14.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 429/3

1.

üksikisiku tasandil aitab kõrgharidus kaasa õppijate isiklikule ja tööalasele arengule ning aitab üksikisikutel võtta vastutust oma elukestva õppe ja karjääri eest. Ühiskondlikul tasandil paneb see aluse kestlikule arengule, majanduskasvule, innovatsioonile ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning sellel on tähtis roll ühiskondlike probleemide tuvastamisel ja käsitlemisel;

2.

on vaja tugevdada koostööd ja sünergiat nii haridussektori siseselt kui ka kõrghariduse ja teadusuuringute ning innovatsiooni ja töömaailma vahel;

3.

kõrgharidusasutustel on vaja toetust ühiskondlikus elus osaleja rolli täitmisel ja meetmete võtmisel tagamaks, et üliõpilaste ja personali koosseis peegeldaks paremini kogu elanikkonna koosseisu;

4.

kõrgharidusasutusi tuleks innustada õppe ja õpetamise suhtes võetud lähenemisviise ümber mõtestama ning eelkõige edendama õpilasekeskset lähenemisviisi, koostööl põhinevat ja uurimislikku õpet, kaasavat õppekeskkonda ja digitehnoloogia kasutamist;

5.

vaatamata asjaolule, et on tehtud märkimisväärseid edusamme, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ peamine eesmärk, mille kohaselt vähemalt 40 % vanusesse 30–34 jõudnutest peaks 2020. aastaks olema omandanud kolmanda taseme või sellega võrdväärse hariduse, on ülimalt oluline tagada, et kõrgharidus oleks kvaliteetne ja asjakohane, et kõrgkooli lõpetanud saaksid areneda nii isiklikult kui ka tööalaselt;

6.

sellega seoses tuleb endiselt teha jõupingutusi, et pakkuda parema kvaliteediga kõrgharidusalaseid andmeid, näiteks kõrghariduse pooleli jätnud inimeste sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna tulemuste ja kodanikuosaluse ning riikidevahelise liikuvuse ja sellega seotud probleemide kohta;

7.

rahvusvaheline koostöö ja õpiränne kõrghariduse valdkonnas, eelkõige programmi Erasmus+ kaudu, on võimaldanud luua uusi piiriüleseid partnerlusi, vahetada häid tavasid, edendada kultuuridevahelist mõistmist ja ühiseid väärtusi, saada uusi teadmisi ja neid kasutada, eesmärgiga suurendada Euroopa kõrgharidussüsteemi ülemaailmset atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

8.

Euroopa kõrgharidussektorile omaste probleemide hulka kuuluvad:

9.

komisjoni teatist ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta (1), mis põhineb varasemal koostööl ja mille eesmärk on tagada, et ELi vahendid ja programmid toetaksid vastastikust õppimist ja poliitikaalast koostööd kõrghariduse valdkonnas, ning

10.

kõrgharidusasutuste ergutamine arendama kõikide õppijate andeid ja potentsiaali ning varustama neid paremini teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida nad vajavad tegutsemiseks aktiivsete ja kohusetundlike kodanikena ühiskonnas ning osalemiseks tööturul ja elukestvas õppes;

11.

oskuste nõudlusele mittevastavuse ja oskuste nappuse vähendamine ning tulevaste oskuste vajaduse prognoosimine, innustades kõrgharidusasutusi:

12.

tugevamate sidemete loomine kohalike kogukondadega, näiteks asjakohasel juhul kogukonna ja vabatahtliku tegevuse programmidesse parema kaasamise ning ettevõtliku mõtteviisi ja oskuste soodustamise teel nii kõrgharidusasutuste sees kui ka neist väljaspool;

13.

kõrgharidusasutuste innustamine rakendama innovatiivseid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele, töötades eelkõige välja strateegilise lähenemisviisi digitehnoloogiale üleminekuks ning edendades kõikide õppijate digikirjaoskust;

14.

püüdlemine suurema võrdsuse poole kõrgharidusele juurdepääsu parandamise teel, kasutades selleks mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas töötamist selle kättesaadavuse parandamiseks piirkondlikul tasandil ning ka paremate tingimuste loomist edu saavutamiseks ja kvaliteetse hariduse ja nõustamise tagamiseks kõigile üliõpilastele nende taustast olenemata;

15.

jõupingutuste tegemine kõrgharidussüsteemi avamiseks eri eluetappides olevatele inimestele, hõlbustades kvalifikatsioonitasemete ja haridusteede vahelisi üleminekuid, parandades informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamist ning töötades välja paindlikumaid kõrghariduse andmise vorme, näiteks segaõppe ja avatud õppematerjalide kaudu;

16.

kõrgharidusasutuste ergutamine toetama ja soodustama õppejõudude esmakutseõpet ja pidevat kutsealast arengut, et varustada neid asjakohaste õpetamisoskustega, mis on vajalikud mitmekesise üliõpilaskonna vajaduste rahuldamiseks, tõhusa ning koostööl põhineva õpikeskkonna loomiseks, üliõpilaste kaasamiseks teadustegevusse, interdistsiplinaarsuse edendamiseks ja innovaatiliste pedagoogiliste tavade paremaks kasutamiseks;

17.

meetmete võtmine õppejõudude digipädevuse, sealhulgas digitaalpedagoogika ja erialaspetsiifilise digipädevuse parandamiseks;

18.

jõupingutuste tegemine õpetamisalase tipptaseme ja innovatsiooni väärtustamiseks, näiteks õppejõududele mõeldud preemiasüsteemide ja karjäärivõimaluste loomise teel, võttes arvesse õpetamise ja teadustegevuse vahelist tasakaalu;

19.

õpirände ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kogemuste, nt virtuaalse ja segarände või riigisisese rahvusvahelistumise edendamine üliõpilaste ja õppejõudude seas ning õpi- ja õpetamisrände süstemaatilisem integreerimine õppekavadesse;

20.

kõrgharidusasutuste toetamine nende mõju suurendamisel makropiirkondlike strateegiate, piirkondliku majanduse ja innovatsioonisuutlikkuse ning tehnosiirde ja piirkondliku aruka spetsialiseerumise poliitika seisukohalt;

21.

kõrgharidusasutuste toetamine tõhusate koostöövõrgustike loomisel eri organisatsioonide vahel ja sektoriteüleselt;

22.

kõrgharidusasutuste ergutamine looma soodsad tingimused ettevõtliku maailmavaate ja loovuse jaoks ning uurima terviklikult teadusuuringute ja innovatsiooni õppekavadesse integreerimise viise;

23.

doktoriõppekavades toimuvate arengute toetamine, et aidata lõpetajatel paremini valmistuda karjääriks nii akadeemilistes ringkondades kui ka neist väljaspool, suurendades sealhulgas ülekantavate pädevuste nähtavust, ning nende kogu potentsiaali ärakasutamise toetamine, panustades samas innovatsiooni ja arendustegevusse majanduses ja ühiskonnas laiemalt;

24.

püüdlemine kõrgharidussüsteemide piisava, õiglase ja kestliku rahastamise ning tõhusa juhtimise poole, et parandada õpetamise ja õppimise kvaliteeti ja asjakohasust ning edendada kaasavust ja tipptaseme saavutamist;

25.

sisemiste sidusrühmade kõrgharidusasutuste juhtimises aktiivse osalemise ja väliste sidusrühmade sellesse juhtimisse kaasamise innustamine;

26.

kvaliteedi tagamise tõhususe, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse täiendav edendamine, et suurendada vastastikust usaldust, tugevdada akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamise korda ja stimuleerida rahvusvahelist liikuvust,

27.

tugevdada programmi Erasmus+ ning hariduse ja koolituse valdkonna strateegilise raamistiku raames tehtavat koostööd, soodustades sealhulgas kaasamist, tipptaset ja innovatsiooni õpetamises, edendades üliõpilaste ja kõrgharidusasutuste ühiskondlikku ja sotsiaalset vastutust, soodustades asjakohast vabatahtlikku ja kogukondlikku tööd ning arendades koostööd ettevõtlussektoriga;

28.

toetada meetmeid, mille eesmärk on parandada akadeemilise liikuvuse kvaliteeti, nagu kvalifikatsioonide, sealhulgas pagulaste ja rändajate kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamise meetmed, ning üliõpilasi käsitlevate andmete digitaalset vahetust, järgides seejuures täielikult riiklikke ja Euroopa andmekaitse eeskirju, ja soodustada nende meetmete tulemuste levitamist;

29.

pakkuda ELi tasandil toetust STE(A)M-valdkondade edendamise ühendustele ning jagada häid tavasid;

30.

soodustada innovaatilise pedagoogika arendamist, et aidata kõrgharidusasutustel rakendada terviklikke digitaalse õppe strateegiaid, uurides näiteks digitaalseks õppeks valmisoleku mudelit;

31.

luua kõrghariduse jaoks stiimulid ja suutlikkus lahenduste leidmiseks sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele ning suurema panuse andmiseks uuendusliku ja innovatsioonil ja ettevõtlikkusel põhineva majanduskasvu saavutamiseks piirkondades, hõlbustades eelkõige paremate sidemete loomist avaliku sektori asutuste, teadusasutuste ja ettevõtlussektoriga;

32.

aidata kaasa sidemete ja koordineerimise tugevdamisele Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa teadusruumi, innovatsiooni valdkonna algatuste ja muude asjaomaste rahvusvaheliste haridusfoorumite vahel;

33.

optimeerida ELi andmete kogumise vahendeid ja luua nende vahel sünergiaid ning tugevdada Eurydice võrgustiku tööd ja OECDga tehtavat koostööd, et tagada tegevustevaheline sünergia, vältida jõupingutuste kattumist ja saada kasu ühisest tööst;

34.

aidata kaasa rahastamis- ja juhtimisstruktuuride läbivaatamisele OECDga tehtava koostöö kontekstis, pöörates erilist tähelepanu õpetamise ja teadustegevuse vahelisele tasakaalule, et tagada kõrghariduse omandanutele paremad õpiväljundid ning tulemuslikemate ja tõhusamate kõrgharidussüsteemide väljatöötamine,

35.

võtma käesolevaid järeldusi täielikult arvesse, kui ta koostab ettepanekuid, mis käsitlevad tulevast strateegilist koostööraamistikku hariduse ja koolituse valdkonnas, liidu haridus- ja koolitusprogrammi pärast 2020. aastat ning muid finantsinstrumente, võttes selliste ettepanekute väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse strateegilisi, rahalisi ja kvaliteedialaseid kaalutlusi.