EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1347

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0106/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.	arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli keskuse 2016. aasta lõplik eelarve 50 576 283 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 2,0 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

väljendab sügavat kahetsust, et kontrollikoja märkuste kohaselt ei ole keskus veel kasutusele võtnud talitluspidevuse kava ja sellest tingituna ei täideta sisekontrollistandardit nr 10; nõuab tungivalt, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetavatest edasistest meetmetest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel saavutati eelarve täitmise määr 89,37 %, mis on eelmise aastaga võrreldes 1,21 % suurem; täheldab, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,19 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 3,66 % suurem;

3.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt vähenes keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht 34 200 000 eurole (võrreldes 38 300 000 euroga 2015. aasta lõpus) ja reservid kahanesid 31 100 000 eurole (võrreldes 34 000 000 euroga 2015. aasta lõpus); märgib, et vähenemine on tingitud eelarvepõhimõttest, mille eesmärk on vähendada eelmistest aastatest kumuleerunud ülejääki; võtab teadmiseks, et keskuse andmetel väheneb uue hinnastruktuuri rakendamisega keskuse klientide makstav tõlketöö keskmine hind ja seetõttu on 2017. aastal oodata eelarve ülejäägi edasist kiiret vähenemist;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

märgib, et keskus vähendas pisut kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise kogumäära – 2015. aasta 9,63 %-lt 2016. aasta 7,56 %-ni –, mis tähendab 2,07 %-list langust; võtab teadmiseks, et kulude täitmise määr on kõrge suuresti 1. jaotise (mille eelarvest kasutati ära 97,80 %) kulude tõttu;

5.

märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud; juhib siiski tähelepanu sellele, et tühistatud ülekandmiste suurt osakaalu (10 %) võib pidada ebatäpse eelarve kavandamise märgiks;

Personalipoliitika

6.

võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 2016. aastal täidetud 195 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 197 ametikohast, sama palju nagu 2015. aastal; märgib murelikult, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade arvule tuginedes oli 2016. aastal sooline jaotus 61,64 % naisi ja 38,36 % mehi, mis tähendab, et naisi töötab keskuses peaaegu kaks korda rohkem kui mehi; soovitab seda tasakaalustamata olukorda võimalikult ruttu käsitleda ja muuta;

7.

märgib, et keskus on seni järginud eesmärki, mille kohaselt tuleb perioodil 2014–2018 vähendada töötajate arvu 5 % (lisaks veel 5 %, sest tegemist on nn optimaalselt toimiva asutusega); rõhutab, et keskusel peavad olema esmaklassiliste kirjaliku tõlke ja keeleteenuste osutamiseks vajalikud vahendid; soovitab keskuse eelarvet ja ametikohtade loetelu edaspidi mitte kärpida;

8.

rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema keskuse personalipoliitika osa; märgib, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli 13 754 eurot; märgib, et haiguspuhkuse keskmine pikkus 2016. aastal oli 13,04 päeva töötaja kohta;

9.

tuletab meelde, et keskus võttis 2009. aastal vastu otsuse psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta; toetab koolituste ja teabeürituste korraldamist, et suurendada töötajate psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise alast teadlikkust;

10.

võtab rahuloluga teadmiseks, et keskusel ei olnud 2016. aastal kaebusi, kohtuasju ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

11.

võtab teadmiseks, et keskuse haldusnõukogu võttis 2016. aasta oktoobris vastu keskuse pettusevastase võitluse strateegia ja et keskus lisab oma 2017. aasta aruandesse läbipaistvust, aruandekohustust ja usaldusväärsust käsitleva peatüki;

12.

märgib murelikult, et keskus otsustas avaldada huvide deklaratsioonid ilma elulookirjeldusteta haldusnõukogu suurusest (umbes 130 liiget ja asendusliiget) tulenevate juhtimisprobleemide tõttu; märgib, et direktori huvide deklaratsioon ja elulookirjeldus on keskuse veebisaidil avaldatud;

13.

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskusel ei olnud 2016. aastal ühtegi huvide konflikti juhtumit;

14.

märgib rahuloluga, et keskus võttis 2008. aastal vastu rikkumisest teatamist käsitleva sise-eeskirja ja muutis seda 2014. aastal; märgib, et keskusel ei olnud 2016. aastal rikkumisest teatamise juhtumeid;

15.

osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

16.

peab kahetsusväärseks, et keskus ei avalikusta oma haldusnõukogu koosolekute protokolle; kutsub keskust üles oma poliitikat muutma;

17.

võtab teadmiseks keskuse põhjendused dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumiseks; eeldab, et keskus kasutab võimalust keelduda juurdepääsu andmisest dokumentidele kõige seaduslikumal ja korrektsemal viisil, kaitstes samas konfidentsiaalseid andmeid ja isikuandmeid;

Peamised saavutused

18.

väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille keskus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi ja milleks olid: — keskus töötas välja oma strateegia aastateks 2016–2020, mille haldusnõukogu vastu võttis; — keskuse uue tõlgete töövoo haldamise süsteemi (eCdT) rakendamine keskuse klientide teenindamisel oli edukas; — keskus töötas välja uue hinnastruktuuri dokumentide tõlkimiseks, mille tulemusena keskuse kliendid saavutasid kokkuhoiu keskuse tõlkemäludes salvestatud sisu korduskasutamise tõttu;

19.

peab siiski äärmiselt kahetsusväärseks, et keskus ei kasuta oma programmdokumentide puhul mõju-, tulemus- või sisendinäitajaid; märgib, et keskus ei kasuta planeerimisel ja kontrollimisel süsteemselt eelhindamisi, ning kutsub keskust ka üles kasutama süsteemselt järelhindamisi, et mõõta oma tulemuslikkust;

Siseaudit

20.

võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus teostas keskuse talitluspidevuse haldamise ja dokumentide kirjaliku tõlke töövoo järelauditi; täheldab, et kõik soovitused, välja arvatud kolm soovitust, millega plaaniti tegeleda 2017. aastal, viidi asjakohaselt ja tulemuslikult täide; märgib, et märkimisväärseid edusamme on tehtud talitluspidevuse kavade kasutuselevõtmisel, mis osaliselt leevendab tuvastatud riske, mistõttu on soovituse tähtsusastet alandatud märkelt „väga oluline“ märkele „oluline“; märgib lisaks, et siseauditi talitus tunnustas uue tõlgete töövoo haldamise süsteemi eCdT käimasolevat arendamist, ent oli seisukohal, et enne, kui nimetatud soovitust, mis kannab märget „oluline“, võib pidada täielikult rakendatuks, tuleb veel ellu viia mitu aspekti; palub, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni siseauditi talituse soovituste täitmisest;

Tulemused

21.

võtab teadmiseks kliendirahulolu süsteemi läbivaatamise, et töötada välja tõhusam klientide teenindamise protsess; tunneb heameelt 2016. aasta septembris kuuele kliendile – Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile, Euroopa Ravimiametile, Euroopa Kemikaaliametile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile – tutvustatud uue lähenemisviisi üle; ootab ühtlustatud lahendust, mida veel viimistletakse ja mis võetakse eCdT raames kasutusele 2017. aastal;

22.

väljendab rahulolu selle üle, et keskuse ja kolme üksuse vahel sõlmiti 2016. aastal uued lepingud, mille tulemusena on keskuse klientide koguarv nüüd 64; kutsub liidu ameteid ja organeid üles kirjaliku tõlke teenuste dubleerimist igal võimalikul juhul vältima, kasutades keskuse teenuseid võimalikult palju;

23.

märgib keskuse aasta tegevusaruande põhjal, et keskuse juhatuse poolt läbi viidud aastalõpuläbivaatusele tuginedes ning kasutades mõningaid kaalutegureid, oli keskuse muudetud tööprogrammi üldine täitmine 2016. aastal esialgse eelarve alusel 79,2 % ja paranduseelarve alusel 85 %;

24.

märgib rahuloluga, et keskus võttis aastateks 2015–2016 vastu kirjaliku tõlke kvaliteedi tagamise uue tegevuskava (TQAAP); võtab teadmiseks, et TQAAPi täitmise eesmärgiks määrati keskuse 2016. aasta muudetud tööprogrammis 100 % ja 2016. aasta lõpuks oli ellu viidud 98,2 % kavast; võtab teadmiseks, et keskenduti uue korpuse haldusvahendi (MultiTrans) rakendamisele ja omavahel seotud tõlketellimuste puhul teabevoo automatiseerimisele uue töövoo vahendi eCdT kaudu; tunneb heameelt keskuse enda masintõlkeprogrammidega läbiviidud testides saavutatud edusammude üle;

25.

kiidab heaks keskuse selge pühendumise kvaliteedile, mida tõendab tema range suhtumine välistöövõtjate korduvalt ebarahuldavaks hinnatud tõlgetesse; tunneb heameelt selle üle, et keskus pakub nii keskuse tõlkijatele kui ka välistöövõtjatele pidevat valdkondlikku koolitust, sest see aitab säilitada kvaliteedi kõrget taset;

Muud kommentaarid

26.

kinnitab oma vankumatut pühendumist mitmekeelsuse edendamisele liidus, mis on tähtis platvorm kodanike kaasamiseks ja seega liidu demokraatliku süsteemi edukuse oluline eeltingimus; palub sellega seoses Euroopa Parlamendil ühineda nõukogu ja Regioonide Komiteega ning võimaldada kirjalikku ja suulist tõlget keeltes, millele on liikmesriigi tasandil antud põhiseaduslik staatus (2); väljendab heameelt selle üle, et keskus aitab kaasa liidu ametite ja asutuste töö hõlbustamisele, pakkudes kvaliteetseid kirjaliku tõlke ja keeleteenuseid;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskuse ülesandeks on pakkuda lisaks liidu institutsioonidele, kes tõlketeenuseid vajavad, ka liidu asutustele ja organitele nende toimimiseks vajalikke kirjaliku tõlke teenuseid; märgib lisaks, et enamiku asutuste ja organite asutamismäärused sätestavad keskuse tõlketeenuste kasutamise; märgib siiski, et osa neist (mis moodustab üle poole keskuse tuludest) kasutab järjest enam asutusesisest tõlkimist ja muid alternatiivseid lahendusi, see tähendab aga, et keskuse potentsiaali ei kasutata täies ulatuses, süsteemide arendamise ja jooksvad kulud liidu tasandil on kahekordsed ning keskuse ärimudel ja talitluspidevus võivad olla ohus;

28.

nõuab tungivalt, et keskus jätkaks jõupingutusi uuenduslike keeletehnoloogiate uurimisel, mis võiksid tema põhitöös abiks olla; on seisukohal, et mitmekeelsete terminibaaside, näiteks IATE andmebaasi arendamisel aitab keskus tagada, et kõik liidu ametlikud keeled peavad uute mõistetega sammu.

29.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

---

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 10.

(2)  Nõukogu ja Regioonide Komitee on sõlminud Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsusega halduskokkuleppe, milles nähakse ette, et keeli, millele on liikmesriigi tasandil antud põhiseaduslik staatus, näiteks katalaani, galeegi, baski, kõmri ja šoti gaeli, saaks kasutada mitmesugusel otstarbel, sealhulgas suulise ja kirjaliku tõlke jaoks. See ei mõjuta liidu institutsioonide eelarvet, kuna kõik selle rakendamisest tulenevad kulud kantakse riiklikul tasandil. Seni ei ole ei nõukogu ega Regioonide Komitee halduskokkuleppe rakendamisega seotud probleemidest teada andnud.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).