—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO inimõiguste konventsioone ning nende fakultatiivprotokolle,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 21, 34 ja 36,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 71. istungjärku,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000), 1820 (2009), 1888 (2009), 1889 (2010), 1960 (2011), 2106 (2013), 2122 (2013) ja 2242 (2015) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks (1),

—

võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas,

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta (3),

—

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 71. istungjärgul,

—

võttes arvesse laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi muudetud suuniseid,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös, millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning kasutada vastulause esitamise õigust,

—

võttes arvesse 19. septembril 2016. aastal vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevat New Yorgi deklaratsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni A/71/L.48, millega luuakse rahvusvaheline, erapooletu ja sõltumatu mehhanism, mis aitab uurida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda kohtu alla nende eest vastutavaid isikuid,

—

võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt (4),

—

võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja-Iraagis ja Mosulis (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0216/2017),

A.

arvestades, et ELi pühendumus tõhusale mitmepoolsusele ja heale ülemaailmsele juhtimisele, milles on keskne roll ÜRO-l, on ELi välispoliitika lahutamatu osa ja selle aluseks on veendumus, et üleilmsete kriiside, probleemide ja ohtudega tegelemiseks sobib enim mitmepoolne süsteem, mis põhineb universaalsetel normidel ja väärtustel;

B.

arvestades, et mitmed natsionalistlikud ja protektsionistlikud liikumised kõikjal maailmas seavad kahtluse alla koostööl, dialoogil, vabal ja õiglasel kaubandusel ning inimõigustel põhineva rahvusvahelise korra;

C.

arvestades, et EL peaks aktiivselt osalema sellise ÜRO väljaehitamisel, mis suudaks tõhusalt kaasa aidata ülemaailmsete lahenduste leidmisele ning rahu, julgeoleku, inimõiguste, arengu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel rajaneva rahvusvahelise korra saavutamisele; arvestades, et ELi liikmesriigid peavad tegema kõik selleks, et veelgi koordineerida oma tegevusi ÜRO süsteemi organites ja üksustes, lähtudes ELi lepingu artikli 34 lõikes 1 sätestatud mandaadist;

D.

arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kokku jätkuvalt ÜRO süsteemi suurimaks rahastajaks, tagades peaaegu 50 % kõigist ÜRO-le suunatud maksetest, kusjuures ELi liikmesriigid annavad umbes 40 % ÜRO korralisest eelarvest; arvestades, et ELi maksed ÜRO-le peaksid olema nähtavamad;

E.

arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, eelkõige võitluses kliimamuutustega, edendades sel eesmärgil rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;

F.

arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ning edendaja;

G.

arvestades, et ELi julgeolekukeskkond muutub üha ebastabiilsemaks ja kõikuvamaks, tingituna paljudest pikaajalistest või esilekerkivatest probleemidest, sealhulgas vägivaldsetest konfliktidest, terrorismist, organiseeritud kuritegevusest, propagandast ja kübersõdadest, enneolematutest pagulaste voogudest ja rändesurvest ning kliimamuutuste mõjust, mida on võimatu lahendada riikide tasandil ja mis nõuavad piirkondlikke ja ülemaailmseid vastuseid ning aktiivset ja konstruktiivset koostööd;

H.

arvestades, et EL ja ÜRO peaksid täitma olulist osa kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel, eesmärgiga vähendada vaesust ja luua kollektiivset heaolu, võidelda ebavõrdsusega, luua turvalisem ja õiglasem maailm ning võidelda kliimamuutustega ja kaitsta looduskeskkonda; arvestades, et ÜRO Peaassamblee on otsustanud suurendada organisatsiooni jõupingutusi uue arengukava rakendamiseks;

1.

a)

nõuda jätkuvalt Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia riikide, nimelt Gruusia, Moldova ja Ukraina suveräänsuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride ja territoriaalse terviklikkuse täielikku austamist, pidades silmas rahvusvahelise õiguse rikkumisi nendel aladel; toetada ja elavdada diplomaatilisi jõupingutusi, et leida kõigile kestvatele ja pikaajalistele konfliktidele, ning samuti konfliktile Mägi-Karabahhi piirkonnas ja inimõiguste, territoriaalse terviklikkuse, jõukasutamisest hoidumise ning inimeste võrdsete õiguste ja enesemääramise õiguse austamisele kohapeal, rahumeelne ja püsiv lahendus; nõuda tungivalt, et rahvusvaheline üldsus rakendaks täielikult Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat; survestada aktiivselt Venemaad kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget, et lahendada Ukraina konflikt vastavalt Minski kokkulepetele, ja lõpetada Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade okupatsioon; leida geopoliitiline tasakaal, mis lükkaks tagasi kõik ainumõjusfääride püüdlused;

b)

jätkata täielikku toetust ÜRO püüdlustele aidata leida Küprose jagatuse lõpetamiseks terviklik lahendus, ja rõhutab, et Küprose probleemi lahendamine avaldab positiivset mõju kogu piirkonnale ning nii Küprose kreeklastele kui ka Küprose türklastele; nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et igakülgselt kaasa aidata taasühinemise edukale lõpuleviimisele ja toetada ÜRO rolli;

c)

toetada ÜRO juhtimisel tehtavaid jõupingutusi, et leida lahendus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimeküsimusele Skopje ja Ateena vahelise lepinguga;

d)

nõuda kõigilt ÜRO liikmesriikidelt tungivalt, et nad teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid, et aidata kohalikku elanikkonda relvastatud konfliktides ja põgenikke, ning nõuda kõigilt ÜRO liikmesriikidelt tungivalt, et nad täidaksid rahalised kohustused ÜRO ees;

e)

järgida tuumalepet Iraani ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja Saksamaa vahel kui rahvusvahelise ja eelkõige ELi diplomaatia olulist edusammu ning avaldada jätkuvalt survet Ameerika Ühendriikidele praktilise rakendamise saavutamiseks;

f)

kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et parandada riigi ja valitsusväliste osalejate tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega; toetada Rahvusvahelise Punase Risti Komitee juhitud jõupingutusi rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist tugevdava tõhusa mehhanismi loomiseks;

g)

nõuda suuremaid mitmepoolseid kohustusi, et leida püsivad ja jätkusuutlikud poliitilised ja rahumeelsed lahendused praegustele konfliktidele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, eelkõige Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas; elavdada diplomaatilisi jõupingutusi külmutatud konfliktide lahendamiseks kogu maailmas; jätkuvalt toetada ÜRO erisaadikute tegevust, meetmeid ja algatusi, mille eesmärk on need konfliktid lahendada; nõuda, et rahvusvaheline üldsus jätkaks humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmist humanitaarolukorra parandamise ning vägivalla viivitamatu lõpetamise eesmärgil; ennetada rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumisi, sealhulgas tsiviilinfrastruktuuri ja tsiviilelanikkonna otsest sihtmärgiks võtmist, ja mõista kindlalt hukka sellised rikkumised Süürias; nõuda tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid, et aidata elanikkonda konfliktipiirkondades; toetada ÜRO tehtud jõupingutusi Süüria ja Iraagi konflikti jätkusuutlikuks lahendamiseks ning toetada jätkuvalt ELi rolli humanitaarvaldkonnas ja ELi piirkondlikku algatust; nõuda tungivalt, et rahvusvaheline üldsus teeks kõik endast sõltuva, et mõista kindlalt hukka isikud, kes vastutavad Süüria konflikti ajal toimepandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest, kas nende riiklikus kohtusüsteemis, rahvusvahelistes kohtutes või ajutistes erikohtutes; toetada ÜRO rahuplaani algatust Jeemenis ja tegeleda kiiremas korras praeguse humanitaarkriisiga; kutsuda kõiki pooli üles austama kõigi Jeemeni kodanike inimõigusi ja vabadusi ning rõhutada kõigi riigis rahuvalve- ja humanitaarmissioonidel töötavate isikute julgeoleku parandamise tähtsust; ergutada Iraani ja Saudi Araabia lähenemist, mis on oluline, et maandada piirkondlikke pingeid ja aidata kaasa konfliktide lahendamisele Jeemenis ja mujal; ergutada sellise tegevuse edendamist, et tegeleda terrorismi ja ekstremismi algpõhjustega, mis kujutavad endast ohtu rahvusvahelisele julgeolekule ja piirkonna stabiilsusele; nõuda suuremat toetust ÜRO toetatavale valitsusele Liibüas ja täita keskset osa Liibüa stabiliseerimisel ning selle ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamisel Liibüa poliitilise kokkuleppe raames; kinnitada veel kord, et kiiresti on vaja ühendada kõik relvajõud seaduslike tsiviilvõimude kontrolli alla, nagu on sätestatud Liibüa poliitilises kokkuleppes; uuendada oma toetust jõupingutustele, mida teevad nende pikaajaliste konfliktide lahendamiseks ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi erisaadik ja ÜRO peasekretäri eriesindaja Lääne-Saharas; nõuda Lähis-Ida käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamist;

h)

toetada Süüria-siseseid läbirääkimisi, mis lähtuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2254 (2015); rõhutada, et poolte eesmärk peaks olema raamkokkulepe, mis sisaldab poliitilist paketti, nii et on võimalik rakendada läbiräägitud poliitilist üleminekuprotsessi kooskõlas resolutsioonis 2254 (2015) ettenähtud selge järjestuse ja tähtaegadega; rõhutada, et selle eesmärgi saavutamiseks on esitatud selge tegevuskava, mis sisaldab nelja teemavaldkonda; väljendada muret, et pidev võitlus Süürias õõnestab 30. detsembril 2016 jõustunud relvarahu ning et sellel olulised negatiivsed tagajärjed Süüria tsiviilisikutele, humanitaarabi juurdepääsule ja poliitilise protsessi tempole; toetada ÜRO peasekretäri Süüria erisaadiku üleskutset, et Süürias relvarahu tagavad riigid teeksid kiireid jõupingutusi relvarahu hoidmiseks;

i)

tegutseda Euroopa Kohtu Lääne-Saharat käsitleva otsuse;

j)

tagada, et ÜRO Peaassamblee kindlustab koostöös ELi ja USAga kõik vahendid, tagamaks, et kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja mõlema riigi pealinnaks saaks Jeruusalemm ning mille puhul turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, oleks jätkusuutlik ja tulemuslik;

k)

nõuda Iraagi institutsioonide suuremat toetamist ja võimestamist ning kaasavama ühiskonna saavutamise ja kõigi ümberasustatud etniliste ja usuvähemuste taasintegreerimise nimel tehtava töö vajalikkuse tunnistamist, sealhulgas Põhja-Iraagis ja pärast sõjalise operatsiooni lõppemist Mosulis ja selle ümbruses, kus tuleb leida rahumeelne ja kaasav konfliktijärgne lahendus; kinnitada veel kord, et tsiviilisikute pidev kaitse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine on väga olulised sõjaliste strateegiate elluviimisel Iraagis;

l)

jätkata peamiste julgeolekuohtudega tegelemist Saheli, Sahara ja Tšaadi järve, Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning Aafrika Sarve piirkonnas, et juurida välja ISILi/Daeshi ja Al Qaedaga seotud rühmituste ning Boko Harami või mis tahes muu seotud terrorirühmituse põhjustatud terrorioht;

m)

teha rahvusvahelise üldsusega tervikuna koostööd, et lahendada Aafrikat, eelkõige Somaaliat, Lõuna-Sudaani, Sudaani, Kesk-Aafrika Vabariiki, Malit, Nigeeriat, Burundit ja Ida-Aafrika järvede piirkonda ohustavad humanitaar- ja julgeolekukriisid; kannustada ÜRO liikmesriike tugevdama toetust Aafrika Liidu rolli ja suutlikkuse suurendamiseks rahuvahendamise ja kriiside ohjamise valdkonnas, püüdes samal ajal saavutada täiendavust ÜRO rahukindlustamise toetusosakonnaga; veenduda, et ÜRO stabiliseerimismissiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) kohandatakse kiiresti selle uue mandaadi kohaselt, ja eelkõige, et 31. detsembri 2016. aasta kokkulepe viiakse ellu;

n)

kutsuda rahvusvahelist üldsust üles ühinema jõupingutustega ohjata Kongo Demokraatliku Vabariigi praegust poliitilist kriisi ja hoida ära riigi kokkuvarisemine;

o)

toonitada suurema konfliktide ennetamisse investeerimise olulisust, võttes arvesse selliseid tegureid nagu poliitiline või usuline radikaliseerumine, valimistega seotud vägivald, elanikkonna ümberasumine või kliimamuutused;

p)

juhtida ÜRO ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete tähelepanu teatavate Lääne-Balkani riikide vaheliste pingete suurenemisele; nõuda tungivalt, et nende juhid ilmutaksid oma piirkondlikus poliitikas vaoshoitust ning et EL ja ÜRO osaleksid jätkuvalt täie pühendumusega kahepoolsetele erimeelsustele püsivate lahenduste leidmises, muu hulgas tegutsedes vajaduse korral vahendajatena; mõista hukka Venemaa tegevus Lääne-Balkanil, mis ähvardab destabiliseerida habrast reformiprotsessi piirkonna riikides ja kahjustada nende ELi ja NATOga seotud püüdlusi;

q)

ergutada ÜROd suurendama jõupingutusi, et tuua rahu Afganistani ja tugevdada habrast julgeolekuolukorda riigis;

r)

mõista kindlalt hukka Põhja-Korea juhtkonna tegevus, mis ohustab rahu ja julgeolekut Korea poolsaarel ja kaugemal; julgustada Hiinat kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget avaldama jätkuvalt survet Põhja-Korea režiimile, et see vähendaks oma agressiivset tegevust, mis ohustab piirkondlikku ja rahvusvahelist julgeolekut; töötada välja lähenemisviis ja reageerida jõuliselt, tagades ka ulatusliku ja piisavalt kindla rahvusvahelise konsensuse, et takistada Põhja-Korea režiimi arendamast vaenulikku tuumavõimekust ning panemast toime eksterritoriaalseid tapmisi, rünnakuid ja röövimisi;

s)

nõuda tungivalt, et ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Julgeolekunõukogu arutaksid Lõuna-Hiina mere piirkonna pingeid, kavatsusega tuua kokku kõik asjaomased pooled tegevusjuhendit käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimiseks;

t)

kiita heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2307 (2016) vastuvõtmise ja tunnustada Colombia valitsuse ja rahva jõupingutusi rahu saavutamiseks;

u)

suurendada oluliselt liikmesriikide toetust ÜRO rahuvalveoperatsioonidele ja rahu kindlustamise operatsioonidele, mis hõlmavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid, eriti personali ja varustuse näol, ning tugevdada sellega seoses ELi vahendajarolli; tagada toetuse ja panuse parem nähtavus; jätkata selliste menetluste väljatöötamist, mis võimaldaksid ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kasutada ÜRO operatsioonide toetuseks, pöörates samal ajal piisavat tähelepanu keerulise kriisiohjamissüsteemi erinevatele mõõtmetele, näiteks inimõigustele, kestlikule arengule ja massilise rände algpõhjustele; toetada seda, et ÜRO Julgeolekunõukogu reformib oma vetoõiguse kasutamist tõendite ilmnemisel sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude kohta;

v)

toetada ÜRO Julgeolekunõukogu tema jõupingutustes suurendada ÜRO kaasatust rahuläbirääkimistes;

w)

toetada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide täielikku rakendamist; nõuda naiste võrdset ja aktiivset osalemist aktiivsete toimijatena; edendada naiste aktiivset kaasamist konfliktide ennetamisse ja lahenduste leidmisse ning vägivaldse äärmusluse vastasesse võitlusse; tuletada meelde, et seksuaalset vägivalda, nagu vägistamist, kasutatakse sõjalise taktikana ja see kujutab endast sõjakuritegu; tagada sõjategevusega kaasnenud vägistamisjuhtumite puhul turvalise arstiabi andmine; nõuda naiste ja tütarlaste kaitse tugevdamist konfliktiolukordades eriti seoses seksuaalse vägivallaga, toetada ja tugevdada ÜRO kaudu rahvusvahelisi jõupingutusi, et teha lõpp laste kasutamisele relvastatud konfliktides ning tagada sooline analüüs ning sooliste ja inimõiguste süvalaiendamine kõigis ÜRO meetmetes; nõuda, et töötataks välja näitajad naiste osalemise edusammude mõõtmiseks rahu ja julgeoleku tagamisel;

x)

tegeleda kiirelt ÜRO 15. mai 2015. aasta hindamisaruande (õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega) kõigi aspektidega, ning luua toimivad ja läbipaistvad järelevalve- ja aruandlusmehhanismid seoses väidetavate kuritarvitustega; uurida, võtta vastutusele ja karistada ilma viivituseta sõjaväelasi ja tsiviilpersonali, kes panid toime seksuaalvägivalla aktid;

y)

jätkuvalt tugevdada kaitsmise kohustuse rolli kui olulist põhimõtet ÜRO liikmesriikide töös konfliktide lahendamise, inimõiguste ja arengu alal; jätkuvalt toetada jõupingutusi kaitsmise kohustuse toimivaks muutmiseks ja toetada ÜROd ülimalt tähtsa ülesande täitmises, nimelt riikide abistamises kaitsmise kohustuse rakendamisel, et kaitsta inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja rahvusvahelist humanitaarõigust; edendada inimeste turvalisuse käsituse laia definitsiooni ja kaitsmise kohustuse põhimõtet;

z)

ergutada kõiki ÜRO liikmesriike allkirjastama ja ratifitseerima jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni;

aa)

osaleda avalikus ja põhjalikus arutelus kõikide ÜRO Peaassamblee liikmetega selle üle, kui oluline on järgida kogu maailmas presidendivolituste puhul põhiseadusega kehtestatud piire;

ab)

kinnitada veel kord, et mõistab kategooriliselt hukka terrorismi ja toetab täielikult meetmeid, mille eesmärk on terroriorganisatsioonide, eelkõige ISILi/Daeshi tagasilöömine ja hävitamine, sest need kujutavad endast selget ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule; toonitada, et kõik terrorismivastase võitluse meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas rahvusvahelise humanitaar- ja inimõigustealase õigusega;

ac)

toetada ÜROd terrorismivastase võitluse muutmisel oma terrorismiennetuse kava peamiseks elemendiks kooskõlas ELi osalemisega terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastase võitluse raames võetavates ennetusmeetmetes; tugevdada ELi ja ÜRO ühiseid jõupingutusi äärmusliku vägivalla ja terrorismi algpõhjustega võitlemisel, hübriidohtudega võitlemisel ning uurimistegevuse edendamisel ja suutlikkuse suurendamisel küberkaitse valdkonnas; edendada haridust kui vahendit vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ja tugineda kohalike partnerite loodud olemasolevatele algatustele radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu võitlemise lähenemisviiside väljatöötamiseks, rakendamiseks ja arendamiseks, edendades samal ajal rahvusvahelist tegevust vägivalla eest vastutavate isikute kohtu ette toomisel; toetada ELi suuremat osalust ÜRO suutlikkuse suurendamise algatustes seoses võitlusega välisvõitlejate ja vägivaldse äärmusluse vastu;

ad)

tõhustada jõupingutusi terroristide värbamise tõkestamiseks ja võitluseks terroristliku propaganda vastu, mida levitatakse nii sotsiaalmeedia platvormide kui ka radikaliseerunud ja viha õhutavate jutlustajate võrgustike kaudu; toetada äärmusliku propaganda sihtmärgiks olevate ja äärmuslikele ideedele vastuvõtlikute kogukondade vastupanuvõimet suurendavaid meetmeid, käsitledes muu hulgas äärmuslike ideedeni viivaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi põhjuseid; toetada radikaliseerumisvastaseid ja deradikaliseerumist toetavaid meetmeid kooskõlas ÜRO vägivaldse ekstremismi ennetamise tegevuskavaga; tuletada meelde, et inimõiguste edendamine ja kaitsmine ning õigusriigi põhimõtte austamine on terrorismivastase poliitika põhielemendid;

ae)

teha ÜRO Peaassambleega koostööd, et võidelda terrorismi rahastamisega, luua mehhanismid terroristide ja terroristlike organisatsioonide kindlakstegemiseks ning tugevdada kogu maailmas varade külmutamise mehhanisme, järgides samal ajal nõuetekohast menetlust ja õigusriigi põhimõtteid puudutavaid rahvusvahelisi standardeid;

af)

tugevdada rahvusvahelise politsei-, juriidilise ja kohtualase koostöö tõhusust võitluses terrorismi ja rahvusvaheliste kuritegudega; väljendada selles suhtes heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2322 (2016) üle ja rõhutada vajadust kiirendada rahvusvahelise kohtualase koostöö protsesse, tugevdada olemasolevaid rahvusvahelise politseikoostöö mehhanisme ja ajakohastada keskvalitsuse ja kohtuasutuste kontaktide võrgustikku;

ag)

toetada ÜRO jõupingutusi, mille eesmärk on takistada valitsusvälistel toimijatel ja terrorirühmitustel välja töötada, toota, omandada või edasi toimetada massihävitusrelvi ja nende kandesüsteeme; nõuda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, keemiarelvade keelustamise konventsiooni ning bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni täielikku täitmist ja aktiivselt meetmete võtmist ülemaailmse desarmeerimise suunas;

ah)

aidata kaasa relvakaubanduslepingu täielikule rakendamisele ning kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles seda lepingut allkirjastama ja ratifitseerima;

ai)

tegutseda tulemuslikumalt relvade ja laskemoona kõrvalejuhtimise ja ebaseadusliku relva- ja laskemoonakaubanduse vastu, hõlmates ka väike- ja kergrelvi, ning eelkõige töötada välja relvastuse jälgimise süsteem; nõuda, et ÜRO liikmed võtaksid aktiivselt meetmeid ülemaailmse desarmeerimise edendamiseks;

aj)

pöörata erilist tähelepanu tehnoloogilistele edusammudele robootika relvastuseks muutumise valdkonnas ja eelkõige relvastatud robotite ja droonide valdkonnas ning nende vastavusele rahvusvahelisele õigusele; kehtestada õigusraamistik droonide ja relvastatud robotite kohta kooskõlas olemasoleva rahvusvahelise humanitaarõigusega, et vältida selle tehnoloogia väärkasutamist ebaseaduslikus tegevuses riiklike ja mitteriiklike osalejate poolt;

ak)

nõuda üleilmset tugevamat reageerimist rände probleemile, võttes aluseks 19. septembril 2016. aastal toimunud ÜRO Peaassamblee eduka tippkohtumise, kus käsitleti pagulaste ja rändajate massilist rännet ja tegeleti ebaseadusliku rände aspektidest tingitud probleemidega ja julgeolekuga seotud küsimustega, nagu inimsmugeldamine ja -kaubandus, ning jõupingutuste tegemist seaduslike rändevõimaluste loomiseks; rõhutada vajadust nõuda tõhusat ja viivitamatut pühendumist humanitaarkriisi algpõhjuste ja enneolematute rände- ja pagulasvoogudega tegelemisele;

al)

rohkem toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd rahvusvaheliste volituste täitmisel, mis sellele ametile on pagulaste, sealhulgas haavatavas olukorras rühmade, nagu naised, lapsed ja puuetega inimesed, kaitsmiseks antud; rõhutada, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eelarvevajaduste ja saadud vahendite vahel on märkimisväärne rahalise katteta tühimik, ja nõuda suuremat ülemaailmset solidaarsust; nõuda ÜRO poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhitegevuseks eraldatavate korraliste eelarvevahendite suurendamist, et tagada selle toimimine; nõuda poliitilist osalemist, rahastamist ja konkreetseid solidaarsusakte pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni toetuseks;

am)

toetada ja kaitsta lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigusi; nõuda ÜRO liikmesriikides selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamist, mis kriminaliseerivad inimesi seksuaalsuse või soolise identiteedi alusel, ja edendada rahvusvahelisi meetmeid homofoobsete ja transfoobsete vihakuritegude vastu;

an)

edendada ja austada inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 nimetatud arvamus- ja sõnavabaduse põhimõtteid, ja rõhutada, kui tähtis on vaba ajakirjandus terves ühiskonnas ning iga kodaniku roll selles;

ao)

nõuda lastekaitsesüsteemide tugevdamist ja toetada konkreetseid meetmeid lapspagulaste ja rändajate parimates huvides lapse õiguste konventsiooni alusel;

ap)

nõuda suuremaid jõupingutusi ebaseadusliku rände tõkestamiseks ja inimsmugeldamise ja -kaubanduse vastu võitlemiseks ning eelkõige kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks asjakohase luureteabe õigeaegse ja tõhusa vahetuse abil; parandada ohvrite tuvastamise ja kaitse meetodeid ning tõhustada kolmandate riikidega tehtavat koostööd, et kuritegelikul teel saadav tulu asjaomases valdkonnas tuvastada, arestida ja tagasi nõuda; korrata ÜRO tasandil, kui oluline on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle protokollide – välismaalaste ebaseaduslikult maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri toimetamist tõkestava protokolli ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli – ratifitseerimine ja täies ulatuses rakendamine;

aq)

nõuda tungivalt, et kõik riigid, sh ELi liikmesriigid, ratifitseeriksid kiirelt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokolli, millega nähakse ette kaebuste esitamise ja uurimismehhanismid;

ar)

kutsuda kõiki riike, eelkõige ELi liikmesriike, üles osalema aktiivselt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis Genfis läbirääkimistel rahvusvahelise siduva hargmaiste korporatsioonide ja inimõiguste lepingu üle;

as)

korrata selgelt ja kindlalt, et kõik ÜRO konventsioonidega kokku lepitud inimõigused on universaalsed, lahutamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud ning need õigused tuleb maksma panna; nõuda inimõiguste ja põhivabaduste suuremat kaitsmist kõigis nende väljendusvormides, kaasa arvatud uue tehnoloogia kontekstis; jätkata kõigi ÜRO liikmesriikide julgustamist, et allkirjastada eri inimõiguste konventsioonid, need ratifitseerida ja rakendada ning järgida nende instrumentide aruandluskohustusi; nõuda arvamus- ja sõnavabaduse kaitsmist; rõhutada vaba meedia olulisust;

at)

nõuda, et kõik ÜRO liikmesriigid rakendaksid ÜRO eriraportööri soovitusi rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide kohta; edendada, tugevdada ja süvalaiendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust toetavaid meetmeid; nõuda naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, millega tugevdatakse naiste juhtimist ja osalust kõigil otsuste tegemise tasanditel, pöörates seejuures erilist tähelepanu vähemusse kuuluvate naiste kaasamisele; nõuda naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist, võttes samuti arvesse soolisel identiteedil ja sooväljendusel põhinevat diskrimineerimist; toetada laste õigusi, tagades eelkõige nende juurdepääsu haridusele ja relvarühmitustesse värvatud laste rehabiliteerimise ja taasintegreerimise ning kaotades laste tööjõu kasutamise, piinamise, laste nõidumises süüdistamise, inimkaubanduse, laste abielud ja seksuaalse ärakasutamise; toetada aktiivselt täiendavaid meetmeid LGBTI-inimeste õiguste rikkumise vastu võitlemiseks; toetada LGBTI-inimeste ja LGBTI-inimeste inimõiguste kaitsjate olukorra hoolikat jälgimist LGBTI-vastaste seadustega riikides;

au)

jätkata usu- ja veendumusvabaduse kaitsmist; nõuda, et tehtaks suuremaid jõupingutusi usu- ja teiste vähemuste õiguste kaitseks; nõuda usu- ja etniliste vähemuste suuremat kaitset tagakiusamise ja vägivalla eest; nõuda, et tühistataks seadused, millega muudetakse karistatavaks jumalateotus ja usust taganemine ja mida võidakse kasutada usuvähemuste ja mitteusklike tagakiusamise ettekäändena; toetada ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri tegevust; töötada aktiivselt selle nimel, et ÜRO tunnistaks ISILi/Daeshi poolt usu-, etniliste ja teiste vähemuste vastu toime pandud genotsiidi ning et inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi arvatavad juhtumid suunataks Rahvusvahelisesse Kriminaalkohtusse; toetada ÜRO tegevust piinamise ja muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vastu, massihukkamiste ja uimastitega seotud kuritegude eest hukkamise vastu;

av)

kinnitada veel kord oma ühest hukkamõistu inimõiguste kaitsjate, rikkumistest teatajate, ajakirjanike või blogijate igat liiki vägivalla-, ahistamis-, hirmutamis- või tagakiusamisjuhtudele; toetada ajakirjanike turvalisusega tegeleva ÜRO peasekretäri eriesindaja ametissenimetamist;

aw)

tuletada meelde ÜRO Peaassamblee kohustust, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeid valides tuleb arvesse võtta kandidaatide austavat suhtumist inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia edendamisse ja kaitsesse; nõuda inimõiguste valdkonnas selgete tulemuspõhiste kriteeriumide koostamist, mis oleks ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesuse eeltingimuseks;

ax)

tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli ja rahvusvahelist kriminaalõigussüsteemi, et suurendada vastutust ja teha lõpp karistamatusele; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles Rooma statuudi ratifitseerimise kaudu Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ühinema ning ergutada neid ratifitseerima Kampala muudatusi; tagada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule tugev diplomaatiline, poliitiline ja rahaline toetus;

ay)

tuletada meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses; tegeleda jätkuvalt aktiivselt surmanuhtluse kaotamise edendamisega kogu maailmas; nõuda surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamist ja jätkata tegutsemist surmanuhtluse kaotamiseks kogu maailmas; käivitada algatus, et edendada piinamis- ja surmanuhtluse täideviimise vahendite vastast võitlust käsitlevat rahvusvahelist raamistikku, tuginedes nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 kogemustele selles küsimuses;

az)

tõugata tagant aktiivsemat pühendumist õigusriigi põhimõtte edendamisele, mis on valdkondadevaheline küsimus, mis seob ÜRO kolme sammast: rahu ja julgeolek, inimõigused ja areng; teha koostööd ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga, et nõuda tungivalt, et Venezuela ametivõimud vabastaksid kõik poliitilised vangid ja austaksid võimude lahusust;

ba)

toetada ÜRO jõupingutusi kehtestada spordi- ja inimõiguste kohta rahvusvaheline raamistik, mis lihtsustab suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumise ennetamist, nende jälgimist ja õiguskaitsevahendite tagamist;

bb)

toetada jätkuvalt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku tööd vastutuse ja ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumise ohvrite õiguskaitsevahenditele juurdepääsu parandamisel, et anda oma osa siseriiklike õiguskaitsevahendite õiglasemasse ja tõhusamasse süsteemi, eelkõige jõhkrate inimõiguste rikkumiste korral ettevõtlussektoris; paluda kõigil valitsustel täita oma kohustusi inimõiguste järgimise tagamisel, samuti õigussüsteemile juurdepääsu tagamisel äritegevusega seotud inimõiguste rikkumise ohvritele, kes nii oma riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil kogevad õiguskaitsevahenditele juurdepääsul praktilisi ja õiguslikke raskusi;

bc)

rõhutada ELi juhtrolli protsessis, mis tipnes kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi vastuvõtmisega ÜRO Peaassamblees 2015. aasta septembris; võtta konkreetsed meetmed, et tagada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärgi kui ennetamise ja kestliku arengu tähtsate vahendite tõhus rakendamine; töötada tulevaste põlvkondade elu parandamise nimel ning julgustada riike võtma endale vastutust ja looma riiklikke raamistikke 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks ning toetada neid selles; ergutada ÜRO liikmesriike täitma oma kohustusi seoses arenguabikulutustega ja nõuda kindla näitajate raamistiku kasutuselevõtmist ja statistiliste andmete kasutamist, et jälgida edusamme ja tagada vastutus arengumaade olukorra hindamise, edusammude jälgimise ja aruandluse tagamise eest; rõhutada, et lisaks SKP-le tuleb vaadelda muid näitajaid, et hinnata täpsemalt arengumaade olukorda ja võtta tõhusaid meetmeid võitluses vaesuse vastu ja kestliku arengu soodustamiseks eelkõige keskmise sissetulekuga riikide puhul; nõuda üleliidulisi algatusi naiste õiguste edendamisel ja kaitsmisel; nõuda Pekingi tegevusplatvormi, elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe täielikku rakendamist;

bd)

jätkata oma jõupingutusi, et saavutada poliitikavaldkondade arengusidusus kõigis ELi poliitikasuundades, mis on kriitilise tähtsusega kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ja tõugata ka ÜRO tasandil tagant suuremat poliitikasidusust kooskõlas eesmärgiga 17.14; toetada ÜRO püüdlust suurendada jõupingutusi, et saavutada integreeritud ja kooskõlastatud poliitikatugi tegevuskava 2030 elluviimiseks ja seega edendada ÜRO arengusüsteemi, mis töötab integreeritumal viisil, tugevdatud ametitevahelise tööga ja projektide ühendatud elluviimisega, tugevdades eelkõige julgeoleku ja arengu vahelist seost; kutsuda ÜROd üles süstemaatiliselt integreerima suutlikkuse arendamist ja head valitsemistava pikaajalistesse arengustrateegiatesse, et kõrvaldada vaesus ja nälg, ennetada konflikte ja luua tõhusalt vastupanuvõime, edendada ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut, võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu ning anda humanitaarabi elanikkonnale; rõhutada, et kindel, usaldusväärne ja taskukohane juurdepääs veele ja piisavatele sanitaarteenustele parandavad elatustaset, laiendavad kohalikku majandust ja soodustavad väärikamate töökohtade loomist;

be)

rõhutada, et kestliku arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peaks kujunema peamine otsustusorgan, mille pädevuses on tagada kestliku arengu eesmärkide rakendamise sidusad, tõhusad ja kaasavad järelmeetmed ning läbivaatamine; tunnustada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike osalejate olulist rolli tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide edukas elluviimises; tunnustada kestliku arengu eesmärkide tähtsat rolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku jaoks;

bf)

tagada, et EL jääb kliimamuutuste vastases võitluses esirinda ja jätkab selles valdkonnas koostööd ÜROga; paluda kõigil ÜRO liikmesriikidel järgida Pariisi kokkulepet ja tagada 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil tehtud otsuste kiire elluviimine;

bg)

teha tihedat koostööd väikeste saareriikide ja teiste kliimamuutuse kõige tõsisemate muutustega silmitsi seisvate riikidega, et tagada, et nende häält ja nende vajadusi võetakse arvesse erinevates ÜRO foorumites;

bh)

kutsuda ELi liikmesriike üles kooskõlastama tihedamalt oma tegevust ÜRO süsteemi organites ja üksustes ning võtta lisaks kohustus tõhustada ELi vaatlejastaatust teatavates ÜRO allorganisatsioonides; tugevdada teabevahetust ja tagada, et liikmesriikide seisukohti ELi tasandil kooskõlastatakse aina enam; taotleda seisukohtade vastavusseviimist kandidaatriikide, partnerriikide ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega;

bi)

teha tööd rahvusvahelise maksualase koostöö tugevdamise nimel, toetades rahvusvahelise maksuorgani loomist ÜRO süsteemi raames; võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuga ülemaailmse automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas ja ühise ülemaailmse maksuparadiiside musta nimekirja koostamisega;

bj)

toetada aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu põhjalikku reformimist ulatusliku konsensuse põhjal, et peegeldada paremini maailma uut olukorda ning suuta tulemuslikumalt reageerida praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele; toetada liidu pikaajalist eesmärki saada koht ÜRO reformitud Julgeolekunõukogus; nõuda tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed hoiduksid vetoõiguse kasutamisest inimsusevastaseid kuritegusid käsitlevate juhtumite puhul; aidata kaasa ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamisele ning kõigi ÜRO institutsioonide tegevuse paremale kooskõlastamisele ja sidususele, mis peaks suurendama süsteemi tõhusust, tulemuslikkust, legitiimsust, läbipaistvust, vastutust, suutlikkust ja esinduslikkust, et kiiremini reageerida globaalsetele väljakutsetele;

bk)

toetada tugevalt äsja valitud ÜRO peasekretäri reformide tegevuskava; ergutada hoogu ÜRO rahu- ja julgeolekustruktuuri, toimimise ja sekretariaadi struktuuri reformiks lihtsustamise, detsentraliseerimise ja paindlikkuse abil ning rahandusliku korralduse sujuvamaks muutmisega; luua ÜRO rikkumisest teatajate kaitseks tõhus süsteem;

bl)

toetada aktiivselt ÜRO peasekretäri jõupingutusi määrata rohkem naisi juhtivatele ametikohtadele ÜRO peakorteri tasandil;

bm)

edendada arutelu parlamentidel ja piirkondlikel assambleedel ÜRO süsteemis oleva rolli teemal ja ÜRO Parlamentaarse Assamblee loomise teemal, et suurendada organisatsiooni demokraatlikku profiili ja sisemist demokraatlikku protsessi ning kaasata maailma kodanikuühiskond vahetult otsuste tegemise protsessi;

2.