EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2017

COM(2017) 314 final

2017/0129(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu rakendusotsust 2015/1411/EL, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm

SELETUSKIRI

Vastuseks Kreeka Vabariigi poolt 8. juulil 2015. aastal Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogule esitatud taotlusele stabiilsustoetuse saamiseks laenu vormis kolmeaastaseks perioodiks, palus ESMi juhatajate nõukogu Euroopa komisjonil koostöös Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku leppida vastastikuse mõistmise memorandumis, et määrata kindlaks ajavahemikuks 2015–2018 rahalise abi andmise tingimused vastavalt ESMi asutamislepingu artikli 13 lõikele 3, ja Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis. Programm koostati määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt. 11. augustil 2015 jõudsid kõnealused institutsioonid Kreeka valitsusega tehnilisel tasandil kokkuleppele makromajanduslikus kohandamisprogrammis („programm“).

Komisjoni ettepaneku alusel võttis nõukogu vastu rakendusotsuse 2015/1411/EL, millega kiidetakse programm heaks.

Kooskõlas otsuse 2015/1411/EL artikli 1 lõikega 2 on komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) ja asjakohasel juhul Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) vaadanud teist korda läbi edusammud, mida kokkulepitud meetmete rakendamisel on saavutatud, samuti kõnealuste meetmete tulemuslikkuse ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Kõnealuse läbivaatamise tulemusena täiendati olemasolevat makromajanduslikku kohandamisprogrammi, et võtta arvesse Kreeka ametiasutuste poolt 2017. aasta esimese kvartali lõpuks astutud samme.

Pärast arutelusid kõnealuste institutsioonide ja Kreeka valitsuse vahel on komisjon määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 5 sätestatud menetluse ning programmi aluseks olevate tingimuste kohaselt võtnud määruse (EL) nr 472/2013 alusel vastu nõukogu rakendusotsuse ettepaneku, millega muudetakse rakendusotsust 2015/1411/EL, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm.

2017/0129 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu rakendusotsust 2015/1411/EL, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, 1 eriti selle artikli 7 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)16. juulil 2015 kutsus Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu komisjoni üles leppima koostöös Euroopa Keskpanga, ESMi, Kreeka ametiasutuste ja vajaduse korral Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kokku Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis, mis hõlmab laenu andmist. Programm koostati määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt. 11. augustil 2015 jõudsid kõnealused institutsioonid Kreeka valitsusega tehnilisel tasandil kokkuleppele makromajanduslikus kohandamisprogrammis („programm“). Komisjoni ettepaneku alusel võttis nõukogu programmi vastu nõukogu rakendusotsusena 2 .

(2)Pärast kõnealuse lepingu sõlmimist võttis Kreeka vastu põhjaliku poliitikameetmete paketi, mida rakendatakse ESMi kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2015. aasta kolmandast kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini.

(3)Konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas 19. augusti 2015. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis („vastastikuse mõistmise memorandum“) ette nähtud laiaulatusliku poliitikameetmete paketi eesmärk on taastada finantsturgude usaldus, kindel makromajanduslik tasakaal ja jätkusuutlik majanduskasv. See tugineb neljale sambale: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse tagamine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.

(4)Pärast programmi esimest läbivaatamist, Eurorühma 25. mai 2016. aasta avaldust, komisjoni ja EKP positiivset hinnangut programmi rakendamise kohta ning ESMi heakskiitu allkirjastasid Kreeka ja komisjon ESMi nimel 16. juunil 2016 täiendava vastastikuse mõistmise memorandumi. Täiendava vastastikuse mõistmise memorandumiga ajakohastatakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimusi, et võtta arvesse programmi rakendamisel tehtud edusamme.

(5)Ka Eurorühm käsitles 25. mai 2016. aasta kohtumisel Kreeka võla jätkusuutlikkuse küsimust. Lepiti kokku võlameetmete pakett, mida rakendatakse järk-järgult vastavalt vajadusele, et saavutada kokku lepitud brutorahastamisvajaduse sihttase. Lepiti kokku, et esimene meetmepakett rakendatakse lühiajaliselt, st pärast esimest läbivaatamist kuni programmi lõpuni. ESMi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi juhatajate nõukogud võtsid 23. jaanuaril 2017 vastu eeskirjad, mille kohaselt rakendatakse Kreeka puhul teatavad lühiajalised võlaleevendusmeetmed, ja nende rakendamine on alanud. Ka Eurorühm kinnitas 25. mail 2016, et pärast programmi edukat rakendamist 2018. aasta keskpaigaks võidakse rakendada võimalik teine meetmepakett, kui seda on vaja kokku lepitud võla jätkusuutlikkuse sihttaseme saavutamiseks.

(6)25. mail 2016 tervitas eurorühm IMFi juhatuse kavatsust soovitada IMFi direktorite nõukogul kiita heaks Kreeka suhtes kohaldatav rahastamiskord. Eurorühm kinnitas seda seisukohta 5. detsembril 2016 ja rõhutas ka vajadust leppida kõigi institutsioonide ja Kreeka vahel kokku ühised tingimused 3 . Samuti kutsus eurorühm 5. detsembril 2016 Kreekat ja institutsioone üles kiiresti jätkama läbirääkimisi, et jõuda talituste tasandil kokkuleppele (nii kiiresti kui võimalik, tuginedes sellistele ühistele tingimustele), ja volitas eurorühma töörühma kõnealust talituste tasandil saavutatud kokkulepet hindama. Kõnealused tingimused hõlmavad ettevalmistatud eelarvemeetmete paketi vastuvõtmist, et tagada esmane eelarveülejääk 3,5 % SKPst keskpika perioodi jooksul.

(7)Kreeka majandus on näidanud tugevat vastupanuvõimet suure ebakindluse ja kapitalikontrolli tingimustes ning tema SKP vähenes 2015. aastal ainult 0,2 %. 2016. aastal Kreeka majandus püsis paigal, kuna eratarbimise tärkava kasvu mõju nullis avaliku sektori tarbimise ja netoekspordi vähenemine. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Kreeka majandus parema majanduskonjunktuuri toel, mis toetab investeeringuid ja tarbimist, kasvama 2017. aastal 2,1 % ja 2018. aastal 2,5 %.

(8)Selle prognoosi kohaselt on võla suhe SKPsse 2016. aastal 179,0 %, 2017. aastal 178,8 %, 2018. aastal 174,6 % ja 2019. aastal 165,2 %. Seega hakkaks võla suhe SKPsse alates 2017. aastast vähenema. Kreeka esmane eelarveülejääk oli 2015. aastal 0,5 % SKPst ja 2016. aastal 4,2 % SKPst, mis on parem programmis kavandatud näitajast (vastavalt -0,25 % ja 0,5 % SKPst). Kreeka ametiasutused peavad järgima eelarvekava, mille kohaselt on esmase eelarveülejäägi eesmärk 2017. aastal 1,75 % SKPst ning alates 2018. aastast ja keskpikas perspektiivis 3,5 % SKPst. Eelarve-eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka majanduse prognoositava kasvumääraga.

(9)Komisjoni talituste ajakohastatud prognoosi ja komisjoni poolt koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga teostatud teise läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks olemasolevat programmi ajakohastada, et võtta arvesse reforme, mida Kreeka ametiasutused on 2017. aasta esimese kvartali lõpuks ellu viinud. Selle põhjal peaksid ajakohastatud tingimused kajastama poliitikameetmeid, mida on vaja programmi edukaks rakendamiseks tulevikus, eesmärgiga tagada Kreeka majanduse naasmine jätkusuutliku kasvu juurde. Seepärast on asjakohane muuta nõukogu rakendusotsust (EL) 2015/1411.

(10)Mis tahes vormis finantsabi, mida Kreeka on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema programmi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Kuivõrd makromajanduslikus kohandamisprogrammis ette nähtud meetmed piiravad Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamist, on kõnealused piirangud kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/1411 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

1.Kreeka jätkab eelarve konsolideerimist, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Kreeka ametiasutused kohustuvad tagama riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning saavutama keskpikas perspektiivis ulatusliku ja jätkusuutliku esmase ülejäägi, mille abil vähendatakse pidevalt valitsemissektori võla suhet SKPsse. Kreeka peab järgima eelarvekava, mille kohaselt on esmase eelarveülejäägi eesmärk 2017. aastal 1,75 % SKPst ning alates 2018. aastast ja keskpikas perspektiivis 3,5 % SKPst. Ametiasutused kohustuvad võtma täiendavaid struktuurseid meetmeid mahus 0,3 % SKPst 2018. aastaks, et tagada seatud esmase eelarveülejäägi eesmärkide täitmine. Esmase eelarveülejäägi eesmärkide täitmiseks võetavad meetmed, mis lepiti kokku programmi teise läbivaatamise käigus, hõlmavad järgmist: sotsiaaltoetuste ühtlustamine ja maksukulutuste kaotamine Maailmapanga sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamise raames antud soovituste alusel; tervishoiukulutuste ratsionaliseerimine suletud eelarveraamistiku kohaldamisala laiendamise kaudu ja tagasinõudmise ülemmäärade vähendamine; turistide lühiajalise majutuse teenusele maksu kehtestamine ja teatavate tulemuslikkuse stiimulite ja toetuste ratsionaliseerimine avalikus sektoris.

2.Eelarve tasakaalustamise toetuseks kasvusõbralikuma ja jagamise seisukohast õiglasema poliitika suunas, tagades samas keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmise, võtavad ametiasutused järgmisi meetmeid:

i.keskpika perioodi eelarvestrateegia aastateks 2018–2021 kooskõlas kokkulepitud keskpika perioodi eesmärkidega, mis tuleks saavutada ilma majanduskasvu pärssivate meetmeteta;

ii.pensionireform, mis tagab kokkuhoiu 1 % SKPst aastas keskpika perioodi jooksul, ja üksikisiku tulumaksu reform, mis tuleb rakendada ja mis tagab kokkuhoiu 1 % SKPst 2020. aastal ja keskpika perioodi jooksul;

iii.majanduskasvu soodustav maksupoliitika pakett, mis netomõju seisukohast vastab üksikisiku tulumaksu reformile, mis hõlmab järgmist: i) üksikisiku tulumaksu määra ja solidaarsusmaksu vähendamine, mille mõju eelarvele on keskpika perioodi jooksul 0,8 % SKPst; ii) äriühingu tulumaksu määra vähendamine, mille mõju eelarvele on keskpika perioodi jooksul 0,1 % SKPst ja iii) omandimaksu (ENFIA) vähendamine, mille mõju on 0,1 % SKPst;

iv.sihipärane kulumeetmete pakett, mis netomõju seisukohast vastab pensionireformile, mis hõlmab järgmist: i) sihipäraste sotsiaaltoetuste (eluasemetoetus, lapsetoetus, koolilõunad, alusharidus ja lapsehoid/ koolieelne haridus, majanduslikust olukorrast sõltuvalt tervisekindlustuse kaasmaksete vähendamine) kärpimine 0,7 % SKPst, ii) investeeringud kvaliteetsesse avalikku taristusse mahus 0,15 % SKPst ja iii) aktiivsed tööturumeetmed mahus 0,15 % SKPst;

v.üksikisiku tulumaksu meetmed rakendatakse 2019. aastal, kui programmi lõpliku läbivaatamise käigus teostatava tulevikku suunatud hindamise põhjal on vaja meetmeid rakendada varem, et 2019. aastal saavutada kokku lepitud esmase eelarveülejäägi sihttase 3,5 % SKPst, mis tuleb saavutada ilma majanduskasvu pärssivate meetmeteta;

vi.ekspansiivsete eelarvemeetmete paketti hakatakse rakendama 2019. aastal, kui programmi lõpliku läbivaatamise osas jõutakse kokkuleppele, kusjuures järgitakse läbipaistvat protsessi ja rakendamise maht on kooskõlas sellega, kui palju on institutsioonide prognoositavad tulemused paremad kokku lepitud keskpika perioodi eesmärkidest, et tagada nende eesmärkide saavutamine.

3.Ametiasutused viivad lõpule raamistiku, mida on vaja avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse täielikuks rakendamiseks ja tõhusaks toimimiseks. Nad võtavad täiendavaid meetmeid maksukuulekuse parandamiseks, sealhulgas õigusaktid elektrooniliste maksete edendamiseks ja hõlbustamiseks. Maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tõhustamise meetmete eesmärk peab muu hulgas olema kohtu- ja maksuasutuste koostöö parandamine.

4.Ametiasutused võtavad meetmeid, et veelgi tugevdada eelarveprotsessi ja avaliku sektori finantsjuhtimist. Nad tagavad, et riiklikud õigusaktid on täielikult kooskõlas majandus- ja rahaliidu valitsustevahelise stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga (fiskaalkokkulepe). Samuti esitavad ametiasutused keskpika perioodi tegevuskava, millega tagatakse, et maksed tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivile hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul 4 . Nad tugevdavad avaliku hanke raamistiku, sealhulgas keskse hankimise edendamise kaudu.

5.Ametiasutused rakendavad täielikult 2016. aasta põhjaliku pensionireformi uued õigussätted. Avaliku sektori tervishoiukulutuste ratsionaliseerimiseks võtavad ametiasutused struktuurseid meetmeid, keskendudes tõhususe suurendamisele, sealhulgas suletud eelarve (tagasinõudmise ülemmäär), et katta kirjeid, mille suhtes varem tagasinõudmissätteid ei kohaldatud. Nad avaldavad ajakohastatud hinnastatistikat, et vähendada ravimite hindu, ajakohastavad ja avaldavad korrapäraselt positiivseid ja negatiivseid loetelusid ning võtavad täiendavaid meetmeid geneeriliste ravimite kasutamise edendamiseks.

6.Ametiasutused tagavad uue sotsiaalse solidaarsissetulekukava tõrgeteta kasutuselevõtu ja rakendamise. Nad käivitavad suure hoolekandesüsteemi reformi, tuginedes Maailmapanga esitatud sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamise asjaomastele soovitustele. Kõnealuse reformi eesmärk on sujundada süsteemi ja paremini võtta arvesse kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi, sealhulgas vahendite ümber suunamine uue sotsiaalse solidaarsissetulekukava rakendamise rahastamisesse.

7.Finantsstabiilsuse tagamiseks avaldavad ametiasutused tegevuskava kapitalikontrolli leevendamiseks, vältides põhjendamatuid viivitusi ja seadmata ohtu finantsstabiilsust. Nad hindavad ja käsitlevad viivislaenude järelturu toimimise takistusi, millele juhiti tähelepanu seaduse nr 4354/2015 rakendamise läbivaatamist käsitlevas aruandes, et sujundada viivislaenude teenindajatele tegevusloa andmise korda. Ametiasutused kehtestavad viivislaenude kohtuvälise restruktureerimise kava ja tagavad selle sujuva rakendamise, lubades mehhanismis osaleda nii suurtel kui ka väikestel võlgnikel, kelle võlatase ületab miinimumkünnist, ja hõlmates võla restruktureerimise mehhanismi kohaldamisalasse kõik võlaelemendid, sealhulgas era- ja avaliku sektori võlakohustused. Samuti ajakohastavad ametiasutused ettevõtete maksejõuetuse raamistikku ja tagavad selle tõhusa rakendamise, keskendudes peamiselt pankrotihaldurite rollile. Nad vaatavad läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku, et viia see kooskõlla liidu parimate tavadega.

8.Majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute edendamiseks jätkavad ametiasutused tooteturgude ulatuslike reformide ettevalmistamist ja elluviimist, seades sihiks liidu parimad tavad. Reformid hõlmavad järgmist: OECD töövahendeid käsitlevate soovituste edasine rakendamine, et kõrvaldada konkurentsitakistused paljudes sektorites; investeerimislubade andmise korra lihtsustamine ja ettevõtluse alustamise halduskoormuse vähendamine; reguleeritud kutsealade täiendav liberaliseerimine; maakasutusraamistiku, sealhulgas ruumilise planeerimise ja katastri ajakohastamine ning meetmed vee- ja transpordisektori toimimise parandamiseks.

9.Tööturgude valdkonnas võtab Kreeka vastu õigusakti, milles sätestatakse, et 2011. aasta kollektiivläbirääkimiste reformi kestust pikendatakse kuni programmi lõpuni. Ametiasutused asendavad praeguse töölepingute kollektiivse ülesütlemise haldusraamistiku kuni kolmekuulise etteteatamise perioodi menetlusega, mis ei näe ette eelnevat heakskiitu, ja muudavad kollektiivset aktsiooni käsitlevaid õigusakte. Samuti võtavad nad täiendavaid meetmeid, et võidelda deklareerimata töö vastu, tugevdada kutseharidust ja -koolitust ning rakendada kolmeaastane haridusalane tegevuskava.

10.Ametiasutused jätkavad energiaturgude ulatuslike reformide elluviimist, et viia energiaturud kooskõlla liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega, muuta need kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, vähendada monopoolsest seisundist tulenevat liigkasu ja ebatõhusust, edendada innovatsiooni, soodustada taastuvate energiaallikate ja gaasi laiemat kasutuselevõttu ning tagada kõigi nimetatud muutustega kaasneva kasu viimine tarbijateni. Selleks et viia elektriturul valitseva ettevõtja turuosa kokkulepitud sihttasemele, jätkavad ametiasutused elektrioksjonite korraldamist ja panevad ette tingimusteta struktuurimeetmeid, et vähendada valitseva ettevõtja tootmisvõimsuse turuosa kooskõlas Euroopa Komisjoni asjaomaste otsustega 5 . Samuti jätkavad ametiasutused protsessi, mille eesmärk on täielikult eraldada põhivõrguettevõtja omandisuhe turgu valitsevast ettevõtjast, jätkavad taastuvenergia stiimulite reformi rakendamist ja tagavad muude turureformide õigeaegse elluviimise. Gaasiturul peab praeguste reformide jätkuv rakendamine viima muu hulgas selleni, et kõigil tarbijatel on kavakohaselt 2018. aastaks tagatud täielik õigus vahetada tarnijat. Ametiasutused võtavad täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada järelejäänud tõkked, mis takistavad tõhusat konkurentsi gaasi hulgi- ja jaeturul, edendada vastastikuseid ühendusi ja mitmekesistada tarneallikaid.

11.Ametiasutused jätkavad investeeringuid toetava ambitsioonika erastamisprogrammi ja -strateegia rakendamist. Ametiasutused kohustuvad lihtsustama erastamisprotsessi ning viima lõpule kõik vajalikud valitsuse toimingud, et võimaldada kõigi pakkumuste edukat käsitlemist. Sellega seoses viivad ametiasutused lõpule kõik Hellenic Republic Asset Development Fundi (edaspidi „HRADF“), institutsioonide ja valitsuse vahel kvartalipõhiselt kokkulepitud vajalikud toimingud. HRADFi juhatus kiitis valitsuse teostamata toimingute loetelu heaks. Olles loonud Kreeka varade ja osaluste haldamise ameti, kelle valduses on väärtuslikud Kreeka varad, tagavad Kreeka ametiasutused, et ameti juhtkond ja sise-eeskirjad järgivad rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid, sealhulgas OECD suuniseid riigi omanduses olevate ettevõtete juhtimise kohta. HRADFi peamine eesmärk on hallata Kreeka väärtuslikke varasid ning kaitsta, luua ja lõppkokkuvõttes suurendada maksimaalselt nende väärtust, mis muudetakse rahalisteks vahenditeks erastamiste ja muude vahendite abil.

12.Programmi põhiprioriteediks on jätkuvalt kaasaegne riigi- ja avalik haldus. Ametiasutused pööravad erilist tähelepanu programmi raames juba võetud selliste meetmete rakendamisele, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori tõhusust põhiliste avalike hüvede ja teenuste pakkumisel, keskendudes eelkõige juhtide värbamisele ja depolitiseerimisele, tulemuste hindamisele ja liikuvusele. Võetakse meetmeid kohtusüsteemi tulemuslikkuse parandamiseks, sealhulgas elektrooniliste oksjonite lubamise kaudu, ja korruptsioonivastase võitluse edendamiseks. Vastuvõetud reformide edasise rakendamise kaudu tugevdatakse oluliste institutsioonide, nagu tulude haldamise ja statistika instituudi (ELSTAT) institutsioonilist ja operatiivset sõltumatust.“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(2)    Nõukogu 20. augusti 2015. aasta rakendusotsus 2015/1411/EL, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (ELT L 219, 20.8.2015, lk 12).

(3)     http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/12/05-eurogroup-statement-greece/

(4)    ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

(5)    Otsused C(2008) 824 (lõplik) ja C(2009) 6244 (lõplik), mille õiguspärasust kinnitati Euroopa Liidu Kohtu 15. detsembri 2016. aasta otsustega vastavalt kohtuasjades T-169/08 RENV ja T-421/09 RENV.