Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018DC0038

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd, viimati muudetud määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2016. aastal

COM/2018/038 final

Brüssel,19.1.2018

COM(2018) 38 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd, viimati muudetud määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2016. aastal


KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd, viimati muudetud määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2016. aastal

1.Sissejuhatus

Nõukogu määrustega, mis käsitlevad valveaega (nr 495/77) ja eriti raskeid töötingimusi (nr 858/2004), on nähtud ette, et komisjon esitab igal aastal nõukogule aruande asjaomastes määrustes osutatud hüvitisi saavate ametnike ja muude teenistujate arvu kohta kategooriate kaupa ning hüvitistega seotud kogukulude kohta.

Käesolev aruanne põhineb viimastel täisaasta andmetel, mis olid kättesaadavad aruande koostamise ajal, ja käsitleb 2016. aastat. Aruanne hõlmab kõiki institutsioone ja selle terviklikkuse huvides on kajastatud samalaadne teave vahetustega töö kohta (nõukogu määrus nr 300/76).

2.Valveaja hüvitis

Kõnealuse hüvitise õiguslik alus on personalieeskirjade artiklid 55 ja 56b ning nõukogu 8. märtsi 1977. aasta määrus nr 495/77, mida on viimati muudetud nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1945/2006.

Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele, kellele makstakse töötasu teadusuuringute assigneeringutest ja kes

–töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asutuses või

–osalevad kaudses tegevuses või

kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad

–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal,

–julgeolekutalituses,

–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,

–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või kriisikoordineerimiskorraldust toetavas osakonnas või

–liikmesriikidele 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas abi pakkumiseks loodud osakonnas (EM 24/7) kriisiolukordade koordineerimise raames või sellistes talitustes, kus on tõendatud vajadus täita liikmesriikidele antava abimehhanismiga seonduvaid ülesandeid.

Valveaja hüvitist väljendatakse punktides. Iga tegelikult valves oldud tunni eest saadavate punktide arv on kindlaks määratud järgmiselt:

–valve kodus tööpäeval: 2,15 punkti;

–valve kodus nädalavahetusel ja riigipühadel: 4,3 punkti;

–valve töökohal tööpäeval: 11 punkti;

–valve töökohal nädalavahetusel ja riigipühadel: 22 punkti.

Iga punkt on võrdne 0,032 %ga palgaastme 1 järgul 1 töötava ametniku põhipalgast (2016. aastal 0,9056 eurot).

2.1.Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) 1 :

Institutsioon

AD

SC-AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Komisjon

88,33

203,33

37,33

7

12

2

350

- millest JRC

40

83

14

2

2

1

142

Nõukogu

13

47

2

0

0

0

62

Euroopa Parlament

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kohus

7

11

0

0

1

0

19

Euroopa Kontrollikoda

0

0

10

0

0

0

10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

7

9

0

0

0

0

16

Kokku

115,33

270,33

49,33

7

13

2

457

2.2.Hüvitise saajate arv valveaja liigi kohta

Institutsioon

Kodus

Kodus ja tööl

Tööl

Kokku

Komisjon

330

0

20

350

- millest JRC

123

0

19

142

Nõukogu

62

0

0

62

Euroopa Parlament

0

0

0

0

Euroopa Kohus

19

0

0

19

Euroopa Kontrollikoda

10

0

0

10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

16

0

0

16

Kokku

437

0

20

457

2.3.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta

Institutsioon

JRC

Kaudne tegevus

Tehnilised seadmed

Turvalisus

IKT

ÜVJP/EJKP

LR 24/7

Kokku

Komisjon

142

0

65

40

71

0

32

350

- millest JRC

142

0

0

0

0

0

0

142

Nõukogu

0

0

0

15

40

7

0

62

Euroopa Parlament

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kohus

0

0

14

5

0

0

0

16

Euroopa Kontrollikoda

0

0

0

10

0

0

0

10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

0

0

4

9

3

0

16

Kokku

142

0

79

74

120

10

32

457

3.Hüvitis eriti raskete töötingimuste eest

Kõnealuse hüvitise õiguslik alus on personalieeskirjade artikkel 56c ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 858/2004, millega asendati nõukogu määrus nr 1799/72.    

Eriti raskete töötingimuste eest makstav hüvitis on väljendatud punktides, mida saadakse iga tegelikult töötatud tunni eest. Eristatakse erilisi töötingimusi, mis on seotud isikukaitsevahendite, töökoha ja töö olemusega. Punktide arv võib olla 2 (nt kui keskmine helitugevus ületab 85 detsibelli) kuni maksimaalselt 50 (juhul kui ametnik kannab kompaktset tulevastast kaitseülikonda). Iga punkt on võrdne 0,032 %ga palgaastme 1 järgul 1 töötava ametniku põhipalgast (2016. aastal 0,9056 eurot).

3.1.Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad):

Institutsioon

AD

SC-AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevus-üksus

II tegevus-üksus

III tegevus-üksus

IV tegevus-üksus

Komisjon

37

161

29

0

0

6

233

- millest JRC

37

156

19

0

0

6

218

Nõukogu

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Parlament

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kontrollikoda

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

37

161

29

0

0

6

233

4.Hüvitis vahetustega töö eest

Kõnealuse hüvitise õiguslik alus on personalieeskirjade artikkel 56a ja nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus nr 300/76, mida on viimati muudetud nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1873/2006.

Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele, kellele makstakse töötasu teadusuuringute assigneeringutest ja kes

–töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asutuses või

–osalevad kaudses tegevuses või

kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad

–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,

–julgeolekutalituses,

–telefonikeskjaamas/teabetalituses või valvelauas,

–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või kriisikoordineerimiskorraldust toetavas osakonnas,

–kriisikoordineerimiskorraldust toetavas osakonnas või

–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal.

Järgmistes tabelites on esitatud iga institutsiooni makstud hüvitiste arv 2016. aastal.

4.1.Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad):

Institutsioon

AD

SC-AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevus-üksus

II tegevus-üksus

III tegevus-üksus

IV tegevus-üksus

Komisjon

15

80

18

16

3

0

132

- millest JRC

7

31

6

0

0

0

44

Nõukogu

0

77

1

8

0

0

86

Euroopa Parlament

0

47

499

15

9

0

570

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kontrollikoda

0

0

14

0

0

0

14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

37

0

1

0

0

38

Kokku

15

241

532

40

12

0

840


Ette on nähtud igakuise hüvitise neli erinevat määra (2016. aasta andmed):

–1. määr: töö kahes vahetuses, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 407,50 eurot;

–2. määr: töö kahes vahetuses, sealhulgas öösel, nädalavahetusel ja riigipühadel: 615,05 eurot;

–3. määr: töö 24 tundi ööpäevas, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 672,48 eurot;

–4. määr: töö 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas: 916,81 eurot.

4.2.Hüvitise saajate arv hüvitise määra kohta

Institutsioon

1. määr

2. määr

3. määr

4. määr

Kokku

407,50 eurot 

615,05 eurot

672,48 eurot 

916,81 eurot 

Komisjon

18

16

8

90

132

- millest JRC

0

16

8

20

44

Nõukogu

43

0

0

43

86

Euroopa Parlament

284

197

0

89

570

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

Euroopa Kontrollikoda

1

0

0

13

14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

28

0

0

10

38

Kokku

374

213

8

245

840

4.3.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta

Institutsioon

JRC

Kriisi-

olukorra-
koordineerimine

IKT

Turvalisus

keskjaam/
valvelaud

ÜVJP/
EJKP

Tehnilised seadmed

Kaudne tegevus

Kokku

Komisjon

44

16

17

54

0

0

1

0

132

- millest JRC

44

0

0

0

0

0

0

0

44

Nõukogu

0

0

0

86

0

0

0

0

86

Euroopa Parlament

0

0

0

550

20

0

0

0

570

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Kontrollikoda

0

0

0

13

1

0

0

0

14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

0

14

14

0

10

0

0

38

Kokku

44

16

31

717

21

10

1

0

840

5.Asjaomased teenused ja põhjused

Nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus (kes on üle võtnud suure osa endise välissuhete peadirektoraadi ülesannetest) ja kontrollikoda kasutavad valveaega ja vahetustega tööd ning maksavad õigusaktidega ette nähtud hüvitisi.

Euroopa Parlamendil ei ole valveajateenust ja ta maksab hüvitist ainult vahetustega töö eest.

Komisjon on endiselt ainus institutsioon, kes maksab hüvitist eriti raskete töötingimuste eest Teadusuuringute Ühiskeskuses ning infrastruktuuri- ja logistikaametis Brüsselis (OIB).

5.1.Valveaja põhjused

Komisjon    
Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)    
2016. aastal maksis komisjon valveaja eest hüvitist 350 töötajale. Nendest ligikaudu 41 % (142) – veidi vähem kui 2015. aastal – töötas mõnes uurimiskeskuses. Selle vähenemise põhjuseks on 1) Karlsruhe tuletõrje- ja päästemeeskonnale eraldatava hüvitise kaotamine ja 2) ajutise valveajateenuse „IPR WINTER 2015/2016“ asendamine raamlepinguga. Valveaja põhjused on sarnaselt varasemate aastatega seotud peamiselt turvalisuse ja julgeolekuga (tuletõrjeteenistus, kiirgusseire ja -kaitse jne). Teadusuuringute Ühiskeskuses ollakse valves enamasti kodus, erandid on Ispra ja Karlsruhe, kus ametiülesannete spetsiifilisusest tulenevalt ollakse valves töökohal või kodus ja töökohal.

Muud    
Komisjoni muudes peadirektoraatides on olukord peaaegu sama kui 2015. aastal. Valveaeg on seotud peamiselt turvalisuse, tehniliste seadmete, infotehnoloogiateenuste ning liikmesriikidele osutatava abiga.    

Nõukogu: nõukogu maksis valveaja eest 2016. aastal hüvitist 62 töötajale (15 töötaja võrra rohkem kui 2015. aastal). Asjaomased valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, turvateenused ja ÜVJP/EJKP operatsioonide toetamine. 2016. aastal oldi valves ainult kodus.

Euroopa Kontrollikoda: kontrollikoda maksis 2016. aastal koduse valveaja hüvitist 10 töötajale.

Euroopa välisteenistus: 2016. aastal maksis Euroopa välisteenistus valveaja hüvitist 16-le järgmise 3 valdkonna töötajale: turvateenused, ÜVJP/EJKP operatsioonide toetamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused.

Euroopa Kohus: Euroopa Kohus maksis 2016. aastal koduse valveaja hüvitist 19 töötajale. Valveajateenus loodi infrastruktuuri peadirektoraadis 2014. aasta novembris tehniliste seadmete järelevalve ja turvalisusega seotud ülesannete täitmiseks.

5.2.Eriti raskete töötingimuste eest hüvitise maksmise põhjused

Komisjon: komisjon on ainus institutsioon, kes seda võimalust 2016. aastal kasutas. Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis hakkas seda võimalust ühes talituses (trükikoda) kasutama 2008. aastal, Teadusuuringute Ühiskeskuses oli see kasutusel juba varem.

2016. aastal jagunesid eriti rasketes tingimustes töötatud tunnid järgmiselt:

Øisikukaitsevahendid (nt ebamugavate spetsiaalsete kaitserõivaste kandmine): 67 066,91 tundi,

Øtöökoht (nt kõrge müratase, ohtlikud paigad): 117 496,59 tundi ja

Øtöö olemus (nt sööbivate ainetega töötamine): 13 779,53 tundi.

5.3.Vahetustega töö põhjused

Komisjon: komisjoni talitustest on suurim vajadus kõnealuse töökorralduse järele Teadusuuringute Ühiskeskuses (tulenevalt ülesannete laadist) ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadis (turvalisuse ja ennetamise üksus): 2016. aastal vastavalt 44 ja 46 töötajat.

Muudes peadirektoraatides (tegevusassigneeringud) töötas 2016. aastal vahetustega 42 töötajat järgmistes valdkondades:

–turvalisus ja ennetamine: 8 (OIL)

–tehnilised seadmed: 1 (OP)

–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: 17 (DG COMM)

–liikmesriikide abistamine: 16 (DG ECHO)

Teabevahetuse peadirektoraadis võeti vahetustega töö kasutusele 2015. aastal, et koostada presidendi, volinike kolleegiumi ja pressiesindaja jaoks pressiülevaateid.

Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis on vahetustega töö sisse seatud alates aastast 2013, kui loodi järelevalve- ja teabekeskus, mille eesmärk on abistada liikmesriike ja komisjoni katastroofide korral.

Komisjon kohaldab kõiki nelja hüvitise määra (hüvitise liiki), 4. määra (katkematu teenus) kasutatakse eelkõige turvateenuste puhul.

Nõukogu: uue Europa hoone kasutuselevõtmine mõjutas otseselt nende talituste tööd, mis vastutavad inimeste ja vara ohutuse ja turvalisuse tagamise eest.

Et võimaldada uue hoone kasutuselevõttu ja käitamist, tuli ümber korraldada julgeolekubüroo töö ja suurendada töötajate arvu, sest nende tööülesanded eeldavad töö korraldamist vahetustega (1. hüvitise määr) ja katkematu teenusena (4. hüvitise määr).

Ohutuse üksus suurendas aasta esimeses pooles vahetustega töötava meeskonna suurust (1. hüvitise määr), alates 1. juulist 2016 mindi üle katkematu teenuse režiimile. Selle vajaduse põhjustas ühest küljest Europa hoone kasutuselevõtmine ja teisest küljest asjaolu, et meeskonna liikmete tavapärastele tööülesannetele lisandusid need, mida varem täitsid koosseisuvälised töötajad.

AST-kategooria ametnikke ja lepingulisi töötajaid hõlmavate talituste ümberkorraldamine tõi kaasa hüvitiste arvu suurenemise 2016. aastal (86) võrreldes 2015. aastaga (61).

Euroopa Parlament: selleks et turvata ja kaitsta inimesi, taristut, infot ja üritusi riigipühadel, nädalavahetustel ja öösel ning tagada turvatöötajate pidev kohalolek hoonetes, vältides samal ajal lisatöötunde, mis suurendaksid Euroopa Parlamendi eelarvet, on otsustatud kohaldada nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrust nr 300/76, mida on viimati muudetud nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrusega 1873/2006, ja asendada lisatunnid kindla ajagraafikuga. Sellest tulenevalt on turva- ja ennetusmeetmetega tegelevatel töötajatel õigus saada hüvitist vahetustega töö eest.

Pärast märkimisväärset kasvu aastal 2015 (503), maksti 2016. aastal vahetustega töö eest Euroopa Parlamendis hüvitist 570 juhul. Seda hüvitist kasutatakse peamiselt turvateenuste ning väiksemas ulatuses ka telefoni- ja valvelauateenuste puhul. 2016. aastal registreeritud kasv on jälle seotud turvateenuste valdkonnaga.

Vahetustega töö on töö kahes vahetuses (1. määr), töö kahes vahetuses, sealhulgas öösel, nädalavahetusel ja riigipühadel (2. määr), või katkematu teenus 24 tundi ööpäevas (4. määr).

Euroopa Kontrollikoda: alates 2011. aastast kasutab kontrollikoda turvateenuste ja telefoni/valvelauateenuste valdkonnas vahetustega tööd. Vahetustega töö on kas töö kahes vahetuses (1. määr) või katkematu teenus 24 tundi ööpäevas (4. määr). 2016. aastal maksti hüvitist 14 korral.

Euroopa välisteenistus: Euroopa väliteenistus maksis 2016. aastal hüvitist 38 korral info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, turvalisuse ja ÜVJP/EJKP valdkonnas.



6.Eelarvelised kulud institutsioonide ja hüvitise liikide kaupa (eurodes)

Institutsioon

Vahetustega töö

Valveaeg

Eriti rasked töötingimused

Kokku

Komisjon

953 248,28

1 301 223,86

613 435,60

2 867 907,74

- millest JRC

256 513,34

552 639,63

575 072,36

1 384 225,33

Nõukogu

500 310,65

179 622,87

0

679 933,52

Euroopa Parlament

3 382 177,87

0

0

3 382 177,87

Euroopa Kohus

0

14 631,00

0

14 631,00

Euroopa Kontrollikoda

118 897,50

13 544,95

0

132 442,45

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

226 741,80

60 942,48

0

287 684,28

Kokku

5 181 376,10

1 569 965,16

613 435,60

7 364 776,86

Kõigis Euroopa Liidu institutsioonides kõigi kolme hüvitise maksmiseks kulutatud summa oli 2016. aastal 7 364 776,86 eurot (2015. aastal 6 394 289,11 eurot).

(1)

Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF) osutavad valveajateenust 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas turvateenuseid tagava meeskonna töötajad: 0,33 AD / 0,33 SC-AST / 0,33 I tegevusüksus (kokku 1 hüvitise saaja).

Top