mis suurendaks veelgi turu likviidsust.

5.1.Viivislaenude järelturgude edasiarendamine

Direktiiv aitab kaasa viivislaenude järelturu arengule, kuna sellega kaotatakse tarbetud tõkked laenude teenindamisele kolmandate isikute poolt ja laenude üleandmisele, järgides samal ajal täielikult Euroopa Liidu tsiviilõigustikku ja liikmesriikide tarbijakaitse-eeskirju.

Praegu ei ole pankadel alati võimalik oma viivislaene tulemuslikult ja tõhusalt hallata. Sel juhul saavad pangad oma portfellist tagasi vähem, kui oleks tegelikult võimalik. See võib juhtuda näiteks siis, kui pangad peavad toime tulema viivislaenude suure osakaaluga ega suuda oma viivislaene nõuetekohaselt teenindada. Samuti võib pankadele sattuda selline viivislaenude portfell, mis ületab selles olevate laenude laadi tõttu pangal sissenõudmise kohta oleva oskusteabe piirid. Nendel juhtudel oleks parim lahendus kas nende laenude teenindamise edasiandmine spetsialiseerunud krediiditeenindajale või krediidilepingute müümine.

Eelmainitud põhjustel luuakse ettepanekuga ühised eeskirjad, mida krediiditeenindajad peavad täitma liidus piiriüleselt tegutsemiseks. Ettepanekuga kehtestatakse ühtsed standardid, millega tagatakse laenude kokkuostjate ja krediiditeenindajate nõuetekohane tegutsemine ja järelevalve ning võimaldatakse samas suuremat konkurentsi, ühtlustades eri liikmesriikide turulepääsueeskirju. See vähendab laenude potentsiaalsete ostjate jaoks turuletuleku kulukust, parandades krediidi teenindamise kättesaadavust ja vähendades krediidi teenindamise kulusid. Kui turul on rohkem ostjaid, on turg konkurentsivõimelisem, mille tulemusena suureneb nõudlus ja tõusevad tehingute hinnad.

Selleks et tagada viivislaenude elujõuline järelturg ja tugev raamistik krediiditeenindajate jaoks, tehakse ettepanek kehtestada selged eeskirjad tarbijate õiguste ja huvide kaitsmiseks. Ettepanek sisaldab õiguslikke tagatisi ja läbipaistvuseeskirju, millega tagatakse, et võlakohustuse üleminek ei mõjuta tarbijakaitse taset. Erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele ja ülemäärastes võlgades tarbijatele. Näiteks peaksid krediiditeenindajad kehtestama asjakohased tegevuspõhimõtted laenuvõtjatega tegelemiseks ja suunama tarbija vajaduse korral võlanõustamis- või sotsiaalteenistuse poole.

Selleks et vältida võimalikke uusi viivislaene seoses tarbimislaenudega, kutsutakse liikmesriike üles kehtestama õigusnormid tarbija kohustuste täitmise jõukohasuse hindamiseks. Käimas on ettevalmistav töö seoses krediidivõimelisuse hindamisega, mis nähti ette tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskavaga, 22 ja komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et määrata krediidiasutuste jaoks kindlaks parimad tavad ja juhtpõhimõtted tarbijate krediidivõimelisuse hindamisel.

5.2.Tagatud laenude tõhusam sissenõudmine

Lisaks annab direktiiv tagatud nõuetega võlausaldajatele tõhusamad vahendid tagatud laenude sissenõudmiseks tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramise kaudu. Tegemist on kiirendatud ja tõhusa kohtuvälise jõustamismehhanismiga, mis võimaldab tagatud nõuetega laenuandjatel nõuda sisse summasid üksnes äriühingute ja ettevõtjate poolt laenude tagamiseks anud tagatisest. Sellised mehhanismid on juba olemas 25 liikmesriigis, ent samas on nende mehhanismide kohaldamisala pooltes neist piiratud kas vallas- või kinnisvaraga.

Ettepanekuga aidatakse pankadel nende praeguseid realiseerimisprotsesse parendada ja viivislaene hallata, suurendades tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramise kaudu võlgade sissenõudmise menetluse tõhusust. Enamikel juhtudest tegelevad pangad viivislaenudega ise, nõudes vara sisse realiseerimismenetlusega. Suurel osal viivislaenudeks muutuvatest laenudest on tagatis. Ehkki pankadel on võimalik tagatis riiklike võlgade sissenõudmise ja maksejõuetusraamistike kohaselt sisse nõuda, on protsess sageli aeglane ja selle puhul võib puududa õiguskindlus. Samal ajal aga jäävad viivislaenud pankade bilanssi, mistõttu pangad jäävad pikaks ajaks ebakindlasse olukorda ja nende vahendid on viivislaenude all kinni. See takistab pangal keskendumist maksejõulistele klientidele uute laenude andmisele. Seepärast sisaldab ettepanek tõhusat süsteemi, mis annab pankadele ja muudele laenuandmisluba omavatele ettevõtetele võimaluse nõuda ettevõtjatest laenuvõtjatelt tagatud laenudega antud vahendid sisse kohtuvälise menetluse kaudu. Niisugust tõhusat kohtuvälist menetlust oleks võimalik kasutada juhul, kui nii laenuandja kui ka laenuvõtja on selleks laenulepinguga eelnevalt oma nõusoleku andnud. Menetlust ei saa kasutada tarbijakrediidi puhul ja see ei mõjuta varajase restruktureerimise või maksejõuetuse menetlusi. See ei mõjuta liikmesriikide maksejõuetusõigust sellistes küsimustes nagu võlausaldajate hierarhia maksejõuetuse puhul.

Restruktureerimise ja maksejõuetusega seotud menetlused on käesolevas ettepanekus sätestatud tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramise menetluse suhtes ülimuslikud. Selleks et tagada järjepidevus ja täiendavus restruktureerimise kohta esitatud ettepanekuga, kehtib järgmine põhimõte: tagatistest tulenevate kohustuste kohtuvälisele täitmisele pööramine on võimalik ainult juhul, kui kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega ei kohaldata konkreetsete täitemeetmete peatamist. Restruktureerimise kohta esitatud ettepanekuga on juba ette nähtud, et konkreetsete täitemeetmete peatamist kohaldatakse võlausaldajate puhul, sealhulgas sellise ettevõtte või ettevõtja tagatud nõuetega võlausaldajate puhul, mille suhtes on alustatud restruktureerimismenetlust. Sel juhul on raskustes oleval võlgnikul võimalus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi restruktureerimiskava üle ja vältida maksejõuetust.

6.Tehniline tegevusplaan riiklike varahaldusettevõtjate loomiseks

Paketiga antakse liikmesriikidele ka mittesiduvaid suuniseid, kuidas nad saavad täielikus kooskõlas ELi pangandus- ja riigiabieeskirjadega soovi korral asutada riiklikke varahaldusettevõtjaid. Varahaldusettevõtjaid käsitlevas plaanis antakse praktilisi suuniseid riikliku tasandi varahaldusettevõtjate ülesehituse ja loomise kohta, tuginedes võimaluse piires liikmesriikide eelnevate kogemuste varal kujunenud parimatele tavadele. Varahaldusettevõtjad võivad olla erafirmad või saada (osalist) riiklikku toetust, ilma et neil oleks vaja riigiabi, kui võtta arvesse asjaolu, et riik tegutseb samuti nagu mis tahes muu majandustegevuses osaleja. Seda, et varahaldusettevõtjale antakse riigiabi, ei tuleks pidada standardlahenduseks. Ent ehkki riigiabi saavaid varahaldusettevõtjaid tuleb pidada erandlikuks lahenduseks, on plaani eesmärk selgitada, milline on selliste varahaldusettevõtjate puhul lubatud ülesehitus, mis oleks täielikult kooskõlas ELi õigusraamistiku, eriti pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse kriisilahenduskorra määruse ja riigiabi eeskirjadega.

Plaanis pakutakse välja mitu ühist põhimõtet, nagu asjaomaste varade üleandmise ja neis osalemise võimalused, vara suuruse künnised, vara hindamise eeskirjad, asjakohane kapitalistruktuur ning varahaldusettevõtja juhtimis- ja tegevusaspektid. Lisaks sellele kirjeldatakse plaanis teatavaid muid langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaid toetusmeetmeid, mis ei kujuta enesest riigiabi, nagu turutingimustega kooskõlas olevad riigigarantiid, mis võimaldavad viivislaene väärtpaberistada. Viimastel aastatel on komisjon samuti hinnanud muid liikmesriikide poolt välja pakutud meetmeid viivislaenude taagaga toimetulekuks ja ta jätkab seda konkreetsetel juhtudel, et tagada nimetatud meetmete täielik vastavus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile, ühtse kriisilahenduskorra määrusele ja riigiabi eeskirjadele.

7.Tugev pakett, mille meetmed üksteist toetavad

Käesoleva paketi meetmed toetavad üksteist ja nende eraldi rakendamise korral väheneks nende tulemuslikkus. Usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismiga tagatakse, et tulevaste viivislaenude krediidikahjud on küllaldaselt kaetud, ja see hõlbustab laenude likvideerimist või nende müüki. Seda mõju täiendavad jõupingutused viivislaenude järelturgude edasiarendamiseks, kuna järelturud suurendaksid nõudlust viivislaenude järele ja tõstaksid nende turuväärtust. Lisaks vähenevad viivislaenude likvideerimise kulud tänu tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramisele, kuna see võimaldab tagatise kiiret sissenõudmist.

Pakett käsitleb suuremat osa nõukogu tegevuskavast. Erinevaid elemente kombineerides loob pakett tervikuna vajaliku keskkonna pankade bilansis olevate viivislaenudega tegelemiseks ja tulevaste viivislaenude kuhjumise riski vähendamiseks. Eeldatakse, et erinevate liikmesriikide ja krediidiasutuste puhul on nende meetmete mõju erinev. Mõned neist mõjutavad rohkem seda, kuidas pangad enne laenude väljastamist riske hindavad, mõned neist soodustavad viivislaenude kiiret kindlakstegemist ja paremat haldamist ning mõned tõstavad selliste viivislaenude turuväärtust.

Eelkõige:

·ettepanekuga usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismi kohta on tagatud, et tulevaste viivislaenude krediidikahjude provisjoneerimine on piisav, ja see hõlbustab laenude likvideerimist või müüki. Seda mõju täiendaksid viivislaenude rohkem arenenud turud, kuna need suurendaksid nõudlust viivislaenude järele ja tõstaksid selliste laenude turuväärtust. Rangemate provisjoneerimiseeskirjade valguses võimaldaks see pankadel viivislaene hõlpsamini müüa;

·varem on varahaldusettevõtjad osutunud õigete eeltingimuste korral kasulikuks vahendiks ja ehkki ELi õigusraamistik on viimastel aastatel edasi arenenud, kuuluvad need endiselt kasulike tööriistade hulka. Ent varahaldusettevõtjate kasulikkus väheneb, kui viivislaenude järelturge edasi ei arendata, kuna üks varahaldusettevõtja kasutatavaid olulisi vahendeid on laenude müük kolmandatest isikutest investoritele. Varahaldusettevõtjad ja paljud teised potentsiaalsed krediidi kokkuostjad sõltuvad suuresti selliste sõltumatute ettevõtete olemasolust, kes laene nende nimel teenindavad ja haldavad. Seega suureneb varahaldusettevõtjate tulemuslikkus, kui seda toetavad komisjoni poolt käesolevas paketis esitatud õiguslikud ettepanekud. Seevastu juhul, kui viivislaenude järelturgude toimimine ei parane, võib varahaldusettevõtjatel olla raskem oma ülesannet täita;

·tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramine on kiire mehhanism tagatise sissenõudmiseks, mis võiks vähendada viivislaenude likvideerimise kulusid ja aitaks seega pankadel vara tagasi nõuda. Selline mehhanism, mida on võimalik kasutada väljaspool ennetava restruktureerimise või maksejõuetuse menetlust, täiendaks komisjoni 2016. aasta novembris esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv restruktureerimise, uue võimaluse andmise ja maksejõuetusraamistiku tõhususe kohta.

Joonis 3. Viivislaenude pakett: meetmete omavaheline toetav mõju

Lisaks sellele vaeb komisjon koos EKP ja EBAga võimalusi viivislaenude valdkonnas läbipaistvuse ja viivislaenude turgude edendamiseks. Selleks on vaja rohkem ja paremini võrreldavaid andmeid viivislaenude kohta. Üks selles kontekstis vaetavatest ideedest on toetada turuosalisi viivislaenude kohta infoplatvormide või krediidiregistrite loomisel. Ettevalmistav töö on lõpetamisel ning komisjoni, EKP ja EBA ühistöö tulemused esitatakse spetsiaalses tehnilises dokumendis.  23

Lõpuks täiendavad komisjoni täna esitatud algatused suurel määral muid nõukogu tegevuskava elemente, sealhulgas kavandatavaid meetmeid, mille peavad võtma liikmesriigid, järelevalveasutused ja muud ELi institutsioonid. Konkreetsemalt täiendavad komisjoni täna väljapakutut järgmised meetmed:

·üldised viivislaenude haldamise suunised kõigile ELi pankadele;

·üksikasjalikud suunised pankade laenuandmise, jälgimise ja sisejuhtimise kohta, milles käsitletakse eelkõige selliseid küsimusi nagu läbipaistvus ja laenuvõtja kohustuste täitmise jõukohasuse hindamine;

·makrotasandi usaldatavusjärelevalve lähenemisviisid, et hoida ära kogu süsteemi hõlmavaid viivislaenude probleeme, võttes arvesse viivislaene käsitlevate meetmete võimalikku protsüklilisust ja nende mõju finantsstabiilsusele; ning

·avalikustamise nõuded seoses vara kvaliteedi ja viivislaenudega.

Komisjoni, EKP, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võetavad meetmed loovad olulisi sünergiaid. Ettepaneku kohased nõuded kaetuse kohustusliku miinimumtaseme kohta oleksid pankade juhtkonnale tugevaks stiimuliks vältida viivislaene paremini hallates ja laenude väljastamisel paremaid tavasid kasutades viivislaenude kuhjumist tulevikus. See võimendab selle töö oodatavaid tulemusi, mida EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve praegu teevad seoses pankade poolt laenude väljastamise, viivislaenude haldamise, järelevalve ja sisemise juhtimissüsteemiga. Töö viivislaenude teabe ja turutaristu kallal toetaks veelgi viivislaenude järelturu toimimist.

8.Kokkuvõte

Viivislaenud vähenevad jätkuvalt, mis on kooskõlas ELi pangandussektoris riski vähendamisel tehtud üldiste oluliste edusammudega. Kuigi trend on positiivne, on viivislaenude suur hulk mitme liikmesriigi ja liidu kui terviku jaoks endiselt problemaatiline.

Oluline samm pangandusliidu väljakujundamise poole on kiirendada praegust viivislaenude vähenemist ja ennetada uute viivislaenude kuhjumist. Ehkki EKP järelevalve suurte ja süsteemse tähtsusega pankade üle (ühtne järelevalvemehhanism) ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu toimivad, on pangandusliit ikka veel lõplikult välja kujundamata. Kriisijärgse usaldatavus- ja kriisilahendusraamistiku peamised elemendid on paigas või peaaegu valmis ja riske euroala pangandussektoris on märkimisväärselt vähendatud. See tähendab, et on tulnud aeg panna paika pangandusliidu kaks puuduvat elementi: ühtse kriisilahendusfondi ühine fiskaalne kaitsemehhanism ja Euroopa hoiuste tagamise süsteem. Lõplikult väljakujundamata pangandusliidus on pangandussektor riigiti killustunud ega taga seega majanduslikku kasu ja suuremat stabiilsust, mida võimaldaks integreeritum sektor.

Täna algatatud lauaulatuslik pakett on oluline samm selle probleemi lahendamise suunas. Kui suurte viivislaenude probleemi soovitakse lahendada, viies olemasoleva mahu jätkusuutlikule tasemele ja vältides kuhjumist tulevikus, tuleb kõigi kavandatud meetmete rakendamisel lähikuudel ja -aastatel samas tempos edasi liikuda.

Üksikud pangad ja asjaomased liikmesriigid peavad oma jõupingutusi püsivas tempos jätkama, aga kooskõlastatud meetmete võtmist peavad jätkama ka komisjon ja muud ELi institutsioonid, sealhulgas EKP. Täna koos käesoleva teatisega esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete pakett on selle töö oluline osa. Seega kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tegema selles olulises küsimuses kiireid edusamme, et toetada käimasolevaid ühiseid jõupingutusi riskide vähendamiseks Euroopa pangandussektoris. Samal ajal tuleb esmaseks poliitiliseks prioriteediks lugeda menetluses olevaid seadusandlikke meetmeid riski vähendamise kohta (2016. aasta novembri panganduspakett 24 ) ning ettevõtete restruktureerimist ja maksejõuetust käsitlevaid õigusakte, ja jõuda nende suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele. Komisjon on valmis sellealaseks koostööks kaasseadusandjatega.

(1) COM(2017) 821.

(2) http://www.consilium.europa.eu/media/21594/leaders-agenda.pdf .

(3) 7. märtsil avaldas komisjon teatise (COM(2018)) pealkirjaga „Kapitaliturgude liidu loomine 2019. aastaks: aeg on tööd kiirendada“.

(4)   https://ec.europa.eu/info/publications/171011-communication-banking-union_en .

(5)   http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/06/17/conclusions-on-banking-union/ .

(6) COM(2018) 37.

(7) St finantsvõimenduse määr üleminekukorda kohaldamata, mis on arvutatud rangemaid norme kohaldades ja esitatud enne 2019. aastat, st üleminekuperioodi lõppu. Üleminekuperioodi pehmendavat mõju ei ole arvesse võetud.

(8) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3731_et.htm

(9) COM/2016/0723 – 2016/0359 (COD).

(10) Mõistega „viivislaen“ tähistatakse selliseid laene, mille puhul laenuvõtja ei suuda teha intressi- või põhiosamakseid katvaid regulaarseid makseid. Laen liigitatakse viivislaenuks, kui maksete tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva või kui ei ole tõenäoline, et laenuvõtja laenu tagasi maksab (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/227).

(11) Ülevaade on esitatud punktis 2.

(12) Teatavatel juhtudel osana finantsabiprogrammist.

(13) Ettepaneku pangandusliidu kolmanda samba (Euroopa hoiuste tagamise skeem) kohta tegi komisjon 2015. aasta novembris. 2017. aasta oktoobris andis komisjon teatisega pangandusliidu väljakujundamise kohta (COM(2017) 592) uut hoogu Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle peetavatele läbirääkimistele.

(14) (EL) 2017/825

(15) Allikas: EKP. Kuna laenude provisjoneerimise andmed ei ole kättesaadavad, põhineb ELi provisjoneerimise suhtarv väärtuse languse ja viivislaenude näitajatel kõigi võlainstrumentide (laenud ja võlaväärtpaberid) puhul.

(16) 2017. aasta III kvartali lõpus oli viivislaenude suhtarv madal mitmes liikmesriigis (10 liikmesriigis oli suhtarv alla 3 %). Teistes oli suhtarv kõrge (kaheksas liikmesriigis üle 10 %).

(17)  Märkused: arvandmed käivad riigisiseste krediidiasutuste ning väliskontrolli all olevate tütarettevõtjate ja filiaalide kohta.* Sektoripõhised andmed Portugali ja ELi kohta ei ole kättesaadavad. Arvandmed käivad kõigile sektoritele antud laenude ja ettemaksete kohta. Sektoripõhised andmed (st koguriskipositsioon kodumajapidamistes ja mittefinantsettevõtetes) Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania ja Ungari kohta on kättesaadavad ainult bilansilise väärtusena.** Andmed laenude provisjoneerimise kohta ei ole kättesaadavad Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania, Ungari ja ELi kohta. Nende puhul põhinevad arvandmed kõigi võlainstrumentide (st laenud ja võlaväärtpaberid) väärtuse languse ja viivislaenude näitajatel. ELi koondandmed ei olnud kättesaadavad 2016. aasta II ja III kvartali kohta. 2016. aasta kohta on tabelis esitatud I kvartali andmed.

(18) Allikas: EKP.

(19) Määrus (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus)

(20) Märkus lühendite kohta: VHE – varahaldusettevõtja, SSM määrus – ühtse järelevalvemehhanismi määrus, CRD IV – kapitalinõuete direktiivi IV pakett.

(21) Määrus (EL) nr 575/2013.

(22) COM(2017) 139.

(23) Viivislaenude haldamisele tuleks kasuks tõhusam ja prognoositavam võlgade sissenõudmise ja maksejõuetusraamistik. Seega kavatseb komisjon neid menetlusi võrrelda, et saada usaldusväärne ülevaade pankade kogemustest viivituste ja tagatiste sissenõudmisega laenuvõtjate makseviivituse korral. Ühtlasi kutsub ta liikmesriike ja järelevalveasutusi üles tegema tihedat koostööd usaldusväärse võrdlusmetoodika väljatöötamiseks. Komisjoni esitatud ettepanekuga võtta vastu direktiiv ettevõtete maksejõuetuse, restruktureerimise ja uue võimaluse andmise kohta pannakse liikmesriikidele kohustus koguda maksejõuetus- ja restruktureerimismenetluste kohta võrreldavaid andmeid ja edastada need komisjonile. See on väga oluline, et näidata, kui tõhusad on liikmesriikide õigusraamistikud maksejõuetute võlgnike puhul.

(24) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3731_et.htm .