EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.10.2017

COM(2017) 618 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus“).

2.12. juunil 2017 esitas Soome taotluse EGF/2017/005 FI/Retail, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris Soomes NUTS 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes (FI19), Helsingi-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGF/2017/005 FI/Retail 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast, s.o 12. juunil 2017. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja palus Soome ametiasutustelt lisateavet 19. juunil 2017. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 23. oktoobril 2017.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus esitati, sest NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris koondati 1 660 töötajat. Koondamised leidsid aset Soome NUTS 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes (FI19), Helsinki-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D).

Sekkumiskriteeriumid

6.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohase sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. Ainuüksi Helsingi-Uusimaa (FI1B) piirkonnas koondati 835 töötajat.

7.Taotluse aluseks olev üheksakuuline vaatlusperiood on ajavahemik alates 3. augustist 2016 kuni 3. maini 2017.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt:

–1 660 koondatud töötajat, arvestades kuupäevast, mil ettevõtja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 1 660.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

10.Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidavad Soome ametiasutused, et jaekaubanduses on globaliseerumise tõttu (internetikaubandus) toimunud suured muudatused. Ka tarbijaharjumuste muutumisel, digitaliseerumisel ja majanduskriisil on muudatustes oma osa.

11.E-kaubandus on juba aastaid olnud tõusuteel. Prognooside kohaselt toimub 2019. aastal 13 % globaalsest jaekaubandusest interneti vahendusel (2014. aastal 6,3 %) 7 . Esialgu külastasid tarbijad e-poode. Viimasel ajal on tarbijad eelistanud rahvusvahelisi veebipoode väljaspool ELi liikmesriike.

12.E-kaubandus on oluliselt mõjutanud traditsiooniliste kaubamajade müügikäivet. Juhtivad veebipoed asuvad Hiinas, Indias ja USAs.

13.Soomes kasvas jaetoodete e-kaubandus 2010.–2015. aastal 34 %. Soomlaste hulgas on välismaistest e-poodidest ostmise harjumus levinum kui ülejäänud skandinaavlaste hulgas 8 . Soome kaubamajade müügikäive on sellega seoses aga vähenenud. 2014. aastal vähenes kaubamajade müügikäive 2013. aastaga võrreldes 4,3 %, 2016. aastal aga 2015. aastaga võrreldes 2,8 % 9 .

14.Ka jaekaubanduse valdkonna töökohtades on aset leidnud suured muutused. Rutiinsed, täiskoormusega töökohad on kadumas ning asendumas uute, osalise koormusega kohtadega, mis vajavad IT-, prognoosi-, andmeanalüüsi-, suhtlemis-, klienditundmis- ja logistikaoskuseid 10 . 43 % jaekaubanduse valdkonna töötajatest on vanemad kui 45 ning neil puuduvad asjaomased oskused.

15.Tänaseks on NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) sektorilt EGFile laekunud 8 taotlust 11 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

16.Soome jaekaubandussektori töökohad moodustavad kõikidest töökohtadest 7 %. Otsitakse osalise koormusega noori töötajaid, kellel on teistlaadi oskused. Väljaspool EL liikmesriike asuvatest veebikauplustest tehtud ostude osakaal kogumüügist suurenes 6 %lt 2008. aastal 19 %ni 2016. aastal. 32 % e-ostudest sooritatakse teistes ELi liikmesriikides. 16 % e-kaubandusest toimub kolmandates riikides. 23 % Soome rahvusvahelisest e-kaubandusest toimub Hiinas 12 .

17.Samu tendentse võib täheldada teistes EL riikides. Kolmandatest riikidest tehtud e-ostude maht rahvusvahelise e-kaubanduse kogumahust kasvas 13 % lt 2012. aastal kuni 20 %ni 2016. aastal (allikas: EUROSTAT).

18.Anttila Oy asutati 1952. aastal postitellimuste valdkonnas tegutseva jaekaubandusettevõttena. Ettevõte keskendus peamiselt koduelektroonikale, rõivastele ja majapidamiskaupadele. Anttila kaubamajad asusid 23 tegevuskohas.

19.Kaubamajade müügikäibe languse tõttu oli ettevõte aastaid kahjumis. Kasumlikkust püüti taastada: ettevõte rekapitaliseeriti ning vahetati selle omanikku. Samuti vähendas Anttila töötajate arvu (2015) 13 .

20.Rahavoogude ja kasumlikkuse langust ei suudetud siiski pidurdada. Peamiseks põhjuseks oli siin rahvusvaheline e-kaubandus. Ettevõte püüdis kaasata väliskapitali, kuid see ei õnnestunud 14 .

21.Igal aastal vähenes Anttila kaubamajade klientide arv 10–20 %. Digitaliseerumise ja e-kaubanduse tõttu varises Anttila kaubamajade muusika-, filmi-, mängutoodete ja koduelektroonika müük kokku 15

22.2016. aastal oli ettevõte sunnitud esitama pankrotiavalduse. Kõikidele 1 222 töötajale esitati töösuhte lõpetamise teatis. 2017. aasta alguses lõpetati Anttila äritegevus. Ka Anttila tütarettevõtte Oy Valilla töötajad koondati.

23.Ka Soome majanduslangus mõjutas Anttila müüginumbreid 16 . Anttila töötajate tavatööajaks oli 30–35 tundi nädalas. Hetkel otsitakse töötajaid koormusega 12 tundi nädalas.

24.Stockmann on traditsiooniline Soome kaubanduskett, mida tuntakse kõrgema hinnaklassiga kvaliteetsete toodete poolest. Stockmannil tekkisid Anttilaga sarnased probleemid, kuid väiksemas ulatuses 17 .

25.Stockmann alustas oma finants- ja turupositsiooni parandamist 2015. aastal. 2017. aastal suleti Oulu kaubamaja. Hetkel on Stockmannil 6 kaubamaja. Stockmanni probleemid tulenevad osaliselt e-kaubandusest, muutunud ostuharjumustest ning majanduslikust olukorrast tingitud vähesest tarbija usaldusest 18 .

26.Ajavahemikul 2012–2016 vähenes Stockmanni kaubamajade klientide arv enam kui 40 %. Müügikäive vähenes samal perioodil 38 %. Käibe rentaablus muutus negatiivseks 19 .

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

27.Mõjutatud on kõik Soome neli NUTS-2 piirkonda. Enim on mõjutatud Helsingi-Uusimaa piirkond (835 koondatud töötajat). 2017. aasta märtsi seisuga oli Soomes 317 251 töötut tööotsijat, s.t 10,3 % tööjõust. Neist 38 % olid enam kui 50 aasta vanused 20 . Iga vaba töökoha kohta oli 6 töötut. Kaubandussektori töötud moodustasid töötute koguarvust 4 % 21 .

Lääne-Soome

28.Pirkanmaa piirkonnas 22 moodustab jae- ja hulgikaubandus olulise osa (ca 30 %) kõigi sektorite kogukäibest. Tänu eksporditööstusele ja ehitussektorile on piirkonna majandus tasapisi taastumas.

29.2017. aasta märtsikuu seisuga oli Pirkanmaa majandusarengu, transpordi ja keskkonnakeskuses (ELY keskus) registreeritud 31 577 töötut. See moodustab 12,9 % tööjõust, mis on kõrgem kui riigi keskmine 23 .

30.Anttila kaubanduskett oli piirkonna jaoks oluline tööandja. Kõige raskem oli uut töökohta leida neil, kel vanust üle 50 aasta.

Helsingi-Uusimaa

31.Uusimaa piirkonnas oli töötute tööotsijate arv 2017. aasta märtsis 86 659, mis moodustas 10,3 % tööjõust.

32.Pikaajaliste töötute arv 2017. aasta märtsi seisuga oli 34 942. Vanemad kui 50-aastased moodustasid töötutest tööotsijatest 36 % 24 .

Lõuna-Soome

33.Turu linnas oli Anttila jaekaubanduse valdkonnas oluline tööandja. Anttila sulgemise tõttu kadus märkimisväärne arv töökohti.

34.Töötuse määr piirkonnas on 11,6 %. Ettevõtted otsivad nooremaid töötajaid osalise töökoormusega kohtadele. Paljud töötud on vanemad kui 50 aastat 25 .

35.2017. aasta kevadel oli töötute arv piirkonna edelaosas 26 224, s.t 11,6 % tööjõust. Lisaks sellele oli 10 600 inimest kaasatud tööhõive suurendamist edendavatesse teenustesse 26 .

Põhja- ja Ida-Soome

36.Nii Stockmann kui ka Anttila olid Oulu piirkonnas jaekaubanduse valdkonnas olulised tööandjad. Äritegevuse lõppemise tõttu koondati linnas märkimisväärne arv töötajaid, enamik neist vanematest vanuserühmadest.

37.Töötuse määr Oulus on jätkuvalt kõrge: 2017. aasta märtsis oli linnas 25 928 töötut. Lisaks tööhõive- ja majandusarengu ametitele (TE palvelut) osales tööhõive suurendamist edendavates teenustes 9 650 inimest 27 .

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

38.Meetmetes osalevate koondatud töötajate hinnanguline arv on 1 500. Need töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

39.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

–Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed: meede hõlmab töö otsimisega seotud koolitust eneseusalduse suurendamiseks ning tööotsimisoskuste ajakohastamiseks. Samuti hõlmab meede individuaalset juhendamist.

–Tööhõive- ja muud ärimeetmed: meetme eesmärk on anda teavet, pakkuda nõustamist ja eksperditeenuseid toetusesaajate uuesti tööle võtmiseks, kasutades veebipõhiseid teenuseid, kutse- ja tööotsimiskoolitust, tööpakkumisi, pädevuste kaardistamist, töövõime hinnanguid ja proovipäevi.

–Koolitused: meetme raames pakutakse kutsekoolitust, täiskasvanuõpet, muutuste haldamise koolitust ja ümberõpet. Samuti hõlmab meede koolitust ettevõtluse toetamiseks. Koolitust kohandatakse sihtgrupi vajadustele.

–Ettevõtluse alustamise toetus: toetusega soovitakse edendada ettevõtlustegevuse alustamist ja üksikisikute tööhõivet. Ettevõtluse alustamise toetus aitab alustada ettevõtlusega ning kujundada järk-järgult täisajaga töökoht. Toetust pakutakse maksimaalselt 12 kuu vältel. Toetus hõlmab ka koolitust ja juhendamist.

–Karjäärinõustamise katseprojekt: katseprojekti raames käsitletakse vanemate kui 50-aastaste toetusesaajate võimalikke füüsilisi ja vaimseid probleeme või muid küsimusi, mis takistavad tööturule naasmist. Mõne toetusesaaja puhul võib olla vaja ka intensiivset juhendamist.

–Palgatoetus: meetmega toetatakse uuel töökohal töötamist, vähendades uue tööandja palgakulusid. Palgatoetus moodustab 30–50 % palgakuludest ning see makstakse tööandjale. Toetust makstakse 6–18 kuu jooksul, sõltuvalt töötuna veedetud ajaperioodist.

–Sõidu- ja majutuskulude hüvitised: meetme raames võidakse katta tööotsija transpordi- ja majutuskulusid, mida tööotsija on kandnud töö otsimise või koolituse ajal, ning selle eesmärk on parandada tööhõivet.

40.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

41.Soome on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

42.Hinnangulised kogukulud on 4 165 600 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 3 906 600 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulusid summas 259 000 eurot.

43.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 2 499 360 eurot (60 % kogukuludest).

44.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi kogukuludest. Soome ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

45.Soome ametiasutused kinnitasid ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

46.Soome ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 3. augustil 2016. Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 3. augustist 2016 kuni 12. juunini 2019.

47.Soome ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 3. augustil 2016. Ettevalmistus-, haldus-, teavitus- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks võib seega anda EGFi rahalist toetust alates 3. augustist 2016 kuni 12. detsembrini 2019.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

48.Riiklikud eel- või kaasrahastamise eraldised saadakse majandus- ja tööhõiveministeeriumi haldusalasse kuuluvate riiklike tööhõiveametite eelarvest. Mõnda teenust rahastatakse majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate ELY-keskuste ning tööhõive- ja majandusarengu ametite tegevuskuludest. Tehnilist tuge rahastatakse majandus- ja tööhõiveministeeriumi ning majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste halduskuludest. Kõikidele tegevustele ja ülesannetele taotletakse riiklikku eelrahastamist.

49.Soome ametiasutused on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

50.Soome ametiasutused on märkinud, et kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel on konsulteeritud Uusimaa, Pirkanmaa, Pohjois-Pohjanmaa ja Varsinais-Suomi ELY-keskuste ning Uusimaa tööhõive- ja majandusarengu ameti esindajatega. Kaasatud olid ka Anttila ja ametiühingute (PAM: teenuseosutajate liit) esindajad.

51.Majandus- ja tööhõiveministeerium moodustas töörühma, mille liikmete hulgas on kõikide eelnimetatud kohalike ja regionaalsete ametiasutuste ning Anttila ja PAMi esindajad. Töörühm käsitleb jaekaubandussektori koondamisi ning osales EGFi taotluse koostamisel.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

52.Taotlus sisaldab juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad.

–Soome ametiasutused on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab majandus- ja tööhõiveministeerium, mis on EGFi korraldus- ja sertifitseerimisasutus ning EGFi väljamakseid tegev vahendusasutus. EGFi juhtimisülesanded on antud tööhõive ja ettevõtluse osakonnale.

–Sertifitseerimisülesandeid täidab personali- ja haldusüksus. Makseid toetusesaajatele teevad piirkondlikud majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevad keskused ning tööhõive ja majandusarengu ametid.

–Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditite üksus, mis tegutseb majandus- ja tööhõiveministeeriumi kantseleiülema alluvuses.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

53.Soome ametiasutused on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

54.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades) 28 .

55.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 2 499 360 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

56.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 13 29 .

Seotud õigusaktid

57.Komisjon esitab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 2 499 360 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

58.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 30 , eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 31 , eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades) 32 .

(3)12. juulil 2017 esitas Soome taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamistega Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris Soomes statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) 33 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes (FI19), Helsingi-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D). Taotluse kohta esitati määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõike 3 kohaselt lisateavet. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soomele taotluse alusel rahalist toetust summas 2 499 360 eurot.

(5)Selleks et EGFi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 499 360 eurot.  

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev]*.

Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6) Koondamised leidsid aset kahes suures kaubandusketis (Anttila ja Stockmann) ning tütarettevõttes (Vallila). Anttila ja Vallila on tegevuse täielikult lõpetanud.

(7) http://www.emarketer.com/public_media/docs/....2016_Worldwide_ECommerce_Report.pdf

(8) http://kauppa.fi/eng/press_releases/e_commerce_of_goods_increasing_despite_recession_24804 http://www.postnord.fi/globalassets/suomi/tutkimukset/e-commerce-in-nordics-2017_eng_low.pdf ,

(9) http://tilastokeskus.fi/til/klv/2016/12/klv_2016_12_2017-02-15_tie_002_en.html http://tilastokeskus.fi/til/klv/2014/12/klv_2014_12_2015-02-12_tie_002_en.html ,

(10)

    http://www.stat.fi/til/tyti/2016/13/tyti_2016_13_2017-04-12_kat_002_en.html

(11) EGF/2010/010 CZ/Unilever, EGF/2010/016 ES/Aragon retail, EGF/2011/004 EL/ALDI Hellas, EGF/2014/009 EL/Sprider Stores, EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas, EGF/2015/011 GR/Supermarket Larissa, EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail, EGF/2017/003 GR/Attica retail.

(12) http://www.postnord.com/en/media/publications/

(13)

    http://www.helsinkitimes.fi/business/14110-anttila-declares-bankruptcy.html

(14)

    https://www.statista.com/statistics/243872/number-of-employees-in-the-e-commerce-segment-in-china

(15)

    http://www.ifpi.org/downloads/GMR2016.pdf

(16)

    http://www.reuters.com/article/stockmann-seppala-idUSL6N0VC0NQ20150202

(17)

    https://ek.fi/wp-content/uploads/Luottamusindikaattori1412eng.pdf

(18)

    http://tilastokeskus.fi/til/kbar/2016/07/kbar_2016_07_2016-07-27_tie_001_en.html

(19)

    https://fashionunited.uk/news/retail/a-challenging-turnaround-ahead-for-the-owner-of-lindex/2015062216813

(20)

    https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79319

https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79798

(21)

    https://www.ammattibarometri.fi

(22) Artiklites 28–30 ja 33–38 mõistetakse „piirkonna“ all NUTS 3. tasandi piirkonda.

(23)

    https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79319

(24)

    https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79798

(25)

    https://www.ammattibarometri.fi

(26)

    https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79319

(27)

    https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/79319

(28) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(29) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(30) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(31) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(32) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(33) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).