Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile““

(COM(2018) 330 final)

(2019/C 110/21)

Raportöör:

Octavian Cătălin ALBU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	19.6.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	27.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	129/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Viimase 30 aasta jooksul on õhukvaliteet Euroopa Liidus tänu liidu asjakohastele poliitikameetmetele paranenud. Siiski on veel palju teha, kuna peamiste õhusaasteainete puhul on korduvalt registreeritud kehtestatud piirväärtuste ületamist. Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, sest see probleem on eurooplaste tervise seisukohast väga tähtis. Komitee tunneb vajadust lüüa häirekella õhukvaliteedi ja keskkonnatingimuste pärast.

1.2.

Komitee leiab, et on hädavajalik vähendada saastet ettevõtlus-, institutsioonide, kodumajapidamiste ja transpordisektoris. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad siinkohal andma head eeskuju, samuti tuleks luua rohkem toetusprogramme, et aidata inimestel liikuda puhaste, ajakohaste ja energiatõhusamate kütteviiside poole.

1.3.

Kuna transport on üks peamisi õhusaaste allikaid, tunneb komitee heameelt keskkonnahoidliku liikuvuse paketi üle, mis sisaldab mitmeid algatusi, millega lisaks CO2 heite kahandamisele vähendatakse ka kohalikku ja piirkondlikku saastet.

1.4.

Seadusandlikud lisameetmed, mida Euroopa Komisjon on pakkunud teatavate probleemide (nt Dieselgate) leevendamiseks, või meetmed, mida tuleks rakendada liikmesriikide suhtes, kes ei ole praegusi õhusaastet käsitlevaid eeskirju järginud, on samm õiges suunas ja komitee toetab seda lähenemisviisi.

1.5.

Komitee usub kindlalt, et uute keskkonna- ja transpordieeskirjadega peavad kaasnema majanduslikud toetusmeetmed, et edendada innovatsiooni ja uute puhaste tehnoloogiate arendamist, nagu kütuseelemendid, elektriautod ja alternatiivsed kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.

1.6.

Komitee tunneb muret selle pärast, et kuigi põllumajandussektoris on õhusaaste vähendamisel tehtud edusamme, ei ole need piisavad. Komitee soovitab, et tulevikus keskenduks ühine põllumajanduspoliitika kõrvuti muude rahastamis- ja investeerimisvahenditega rohkem keskkonnamõju vähendamise algatustele ning oleks järjekindlam ja sidusam abi vaatenurgast, mida antakse põllumajandustootjatele selle eesmärgi taotlemisele suuantud programmide rakendamiseks. Üks hea mõte oleksid ühistud, kus põllumajandustootjad saavad elektrit biogaasist, mis on toodetud põllumajandusjäätmetest.

1.7.

Saaste ja kliimamuutuste vastu võitlemisel on väga oluline rahvusvaheline koostöö ning komitee tunneb heameelt liikmesriikide ulatusliku üksmeele üle Pariisi kliimakokkuleppe suhtes. Väga olulisel kohal on selle valdkonna heade tavade vahetamine ja rohelise diplomaatia võrgustik. Lisaks sellele on asjaomase kokkuleppe saavutamiseks vaja erimeetmeid saasteainete vähendamiseks liikmesriikides.

1.8.

Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, sest see probleem on eurooplaste tervise seisukohast väga tähtis. Komitee soovitab samuti, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon teeksid võimalikult tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga ning kohalike ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonide esindajatega, et koostada ja viia ellu keskkonnakaitsekavu ning kampaaniaid üldsuse harimiseks, teavitamiseks ja teadlikustamiseks õhukvaliteedi küsimuses.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Tänu ELi ja liikmesriikide konkreetsetele poliitikameetmetele selles valdkonnas on õhukvaliteet ELis viimase kahekümne-kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Nende poliitikameetmetega on püütud saavutada sellist õhukvaliteedi taset, mis ei kahjustaks või ohustaks inimese tervist ega keskkonda. Selle tulemusel – kuigi ELi SKP on suurenenud –, on atmosfääri saasteaine kogus vähenenud ammoniaagi osas 8 % ja vääveloksiidi osas 72 % (1).

2.2.

Õhukvaliteet on rahvatervise otsustava tähtsusega tegur. Suurim õhusaaste allikas on tahked osakesed (PM 10 ja PM 2,5) ja troposfääriosoon, mis on otseselt mõjutatud lämmastikoksiidide (NOx) eraldumisest atmosfääri. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 8 % kopsuvähiga seotud surmajuhtumitest ja 3 % südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest põhjustatud kokkupuutest õhusaastega tahkete peenosakeste kujul (2). Need põhjused viivad ELis igal aastal üle 400 000 enneaegse surmani (3).

2.3.

Eelnevat silmas pidades on õhusaaste tõusev tase ELi kodanike seas kasvav probleem (4). Tulenevalt sellest on EL ja liikmesriigid seadnud õigusaktide abil eesmärgi saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis ei kahjustaks inimese tervist ega keskkonda, ja nad vähendavad järk-järgult kahjulikku heidet, järgides täies ulatuses kehtivaid õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusakte.

2.4.

ELi poliitika selles valdkonnas tugineb kolmele sambale: — esimene sammas hõlmab välisõhu kvaliteedi norme, mida kõik liikmesriigid peavad sõltuvalt saasteainest järgima kas alates 2005. või 2010. aastast; — teise samba moodustavad riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid, mida hiljuti muudeti ja mis tuleb saavutada 2020. ja 2030. aastaks ning mis hõlmavad veel üht saasteainet: tahkeid peenosakesi (PM2,5); — kolmas sammas hõlmab peamiste saasteallikate heitnorme (sõidukid ja laevad ning tööstus- ja energiarajatised). Pärast 2015. aasta Dieselgate’i skandaali koostati tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste eeskirjade pakett ja Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada uute sõiduautode ja kaubikute ning raskeveokite CO2 heitele uued madalamad normid.

2.5.

Vastavalt 2017. aasta Euroopa Keskkonnaameti aruandele Euroopa õhukvaliteedi kohta on peamised õhusaaste allikad Euroopas transport (maanteetransport ja muu transport), kütuse põletamine ettevõtluse eesmärgil, institutsioonides ja majapidamistes, energiatootmine, tööstusprotsessid, põllumajandussektor ning jäätmed (5).

2.5.1.

Mis puutub maanteetranspordi osakaalu kogu õhusaastes, siis on see 39 % lämmastikoksiidi (NOx), 29 % musta süsiniku (tahma), 20 % süsinikmonooksiidi (CO) ja 11 % tahkete peenosakeste PM10 ja PM2,5 puhul. Euroopa Komisjon püüab keskkonnahoidliku liikuvuse paketi osana kehtestada uued CO2 heite normid 2025. ja 2030. aastaks. Uusi tehnoloogiaid – näiteks kütuseelemendid, alternatiivkütused ja neile vajalik taristu – edendatakse määruste läbivaatamise teel (6) ja tegevuskavade kaudu (7). Uus keskkonnahoidliku liikuvuse pakett soovitab samuti integreerida rongide ja veoautode kasutamise, et suurendada tõhusust, (8) sh energiatõhusust, ja edendab kaugbussiliinide arendamist, et vähendada heitkoguseid ja liiklusummikuid (9).

2.5.2.

Kütuse põletamisel ettevõtluse eesmärgil, institutsioonides ja majapidamistes on olnud suurim osakaal saastest, mille põhjustasid tahked peenosakesed (PM2,5 and PM10) (vastavalt 42 % ja 57 %), süsinikmonooksiidi (CO) ja musta süsiniku (tahm – BC) osakesed, mis on fossiilkütuste ja biomassi mittetäielikul põlemisel tekkiv oluline saasteaine. Selle sektori saasteväärtused on olnud aastatel 2000–2015 enam-vähem püsivad.

2.5.3.

On tehtud jõupingutusi, et vähendada elektri ja soojuse tootmise sektorites tekkivaid saasteainete heitkoguseid (59 % SO2 ja 19 % NOx kogusisaldusest), arendades ja laiendades alternatiivseid energiaallikaid ja koostootmisel põhinevaid energiasüsteeme, ajakohastades ja suurendades elektrijaamade jõudlusastmeid, optimeerides tootmisprotsesside energiatõhusust, muutes hooneid energiasäästlikumaks ning loobudes järk-järgult fossiilkütuste põletamisest ja asendades need metaangaasiga.

2.5.4.

Tööstusrajatistest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (50 % mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite ja 17 % PM10 osakeste puhul) võetud meetmed on kooskõlas ja vastavuses Euroopa tasandil kehtivate eeskirjadega. Saaste ennetamiseks ja jälgimiseks peab igal tööstusrajatisel olema luba, milles on kehtestatud piirväärtused ja meetmed ning vajalikud keskkonnakaitsemeetmed.

2.5.5.

Arvestades, et põllumajandussektor toodab 95 % ammoniaagi (NH3) heitkogusest ja 52 % metaani (CH4) heitkogusest, on ülimalt tähtis neid vähendada. Selliste heitkoguste vähendamise meetmed hõlmavad agronoomilisi meetmeid (kasutada lämmastikku põllumajandusettevõtetes tasakaalustatult, kasvatada haritaval maal kattetaimestikku ja köögiviljakultuure, et muuta pinnas viljakamaks), loomakasvatuslikke meetmeid (ladustada sõnnikut suletud tingimustes ja kasutada seda biogaasi rajatistes), energiameetmeid (kasutada kütmiseks biomassi, täiustada fotogalvaanilisi rajatisi ja vähendada kütusekasutust) ning põllumajanduse keskkonnameetmeid (suurendada põllumajandustootjate kutseoskusi ja julgustada neid kasutama tavasid, mis tekitavad vähem heitkoguseid).

2.6.

Komitee tõstab esile muret keskkonnaseisundi pärast. Komitee on selles küsimuses juba häirekella löönud (10) ja rõhutab, et suuremaid jõupingutusi tuleb teha keskkonnakahju ennetamiseks ning et parandusmeetmetele tuleks alati eelistada ennetusstrateegiat (11).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee pooldab ELi võetud meetmeid sellise õhukvaliteedi taseme saavutamiseks, mis ei ole kahjulik inimestele ega keskkonnale, ent peab vajalikuks neid jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil märkimisväärselt suurendada, sest siiani saavutatud tulemused ei ole täielikult rahuldavad. Kuigi saasteainete heitkoguste vähendamisel on tehtud edusamme, mõjutab õhukvaliteet endiselt rahvatervist (12).

3.2.

Komitee on mures asjaolu pärast, et praegu ületab suures osas ELis tahkete osakeste sisaldus atmosfääris piirväärtusi. PM10 osakeste päeva piirväärtusi ületati 19 % seirejaamades ja PM2,5 osakeste piirväärtusi 6 % seirejaamades. Kahjuks puutus 2015. aastal 19 % ELi linnaelanikest kokku PM10 osakeste piirväärtusi ületavate tasemetega (rohkem kui eelmisel aastal) ja 7 % PM2,5 osakeste piirväärtusi ületavate tasemetega (vähem kui eelmisel aastal).

3.3.

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Kesk- ja Ida-Euroopas on miljoneid eramuid, mida köetakse puitu ja kivisütt põletades. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suurendab see kütteviis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides praegu ja ka tulevikus PM2,5 saastet, mis on alles 2010–2015 aasta tasemel (13). Vaja on rohkem toetusmeetmeid, et üldsus osaleks üleminekus puhtamatele küttevormidele.

3.4.

Lisaks on komitee mures selle pärast, et 22 liikmesriigis ja 10 % seirejaamadest ületatakse olulisel määral lämmastikdioksiidi (NO2) aastaseid kontsentratsiooniväärtusi, kusjuures mitme linna linnaosades on registreeritud lubatud väärtusi enam kui kahekordselt ületavaid tasemeid.

3.5.

Komitee märgib, et õhukvaliteedil on nii inimeste kui ettevõtete jaoks otsustav tähtsus (14). Seepärast peavad Euroopa ja liikmesriikide tasandi otsuste langetajad astuma praktilisi samme, et kehtestada ja jõustada selles valdkonnas õigusraamistik.

3.6.

Komitee on teadlik, et ettevõtluse, institutsioonide ja majapidamiste sektorites tekkivate saasteainete taseme vähendamiseks peavad liikmesriigid komisjoni abiga hoonete energiatõhususe paranemist otsustavalt toetama ja võtma meetmeid selle suurendamiseks, parandama elektri- ja soojusjaamade töövõimet, laiendama ja moderniseerima linnade tsentraalseid küttevõrke ja toetama alternatiivsete kliimaseadmete kasutamist. Üheks näiteks on Euroopa Keskpanga peakontor, mis kasutab uuenduslikku ja keskkonnasõbralikku kütte- ja ventilatsioonisüsteemi.

3.7.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele mitte unustada siseõhu saastet. Siseruumides hingatava õhu kvaliteedil on ülisuur tähtsus meie tervise, eriti aga nõrgema tervisega inimeste jaoks. Suitsetamine, toiduvalmistamine, niiskus, ventilatsioonisüsteemid, küünlad, puhastusvahendid (detergendid), vaha ja lakid, erinevad ehitusmaterjalid – neist kõigist võivad saada olulised siseõhu saaste allikad. Seepärast on vaja järjepidevat tervislike hoonete poliitikat.

3.8.

Komitee leiab, et liikmesriigid ja komisjon peavad välja töötama ja ellu viima linnaarengu uue kontseptsiooni, mis keskenduks osalt keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi rakendamisele, kasutaks stiimuleid, et innustada kasutama elektri- ja hübriidtranspordivorme, kasutaks IT-rakendusi, et hoiatada elanikke, kui õhusaaste lubatud väärtused on ületatud, ja laiendada haljasalasid linnades, et parandada märkimisväärselt õhukvaliteeti.

3.9.

Komitee leiab, et õhukvaliteedi andmete kättesaadavus üldsusele on õhusaaste vastu võitlemise oluline tegur (15). Teavitus- ja hariduskampaaniad võivad tõsta üldsuse teadlikkust õhusaaste ohust ja üksikisikute tegevuse mõjust. Teadmiseks tuleb võtta saastekoormuse tõttu oma laste tervise pärast muretsevate emade tegevus õhukvaliteedi nimel ja seda tegevust tunnustada. Need naised käsitlevad keskkonna kasutamise piiranguid oma kodanikuõiguste piiramisena.

3.10.

Komitee peab tervitatavaks valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, kes on võtnud õiguslikke meetmeid, et kutsuda riiklikke ametiasutusi üles rakendama saaste vähendamiseks lisameetmeid. Sellistes riikides nagu Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik on kohtud teinud otsuse hagi esitanud inimeste kasuks (16).

3.11.

Komitee leiab, et CO2 heite vähendamise strateegiad ja taastuvenergia eesmärgid tuleb välja töötada nii, et neil oleks tõeline mõju keskkonnale, ilma et see lämmataks liikmesriikide majandusarengu.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Iseäranis Dieselgate’i skandaali kontekstis peab komisjon väga oluliseks mootorsõidukite tekitatavate saasteainetega seotud normide täitmist ning kontrollib, et asjaomastest ELi õigusaktides sätestatud kohustustest peetakse kinni.

4.2.

Komitee toetab komisjoni, kes on palunud liikmesriikidel analüüsida kõiki võimalikke muudatusi ja parandusi, mis aitaksid viia kõnealuste sõidukite heitkogused kehtivate normide piiresse, ja kui neid tingimusi ei täideta, teha ettepanek kõigi selle skandaaliga seotud sõidukite kohustuslikus ja/või vabatahtlikus korras tagasi võtmiseks.

4.3.

Komitee toetab komisjoni algatust käivitada rikkumismenetlus 16 liikmesriigi vastu seoses PM10 osakeste saastega ja 13 liikmesriigi vastu seoses lämmastikdioksiidi (NO2) saastega ning soovitab, et need riigid võtaksid võimalikult kiiresti vastu meetmed, et lühendada ajavahemikku, mil saaste piirväärtusi ületatakse, või neid väärtusi enam mitte ületada.

4.4.

Komitee pooldab ka komisjoni otsust anda Euroopa Kohtusse kolm liikmesriiki (Ungari, Itaalia ja Rumeenia), sest nad ei pea kinni PM10 tahkete osakeste saaste piirväärtustest, ja veel kolm liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) NO2 saaste piirväärtuste ületamise eest. Need kuus liikmesriiki ei suutnud õigeaegselt välja pakkuda konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, et vähendada saaste lubatud tasemeni.

4.5.

Võttes arvesse mootorsõidukite tekitatud saaste kõrget taset, peab komitee tervitatavaks komisjoni pakutud meetmeid heitkoguste vähendamiseks, mis on sätestatud liikuvuse paketis, nt keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv, uued CO2 heite normid nii sõiduautodele kui ka raskesõidukitele, alternatiivkütuste infrastruktuuri tegevuskava ja akusid käsitlev algatus. Nende meetmete tulemusena vähenevad kindlasti ka käesolevas arvamuses arutatud heited.

4.6.

Komitee peab tervitatavaks komisjoni pakutud uusi eeskirju, mille abil oluliselt parandada mootorsõidukite tüübikinnitust ja katsetamist käsitlevate menetluste kvaliteeti ja sõltumatust enne nende sõidukite turule laskmist ja tõhustada juba turul olevate sõidukite kontrollimist. Määruses, millega need eeskirjad kehtestatakse ja mis peaks jõustuma 2020. aasta septembris, kinnitatakse katkestusseadmete keelustamine, püütakse vähendada sõidukite saasteainete väärtusi ja luuakse raamistik üleminekuks vähese heitega ja heiteta sõidukitele.

4.7.

Arvestades põllumajandussektorist pärineva (17) ammoniaagi- (NH3) ja metaanisaaste (CH4) kõrget taset, tuleb selle saaste vähendamiseks võtta kasutusele aktiivsed meetmed. Komitee leiab, et tulevikus peab ühine põllumajanduspoliitika rohkem keskenduma individuaalsete põllumajandustootjate ja põllumajandusühistute abistamisele heitkoguste vähendamisel, tagades lihtsama juurdepääsu Euroopa pangandusasutustest rahastamisele, et rakendada programme, mis võivad viia saasteainete heitkoguste vähenemisele. Lisaks peaksid tulevased ÜPP maaelu arengu programmid sisaldama põllumajanduse keskkonnameetmeid, mis püüavad vähendada kõnealust heidet.

4.8.

Komitee tunneb muret asjaolu pärast, et kuigi põllumajandussektoris on rakendatud meetmeid, vähenesid põllumajandustootjate pingutustele vaatamata NH3 ja CH4 heitkogused aastatel 2000–2015 vaid 7 %. Põllumajandusloomade arvu suurenemisega kaasnes eelkõige sõnniku tõttu tekkivate mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heite 6 %line kasv kogu ELis, kuigi heide lihakilogrammi kohta vähenes.

4.9.

Õhusaaste on piiriülene probleem ja seepärast peab komitee hädavajalikuks, et liikmesriigid tegutseksid kooskõlastatult viisil kogu ELis kokkulepitud eesmärkide ja põhimõtete alusel, järgides samal ajal ka subsidiaarsuse põhimõtet. Sellele leidub pretsedente ja me peame toetama võimalikult paljusid selliseid algatusi.

4.10.

Komitee leiab, et Euroopa ja liikmesriikide poliitika paremaks ühtlustamiseks peavad komisjon ja liikmesriigid tegema tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, et teavitada üldsust ning arendada kohalikke ja piirkondlikke programme.

4.11.

Komitee kiidab ELi väljendatud laialdast konsensust kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe suhtes ning on seisukohal, et ELi jõupingutused peavad toetama selle konsensuse vaimu ja EL peab tegutsema seatud eesmärkide saavutamiseks, millega parandatakse ka õhukvaliteeti.

4.12.

Komitee ärgitab liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, töötama välja strateegiaid söe energiaallikana kasutamisest loobumiseks. Seitse liikmesriiki on juba söe oma energiaallikate seast välja jätnud ja veel üheksa plaanivad samuti seda teha (18).

4.13.

Komitee leiab, et EL peab jagama häid tavasid ka oma rahvusvaheliste partneritega. Me ei saa eirata mujalt maailmast pärineva õhusaaste tagajärgi, mis mõjutavad meid nii otseselt kui ka kaudselt. Rohelise diplomaatia võrgustik ja sidus arengupoliitika on olulisemad kui kunagi varem.

---

(1)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(2)  9 out of 10 people worldwide breathe polluted air, but more countries are taking action (kogu maailmas hingab üheksa inimest kümnest sisse saastatud õhku, kuid üha rohkem riike võtab vastumeetmeid).

(3)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(4)  Eurobaromeetri eriuuring nr 468 „Attitudes of European citizens towards the environment“ („Euroopa kodanike keskkonnahoiakud“).

(5)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(6)  COM/2017/0653 final – 2017/0291 (COD).

(7)  COM/2017/0652 final.

(8)  COM/2017/0648 final – 2017/0290 (COD).

(9)  COM/2017/0647 final – 2017/0288 (COD).

(10)  ELT C 451, 16.12.2014, lk 134.

(11)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 83.

(12)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2018.

(13)  Maailma Terviseorganisatsioon: „Residential heating with wood and coal: health impacts and policy options in Europe and North America“ („Elumajade kütmine puude ja söega: tervisemõju ja poliitikavalikud Euroopas ja Põhja-Ameerikas“).

(14)  Eurobaromeetri eriuuring nr 468 „Attitudes of European citizens towards the environment“ (Euroopa kodanike keskkonnahoiakud).

(15)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(16)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2018.

(17)  Markus Amann „Measures to address air pollution from agricultural sources“ („Põllumajandusest lähtuva õhusaaste vähendamise meetmed“).

(18)  Overview: National coal phase-out announcements in Europe. Europe Beyond Coal („Ülevaade: Euroopa riikide teadaanded kivisöe kasutamise lõpetamise kohta. Euroopa pärast kivisütt“).