EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.6.2017

COM(2017) 294 final

2017/0125(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet

{SWD(2017) 228 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon peaks korrapäraselt jälgima oma meetmete rakendamist, vaatama läbi oodatavate tulemuste saavutamiseks tehtud edusammud ning uurima koostoimet muude täiendavate liidu programmide või liidu kaasrahastatavate riiklike programmidega. Lisaks sellele nähakse ette, et komisjon võib vajaduse korral tellida ka sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete mõju ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon peaks koostama programmi hindamisaruande ning edastama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles aruandes hinnatakse eelkõige edusamme, mida on tehtud ettepanekus sätestatud eesmärkide saavutamisel, ning analüüsitakse VKEde piiriülest osalust programmi alusel rahastatavates projektides ja nende osalust üleilmses väärtusahelas.

Ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis tehakse ettepanek rakendada laiendatud järelevalve- ja hindamismeetmeid, mis põhineksid Euroopa kaitsesektoris tegutsevate mitmesuguste organisatsioonide seni kogutud ja avaldatud andmetel.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Programm koostatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 173 ning selle üldeesmärk on aidata kaasa liidu kaitsepoliitika konkurentsi- ja uuendusvõime suurendamisele, toetades meetmeid nende arendusetapis. Toetusesaajad on liidus asutatud ettevõtjad. Programm kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020.

Kavandatav sekkumine toimuks finantsabi kaudu. Programmi raames antaks finantsabi toetustena või siis rahastamisvahendite või avalike hangete kaudu. Täpsemalt toetataks programmiga kaitseotstarbeliste toodete, materiaalsete või immateriaalsete komponentide või tehnoloogia kavandamist, ühise tehnilise kirjelduse koostamist, prototüüpide loomist, katsetamist, kvalifitseerimist ja sertifitseerimist. Toetada võidakse ka uuringuid, teostatavushinnanguid ja muid tugimeetmeid. Toetus on suunatud meetmetele nende arendusetapis ning seda antakse nii uute toodete ja uue tehnoloogia arendamiseks kui ka olemasolevate toodete ja olemasoleva tehnoloogia uuendamiseks.

Meede tuleks võtta vähemalt kahes liikmesriigis asutatud vähemalt kolme ettevõtja koostöös.

Kavandatav rahastamismäär on piiratud 20 %-ga meetme kogukuludest. Ülejäänud kulude katmises peavad oma vahendite koondamise kaudu osalema liikmesriigid. Sektori konkurentsivõime toetamiseks kasutatakse liidu eelarvet, mille vahendite abil võimendatakse koostöö alustamiseks vajalikku liikmesriikide panust. Liidu vahendite kaudu soodustatakse koostööd ja loodetakse anda tõuge võimalike ühiste arendusprogrammide käivitamiseks. Kui toetusesaajad töötavad meetme välja alalise struktureeritud koostöö kontekstis, on neil õigus saada suuremat rahalist toetust. Toetatavate projektidega tuleks anda panus liikmesriikide vahel liidu tasandil liidu võimearendusplaani raames kokku lepitud kaitsevõime prioriteetide rakendamisse ning pidada vastavalt vajadusele silmas piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Projekte, mille rakendamiseks taotletakse programmist toetust, hinnatakse vastavalt toetuse andmise kriteeriumidele, mis hõlmavad panust kaitsesektori innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse, panust liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide edendamisse, aidates kaitsetehnoloogia arendamise kaudu kaasa liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetide rakendamisele, samuti meetme elujõulisust ning toetusesaajate võimet tõendada, et liikmesriigid on võtnud kohustuse lõpptoode või -tehnoloogia ühiselt ja koordineeritud viisil toota ja hankida, sealhulgas teha vajaduse korral ühishange.

Komisjon vastutab programmi täitmise ja juhtimisstruktuuri eest, ent võib siiski kooskõlas finantsmääruse nõuetega usaldada osa eelarve täitmisest mõnele teisele üksusele. Teatav osa programmi kogueelarvest tuleks eraldada meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

Programmi kavandatav eelarve oleks 500 miljonit eurot.

2017/0125 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 173,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 4 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 5 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsevõime arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist ja uuenduslikku Euroopa kaitsetööstust. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua ühisuuringutesse tehtavate investeeringute toetamiseks ning kaitseotstarbelise varustuse ja kaitsetehnoloogia ühiseks arendamiseks Euroopa Kaitsefond. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendustsükli jooksul.

2)Selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõime tugevdamisele, tuleks kehtestada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (edaspidi „programm“). Programmi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse, sealhulgas küberkaitse konkurentsivõimet, toetades ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusetapis. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja kahjustavad liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Arendusetapi toetamise kaudu aidataks programmiga kaasa kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremale rakendamisele ning see omakorda aitaks kaotada teadusuuringute ja tootmise vahelise lõhe ja edendada kõiki innovatsioonivorme. Programmiga tuleks täiendada meetmeid, mida võetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 182, ning sellega ei hõlmata kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tootmist.

3)Mastaabisäästu paremaks ärakasutamiseks kaitsetööstuses tuleks programmiga toetada ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel.

4)Programm peaks hõlmama kaheaastast perioodi 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 ning programmi rakendamiseks nimetatud perioodil tuleks kindlaks määrata konkreetne summa.

5)Programmi tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 6 . Rahastamine võib toimuda eelkõige toetuste vormis. Vajaduse korral võib kasutada ka rahastamisvahendeid või korraldada avalikke hankeid.

6)Komisjon võib usaldada osa programmi rakendamisest määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud üksuste hooleks. Komisjon võib usaldada selle ülesande Euroopa Kaitseagentuuri hooleks, sest agentuuril on olemas vajalikud teadmised ja kogemused.

7)Võttes arvesse sektori eripära, ei käivitata ühtegi koostööprojekti ettevõtjate vahel enne, kui liikmesriigid on andnud nõusoleku selliseid projekte toetada. Pärast seda, kui liidu tasandil on kindlaks määratud ühised kaitsevõime prioriteedid, ning võttes vajaduse korral arvesse piirkondliku tasandi koostööalgatusi, teevad liikmesriigid kindlaks sõjalised vajadused ja konsolideerivad neid ning koostavad projekti tehnilise kirjelduse. Nad võivad määrata ka projektijuhi, kelle ülesanne on juhtida koostööprojekti arendamisega seotud tööd.

8)Juhul kui programmi raames toetatavat meedet haldab liikmesriikide määratud projektijuht, peaks komisjon enne rahastamiskõlbliku meetme rakendajale toetusmakse tegemist projektijuhti sellest teavitama, et viimane saaks tagada, et toetusesaajad peavad ajakavast kinni.

9)Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti ega liikmesriikide kaalutlusõigust seoses kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikaga. Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada liikmesriikide kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikat.

10)Kuna programmi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet koostööprojektide arendusetapis esinevate riskide vähendamise kaudu, tuleks sellega toetada meetmeid, mis on seotud kaitseotstarbelise toote või kaitsetehnoloogia arendamisega, nimelt ühiste tehniliste kirjelduste koostamist, kavandamist, prototüüpide loomist, katsetamist, kvalifitseerimist ja sertifitseerimist, samuti teostatavusuuringute tegemist ja muid toetavaid meetmeid. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja olemasoleva kaitsetehnoloogia uuendamismeetmete suhtes.

11)Arvestades, et programmiga püütakse eelkõige soodustada eri liikmesriikide ettevõtjate koostööd, tuleks programmi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised meetmed, mida võetakse vähemalt kahes eri liikmesriigis asuva vähemalt kolme ettevõtja koostöös.

12)Piiriülest koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel on sageli takistanud ühises tehnilises kirjelduses kokkuleppimisega seotud raskused. Ühise tehnilise kirjelduse puudumine või selle puudulikkus on muutnud arendustöö keerulisemaks ning põhjustanud arendusetapis viivitusi ja paisutanud kulusid. Ühises tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema käesoleva programmi alusel antava liidu toetuse saamise eeltingimus. Meetmed, millega toetatakse ühise tehnilise kirjelduse koostamist, tuleks samuti lugeda programmi alusel rahastamiskõlblikuks.

13)Kuna programmi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tuleks toetuskõlblikuks lugeda ainult üksused, mis on asutatud liidus ja mis on liikmesriikide või nende kodanike tegeliku kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse tagamiseks ei tohiks programmi alusel rahastatavate meetmete rakendajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteliikmesriigi territooriumil.

14)Rahastamiskõlblikud meetmed, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, aitaksid järjepidevalt tugevdada eri liikmesriikide ettevõtjate koostööd ja seega otseselt täita programmi eesmärke. Sellistele projektidele tuleks ette näha kõrgem rahastamismäär.

15)Juhul kui programmi alusel rahastamiskõlblikuks loetud meetme rakendamises soovib osaleda ettevõtjate konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik suhetes komisjoniga.

16)Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeolekuhuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema meetme panus liidu julgeolekuhuvide kaitsesse ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetide rakendamisse. Ühised kaitsevõime prioriteedid määratakse liidus kindlaks võimearendusplaani kaudu. Asjaomaste prioriteetide rakendamist tugevdatud koostöös toetatakse veel muude liidu protsesside, näiteks kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ja alalise struktureeritud koostöö kaudu. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke või rahvusvahelisi koostööalgatusi, mis teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve, näiteks NATO kontekstis tehtud algatusi.

17)Rahastatavate meetmete elujõulisuse tagamiseks tuleks üheks toetuse andmise kriteeriumiks lugeda liikmesriikide võetud kohustust meetme rahastamises tõhusalt osaleda.

18)Selleks et tagada rahastatavate meetmete mõju Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime suurendajana, peaksid need meetmed olema suunatud turule ja lähtuma nõudlusest. Seetõttu tuleks toetuse andmise kriteeriumina arvesse võtta asjaolu, et liikmesriigid on juba võtnud kohustuse lõpptoode või -tehnoloogia ühiselt ja võimaluse korral koordineeritud viisil toota ja hankida.

19)Kui meede on seotud prototüübi loomisega, ei tohiks programmi alusel antav liidu rahaline abi ületada 20 % selle meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast, sest prototüübi loomine on sageli kõige kulukam tegevus arendusetapis. Muude arendusetapi meetmete rahastamiskõlblikud kulud tuleks seevastu katta täies ulatuses.

20)Kuna liidu toetuse abil püütakse tugevdada sektori konkurentsivõimet ja seda antakse ainult arendusetapi meetmete rakendamiseks, ei tohiks komisjonil olla omandi- ja intellektuaalomandiõigusi rahastatavate meetmete abil arendatavate toodete või tehnoloogia suhtes. Toetusesaajad määravad kohaldatava intellektuaalomandiõiguste süsteemi kindlaks lepingus.

21)Komisjon peaks kehtestama kooskõlas programmi eesmärkidega mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee (edaspidi „programmikomitee“). Pidades silmas liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) poliitikat, mis on ülimalt oluline majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja sotsiaalse lõimumise tagamiseks liidus, ning asjaolu, et toetatavad meetmed eeldavad üldiselt riikidevahelist koostööd, on tähtis, et tööprogrammis võetakse arvesse ja võimaldatakse VKEde piiriülest osalust ning et sellise tegevuse toetamiseks nähakse ette kindel osa kogueelarvest.

22)Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused, mis võivad komitee töös kasuks tulla. Liikmesriikide komiteed peaks tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

23)Programmi alusel rahastatavate meetmete väljavalimiseks peaksid komisjon või määruse nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud üksused korraldama määruses nr 966/2012 ette nähtud konkurentsipõhiseid projektikonkursse. Pärast esitatud projektide hindamist sõltumatute ekspertide abil valib komisjon välja programmi alusel rahastatavad meetmed. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamise ning väljavalitud meetmete rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 7 .

24)Eespool nimetatud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, võttes arvesse nende suurt mõju alusakti rakendamisele.

25)Programmi kehtivusaja lõpus peaks komisjon koostama rakendamisaruande, milles käsitletakse finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Selles aruandes tuleks samuti analüüsida VKEde piiriülest osalust programmi alusel rahastatavates projektides ning nende osalust üleilmses väärtusahelas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga luuakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (edaspidi „programm“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2

Eesmärgid

Programmil on järgmised eesmärgid:

(a)tugevdada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet, toetades meetmeid nende arendusetapis;

(b)toetada ja võimendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostööd tehnoloogia või toodete arendamisel kooskõlas liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidega;

(c)soodustada kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremat rakendamist ning aidata kaotada teadusuuringute ja arendustegevuse vaheline lõhe.

Artikkel 3

Eelarve

Programmi rakendamiseks aastatel 2019–2020 nähakse ette 500 miljonit eurot jooksevhindades.

Artikkel 4

Üldised rahastamissätted

1.    Liidu rahalist abi võib anda määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ettenähtud rahastamisliikide kaudu ning eelkõige:

a) toetustena;

b) rahastamisvahendite kaudu;

c) avalike hangete kaudu.

2.    Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud rahastamisliikide ning eelarve täitmise viisi valimisel lähtutakse sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu.

3.    Nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, rakendab komisjon liidu rahalist abi kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmisega seotud ülesanded nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

4.    Juhul kui liikmesriigid on määranud projektijuhi, teeb komisjon rahastamiskõlbliku meetme rakendajale toetusmakse pärast seda, kui ta on projektijuhti sellest teavitanud.

Artikkel 5

Rahastamisvahendite liigid

1.    Rahastamisvahendeid, mis on loodud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotisega, võib kasutada selleks, et hõlbustada artikli 6 kohaseid meetmeid rakendavate üksuste juurdepääsu rahastamisele.

2.    Kasutada võib järgmist liiki rahastamisvahendeid:

a) omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud;

b) laenud või tagatised;

c) riskijagamisvahendid.

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Programmiga aidatakse rahastada meetmeid, mida toetusesaajad rakendavad arendusetapis, ning toetust antakse nii uute toodete ja uue tehnoloogia arendamiseks kui ka olemasolevate toodete ja olemasoleva tehnoloogia uuendamiseks, kui need arendus- või uuendusmeetmed hõlmavad:

(a)kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamist või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamist;

(b)kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia prototüübi loomist. Prototüüp on toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida elemendi toimimist tegevuskeskkonnas;

(c)kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamist;

(d)kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimist. Kvalifitseerimine on kogu protsess, mille käigus tõendatakse, et kavandatud toode/komponent/tehnoloogia vastab kavandamisele kehtestatud nõuetele. Selle protsessi raames esitatakse objektiivseid tõendeid, millega näidatakse, et kavandamisele kehtestatud nõuded on täidetud;

(e)kaitseotstarbelise toote või tehnoloogia sertifitseerimist. Sertifitseerimine on protsess, mille raames riigi ametiasutus tõendab, et toode/komponent/tehnoloogia vastab kohaldatavatele normidele;

(f)uuringuid, näiteks teostatavusuuringuid ja muid kaasnevaid meetmeid.

2.Meede võetakse vähemalt kahes eri liikmesriigis asutatud vähemalt kolme ettevõtja koostöös. Toetust saavad ettevõtjad ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse tegeliku kontrolli ega vastastikku üksteise tegeliku kontrolli all.

3.Lõike 2 tähenduses on „tegelik kontroll“ suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või mis tahes muudel vahenditel, mis kas üksikult või koos ja vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otseselt või kaudselt otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

(a)õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;

(b)õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid või mis võimaldavad muul viisil otsustavalt mõjutada ettevõtja äritegevuse juhtimist.

4.Kui meede on seotud lõike 1 punktidega b–f, tuleb see võtta ühise tehnilise kirjelduse alusel.

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud üksused

1.Toetusesaajad on ettevõtjad, mis on asutatud liidus ning millest üle 50 % kuulub liikmesriikidele ja/või nende kodanikele ja mis on artikli 6 lõike 3 tähenduses otse või kaudselt kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu nende tegeliku kontrolli all. Lisaks sellele ei tohi programmi alusel rahastatavates meetmetes osalevate ettevõtete, sealhulgas nende alltöövõtjate ja muude kolmandate isikute kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid kogu meetme kestuse ajal asuda mitteliikmesriigi territooriumil.

2.Kui lõikes 1 määratletud toetusesaaja töötab artiklis 6 määratletud meetme välja alalise struktureeritud koostöö kontekstis, on tal õigus saada selle meetme rakendamiseks suuremat rahalist toetust, nagu on ette nähtud artikli 11 lõikes 2.

Artikkel 8

Taotleja kinnitus

Iga taotleja kinnitab kirjalikult, et ta on täielikult teadlik siseriiklikest ja liidu õigusaktidest ja -normidest, mida kohaldatakse kaitsesektoris toimuva tegevuse suhtes, ning et tema tegevus on nendega kooskõlas.

Artikkel 9

Konsortsium

1.Kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peavad meetmes osaleda sooviva mis tahes konsortsiumi liikmed määrama enda seast ühe liikme koordinaatoriks, kelle nimi kantakse toetuslepingusse. Koordinaator on konsortsiumi liikmete peamine kontaktisik suhtlemisel komisjoniga või asjaomase rahastamisasutusega, kui toetuslepingus ei ole sätestatud teisiti või juhul, kui mõni konsortsiumi liige ei täida toetuslepingust tulenevaid kohustusi.

2.Meetmes osaleva konsortsiumi liikmed sõlmivad sisekokkuleppe, milles määratakse kindlaks nende õigused ja kohustused meetme rakendamisel (kooskõlas toetuslepinguga), välja arvatud tööprogrammis või projektikonkursi kutses ettenähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Artikkel 10

Toetuse andmise kriteeriumid

Meetmeid, mille rahastamist programmi alusel taotletakse, hinnatakse järgmiste kumulatiivsete kriteeriumide alusel:

(a)rakendamise tipptase;

(b)panus kaitsesektori innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse ning selle kaudu liidu tööstusliku autonoomia suurendamisse kaitsetehnoloogia valdkonnas;

(c)panus, mis antakse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide edendamisse, arendades kaitsetehnoloogiat ja aidates seeläbi kaasa liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetide rakendamisele;

(d)elujõulisus, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et meetme ülejäänud kulud kaetakse muude rahastamisvahendite abil, näiteks liikmesriikide panustest;

(e)artikli 6 lõike 1 punktides b–e kirjeldatud meetmete korral nende panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et liikmesriigid on võtnud kohustuse lõpptoode või -tehnoloogia ühiselt ja koordineeritud viisil toota ja hankida, sealhulgas teha vajaduse korral ühishange.

Artikkel 11

Rahastamismäärad

1.Kui meede on seotud prototüübi loomisega, ei tohi programmi alusel antav liidu rahaline abi ületada 20 % selle meetme kogukuludest. Muudel juhtudel võidakse rahalise abiga katta ka meetme kogukulud.

2.Meedet, mille on välja töötanud artikli 7 lõikes 2 osutatud toetusesaaja, võidakse toetada 10 protsendipunkti võrra suurema rahastamismääraga.

Artikkel 12

Omandi- ja intellektuaalomandiõigused

Komisjonil ei ole meetme abil arendatud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

Artikkel 13

Tööprogramm

1.Komisjon võtab programmi kestuse ajaks rakendusaktiga vastu mitmeaastase tööprogrammi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Tööprogramm peab olema kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega.

2.Tööprogrammis sätestatakse üksikasjalikult programmi alusel rahastatavate projektide kategooriad.

3.Tööprogrammiga tagatakse, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

Artikkel 14

Toetuse andmise menetlus

1.Programmi rakendamisel korraldatakse liidu rahalise abi andmiseks konkurentsipõhised projektikonkursid kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/12 8 .

2.Projektikonkursi kutse avaldamise järel laekunud projekte hindab komisjon sõltumatute ekspertide abiga artiklis 10 loetletud toetuse andmise kriteeriumide alusel.

3.Komisjon määrab pärast iga konkurssi rakendusaktiga kindlaks väljavalitud meetmete rakendamiseks antava rahalise abi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Aastased osamaksed

Komisjon võib jaotada eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks.

Artikkel 16

Komitee

1.Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17

Järelevalve ja aruandlus

1.Komisjon jälgib korrapäraselt programmi rakendamist ja annab vastavalt määruse nr 966/2012 artikli 38 lõike 3 punktile e kord aastas aru tehtud edusammudest. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

2.Liidu tulevaste poliitikameetmete tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks koostab komisjon tagasiulatuva hindamisaruande ning saadab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Samuti analüüsitakse aruandes VKEde piiriülest osalust programmi raames rakendatud projektides ning nende osalust üleilmses väärtusahelas.

Artikkel 18

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetmetega, tõhusate kontrollidega ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramise juhtumeid, alusetult väljamakstud summade sissenõudmise, või kui see on asjakohane, tagastamisega, ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.Komisjonil ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kellele on tehtud käesoleva määruse alusel liidu vahenditest väljamakseid.

3.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 9 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 10 sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 11  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2019–31.12.2020

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2018–31.12.2023

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 12  

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–☑ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud riskid

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Ettepanekuga ei suurendata mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigi 1a all kavandatud kogukulusid, sest Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide, Maa seire Euroopa programmi ja ITERi programmi rahastamispaketti ning mittesihtotstarbelist varu vähendatakse, et rahastada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmile ELi eelarvest antavat panust.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Inimressurssidega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) Välisasjade nõukogu 15. novembri 2016. aasta järeldused.

(2) Palume vaadata ka määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendi lehekülge 12.

(3) Välisasjade nõukogu 15. novembri 2016. aasta järeldused.

(4) ELT C […], […], lk […].

(5) ELT C […], […], lk […].

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(8) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(10) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(12) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(13) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(14) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(15) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(16) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatavate üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(18) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“

(19) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(20) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(21) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(22) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.