Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AE2955

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises“ (COM(2018) 324 final – 2018/0136 (COD))

EESC 2018/02955

ELT C 62, 15.2.2019, p. 173–177 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/173

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises“

(COM(2018) 324 final – 2018/0136 (COD))

(2019/C 62/28)

Raportöör:

Jukka AHTELA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

17.10.2018

Täiskogu istungjärk nr

538

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

156/2/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse uus vahend, mis võimaldaks võtta majanduslikke parandusmeetmeid liikmesriikide suhtes, kes panevad toime tõsiseid ja püsivaid Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 loetletud väärtuste rikkumisi. Komitee märgib, et komisjonil on juba sarnased korrigeerivad volitused, millega innustada usaldusväärse majanduse juhtimise eeskirju (1) järgima, ning pooldab kõnealust ettepanekut võtta parandusmeetmeid õigusriigi kaitseks. Sellega seoses peab komitee kiiduväärseks asjaolu, et komisjoni kõnealuse määruse alusel esitatud rakendusaktid võetakse vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust nõudva pöördhääletusega.

1.2.

 Komitee rõhutab õigusriigi põhimõtte olulisust nii Euroopa Liidu kodanike kui ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks. Siiski soovitab komitee ettepanekut muuta, et see hõlmaks laiemat õigusriigi põhimõtet, mis sisaldab põhiõiguste kaitset ja tagab pluralistliku demokraatia kaitse. Õigusriik on vaid üks väärtustest, millele EL on rajatud, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. Õigusriik eksisteerib vastastikku sõltuvas, lahutamatus, kolmepoolses suhtes põhiõiguste ja demokraatiaga. Üksnes nende kolme väärtuse omavahelise koostoime tagamisel on võimalik ära hoida riigivõimu kuritarvitamist.

1.3.

 Komitee nõustub, et õigusriigi põhimõtte tõhus täitmine aitab tagada avalikkuse kindlustunde, et liikmesriikides kulutatavad ELi vahendid on piisavalt kaitstud. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et ettepanek tugevdab veelgi ELi finantshuvide kaitset. Komitee siiski nõuab, et komisjoni pakutud mehhanismi peaks käivitama automaatselt ainult juhul, kui õigusriigi üldistunud puudus võib mõjutada ELi finantshuve.

1.4.

 Lisaks on komitee seisukohal, et ettepaneku peamine eesmärk oleks artiklis 2 nimetatud väärtuste kaitse ELi rahaliste vahendite kaitsmise kaudu. Seega soovitab komitee ettepanekut muuta, et võimaldada komisjonil esitada määruse rakendusakt juhtudel, kui on olemas tõsine, püsiv ja süsteemne oht õigusriigile, põhiõigustele või pluralistlikku demokraatiat tagavatele standarditele, kuna sellised meetmed võivad oma olemuselt kujutada otsest ohtu ELi finantshuvidele.

1.5.

 Komitee ergutab komisjoni ennetava meetmena arendama liikmesriikides kanaleid poliitiliseks aruteluks artiklis 2 sätestatud väärtuste üle. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tegema ettepaneku luua järelevalvesüsteem nende väärtuste järgimise korrapäraseks ja iseseisvaks jälgimiseks liikmesriikides, nagu komitee ja Euroopa Parlament on seda varem soovitanud.

1.6.

 Komitee soovitab, et ta kaasatakse organite hulka, keda komisjon hoiab kursis kõnealuses õigusaktis kavandatud või vastuvõetud meetmetega ja et teda nimetatakse konkreetselt asjaomaste teabeallikate hulgas, kelle abil saab komisjon teha kindlaks õigusriigi põhimõtte järgimise tõsise puuduse. See võimaldaks komiteel anda sisukas ja tõhus panus artikli 2 väärtuste kaitsesse ja tagada organiseeritud kodanikuühiskonna hääle esindatus.

2.   Sissejuhatus ja ettepaneku ülevaade

2.1.

 Kõnealune komisjoni ettepanek on loodud kaitsma liidu eelarvet juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Komisjon põhjendab oma ettepanekut viitega vajadusele kaitsta liidu rahalisi vahendeid, nõudes liikmesriikidelt piisavalt rangete kaitsemeetmete säilitamist seoses sellega, kuidas ELi vahendeid hallatakse ja kulutatakse. Liikmesriigid peavad juba tõendama, et nad on kehtestanud piisavad institutsioonilised ja menetluslikud kaitsemeetmed, et tagada ELi vahendite tõhus ja õiguspärane kasutamine. Riiklike kontrollimehhanismide nõuetekohane toimimine ei ole siiski tagatud ilma sõltumatu kohtuvõimu, prokuratuuri ning pettuse ja korruptsiooniga tegelevate uurimisasutuste järelevalveta.

2.2.

 Komisjoni ettepanek võimaldaks maksete peatamist või parandamist, uute õiguslike kohustuste võtmise keeldu, kohustuste vähendamist või maksetähtaegade arvestamise katkestamist, kui tuvastatakse üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. See kehtib kõigi ELi fondide puhul. Komisjon võib järeldada, et üldistunud puudused õigusriigi toimimises on tekkinud eelkõige siis, kui kohtuvõimu sõltumatus on ohus; ei takistata, ei korrigeerita ega sanktsioneerita avaliku sektori asutuste meelevaldset või ebaseaduslikku käitumist; avaliku sektori asutustele ei võimaldata ressursse, kahjustades nende toimimist; ei võeta meetmeid avaliku sektori asutuste huvide konfliktide vältimiseks; riik piirab õiguskaitsevahendite kättesaadavust ja tõhusust.

2.3.

 Ettepaneku kohaselt võivad eespool mainitud puudused kaasa tuua parandusmeetmed, kui mõjutatakse usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, kahjustades ELi eelarve täitmise eest vastutavaid avaliku sektori asutusi; pettuse ja korruptsiooni uurimist või nende kohta süüdistuse esitamist; avaliku sektori asutuste tõhusat kohtulikku kontrolli; pettuse ja korruptsiooni ärahoidmist ning tõhusate ja hoiatavate karistuste kehtestamist; alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmist; koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga uurimiste ja süüdistuste esitamise korral.

3.   Üldised märkused

3.1.

 EL on rajatud liikmesriikide ühistele väärtustele, sealhulgas õigusriigi põhimõttele, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. Õigusriigi põhimõtte austamine tagab ka õiguskindluse ja võrdsed tegutsemisvõimalused ärialgatustele, innovatsioonile, investeeringutele ning ausa konkurentsi kogu siseturul tarbijate ja kodanike hüvanguks. See aitab tagada vastastikust usaldust ELi sujuvaks toimimiseks. Õigusriigi põhimõtte eiramine takistab tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, mis võimaldavad ELil ja selle valitsustel viia ellu liidu üldist eesmärki „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 3.

3.2.

 Komitee peab kahetsusväärseks, et ELi aluslepingutes ei ole sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid peavad pärast ühinemist jätkama Kopenhaageni kriteeriumide (2) täitmist. Komitee märgib, et ELi institutsioonidel ei ole piisavalt tugevaid ja hästi kohandatud vahendeid, millega oleks võimalik kaitsta liikmesriikides õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja pluralistlikku demokraatiat praegu esinevate ohtude eest.

3.3.

 Õigusriigi põhimõte on vastastikuses sõltuvuses ja lahutamatu pluralistliku demokraatia ja põhiõiguste austamise kaitse tagatistega. Õigusriigi põhimõte tagab, et valitsused järgivad põhiõiguste standardeid ja viivad pluralistliku demokraatia alusel ellu poliitikat, millega edendatakse nende rahvaste heaolu. Õigusriigi põhimõtte järgimine iseenesest ei taga, et seadustes austatakse põhiõigusi ega seda, et seadus on koostatud kõikehõlmava õiguspärase protsessi käigus, mis põhineb hästi informeeritud, pluralistlikul ja tasakaalustatud avalikul arutelul ja osalemisel. Pelgalt seadusriigi ärahoidmiseks tuleb lisaks õigusriigi põhimõttele järgida ka põhiõiguste ja pluralistliku demokraatia standardeid.

3.4.

 Komisjon iseloomustab kavandatud määrust kui ELi eelarve kaitsmise vahendit, mis samal ajal kaitseb õigusriigi põhimõtet. Komitee nõustub, et õigusriigi põhimõtte tõhus täitmine aitab tagada avalikkuse kindlustunde, et liikmesriikides kulutatavad ELi vahendid on piisavalt kaitstud. Siiski peab komitee ettepanekut pigem potentsiaalseks vahendiks, millega kaitsta ELi eelarvevahendite kaudu kõiki ELi lepingu artikli 2 väärtusi.

3.5.

 Äärmiselt oluline on näidata Euroopa kodanikele, et ELi vahendeid hallatakse korruptsioonivabalt ja kooskõlas ELi õigusega. Samuti on oluline, et EL kaitseks oma kodanike hüvanguks loodud väärtusi, millele see on rajatud. Komisjonile tuleks anda õigus selle määruse alusel meetmeid võtta, kui artikli 2 väärtused on tõsise, süsteemse ja püsiva ohu all, kuna see oht võib oma olemuse tõttu ELi rahalisi vahendeid otseselt mõjutada.

3.6.

 Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi hiljutistes resolutsioonides ja Euroopa Komisjoni ja nõukogu eesistuja avaldustes, on õigusriigi põhimõte, põhiõigused ja pluralistliku demokraatia standardid ELis üha suuremas ohus. Kuigi mõne liikmesriigi olukord kujutab endast suuremat probleemi, on jätkuvalt levimas populistlik autoritaarsus, mis on vastuolus ELi põhiväärtuste ja tihti liidu iseendaga.

3.7.

 Komitee juhib tähelepanu praegu ELi institutsioonidele kättesaadavate, artikli 2 väärtuste kaitsmise vahendite kitsaskohtadele. Rikkumismenetlused on tavaliselt liiga piiratud, keskendudes tehnilistele õigusküsimustele, et ära hoida või parandada kooskõlastatud rünnakuid õigusriigi põhimõttele. Kuigi ELi lepingu artikkel 7 võimaldab nõukogul terviklikult käsitleda õigusriigi põhimõtet kahjustavaid meetmeid, on piisava poliitilise tahte koondamine menetluse käivitamiseks osutunud äärmiselt raskeks.

3.8.

 Kuigi õigusriigi põhimõtte raamistikku on lihtsam rakendada kui artiklit 7, on see mittesiduv menetlus, mille tõhusus on küsitav, kui valitsused ei soovi komisjoniga heas usus koostööd teha. Lisaks on õigusriigi raamistiku ja artikli 7 rakendamiseks vajalikud künnised nii kõrged, et nende vahendite kasutamise ajaks on puudused artikli 2 väärtuste rakendamises muutunud äärmiselt tõsiseks ja neid on seetõttu raskem lahendada.

3.9.

 Võttes arvesse üha suurenevaid probleeme ning asjakohaste ja tõhusate vahendite puudust, kutsub komitee komisjoni üles pidama kiiresti poliitilist arutelu selle üle, kuidas EL saaks artikli 2 väärtusi paremini kaitsta, ning töötada välja lisavahendeid õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja pluralistliku demokraatia tagatiste kaitseks.

3.10.

 Komitee tuletab meelde oma arvamust „Õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste Euroopa kontrollimehhanism“, mis toetab ELi tasandil mehhanismi loomist õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise jälgimiseks regulaarse sõltumatu järelevalve ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide dialoogi kaudu (3).

3.11.

 Komitee jääb oma seisukoha juurde, et sellise ennetava mehhanismi loomine, nagu toodud esile Euroopa Parlamendi resolutsioonis, täiendaks ELi olemasolevaid vahendeid artikli 2 väärtuste kaitseks (4). Ennetava mehhanismi loomine tuvastaks puudused nende väärtuste rakendamisel riiklikul tasandil ja võimaldaks nende lahendamist varakult.

3.12.

 Lisameetmena teeb komitee ettepaneku luua Euroopa tasandil kodanikuühiskonna platvorm või iga-aastane foorum, kuhu kaasataks ka komitee. See võimaldaks esiteks ELi otsustajatel saada varajane hoiatus ELi lepingu artikli 2 väärtustega seotud esilekerkivate probleemide kohta otse kohalike organisatsioonide käest ning teiseks hõlbustada rahvusvahelist koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, mis tegutsevad peamiselt riigi tasandil.

3.13.

 On oluline, et EL kaaluks võimalusi, kuidas toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat, mis jälgivad ja teatavad artikliga 2 seotud esilekerkivatest probleemidest. Komitee leiab, et rahastamisvahendi loomine selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks, mis edendavad artikli 2 väärtusi liikmesriikides, täiendaks kõnealust ettepanekut oluliselt. See tugevdaks nende väärtuste toetamist kodanike seas rohujuure tasandil. Sellega seoses viitab komitee arvamusele, milles käsitletakse ettepanekuid uue õigluse, õiguste ja väärtuste fondi kohta (5) ning kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles suurendama 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta käiva otsuse raames märkimisväärselt selle fondi vahendeid.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

 Komitee leiab, et sõltumatute kohtute tõhus kohtulik kontroll ametiasutuste tegevuse ja tegemata jätmise üle ei ole oluline ainult selleks, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine kooskõlas ELi õigusega. Samuti on see ainus vahend, mis tagab kõikidele ELi kodanikele nende ELi õigusest tulenevate õiguste tõhusa kaitse, samuti ELi õiguse ühtse tõlgendamise kõigis liikmesriikides, millele ühisturg ja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala põhinevad.

4.2.

 Komitee kiidab heaks nõukogu vastupidise kvalifitseeritud häälteenamust nõudva pöördhääletuse kasutamise, et võtta vastu rakendusakt asjakohaste meetmete rakendamise kohta. See võimaldab meetmete objektiivset rakendamist, kui komisjon tuvastab liikmesriigi üldistunud puuduse ning vähendab mitteaktiivsuse või poliitilise selektiivsuse riski, mis võib tuleneda nõukogus hääletamise nõudest.

4.3.

 Komitee mõistab üldistunud puuduse kindlakstegemise üksikasjalikumate kriteeriumide kehtestamisega seotud probleeme. Sellegipoolest arutleb komitee, kas selliste üksikasjalike kriteeriumide lisamine võiks ettepanekut tugevdada. Üksikasjalikumate kriteeriumide olemasolu võib aidata tagada selle, et komisjoni arvamuse õiguspärasust ei kahjustaks eelarvamuslikud väited või objektiivsuse puudumine. Sellised kriteeriumid võiksid olla lisatud suuniste kujul, mille komisjon koostab pärast ettepaneku vastuvõtmist, ning need võiksid tugineda nii komisjoni enda õigusriigi põhimõtte raamistikule kui ka Euroopa Komisjoni õigusriigi kontrollnimekirjale „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon).

4.4.

 Nagu komitee on rõhutanud, on õigusriigi põhimõte, demokraatia ja põhiõigused üksteisest sõltuvad, nagu on sätestatud komisjoni ettepaneku artiklis 2. Lisaks õigusriigi üksikasjalikumatele kriteeriumidele peaks ettepanek sisaldama kriteeriume, mis lubaks komisjonil tuvastada põhiõiguste või pluralistliku demokraatia tagatiste austamise tõsise, süsteemse ja püsiva ohu olemasolu. Kui liikmesriigi olukord vastab nendele kriteeriumidele, peaks komisjonil olema ka õigus rakendada kõnealuse määruse alusel parandusmeetmeid.

4.5.

 Komitee märgib, et komisjon võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi. Teatavatel Euroopa Nõukogu järelevalveasutustel, nagu Veneetsia komisjon ning riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO), on oluline roll õigusriigi põhimõtte jälgimisel liikmesriikides. Veneetsia komisjon on mitmes ELi liikmesriigis välja andnud mitu arvamust õigusriigi seisukorra kohta ning GRECO esitab liikmesriikidele perioodiliselt soovitusi. Samamoodi annavad Euroopa Pettustevastane Amet, riiklikud ombudsmani bürood ning kohtunike ja kohtuvõrgustike ühendused korrapäraselt aru riiklike õigus-, korruptsioonivastaste ja pettusevastaste mehhanismide kohta.

4.6.

 Teised rahvusvahelised organid jälgivad ja hindavad korrapäraselt põhiõiguste standardite ja pluralistliku demokraatia tagatiste rakendamist liikmesriikides, sealhulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Euroopa Inimõiguste Kohus, ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO inimõiguste lepingu järelevalveorganid. Lisaks on ka sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid sageli teabe ja analüüsi usaldusväärsed allikad. Nimetatud üksuste sõnaselge märkimine ettepanekus peegeldaks nende erilist rolli ELi lepingu artiklis 2 loetletud väärtuste kaitsmisel.

4.7.

 Peale selle leiab komitee, et ELi kodanikuühiskonna esindajana on tema enda analüüsid ja tähelepanekud komisjonile eriti olulised, et teha nii määruse kui ka muude õigusaktide alusel kindlaks asjaomase liikmesriigi tõsised puudused õigusriigi põhimõtte järgimisel. Sellega seoses juhib komitee komisjoni tähelepanu komitee põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte töörühma loomisele, mis juhiks erilist tähelepanu ELi lepingu artikli 2 väärtuste kaitsele.

4.8.

 Komitee kaasamine organite hulka, keda komisjon hoiab kursis kõnealuses õigusaktis kavandatud või vastuvõetud meetmetega, ning asjakohaste teabeallikate sekka, kelle abil saab komisjon teha kindlaks õigusriigi põhimõtte järgimise tõsise puuduse, võimaldaks komiteel anda sisukas ja tõhus panus artikli 2 väärtuste kaitsesse ja tagada organiseeritud kodanikuühiskonna hääle esindatus.

4.9.

 Komitee nõustub täielikult komisjoni eesmärgiga, et kavandatud mehhanismi käivitamise tagajärgedega peaksid tegelema need, kes vastutavad puuduste eest, mitte üksikud ELi toetuse saajad, nagu Erasmuse üliõpilased, teadlased või kodanikuühiskonna organisatsioonid (6).

4.10.

 Komitee märgib, et ettepaneku kohaselt vastutab meetmete rakendamise korral kõnealuste rahaliste vahendite jaotamise eest liikmesriik. Komitee leiab, et ehkki see on seaduslikult põhjendatud, ei piisa sellest, et keelata tegelikkuses liikmesriigil kõnealuste vahendite jaotamist ja komisjoni poliitilise kasu eesmärgil süüdistamist. Kuna avalikkus ei mõista tõenäoliselt ELi õigusaktide täpsemat toimimist, oleks liikmesriikidel võimalik luua otsene seos rahastamise kärpimise ja komisjoni otsuse vahel. See tekitaks olukorra, kus komisjoni oleks võimalik takistada võtta meetmeid liikmesriikide vastu avaliku arvamuse võimaliku vastumeelsuse tõttu. See on eriti suur oht nende liikmesriikide puhul, kus valitsusel on kontroll või mõjuvõim avaliku või eraõigusliku meedia üle, mis kipub olema nii liikmesriikides, kus esinevad õigusriigi toimimises tõsised puudused.

4.11.

 Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma viise, kuidas leevendada riski, et abisaajatele kaasneb negatiivne mõju ja et kõnealuse määruse meetmeid võiks poliitilise kasu eesmärgil ära kasutada valitsused, kes rikuvad artikli 2 väärtusi. Komisjon võiks kaaluda alternatiivseid võimalusi, mille abil tagada ELi vahendite jõudmine määratud abisaajateni. Üks võimalus võiks olla luua rakendusamet, mis võtaks üle asjakohaste vahendite otsese juhtimise.

4.12.

 Tehes lõpu üldistunud puudusele, et kõrvaldada kõnealuse määruse alusel võetud meetmed, rõhutab komitee asjaomaste liikmesriikide ja ELi institutsioonide avatud dialoogi tähtsust, nagu on ettepanekus soovitatud. Institutsioonid ja liikmesriigid peaksid võtma arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti asjaomaste liikmesriikide olukorra ning üldistunud puuduse kaotamiseks ja sellise olukorra edaspidiseks vältimiseks võetavate meetmete asjakohasuse kohta.

Brüssel 18. oktoober 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320, artikkel 23.

(2)  Kehtestatud 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul.

(3)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(4)  2015/2254(INL).

(5)  Arvamus SOC/599 (vt lk 178 ELT), COM(2018) 383 final ja COM(2018) 384.

(6)  COM(2018) 98 final, lk 16.

Top