12.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 342/38

1.

Üle ühe kolmandiku ELi kodanikest elab ja töötab Euroopa piirialadel. Piirid mõjutavad nende elu otseselt ja kaudselt. Piiriülene koostöö on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks, mis aitab ületada piiride tõkestavat mõju ja eraldavat rolli, ühendades piirialasid ja parandades piirialade elanike elukvaliteeti.

2.

Euroopa territoriaalsel koostööl on oluline roll piiridega seotud takistuste kõrvaldamisel ning piiriülese koostöö toetamisel. Ajavahemikul 2014–2020 investeeritakse piirkondadevahelisse koostöösse rohkem kui 10 miljardit eurot, millest umbes 6,6 miljardit eurot suunatakse piiriäärsetele aladele.

3.

Interreg A projektidega on saavutatud hulgaliselt käegakatsutavaid tulemusi paljudele Euroopa kodanikele kogu äärmiselt mitmekesisel ELi territooriumil. Oluline ja tulemuslik vahend piiriülese koostöö programmides (1) on inimestevahelised ja väikesemahulised projektid, mille eesmärk on lähendada üksteisega piirnevaid piirkondi ja algatada esmatasandi kontakte inimeste vahel.

4.

Inimestevahelisi (people-to-people, P2P) ja väikesemahulisi projekte võib määratleda nende suuruse, kestvuse ja sisu alusel. Väikesemahuliste projektide maht on tavaliselt väiksem kui tavapärastel suurtel projektidel (nt maksimaalselt 100 000 eurot (2)). Samuti võivad nad olla piiratud kestvusega ja nende peamine eesmärk on rahastada algatusi paljudes piiriülese koostöö eri valdkondades, millel on kohalik mõju, et toetada ELi programmide peamisi temaatilisi eesmärke (sealhulgas usalduse suurendamine, soodsate raamtingimuste ja alt üles lähenemisviisi loomine ning uute partnerluste algatamine). Inimestevahelised projektid on väiksemahulised projektid, mis keskenduvad peamiselt mõlemal pool piiri elavate inimeste vahelistele kontaktide ja suhtluse edendamisele. Neil on tavaliselt väiksem eelarve ja piiratud kestus. Projekti rakendatakse väiksemal geograafilisel alal (tavaliselt oli euroregiooni tasandil) ning nende lähenemisviis on sageli kohapõhine.

5.

Inimestevahelisi projekte ja väikesemahulisi projekte viiakse ellu paljudes eri valdkondades, nagu kultuur (nt naaberriigi keele õppimine), sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristu (piiriülesed tühimikud), halduskoostöö, reklaamitegevus jne.

6.

Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid on kättesaadavad paljudele abisaajatele: muu hulgas omavalitsustele, VVOdele (mitmed ühendused, platvormid, võrgustikud, sihtasutused, kirikud jne), õppeasutustele (koolid, kutsehariduskeskused ja ülikoolid), teadusasutustele ja ettevõtlust toetavatele asutustele.

7.

Neid projekte on toetanud juba mitu piiriülese koostöö programmide põlvkonda. Jooksval perioodil toetab 19 piiriülese koostöö programmi alla kuuluvaid inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte (ligikaudu üht kolmandikku neist) peamiselt väikeprojektide fond või muu sarnane vahend (mõnikord nimetatakse neid mikroprojektideks, erifondideks või raamprojektideks, mis toetavad väikesi projekte ja algatusi). Need väikeprojektide fondid käituvad tavaliselt „katuseprojektina“, mille all tegutseb mitu väiksemat allprojekti.

8.

Üldiselt on rahastamine suhteliselt madal – 1,5 % kuni 20 % programmide assigneeringutest (madalam vanades liikmesriikides, samas kui uutes liikmesriikides ja nn vanade välispiiride ümbruses on nõudlus olnud palju suurem).

9.

Sõltumatud uuringud piiriülese koostöö kohta ja kõik senised Interregi programmide hindamised (3) kinnitavad, et Interreg A programmides ei saavutata parimaid kvalitatiivseid tulemusi mitte juhtprojektide kaudu, vaid edu sõltub pigem erinevatest tõeliselt piiriülestest projektidest, milles tegeletakse konkreetse piirkonna vajadustega, kaasates vahetult kodanikke, kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Sageli on nende Interreg A programmide (alaprogrammide) juhtimine detsentraliseeritud. Interregi programmide algusest peale (1990) on hindamisel saanud parimaid tulemusi programmid, mida juhitakse detsentraliseeritult ja millest paljud hõlmavad inimestevaheliste projektide ja väikesemahuliste projektide toetamist.

10.

Oma positiivsest mõjust hoolimata seisavad need projektid silmitsi suurte raskustega. Need ei tulene eeskirjadest, lisaks eelistavad korraldusasutused sageli suuremaid projekte, kuna need on kulutõhusamad (inimestevahelistel projektidel on suuremad halduskulud) ja nende mõju on mõõdetav. Samuti on raske siduda selliste projektide pehmet mõju näitajatega, mis on seotud töökohtade loomisele ja majanduskasvule keskenduva strateegiaga „Euroopa 2020“, (metoodika ja sobivate hindamisnäitajate puudumine).

11.

Käesoleva arvamuse peamine eesmärk on anda tõenduspõhine loetelu eelistest ja lisaväärtusest, mida võivad pakkuda sellised projektid ja nende detsentraliseeritud rakendamine euroregioonide ja sarnaste struktuuride, näiteks ETKRide poolt, pakkuda soovitusi nende edasiseks lihtsustamiseks, aga eelkõige esitada konkreetsed ettepanekud piiriülese koostöö tulevaste programmide kohta, andes sellega oma panuse arutelusse ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle pärast 2020. aastat.

12.

on seisukohal, et inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel on üldjuhul suur Euroopa lisaväärtus ja nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiriga seotud tõkked ning ühendades piirialasid ja nende elanikke. Tuleks rõhutada nende projektide järgmisi konkreetseid eeliseid.

13.

näeb suuremate abikõlblike piirkondade partnerluste edendamise juures siiski eelseid, kuid on teadlik võimalikest negatiivsetest mõjudest: programmidel on raske kajastada suure piirkonna eri osade konkreetseid vajadusi. Valitseb ka suundumus toetada suuremaid projekte ja see toetus muutub kohalike/piirkondlike osalejate jaoks vähem kättesaadavaks;

14.

leiab, et selliste programmide detsentraliseeritud juhtimine näiteks allprogrammide edendamise ning väikesemahuliste ja inimestevaheliste projektide võimaldamise kaudu parim lahendus nimetatud suunitlusele, mis hoiaks programmid kodanikele lähemal;

15.

rõhutab väikeprojektide fondide (või samalaadsete, inimestevaheliste ja väiksemahuliste projektide rahastamise vahendite) detsentraliseeritud juhtimise järgmisi eeliseid.

16.

on teadlik, et selline lähenemine võib kaasa tuua suhteliselt suuremad halduskulud. Tuleb rõhutada, et lisaks tavapärasele projektihaldusele toimuvad mitmed muud tegevused (nt teadlikkuse suurendamine, nõustamine ettevalmistamise, rakendamise ja raamatupidamise osas). Ilma sellise detsentraliseeritud hoolikuse ja alt üles suunatud lähenemisviisita oleks neid projekte raske ellu viia;

17.

märgib, et inimestevaheliste ja väiksemahuliste projektide detsentraliseeritud rakendamise eeliseid saab kõige paremini kasutada euroregioonide ja sarnaste piiriüleste struktuuride kaasamise teel (4). Peale selle võib neil olla ETKRi õiguslik vorm, mis on väga sobilik sellise rolli jaoks;

18.

soovitab, et eduka rakendamise tagamiseks peaksid nendel struktuuridel olema pikaajalised kogemused kohaliku ja piirkondliku tasandi piiriülese koostöö alal. Nad peaksid

19.

rõhutab, et inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtuse ja nende detsentraliseeritud haldamise säilimiseks peavad projektid ja menetlused olema väga lihtsad;

20.

juhib tähelepanu komitee seisukohale, mida väljendati arvamuses „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast“ (7). Soovitused piiriülese koostöö kohta, nagu Euroopa territoriaalse koostöö eemaldamine riigiabi eeskirjade kohaldamisalast või paindlikum lähenemisviis strateegia „Euroopa 2020“ temaatiliste eesmärkide kohaldamisel, on inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide puhul veelgi asjakohasemad;

21.

väidab, et lihtsustatud menetlus peab olema proportsionaalne asjaomaste summadega, mis eraldatakse nii projektide juhtimiseks (haldus, finantsjuhtimine, kontrollimehhanismid jne) kui ka sihtrühmadele (halduskoormuse vähendamine, eesmärgile suunatud eelteave, ühekordsuse põhimõtte kohaldamine (8)). Lihtsamat menetlust tuleb kohaldada kõigis projektitsükli etappides;

22.

soovitab kontrolli, seire ja auditeerimise käigus keskenduda kindlasti rohkem sisule ja tulemustele, mitte lihtsalt menetlusele;

23.

ärgitab kõigil ühisjuhtimise tasanditel võimaldama ja kasutama sobivaid ja lihtsustatud kulualternatiive peamise lähenemisviisina inimestevahelistele ja väikesemahulistele projektidele. Vaatamata vajalikule kontrollile avaliku rahastamise üle kutsub komitee üles edendama nende projektide aruandluses ühekordsuse põhimõtte, ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja lihtsustatud kuluaruannete (nt standardsed ühikukulud) kasutamist;

24.

on seisukohal, et arvestades praegust olukorda ELis (järjest suurenev natsionalism, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine, rändekriis, majanduslikud ja rahalised raskused) on järjest suurem vajadus tutvustada ELi meetmete konkreetseid eeliseid ja lisaväärtust. Piiriülene koostöö ja eelkõige inimestevahelised ja väikesemahulised projektid on parimateks käegakatsutavateks näideteks konkreetsete eeliste ja lisaväärtuse kohta kodanike igapäevaelus. Siin on ELi vahenditel selgelt positiivne mõju tegelikule elule, väljavaadetele ja ELi kodanike hoiakutele;

25.

soovitab kõigil osalistel teha jõupingutusi, et suurendada selliste projektide tulemuste nähtavust ja kasu – mitte niivõrd piirialadel, kus need on niigi ilmsed, vaid riiklikul (liikmesriigi) ja Euroopa tasandil (ELi institutsioonides), kus tehakse otsuseid ühtekuuluvuspoliitika kohta. Käesoleva arvamuse ning brošüüriga, mis sisaldab konkreetseid näiteid projektide kohta, püütakse anda panus nendesse jõupingutustesse. Tulemustest teavitamist võiks lihtsustada ka Euroopa koostööpäev;

26.

tunnistab vajadust rakendada konkreetset metoodikat, et hinnata väikeprojektide fondi (ja sarnaseid vahendeid), mille abil toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte. Arvestades inimestevaheliste projektide „pehmet“ laadi, on selge, et tavapärased tulemusnäitajad (nt usalduse taseme või eelarvamustest ülesaamise mõõtmiseks) ei ole selliseks hindamiseks sobilikud. Siinkohal võib märkida, et pelgalt asjaolu, et toimub piiriülene koostöö piirialade kodanike ja institutsioonide vahel, on iseenesest juba positiivne tulemus (nagu ka välismaal õppivate üliõpilaste arvu kasv tänu Erasmuse programmile). Osalevate kodanike ja koostööpartnerite arv peaks olema piisav. Väikesemahulised projektid aitavad kaasa antud investeerimisprioriteetide näitajatele, kuid projektide puhul, mis ei ole läbinisti inimestevahelised, tuleks arvesse võtta koostööpartnereid ja aktiivselt piiriüleses koostöös osalevate isikute arvu, kuna see arendab selliste partnerite suutlikkust sellist koostööd ka edasi arendada. Sellega laiendatakse ELi kannustatud meetmete ulatust, täiendades seda kohapõhise lähenemisviisi ja keskendumisega elanikele, kellest saavad aktiivsed osalejad, kes kohapeal rohkem Euroopa heaks ära teevad. Väga sageli on piiriüleste projektide meeskonnaliikmete omandatud ametialased pädevused ja kultuuridevahelised oskused väärtuslikumad kui projekti enda väärtus (väikesemahuline investeering);

27.

soovitab, et inimestevahelised ja väikesemahulised projektid kui õiguspärased vahendid piiriülese koostöö vahendid oleksid hõlmatud eeskirjadega, millega reguleeritakse ELi toetust piiriülesele koostööle, ning kutsub komisjoni üles järgmise põlvkonna määrustes vajalikke sätteid vastu võtma;

28.

soovitab komisjonil samuti julgustada inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte osana piiriülese koostöö programmidest, eriti seal, kus kohalikul ja piirkondlikul tasandil on nõudlus selliste projektide järele. Tuleks tagada piisavad assigneeringud alt üles nõudluse rahuldamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiridele, mida mõjutab Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine (9) ja kus tuleb leida lahendusi jätkuvaks koostööks Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning teiste partneritega;

29.

juhib tähelepanu asjaolule, et selliste projektide täielikke eeliseid on võimalik saavutada detsentraliseeritud juhtimise kaudu kas väikeprojektide fondi, mõne muu samalaadse vahendi või kohapeal asuvate juhtkomiteede abil. On oluline, et igal piirialal oleks vabadus kasutada oma olemasolevaid vahendeid ja menetlusi, mis on aastate jooksul osutunud tulemuslikuks, tagades sellise rahastuse järjepidevuse üldise eesmärgiga säilitada programmide kodanikelähedus;

30.

soovitab raamistikuna kasutada euroregioone, sarnaseid struktuure ja ETKRisid, et kindlustada inimestevaheliste ja väiksemahuliste projektide detsentraliseeritud rakendamise, tagades nende järjepidevuse ning võttes arvesse kõnealuste struktuuride olemasolevat rolli (nt „katuseprojektist“ abisaajatena), mis on osutunud kasulikuks. Piirialadel, kus kõnealused struktuurid puuduvad, tuleks toetada nende loomist või tuleks leida muid sobivaid lahendusi, järgides võimaluse korral eespool nimetatud põhimõtteid;

31.

rõhutab, et inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtuse ja eeliste säilimiseks tuleks nad ise ja nende juhtimine hoida võimalikult lihtsatena. Menetluse asemel tuleks rohkem tähelepanu pöörata sisule ja eelistada tuleks lihtsustatud kulualternatiive;

32.

juhib tähelepanu sellele, et inimestevahelised projektid ühendavad sageli partnereid avaliku sektori või avaliku sektori osalusega asutustest, nad leevendavad eri liikmesriikide organisatsioonide reguleerimises ja rahastamises peituvate lahknevuste mõju. Edukaid inimestevahelisi projekte peaks aga pärast ajutiste projektide rahastamist olema võimalik struktuurifondidest rahastada. Järgmisel programmitöö perioodil tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et tutvustada piirialade kogemusi liikmesriikide seadusandjatele. Liikmesriigid peaksid kasutama piiriülest lähenemist, et vähendada siseriikliku reguleerimise ja rahastamise piiridest tingitud mõjusid.

33.

kutsub liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles võtma need konkreetsed soovitused arvesse ja kasutama kõiki vajalikke sätteid nende rakendamiseks nii järgmise põlvkonna piiriülese koostöö programmide seadusandlike ettepanekute ettevalmistamise, nende programmide loomise kui ka nende eduka rakendamise käigus. Sellega tagatakse, et Euroopa piirialade elanikud tajuvad selgesti Euroopa integratsioonist saadavat kasu.