Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AE5386

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava““(COM(2018) 795 final)

EESC 2018/05386

ELT C 240, 16.7.2019, p. 51–56 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 240/51

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava““

(COM(2018) 795 final)

(2019/C 240/12)

Raportöör: Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Konsulteerimistaotlus

komisjon, 18.2.2019

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

2.4.2019

Vastuvõtmine täiskogus

15.5.2019

Täiskogu istungjärk nr

543

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

210/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle ning kutsub üles seda kiiremas korras rakendama, arvestades tehisintellekti arendamises ja kasutuselevõtus toimuvat kiiret arengut väljaspool ELi. Ülemaailmses konkurentsis edu saavutamiseks peab EL olema innovatsiooni ja investeeringute vallas esirinnas, järgides inimeste kontrollil põhinevat käsitust ning tehisintellekti usaldusväärsuse põhimõtet.

1.2.

 Komitee rõhutab, et tehisintellekti arendamisse ja kasutamisse tuleb kaasata kodanikuühiskonna osalejad, sealhulgas ettevõtted, töötajad ja tarbijad. Tehisintellekti strateegia rakendamisel tuleb pöörata asjakohast tähelepanu sellele, kuidas tehisintellekti pakuvatavaid võimalusi kogu ühiskonna jaoks võimalikult palju ära kasutada.

1.3.

 Komitee toetab algatusi eraldada tehisintellektiga seotud innovatsioonile, taristule, haridusele ja koolitusele ELi rahastamisvahenditest rohkem rahalisi vahendeid. Samuti ergutab komitee liikmesriike astuma ühiste eesmärkide suunas vajalikke samme.

1.4.

 Selleks et suurendada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu erasektoris, nõuab komitee soodsat ettevõtluskeskkonda, sealhulgas võimaldavat ja stabiilset poliitilist ja reguleerivat raamistikku, mis stimuleerib tehisintellekti innovatsiooni ja investeeringuid ning võtab arvesse VKEde, idufirmade ja kasvufirmade erivajadusi.

1.5.

 Komitee peab äärmiselt oluliseks tagada andmete kvaliteet, kättesaadavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja sujuv liikumine ühtsel turul, tagades seejuures andmekaitse ja eraelu puutumatuse. Komitee nõuab tungivalt avalikele andmetele juurdepääsu hõlbustamist ning kutsub üles looma soodsaid tingimusi Euroopa digiplatvormide loomiseks.

1.6.

 Komitee kiidab heaks piiriülest koostööd, partnerlused ja võrgustikke käsitlevad algatused, et edendada innovatsiooni ja tehisintellekti kasutuselevõttu, ning toonitab ühiskonna eriosalejate laiapõhjalise koostöö tähtsust.

1.7.

 Komitee kutsub liikmesriike üles kohandama oma haridussüsteeme uute oskuste nõudlusega. See nõuab reformide elluviimist alates algkoolidest kuni ülikoolideni. Lisaks on vajalik elukestev ja pidev õpe, mis leiab üha enam aset töö raames. Sotsiaaldialoog on tööga seotud muutuste ja vajaduste prognoosimisel väga oluline.

1.8.

 Tehisintellektiga seotud struktuurilisi muutusi silmas pidades on komitee pidanud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite suurendamist sammuks tõelise Euroopa üleminekufondi suunas, et aidata hallata digiüleminekut.

1.9.

 Komitee rõhutab, et tehisintellekti tuleb arendada ja kasutada kooskõlas ELi väärtustega ning tarbijakaitset, tööõigust ja ettevõtlust käsitlevate õigusaktidega. Kodanikuühiskonna esindajad ja sotsiaalpartnerid peavad olema kaasatud tehisintellektiga seotud poliitika ja meetmete väljatöötamisse. Tehisintellekti kohta teadmiste andmist on vaja ka inimeste usalduse suurendamiseks.

1.10.

 Kuna tehisintellekt peab teenima kogu ühiskonda ning arvestama samal ajal majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte, soovitab komitee, et EL võtaks tehisintellekti tulevast arengut suunava lähenemisviisina vastu kestliku arengu raamistiku. Komitee nõuab ka tehisintellekti jätkusuutlikku rakendamist organisatsioonide seas, sealhulgas nõuetekohast teavitamist ja konsulteerimist.

2.   Üldised märkused

2.1.

 Pärast Euroopa tehisintellekti strateegia avaldamist 2018. aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava, mille eesmärk on saada nii Euroopa kui ka riikide tasandil võetavatest meetmetest ja eriti investeeringutest võimalikult palju kasu ning tagada ELi toimetulek ülemaailmses konkurentsis.

2.2.

 Kooskõlastatud kavas tehakse ettepanek võtta ühismeetmeid neljas valdkonnas: kasvatada investeeringuid, toetada andmete kättesaadavust ja juurdepääsetavust, arendada talente ja oskusi ning suurendada usaldust. Samuti kutsutakse kooskõlastatud kavas liikmesriike üles töötama oma riiklikud tehisintellekti strateegiad välja 2019. aasta keskpaigaks.

2.3.

 Komitee tunneb heameelt kooskõlastatud kava kui olulise sammu üle strateegia rakendamist soodustada. Oma märkused strateegia kohta on komitee esitanud varasemas arvamuses (1). Ka on komitee esitanud arvamuse digitaalse Euroopa programmi kohta (2). Lisaks on komitee koostanud omaalgatuslikud arvamused tehisintellekti erinevate aspektide kohta (3) ning mitu muud tehisintellektiga seotud arvamust.

2.4.

 Komitee peab oluliseks näha rakendusmeetmed ette nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, arvestades et ELi ja liikmesriikide pädevused on poliitikavaldkonniti erinevad. Samuti on vaja koostööd ja koordineerimist, et tulemusi ja tõhusust ELi kui terviku seisukohast suurendada. Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles astuma vajalikke samme ühiste eesmärkide suunas, võttes samas arvesse eri riikides valitsevaid erinevaid tingimusi.

2.5.

 Lisaks eri tasandite poliitikakujundajate koostööle ja koordineerimisele on koostööd vaja ka kõigi ühiskonna osaliste vahel. Seda on tarvis, et vältida tegevuses ebakõlasid, kattuvusi ja lünki ning suurendada seega meetmete tõhusust ja mõju.

2.6.

 Komitee nõuab strateegia kiiret rakendamist, kuna väljaspool ELi tehakse tehisintellekti arendamises ja kasutuselevõtus kiireid edusamme. Samas peaksid EL ja liikmesriigid pidama rangelt kinni strateegia pikaajalistest eesmärkidest. Komitee toetab eesmärki, et Euroopast saaks maailmas eesrindlikem regioon, kus arendatakse ja kasutatakse tipptasemel, eetilist ja turvalist tehisintellekti, soodustades üleilmses kontekstis inimkeskset lähenemisviisi (4).

2.7.

 Üleilmses konkurentsis edu saavutamiseks tuleb ELil käia sihikindlalt oma teed, tunnistades samal ajal väliseid arenguid ja suundumusi. Komitee peab oluliseks seda, et konkurentsivõimet ja usaldust käsitletakse koos. Usaldusväärsus võib saada ELi jaoks konkurentsieeliseks, ehkki kasutada tuleb ka teisi konkurentsivõimet loovaid komponente.

2.8.

 Kuna tehisintellekt peab teenima kogu ühiskonda, soovitab komitee, et EL võtaks tehisintellekti tulevast arengut suunava lähenemisviisina vastu kestliku arengu raamistiku. Kestlik areng koos oma kolme mõõtmega vajavad selliseid poliitika- ja muid meetmeid, mis tugevdavad majandust ning loovad ühiskonna heaolu, aidates samas vähendada kliima- ja keskkonnamõju.

2.9.

 Komitee märgib, et tehisintellektiga seotud poliitikameetmete kavandamisel tuleb arvestada kodanikuühiskonna eri osalejate, sealhulgas ettevõtete, töötajate ja tarbijatega. Asjakohast tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas võimaldada tehisintellektiga seotud võimalusi kogu ühiskonna jaoks võimalikult palju ära kasutada ja kuidas vähendada riske, sealhulgas demokraatlike protsesside manipuleerimist.

2.10.

 Komitee toonitab tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul kaasamise tähtsust ning „kedagi ei jäeta maha“põhimõtet. See kehtib nii andmete ja taristu juurdepääsetavuse, kasutajasõbralike toodete olemasolu kui ka teadmiste ja oskuste puhul. Kaasatus on oluline nii inimeste kui ka ettevõtete, eriti VKEde jaoks. Tuleks võtta erimeetmeid, et suurendada naiste oskusi tehisintellekti valdkonnas ja julgustada neid tegema tehisintellektiga seotud tööd ja ülesandeid, sealhulgas tööstuses.

2.11.

 Arvestades tohutuid ühiskondlikke probleeme ning tehnoloogia äärmiselt kiiret arengut, tuleks ELil tehisintellekti täiel määral ära kasutada, tehes prognoosteste sellistes sektorites nagu tervishoid ja transport, sealhulgas tööhõive. Samuti peaks EL püüdma näha ette selliste murranguliste tehnoloogiatega nagu kvanttehnoloogiaga seotud võimalusi.

3.   Innovatsiooni ja ettevõtluse arengu hõlbustamine

3.1.

 Lisaks sellele, et tehisintellekt võimaldab äritegevust tõhustada ja tootlikkust suurendada, loob see paljude tööstusharude ja teenuste jaoks ka uusi ettevõtlusvõimalusi. See käib nii suurettevõtete kui ka VKEde, idu- ja kasvufirmade kohta. Ka luuakse täiesti uusi ettevõtteid.

3.2.

 Arvestades, et tehisintellekti arendamine ja kasutuselevõtt toimub suurel määral väljaspool ELi, tuleks ELil ühtlasi suurendada jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks. Eesmärk ei ole n-ö võitjaid välja selgitada, vaid tuvastada lahendamist vajavad probleemid ja ülesanded, et luua ning säilitada tehisintellektiga seotud võimaluste ärakasutamiseks ning seonduvate ohtude vähendamiseks õiged tingimused.

3.3.

 Innovatsiooni ja taristusse investeerimine ning ühtse turu edasiarendamine on peamised tegevusvaldkonnad, millele keskenduda. Lisaks toonitab komitee, et ettevõtete innovatsioonitegevuse ja investeerimisotsuste jaoks on oluline ka ettevõtluskeskkond laiemalt, s.o maksustamine, reguleerimine ja tootmistegurite kättesaadavus.

3.4.

 Komitee toetab algatusi eraldada tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks rohkem vahendeid. Rahastamisvahendid, nagu programm „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „InvestEU“ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, on kõik väärtuslikud ja vajalikud vahendid tehisintellektiga seotud innovatsiooni ja investeeringute soodustamiseks.

3.5.

 Ehkki avalikul sektoril on oluline roll tehisintellekti investeerimisel ja sellega seotud avalike hangete korraldamisel, on mitmes sektoris nii tehisintellekti arendamises kui ka kasutuselevõtus piisavate edusammude tegemiseks vaja märkimisväärselt erasektori investeeringuid. Avalikud vahendid võimendavad erasektori investeeringuid ning on seetõttu äärmiselt olulised. Rahastamistavad tuleks aga muuta kasutajasõbralikumaks. Samuti tuleks rahastamiseeskirju arendada nii, et need ergutaksid võtma riske.

3.6.

 Tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu jaoks on vaja eri suuruses ning eri sektorites ja väärtusahelate osades olevatest ettevõtetest koosnevaid ettevõtluse ökosüsteeme, samuti ettevõtete ja eri sidusrühmade vahelist koostööd. Komitee toetab komisjoni plaane suurendada piiriülest koostööd, partnerlusi ja võrgustikke ühendatud tippkeskuste, katserajatiste ja digitaalse innovatsiooni keskuste abil. Komitee rõhutab vajadust hõlbustada kontakte VKEdega ning kutsub üles kaasama digitaalse innovatsiooni keskuste raames tehtavasse koostöösse kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid.

3.7.

 Pädevused ja oskused on innovatsiooni ja tehisintellektiga seotud ettevõtluse arengu võimaldajana keskse tähtsusega. Vaja ei ole üksnes konkreetseid tehisintellektiga seotud oskusi, vaid ka konkreetsetes ettevõtetes tehisintellekti kasutamise oskusi, sealhulgas ettevõtlusoskusi. Kuna uute talentide leidmist ettevõtluses ja tööstuses saab kõige paremini edendada teadusprojektide rahastamise abil, kutsub komitee ELi ja liikmesriike üles tagama selleks piisavad rahalised vahendid.

3.8.

 Kiire areng nõuab kiiret tehisintellekti innovatsiooni soodustamist. See eeldab katserajatisi ja regulatiivseid katsetuskeskkondi, mis võimaldab uusi ideid testida ja katseprojektide korraldamist. Peale selle on oluline tagada katsetulemuste jagamine ja vastastikune tunnustamine.

3.9.

 Komitee kutsub üles suurendama investeeringuid tehisintellekti ja tehisintellektil põhinevate rakenduste jaoks vajalikku tehnoloogiasse ja taristusse, sealhulgas kõrgjõudlusega arvutitesse ja 5G mobiilsetesse võrkudesse, koos meetmetega küberturvalisuse parandamiseks. Peale selle peaks EL olema esirinnas kvanttehnoloogia, eriti kvantarvutuse ja kvantkommunikatsiooni arendamises.

3.10.

 Kuna tehisintellekt põhineb peamiselt andmetel, peab komitee äärmiselt oluliseks tagada andmete kvaliteet, kättesaadavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja sujuv liikumine, tagades seejuures andmekaitse ja eraelu puutumatuse. Hästi toimiv andmete ühtne turg muutub üha olulisemaks, arvestades et see on seotud kaupade, kapitali ja teenuste ühtse turuga.

3.11.

 Komitee pooldab komisjoni algatusi luua ühtne Euroopa andmeruum. Komitee ergutab avama ja lihtsustama kõigi kasutajate juurdepääsu avaliku sektori loodud suurandmetele ning rakendusliideste edendamist. Samuti kutsub komitee üles looma soodsaid tingimusi andmete jagamise Euroopa platvormide loomiseks. Andmetele juurdepääsu edendamine ja nende taaskasutamine peab olema kooskõlas õiglase konkurentsi ning andmete ja intellektuaalomandi nõuetekohase kaitsega.

3.12.

 Andmetel, platvormidel ja ökosüsteemidel põhinevatest ettevõtlusmudelitest on saamas nn uus normaalsus. Kuigi ettevõtja ja tarbija vahelisi platvorme haldavad praegu peamiselt väljaspool Euroopat asuvad suurettevõtted, oleks ELil märkimisväärne potentsiaal konkureerida edukalt avalike asutuste ja kodanike ning ettevõtetevaheliste platvormide valdkonnas. Võrdsed võimalused välismaiste konkurentide jaoks on igal juhul olulised.

3.13.

 Komitee nõuab soodustavat raamistikku, mis ergutab innovatsiooni ja väldib arengu takistamist liialt üksikasjalike eeskirjade ja nõuetega, tagades samas tehisintellekti usaldusväärsuse. Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama koos asjaomaste tööstusharude ja sidusrühmadega, kas eeskirjades esineb aspekte, mis võivad usaldusväärse tehisintellekti arendamist või kasutuselevõttu takistada, ning vaatama läbi konkurentsiõiguse toimivuse.

3.14.

 Komitee kutsub ka poliitikakujundajaid üles kaaluma poliitikavahendeid kõnealuse sektori vaatepunktist. Ei ole kõigile sobivaid ühtseid lahendusi, vaid eri sektoritel on oma vajadused ja lahendamist vajavad probleemid. Täielikult tuleks ära kasutada standardimisega seotud võimalusi, näiteks koostalitlusvõime edendamisel, pidades silmas muutuste kiirust ning järjepideva arengu vajadust.

4.   Inimestele tulevikuks valmistumise võimaluse andmine

4.1.

 On ilmne, et inimesed ei ole väga teadlikud võimalusest, kuidas tehisintellekt võib neid abistada, kuigi muret masinate üle omatava kontrolli pärast on selgelt märgata. Seega leiab komitee, et teadlikkust tehisintellekti pakutavate võimaluste kohta on vaja suurendada kogu ühiskonnas. Vaja on ka rohkem teadmisi ja arusaamist tehisintellekti iseloomu ja toimimise kohta, et suurendada inimeste usaldust kriitilise mõtlemise kaudu. Samuti nõuab komitee, et parandataks statistilisi andmeid ning uuritaks rohkem tehisintellekti mõju tööhõivele ja tööle, sealhulgas tehtaks uuringuid sektoripõhiste mõjude kohta.

4.2.

 Arvestades, et tehisintellekt võib märkimisväärselt mõjutada inimeste kui tarbijate igapäevaelu ja tuleviku tööd ning töökohtade arengut, on väga oluline anda inimestele vajalikud teadmised ja oskused muutusteks valmisolekuks. Sotsiaalpartneritel on oluline osa töömuutuste prognoosimisel, digioskuste arendamise toetamisel ja tööturul osalevate töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisel.

4.3.

 Tehisintellekti kasutuselevõtt toob oskuste nõudluses kaasa märkimisväärseid muutusi. Tulenevalt tehisintellekti arengu põhjapanevale ja kiirele olemusele tuleb kindlaks teha nii vahetud kui ka pikaajalised koolitus- ja haridusvajadused. Haridus peab vastama nii baas- kui ka kõrgetasemeliste digitaalsete oskuste vajadustele. Lisaks tehisintellektialaste baasoskuste tagamisele peaksid üldised oskused andma inimestele suutlikkuse rakendada tehisintellekti uuenduslike lahenduste loomiseks ja kasutamiseks oma igapäevaelus ja -töös, näiteks seoses inimene-robot koostöösüsteemidega.

4.4.

 Komitee kutsub liikmesriike tungivalt üles kohandama oma haridussüsteeme, et uute oskuste nõudlusele vastata. Komitee rõhutab, et oluline on ka koostöö valitsuste, haridusasutuste, sotsiaalpartnerite, tarbijaorganisatsioonide ja muude seotud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel nii uute haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel, et suurendada tööturul ja ühiskonnas laiemalt vajaminevaid oskusi. Tehisintellekti tuleks kasutada ka oskustega seotud vajaduste hindamiseks ning hariduse ja koolituse korraldamiseks ja selle sisu loomiseks.

4.5.

 Õppekavasid tuleb reformida algkoolist ülikoolini välja. Vaja on tugevat baasi loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas, tunnistades samal ajal, et nii tehisintellekti arendamine kui ka kasutamine eeldavad laialdasi oskusi. See toob esile muu hulgas ka sotsiaalteadustes ja kunstide valdkonnas antava hariduse olulisuse.

4.6.

 Lisaks alushariduse arendamisele on selge vajadus inimeste, sealhulgas õpetajate oskuste parandamise ja ümberõppe järele. Elukestev ja pidev õpe on praeguste ja tulevaste arengusuundumustega toimetulekuks vajalik kõigile. Õppimine toimub üha enam töö käigus ning põhineb individuaalsetel püüdlustel.

4.7.

 Komitee on veendunud, et haridusse ja koolitusse investeerimine peaks olema riiklike tehisintellekti strateegiate keskne osa ning et riiklike algatuste häid tavasid tuleks jagada ka ELi tasandil. Komitee nõuab ELi rahaeraldiste suurendamist, et toetada vajalikke reforme ja uusi algatusi hariduse ja koolituse valdkonnas.

4.8.

 Samuti tuleb tegeleda tehisintellektiga seotud struktuuriliste muutustega piirkondades ja sektorites, mida tehisintellekti kasutuselevõtmine kõige enam mõjutab. Liikmesriigid peaksid töötama välja lähenemisviisid selle jaoks, kuidas vähendada oskuste lõhet ning kahandada negatiivset sotsiaalset mõju, sealhulgas seda, kuidas kaitsta tööturul kasutust mitteleidvaid inimesi. Digitaalse lõhe vältimiseks tuleb ühtlasi tagada kõigis piirkondades interneti kättesaadavus. Komitee leiab, et komisjoni kavandatava Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tugevdamine on samm tõelise Euroopa üleminekufondi loomise suunas, et aidata digiüleminekut sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

5.   Tehisintellekti usaldusväärsuse suurendamine

5.1.

 Komitee on kindlalt veendunud, et tehisintellektiga seotud võimaluste edukas ärakasutamine eeldab selle suurt usaldusväärsust. Usaldusväärsust ootavad nii tarbijad ja töötajad kui ka ettevõtted – tööandjad, ettevõtjad, investorid ja rahastajad.

5.2.

 Eeldatavalt vähenevad tehisintellektiga seotud murekohad, kui suurendada teadmisi ja mõistmist sellest, mida tehisintellekt tähendab, kuidas seda on võimalik kasutada ning kuidas see otsuseid teeb. See võimaldab kriitiliselt käsitleda sellised põhiküsimusi nagu kontrollil põhinevat käsitus ja inimeste võime säilitada oma elu üle kontroll ning luua seeläbi alus tehisintellekti vastu usalduse loomiseks. Teisalt sõltub usaldus ka väga praktilistest aspektidest, nagu kasutajasõbralikkus.

5.3.

 Euroopa kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm avaldas hiljuti eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti kohta. Komitee võtab need suunised teadmiseks ning juhib tähelepanu asjakohaste ja usaldusväärsete andmete, tehisintellekti puudutavate otsuste läbipaistvuse ning tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu kaasavuse olulisusele. Samuti kutsub komitee üles pidama laiapõhjalisi arutelusid selliste küsimuste üle nagu inimeste profileerimise mõju ja tehisintellekti puudutavate otsuste vaidlustamise eeltingimused.

5.4.

 Kestliku arengu raames käsitletuna hõlmavad eetilised küsimused peamiselt inimesega seotud aspekte, mis kuuluvad seega kestlikkuse sotsiaalsesse mõõtmesse. Lisaks peaks tehisintellekt arvestama keskkonna-, näiteks kliimamuutuste ja loodusvaradega seotud aspekte, muu hulgas energia ja tooraine säästlikku kasutamist ning toodete enneaegse iganemise vältimist. Peale selle nõuab majanduslik jätkusuutlikkus, et tehisintellekti lahendused oleksid majanduslikult vettpidavad, s.o tootlikud, kasumlikud ja konkurentsivõimelised.

5.5.

 Veel üks usaldusega seotud aspekt on tehisintellekti rakenduste mõju. Kui tehisintellekt toob ühiskonnale kestliku arengu mõttes kasu, luues majanduslikku jõukust, sotsiaalset heaolu ja tervist ning keskkonnakasu, võib seda pidada „head tegevaks“.

5.6.

 Komitee on veendunud, et usaldust tehisintellekti vastu saab suurendada kodanikukeskse avaliku poliitika kaudu, kaasates kodanikuühiskonna esindajad tehisintellektiga seotud poliitika ja meetmete ettevalmistamisse. Samuti saab avalik sektor suurendada tehisintellekti usaldusväärsust kodanikukeskse halduse abil, mille puhul tehisintellektil on märkimisväärne roll haldusprotsesside sujuvamaks ja kohandatumaks muutmisel. Lisaks tuleks arvesse võtta näiteks plokiaheltehnoloogia pakutavaid võimalusi usaldusväärsete digiteenuste edendamiseks.

5.7.

 Tehisintellekti arendamine ja kasutuselevõtt peab toimuma täielikus vastavuses seadustega, olgu nendeks tarbijakaitset, tööõigust või ettevõtlust käsitlevad õigusaktid. Tehisintellekti arendamise ja kasutamisega on seotud hulgaliselt õigusakte. Komitee kutsub komisjoni üles viima lõpule asjakohaste õigusaktide hindamise, näiteks ohutuse ja vastutuse valdkonnas, ning seda hindamist täiendama, pidades silmas nende õigusaktide sobivust usaldusväärse tehisintellekti kontekstis. Samuti tuleks läbi vaadata asjakohaste sektoripõhiste eeskirjade otstarbekus.

5.8.

 Kõige olulisem on siiski, et iga organisatsioon nii avalikus kui ka erasektoris võtaks oma kultuuri lahutamatu osana vastu usaldusväärse tehisintellekti lähenemisviisi ja põhimõtted ning rakendaks neid. Tehisintellekti eetikat ei tuleks käsitleda üldisest eetikast eraldiseisva või erinevana. Organisatsioonid peaksid integreerima tehisintellekti eetika oma üldistesse strateegiatesse, käitumisjuhistesse ja tavapärastesse juhtimistavadesse, sealhulgas töötajate teavitamisse ja nõustamisse ning seire- ja auditisüsteemidesse.

5.9.

 Usaldusväärse tehisintellekti ennetavat kasutuselevõttu on võimalik edendada tehisintellekti arendajate ja kasutajate haridusse ja koolitusse eetiliste aspektide lisamise ning eetiliste suuniste koostamise ja rakendamise teel. Komitee on valmis andma oma panuse, et levitada kodanikuühiskonna osalejate seas teavet eetiliste aspektide kohta.

Brüssel, 15. mai 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 51.

(2)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 292.

(3)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 43; ELT C 440, 6.12.2018, lk 1; ELT C 345, 13.10.2017, lk 52; ELT C 190, 5.6.2019, lk 17.

(4)  COM(2018) 795 final, lisa.

Top