(1)

Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohalolekuga või ilma füüsilise kohalolekuta, lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.

(1)

Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohaloluga või ilma füüsilise või maksustava kohaloluta konkreetses riigis , lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.

(2)

Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad ei ole digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks piisavad ja need tuleb läbi vaadata.

(2)

Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest . Digiteerimine on muutnud kasutajate rolli, võimaldades neil üha rohkem osaleda väärtuse loomise protsessis. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks ei võta seda uut tegurit arvesse ja need tuleb kiiremas korras läbi vaadata.

(2a)

Eesmärk on kaotada lõhe digitulude ja traditsiooniliste tulude maksustamise vahel. Praegu on digiettevõtete tegelik keskmine maksumäär üksnes 9,5  %, traditsioonilistel ettevõtlusmudelitel aga 23,2  %  (1a) . Maksusüsteem peab olema õiglane ja kasulik kogu ühiskonnale. Kõigil ühtsel turul tegutsevatel ettevõtetel peaks olema võrdsed võimalused.

(3)

See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu (3) oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja ajakohast ja stabiilset digitaalmajanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast.

(3)

See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu (3) oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja õiglast, ajakohast ja stabiilset digiteeritud majanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni ja kaasavat majanduskasvu , vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast. Digiteerimine mõjutab kogu majandust, mis ulatub kaugemale digiteenuste maksu loomisest; seega tuleks maksueeskirju reformida. Käesolevas direktiivis sisalduvad ad hoc meetmed ei tohiks põhjustada viivitusi töös, mida tehakse märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustamiseks ja sellise maksustamise lisamiseks äriühingu tulumaksu ühtsesse konsolideeritud maksubaasi.

(5)

Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD tegeleb samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil (6) ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega (7), et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega.

(5)

Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD , Rahvusvaheline Valuutafond, ÜRO ja Maailmapanga Grupp, mis moodustavad maksundusalase koostööplatvormi, tegelevad samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil (6) ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega (7), et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega. Tuleks tagada kooskõla maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) kaasava raamistikuga, et vältida kõrvalekaldumist rahvusvahelistest standarditest ning mitmekordset keerukust.

(6)

Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus.

(6)

Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus. Ajutist lahendust tuleks ajutiselt piirata, et vältida selle tahtmatut muutumist püsivaks. Seepärast tuleks kehtestada aegumisklausel, mille tulemuseks oleks käesoleva direktiivi automaatne aegumine pärast tervikliku lahenduse kehtestamist, eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil. Kui terviklikku lahendust ei ole 31. detsembriks 2020 kokku lepitud, peaks komisjon kaaluma ettepanekut, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille alusel Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See on väga oluline, et jõuda viivitamata kokkuleppele, et vältida liikmesriikide ühepoolsete digitaalsete maksude mitmekordistumist.

(7)

Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.

(7)

Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste , sealhulgas infosisu maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad ja immateriaalne vara aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel ja tuginemine immateriaalsele varale ) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.

(9)

Digiteenuste maksu tuleks kohaldada üksnes teatavate digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes . Digiteenused peaksid suuresti sõltuma kasutajate osalemisest väärtuse loomisel , mille puhul on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem. Maksustada tuleks kasutaja sisendi töötlemisest saadud tulusid, mitte kasutaja osalust.

(9)

Digiteenuste maksu tuleks kohaldada selliste digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes , mis sõltuvad suuresti kasutajate osalemisest väärtuste loomisel ja digiettevõtete suutlikkusest osutada teenuseid ilma füüsilise kohaloluta või väga vähese füüsilise kohaloluga. Neil juhtudel on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem.

(10)

Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), ja iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine. Kui selliste teenuste osutamisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

(10)

Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine, edastamine ja müük; ja iv) digitaalse infosisu, näiteks video- ja audiosisu, mängude või teksti pakkumine. Kui sellise infosisu ning selliste kaupade ja teenuste pakkumisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

(13)

Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana , kuna väärtuse loomine jaemüüja jaoks sõltub tarnitud kaupadest või osutatud teenustest ning digitaalliidest kasutatakse üksnes sidevahendina . See, kas tarnija müüb kaupu või teenuseid internetis oma arvel või pakub vahendusteenuseid , määratakse kindlaks tehingu seadusandliku ja majandusliku sisu põhjal, nagu see on kajastatud asjaomaste poolte vahelistes kokkulepetes. Näiteks võib öelda, et sellise digitaalliidese pakkuja, mille kaudu on kättesaadavaks tehtud kolmanda isiku kaubad, pakub vahendusteenust (teisisõnu tehakse kättesaadavaks mitmepoolne digitaalliides), kui ei ole võetud märkimisväärseid varudega seotud riske või kui selliste kaupade hinna määrab tegelikult kolmas isik.

(13)

Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana. Kuid arvestades , et kasutaja andmeid on võimalik töödelda digitaalliidese kaudu ja seeläbi luua tehingust täiendavat väärtust ning kuna füüsilise kohalolu puudumine võib tekitada agressiivse maksuplaneerimise võimalusi, tuleks käesoleva direktiivi läbivaatamise käigus kaaluda nende teenuste ulatuse laiendamist .

(14)

Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, ei tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Isegi kui teatav suhtlus sellise digitaalse infosisu saajate vahel võib olla lubatud ja selliste teenuste osutaja puhul võidakse seepärast leida, et ta on teinud kättesaadavaks mitmepoolse digitaalliidese, ei ole siiski ilmne, et kasutajal on oluline roll väärtuse loomisel digitaalset infosisu pakkuva ettevõtja jaoks . Selle asemel keskendutakse väärtuse loomise seisukohast digitaalsele infosisule, mida üksus edastab. Seepärast ei tuleks sellise edastamisel tulemusel saadud tulusid maksuga maksustada .

(14)

Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Komisjon peaks sellise edastamise tulemusel saadud tulusid hindama … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] .

(15)

Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed. Seeläbi on hõlmatud kõik kasutaja omandatava digitaalse infosisu vormid, mis ei muuda tõsiasja, et kasutaja seisukohast on ainus või peamine eesmärk digitaalse infosisu omandamine.

(15)

Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed.

(15a)

(16)

Põhjenduses 14 kirjeldatud teenust tuleks eristada teenusest, mis seisneb sellise mitmepoolse digitaalliidese kättesaadavaks tegemises, mille kaudu saavad kasutajad digitaalset infosisu üles laadida ja seda teiste kasutajatega jagada, või sellise liidese kättesaadavaks tegemises, mis lihtsustab alustehinguks olevat digitaalse infosisu edastamist otse kasutajate vahel. Viimati nimetatud teenused kujutavad endast vahendusteenust ja neid tuleks maksustada digiteenuste maksuga olenemata alustehingu laadist.

(17)

Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete edastamises, peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud nende kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses , kuid mitte neid andmeid, mis on saadud andurite või muude vahendite abil ja mida on kogutud digitaalselt . Seda põhjusel, et digiteenuste maksuga maksustatavad teenused peaksid olema pigem teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda , kui et teenused, mille puhul kasutatakse liideseid üksnes muul viisil loodud andmete edastamiseks . Seepärast ei tohiks digiteenuste maks olla maks, mida võetakse andmete kogumise või ettevõtja poolt ettevõttesisesel eesmärgil kogutud andmete kasutamise või ettevõtja kogutud andmete tasuta jagamise eest teiste isikutega . Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete edastamisest.

(17)

Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete töötlemises, edastamises või müügis , peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses. Need maksustatavad teenused peaksid olema teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda. Digiteenuste maks ei ole maks, mida võetakse andmete kui sellise kogumise eest. Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete töötlemisest, müügist või edastamisest kolmandale isikule .

(22)

Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000  euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000  euro.

(22)

Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000  euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000  euro.

(23)

Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest . Sel põhjusel on sama künnis pakutud välja ka teistes liidu algatustes  (9). Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.

(23)

Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda suuresti mobiilsest immateriaalsest ja/või digitaalsest varast sõltuvaid digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest. Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.

(27)

Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, peaksid liikmesriigid lubama ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.

(27)

Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, tuleb leida tulevikuks kogu liitu hõlmav lahendus, mis võimaldaks ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.

(29)

Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu.

(29)

Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu. Kui jaotuspõhimõte toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta tegelikku majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine.

(30)

Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.

(30)

Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse või seal infosisu pakkumises , tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami või digitaalset infosisu selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.

(32)

Kasutajate kohta kogutud andmete edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.

(32)

Kasutajate kohta kogutud andmete töötlemise, müügi või edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil kasutatud, müüdud või edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.

(34)

Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (10); see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.

(34)

Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (10); see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega , ilma et oleks võimalik kasutajate isikut tuvastada. Kasutajate asukoha määramise meetodist teavitatakse liikmesriikide maksuhaldurit . Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega , eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega , teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.

(35)

Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks tuleks kehtestada 3  %, millega saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.

(35)

Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks kehtestatava 3  %-ga saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.

(37)

Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.

(37)

Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, sealhulgas karistused ja sanktsioonid, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.

(37a)

Maksustatava isiku poolt makstud digiteenuste maks kokku peaks olema osa riikide lõikes esitatava aruandluse süsteemist.

(38a)

Juhul kui maksukohustuslane peab digiteenuste maksu tasuma rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks komisjon iga kolme aasta järel auditeerima registreerimisliikmesriigis esitatud digiteenuste maksu deklaratsiooni.

(40a)

Digiteenuste maks on püsilahendusele eelnev ajutine abinõu, mis ei tohiks mingil juhul lükata edasi püsiva lahenduse jõustumist. Käesolev direktiiv peaks kehtivuse kaotama, kui võetakse vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu ettevõtte tulumaksuga maksustamise nõuded, või nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja ettevõtte tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha mõiste, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikes resolutsioonides, mis käsitlevad vastavalt ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, või direktiiv, millega rakendatakse sellisel rahvusvahelisel foorumil nagu OECD või ÜRO saavutatud poliitilist kokkulepet, olenevalt sellest, mis toimub esimesena.

(40b)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile korrapäraselt aruandeid üksuste poolt digiteenuste maksu maksmise, ühtse kontaktpunkti toimimise ning maksude kogumise ja maksmise alase koostöö kohta teiste liikmesriikidega.

(40c)

Kaks aastat pärast …[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] peaks komisjon korraldama käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks kooskõlas digitaalsektori õiglase maksustamise põhimõtetega.

(41)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(41)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle õiglane ja nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

7a)

(c)

kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine.

c)

kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine ja edastamine.

ca)

kasutajatele digitaalliidesel infosisu, näiteks video, audio, mängude või tekstide kättesaadavaks tegemine digitaalliidest kasutades;

(a)

digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on edastada üksuse poolt kasutajatele digitaalset infosisu või osutada kasutajatele side- või makseteenuseid ;

a)

digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on üksuse poolt osutada kasutajatele side- või makseteenuseid, kui kasutajate andmete töötlemisest, edastamisest või müügist ei teki lisatulu ;

(b)

üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000  euro.

b)

üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000  euro.

ca)

artikli 3 lõike 1 punkti ca alla kuuluva teenuse puhul kuvatakse digitaalsisu kasutaja seadmesse ajal, mil seadet kasutatakse digitaalliidesele juurdepääsuks kõnealuses liikmesriigis sellel maksustamisperioodil.