EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Document 52017IP0206
European Parliament resolution of 16 May 2017 on the Annual report 2015 on the protection of the EU’s financial interests — Fight against fraud (2016/2097(INI))
Euroopa Parlamendi 16. mai 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2015. aasta aruande kohta (2016/2097(INI))
Euroopa Parlamendi 16. mai 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2015. aasta aruande kohta (2016/2097(INI))
ELT C 307, 30.8.2018, p. 11–24
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
30.8.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 307/11 |
P8_TA(2017)0206
ELi finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlev 2015. aasta aruanne
Euroopa Parlamendi 16. mai 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2015. aasta aruande kohta (2016/2097(INI))
(2018/C 307/02)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 5, |
|
— |
võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2016. aasta aruannet „ELi finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2015. aasta aruanne“ (COM(2016)0472) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0234, SWD(2016)0235, SWD(2016)0236, SWD(2016)0237, SWD(2016)0238 ja SWD(2016)0239), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti 2015. aasta aruannet ja OLAFi järelevalvekomitee 2015. aasta tegevusaruannet, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2016. aasta teatist „ELi eelarve kaitsmine 2015. aasta lõpuni“ (COM(2016)0486), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (1), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2013. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (2), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3), |
|
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni korruptsioonivastase võitluse ning CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmete kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (5), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni tellitud 2015. aasta aruannet käibemaksu alalaekumise kohta ja komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist käibemaksu tegevuskava kohta (COM(2016)0148), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-105/14, Taricco jt (6), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 3. märtsi 2016. aasta eriaruannet nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“, |
|
— |
võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel (7), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ (8) kehtetuks tunnistamise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0159/2017), |
|
A. |
arvestades, et liikmesriigid ja komisjon vastutavad de jure ühiselt umbes 80 % liidu eelarve täitmise eest; arvestades aga, et komisjon ja liikmesriigid, kes neid vahendeid kulutavad, vastutavad de facto sellistest projektidest ülevaate saamise eest, et nende üle säiliks teatav kontroll; arvestades, et liikmesriikidel lasub peamine vastutus omavahendite kogumise eest, muu hulgas käibemaksu ja tollimaksude näol; |
|
B. |
arvestades, et ELi finantshuvide kaitse peaks olema ELi niisuguse poliitika põhielement, mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase kasutamise vastavalt lähenemisele, mis hõlmab „iga euro parimal viisil kasutamist“; |
|
C. |
arvestades, et hea tulemuslikkuse saavutamine lihtsustamise protsessi käigus hõlmab sisendite, väljundite, tulemuste ja mõju regulaarset hindamist tulemusauditite abil; |
|
D. |
arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu; |
|
E. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikes 3 sätestatakse, et liikmesriigid organiseerivad koos komisjoniga tiheda ja regulaarse koostöö pädevate asutuste vahel; |
|
F. |
arvestades, et liikmesriikides kasutatavad erisugused õigus- ja haldussüsteemid loovad õigusnormide rikkumiste ja pettusega võitlemiseks keerulise keskkonna; ja arvestades, et komisjon peaks seepärast suurendama jõupingutusi, et tagada pettuste vastase võitluse tulemuslik elluviimine, mis annaks käegakatsutavamaid ja rahuldavamaid tulemusi; |
|
G. |
arvestades, et tundlike andmete kasutamine paistab üha selgemalt pettust soodustava tegurina; |
|
H. |
arvestades, et käibemaks on liikmesriikide jaoks peamine ja kasvav tuluallikas, tuues 2014. aastal sisse peaaegu 1 triljon eurot, andes ELi omavahenditesse kokku 17,667 miljoni eurose panuse ehk 12,27 % ELi 2014. aasta kogutulust; |
|
I. |
arvestades, et praegune käibemaksusüsteem, eelkõige sellisena nagu seda kohaldatakse piiriülestele tehingutele, on kaitsetu pettuste ja maksustamise vältimise strateegiate ees, mille puhul 2014. aastal oli varifirmadega seotud ühendusesisene pettus (üldiselt tuntud kui karussellpettus) üksi vastutav umbes 50 miljardi euro ulatuses käibemaksutulu saamata jäämise eest; |
|
J. |
arvestades, et 2014. aastal oli käibemaksu alalaekumine umbes 159,5 miljardit eurot ning olenevalt riigist varieerub see vähem kui 5 % ja rohkem kui 40 % vahel; |
|
K. |
arvestades, et korruptsioon mõjutab kõiki liikmesriike, eelkõige organiseeritud kuritegevuse vormis, mis mitte ainult ei koorma ELi majandust, vaid kahjustab ka demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid kogu Euroopas; arvestades aga, et täpsed arvud on teadmata, sest komisjon on otsustanud mitte avaldada ELi korruptsioonivastast poliitikat käsitlevas aruandes esitatud andmeid; |
|
L. |
arvestades, et pettus on tahtlik õigusrikkumine ja kuritegu, ning et õigusnormide rikkumine on see, kui reegleid ei täideta, |
|
M. |
arvestades, et õigusnormide rikkumiste arvu kõikumine võib olla seotud mitmeaastase programmitöö tsüklite edenemisega (rikkumiste parem avastamine toimub tsüklite lõpus programmide sulgemise tõttu) ning teatavate liikmesriikide hilinemisega aruannete esitamisel, mille puhul antakse enamikust eelmiste mitmeaastaste programmide raames toimunud õigusnormide rikkumistest teada ühekorraga; |
Õigusnormide rikkumiste avastamine ja nendest teatamine
|
1. |
märgib murega, et kõikide teatatud pettustega seotud ja muude õigusnormide rikkumiste arv suurenes 2015. aastal 36 %, mistõttu 2014. aastaga võrreldes kasvas registreeritud rikkumiste arv 5 876 juhtumi võrra ning moodustas 22 349 juhtumit kahe liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas valitseva teatava eriolukorra tõttu; märgib, et ehkki õigusnormide rikkumiste arv 2015. aastal kasvas, siis sellega seotud summa (3,21 miljardit eurot) vähenes veidi, olles 2014. aastaga võrreldes 1 % võrra vähem (3,24 miljardit eurot); |
|
2. |
tunneb muret, et vaatama pettustega seotud õigusnormide rikkumiste arvu positiivsele 11 % langusele (2014. aastal 1 649 juhtumilt 2015. aasta 1 461 juhtumini), suurenesid nendega seotud summad 18 % võrra 538 miljonilt eurolt 2014. aastal 637,6 miljoni euroni 2015. aastal; märgib, et valed või võltsitud dokumendid ja deklaratsioonid olid kõige sagedamini esinevate pettuste liik, mis ulatus 34 %ni, samas kui kõige rohkem teada antud pettustega seotud õigusnormide rikkumisi (52 %) tuvastati põllumajandussektoris, ning kõige enam tuvastati kõiki pettustega seotud õigusnormide rikkumisi (75 %) sektoripõhiste eeskirjadega ette nähtud halduskontrollisüsteemide abil; |
|
3. |
tuletab meelde, et mitte kõik õigusnormide rikkumised ei ole seotud pettustega ning et vigade ja pettuste vahel tuleb teha selget vahet; |
|
4. |
on seisukohal, et komisjoni ja liikmesriikide koostöö pettuste tuvastamise valdkonnas ei ole piisavalt tõhus; |
|
5. |
ei jaga komisjoni arvamust, et ELi eelarves saadavalolevate vahendite suurendamine aasta-aastalt 14 % võrra võiks põhjendada õigusnormide rikkumiste arvu suurenemist 36 % võrra; |
|
6. |
tunneb heameelt komisjoni paketi üle, mis koosneb neljast delegeeritud ja neljast rakendusmäärusest, käsitleb eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega õigusnormide rikkumisest teatamise sätteid ning mille eesmärk on parandada liikmesriikide teatatud õigusnormide rikkumise ja pettuste alase teabe kvaliteeti ja sidusust; peab kahetsusväärseks, et need määrused ei reguleeri tähtaega, mille jooksul liikmesriigid oleksid kohustatud õigusnormide rikkumisest teatama; taunib asjaolu, et seoses muude kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumistega olid Iirimaa poolt 2015. aastal teatatud 538 õigusnormide rikkumisest 537 seotud varasema aruandlusprogrammiga 2000–2006 , et Hispaania teatatud 5 619 õigusnormide rikkumisest olid 5 105 seotud ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tuvastatud rikkumistega tervel ajavahemikul 2007–2013, millest kõigist anti teada 2015. aastal, ning et Madalmaad teatasid 2014. aastal ainult ühest kalandussektoriga seotud juhtumist, võrreldes 53 juhtumiga 2015. aastal; rõhutab, et olukord, kus liikmesriigid ei edasta õigeaegselt andmeid või esitavad ebatäpseid andmeid, on kestnud juba aastaid; rõhutab, et on võimatu võrrelda ja objektiivselt hinnata pettuste ulatust Euroopa Liidu liikmesriikides; |
|
7. |
märgib, et nõukogu direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) artikli 27 lõike 3 kohaselt esitab komisjon iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse direktiiviga kehtestatud korra toimimise kohta; peab kahetsusväärseks, et hiljemalt 1. jaanuariks 2017 ette nähtud hindamine on ikka avaldamata; kutsub komisjoni üles avaldama hindamise viivitamata; |
|
8. |
ergutab komisjoni jätkama jõupingutuste tegemist, et arendada selliseid programme nagu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT) lihtsustamaks ELi õigusakte; rõhutab, et eeskirjade ja menetluste lihtsustamine aitab vähendada õigusnormide rikkumise arvukust, mis on tihti seotud keerukate eeskirjade ja nõuetega; märgib, et vähendatud halduskoormus aitab avaliku halduse ja ELi kodanike kulusid vähendada ning innustab ühtlasi soodustatud isikuid võtma ette uusi ELi programme; rõhutab, et eeskirjade lihtsustamine peaks toimuma kooskõlas tulemustele keskendunud ELi eelarve põhimõttega; |
|
9. |
tuletab meelde, et liikmesriigid haldavad umbes 80 % ELi eelarvest; leiab seepärast, et komisjon peab aitama neil koostada riiklikud pettusevastased strateegiad; |
|
10. |
peab kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei ole võtnud kasutusele riiklikke pettusevastaseid strateegiaid; |
|
11. |
kutsub veel kord komisjoni üles looma ühtset süsteemi liikmesriikide võrreldavate andmete kogumiseks õigusnormide rikkumiste ja pettuste kohta, et ühtlustada aruandlust ning tagada edastatud andmete kvaliteet ja võrreldavus; |
|
12. |
väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta määruse (EL) nr 2015/1525 vastuvõtmise üle, mis on täiustanud praegust tollipettuste avastamise ja nende uurimise raamistikku ELi ja riiklikul tasandil; |
|
13. |
peab kiiduväärseks liikmesriikide tehtud jõupingutusi õigusnormide rikkumiste tuvastamisel, hindamisel ja nendest teatamisel ning mõjusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete rakendamisel; rõhutab, et pettustevastane võitlus aitab edendada arengut; palub komisjonil kasutada ka tehnilist abi, et tugevdada korraldusasutuste tehnilist ja haldussuutlikkust tulemuslike kontrollisüsteemide tagamisel, sealhulgas võttes kasutusele lihtsamaid ja läbipaistvamaid rakendusi, mis suudaksid vähendada pettusteohtu ja tagaksid mis tahes kahju hüvitamise; soovitab projektide juhtimise kõigil tasanditel parandada läbipaistvust; ergutab komisjoni ja liikmesriike jätkama liikumist selles suunas ja järk-järgult lisama oma kontrollisüsteemidesse ja -menetlustesse õigusnormide rikkumise vastu võitlemiseks IT-vahendite süstemaatilise kasutamise; palub tungivalt komisjonil välja töötada ja võtta vastu erijuhised, et aidata riigiasutustel tuvastada õigusnormide rikkumisi; |
Tulud – omavahendid
|
14. |
tunneb muret kahjumi pärast, mille on põhjustanud käibemaksu alalaekumine ja ühendusesisesed käibemaksupettused, mis põhjustasid vastavalt 2014. aastal tulude saamata jäämise suurusjärgus 159,5 miljardit eurot ja 50 miljardit eurot; märgib, et ainult kaks liikmesriiki, Ühendkuningriik ja Belgia, koguvad ja levitavad statistikat piiriülese käibemaksupettuse põhjustatud saamata jäänud tulude kohta; |
|
15. |
osutab asjaolule, et komisjonil puudub juurdepääs teabele, mida liikmesriigid vahetavad omavahel varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse (mida nimetatakse tavaliselt karussellpettuseks) ennetamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil; on arvamusel, et komisjonil peaks olema juurdepääs Eurofiscile, et paremini kontrollida, hinnata ja parandada liikmesriikidevahelist andmevahetust; kutsub kõiki liikmesriike üles osalema Eurofisci tegevusvaldkondades, et lihtsustada ja kiirendada teabevahetust kohtu- ja õiguskaitseasutustega, näiteks Europoli ja OLAFiga, nagu on soovitanud kontrollikoda; kutsub liikmesriike ja nõukogu üles andma komisjonile juurdepääsu neile andmetele, et soodustada koostööd, suurendada andmete usaldusväärsust ja võidelda piiriülese kuritegevusega; |
|
16. |
märgib, et käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES) on osutunud kasulikuks vahendiks pettustega võitlemisel, võimaldades maksuasutustel ühtlustada kauplejate andmeid riigiti; kutsub liikmesriike üles parandama reageerimiskiirust, mis on seotud teabe andmise, päringutele vastamise ja veateadetele reageerimisega, nagu on soovitanud Euroopa Kontrollikoda; |
|
17. |
võtab teadmiseks komisjoni tegevuskava „Ühtse ELi käibemaksuala suunas“, mis avaldati 7. aprillil 2016; peab ülimalt kahetsusväärseks, et tegevuskavas 2016. aastaks ette nähtud „maksuametite vahelise ning tolli- ja õiguskaitseasutustega tehtava koostöö parandamise ning maksuametite suutlikkuse suurendamise meetmete“ avaldamine lükatakse aasta võrra edasi; rõhutab, et probleemid, mis on seotud piiriülese käibemaksupettusega, vajavad kindlaid, koordineeritud ja kiireid meetmeid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks oma menetlusi ja leiaks lahendusi, et vältida maksutulude kaotust ELis ja liikmesriikides; |
|
18. |
rõhutab, et käibemaksu alalaekumisega tegelemiseks lühiajaliste meetmete rakendamine ei tohiks põhjustada viivitusi komisjoni ettepanekus luua lõplik käibemaksusüsteem, nagu on tegevuskavas ette nähtud; |
|
19. |
märgib mõningase rahuloluga, et 2014. aastal pettustest mõjutatud traditsiooniliste omavahendite summa suurenemine oli ühe aasta probleem ja et 2015. aasta tasemed (427 miljonit eurot) on naasnud 2011.–2015. aasta keskmisele tasemele; on aga rahulolematu sellega, et mõned liikmesriigid ei teata traditsiooniliste omavahenditega seotud mis tahes õigusnormide rikkumistest; |
|
20. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid traditsiooniliste omavahenditega seotud maksmisele kuuluvaid summasid kiiremini sisse, eelkõige nende liikmesriikide puhul, kes peavad nõudma sisse kõige suuremaid summasid; nõuab tungivalt, et Kreeka, Rumeenia, Läti, Malta ja Madalmaad parandaksid oma traditsiooniliste omavahendite kogumist, kuna nende võlgnevuses olevate traditsiooniliste omavahendite tase on märkimisväärselt kõrgem ELi keskmisest 1,71 % tasemest ja need on vastavalt 8,95 %, 5,07 %, 5,04 %, 3,84 % ja 3,81 %; |
|
21. |
märgib, et õigusnormide rikkumisest vabatahtliku teatamise juhtumite arv kasvab, ning kutsub liikmesriike üles kohandama vastavalt oma tollikontrolli strateegiaid, võttes arvesse vabatahtliku teatamise tulemusi; |
|
22. |
märgib eriti ära asjaolu, et 75 % kõigist pettusena teatatud juhtumite puhul on tegemist selliste toodetega nagu tubakas, elektriseadmed, jalanõud, tekstiil, raud ja teras, ning et Hiina, Araabia Ühendemiraadid, USA, Valgevene, Venemaa ja Ukraina on riigid, mille puhul teatatakse kõige sagedamini, et need on selliste kaupade päritoluriigid; rõhutab, et võltsitud kauba peamiseks päritoluriigiks on Hiina (80 %), kellele järgnevad Hongkong, Araabia Ühendemiraadid, Türgi ja India; palub komisjonil tõstatada need mureküsimused kõnealuste riikidega peetavatel kaubandusläbirääkimistel; |
|
23. |
rõhutab asjaolu, et kõrgelt maksustatavate kaupade salakaubavedu tekitab ELi ja selle liikmesriikide eelarve tulu poolel olulist kahju ning ainuüksi sigarettide salakaubaveo tõttu kaotatakse tollituludes hinnanguliselt otseselt enam kui 10 miljardit eurot aastas; |
|
24. |
märgib murega, et tubakatoodete salakaubavedu ELi on viimastel aastatel sagenenud ning hinnangute kohaselt moodustab see igal aastal ELi ja liikmesriikide eelarvetes saamata jäänud 10 miljardit eurot avaliku sektori tulu ning on samal ajal organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi suur allikas; rõhutab, et tubakatoodete ebaseaduslik kaubandus põhjustab tõsist kahju nii seaduslikule kaubandusele kui ka liikmesriikide majandusele; märgib samuti, et oluline osa salatubakatoodetest pärineb Valgevenest; nõuab, et EL ja liikmesriigid avaldaksid Valgevenele survet, et võidelda tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning kehtestaksid vajaduse korral sanktsioone; kutsub liikmesriike üles tugevdama oma koostööd selles valdkonnas; |
|
25. |
võtab rahuloluga teadmiseks arvukate ühiste tollioperatsioonide edukad tulemused, mis hõlmavad OLAFi ja liikmesriikide koostööd erinevate kolmandate riikide teenistustega ning mille tulemusel on konfiskeeritud muu hulgas 16 miljonit sigaretti ja 2 tonni kanepit; märgib, et operatsiooni Baltica juhib Poola toll koostöös OLAFi, Europoli ja viie liikmesriigiga (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi) ning selle käigus konfiskeeriti 13 miljonit sigaretti, mis olid pärit sellistest kolmandatest riikidest nagu Valgevene ja Venemaa; |
|
26. |
võtab teadmiseks 241 teatatud sigarettide salakaubaveo juhtumit, mis hõlmavad hinnanguliselt 31 miljoni euro ulatuses traditsiooniliste omavahendite saamata jäämist; peab küsitavaks teatavate selliste liikmesriikide tolliteenistuste valvsust, kes ei teatanud 2015. aastal mitte ühestki sigarettide salakaubaveo juhtumist; |
|
27. |
märgib, et kaupade tollivormistuse ajal teostatud kontrollid ja pettusevastaste talituste kontrollid olid 2015. aastal kõige edukam ELi eelarve tulude poole pettusejuhtumite avastamise meetod; |
|
28. |
väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et tollitöötajate arvu vähenemine võib negatiivselt mõjutada kontrollide arvu ja seega avaldada negatiivset mõju ELi eelarve tulude poole pettuste avastamisele; |
|
29. |
kinnitab, et tulemuslik tollikontroll on ELi finantshuvide kaitsmise põhielement ning eelarvemeetmed ei tohiks takistada liikmesriikide ametiasutustel oma ülesandeid täita; |
|
30. |
tunneb muret tollikontrollide ja nendega seotud tollimaksude kogumise pärast, mis on üks ELi eelarve omavahendeid; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrolle, mille eesmärk on kontrollida, kas importijad täidavad tollimaksu- ja impordieeskirju, viivad läbi liikmesriikide tolliasutused, ning kutsub komisjoni üles tagama, et kontrollid ELi piiridel oleksid asjakohased ja ühtlustatud, tagades sel viisil ELi julgeolekut, ohutust ja majanduslikke huve, ning kohustuma võitlema eelkõige ebaseaduslike ja võltsitud kaupade kaubanduse vastu; |
|
31. |
peab tervitatavaks komisjoni soovitust, et liikmesriikidel tuleks leida õige tasakaal kaubanduse hõlbustamise ja ELi finantshuvide kaitse vahel; juhib sellega seoses tähelepanu tolliasutuste kiirmenetlustele ettevõtete jaoks, mida peetakse väheseks riskiks, mis iseenesest võib olla hea süsteem kaupade kiireks tollivormistuseks, kuid on osutunud tolliametnike korruptsiooni suhtes haavatavaks; |
Kulud
|
32. |
võtab teadmiseks komisjoni poolt otse hallatavate vahenditega seoses teatatud õigusnormide rikkumiste (nii pettustega seotud kui ka muude rikkumiste) madala taseme, mis on alla 0,7 %; palub komisjonilt üksikasjalikumat teavet tema otsese eelarve täitmise raames mittenõuetekohaselt hallatud ELi vahendite sissenõudmise kohta ELi mittekuuluvate riikide seaduslikelt elanikelt; |
|
33. |
märgib, et pettustena teatatud, kuludega seotud õigusnormide rikkumiste arv langes 2015. aastal 10 %; |
|
34. |
märgib, et kuludega seotud tuvastatud pettused ja muud õigusnormide rikkumised moodustasid 2015. aastal 1,98 % ELi eelarve maksetest; |
|
35. |
märgib, et pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv 2015. aastal oli riiklike vahendite eelarve kulude poolel 14 % madalam kui 2014. aastal, ning et vastav summa oli 8 % suurem; on mures, et selles sektoris kasvas muude õigusnormide rikkumiste arv 2015. aastal 28 % võrra ja vastav summa 44 %; |
|
36. |
on sügavalt mures selle pärast, et teatatud pettustega seotud ja muude õigusnormide rikkumiste arv, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD), on kasvanud igal aastal vähemalt viis järjestikust aastat, kusjuures teatatud juhtumite arv suurenes 2011. aasta 1 970 juhtumilt 2015. aastal juba 4 612 juhtumini; märgib siiski, et EAGFi puudutavad muude õigusnormide rikkumised on püsinud aja jooksul stabiilsena (+ 6 % võrreldes 2014. aastaga ja 10 % võrreldes 2011. aastaga), ning et EAFRD puhul on need pidevalt suurenenud; täheldab, et rikkumistega seotud summa vähenes 2011. aasta 211 miljonilt eurolt 2012. aastal 119 miljonile eurole, kuid kasvas 2015. aastal järk-järgult kuni 394 miljoni euroni, kusjuures EAFRDiga seotud teatatud õigusnormide rikkumiste tase jõudis peaaegu 2 % kogu fondist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kellel on suurim arv muid kui pettustena teatatud rikkumisi – Rumeenia, Itaalia, Hispaania, Poola, Ungari, Portugal ja Leedu –, reguleeriksid olukorda kiiresti ja tõhusalt, et see suundumus ümber pöörata; |
|
37. |
tunneb kahetsust, et rohkem kui kaks kolmandikku vigade hinnangulisest tasemest 2015. aasta ERFi kuludes oli põhjustatud selliste tõendavate dokumentide puudumisest, millega põhjendada kulutusi ja riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade mittetäitmist; juhib tähelepanu sellele, et tõhusaks järelevalveks oleks vaja täielikku läbipaistvust, sealhulgas alltöövõtjate osas; palub komisjonil ja liikmesriikidel nende puudujääkidega viivitamata tegeleda; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama riigihankeid käsitlevate direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL ülevõtmist siseriiklikku õigusesse nii kiiresti kui võimalik; |
|
38. |
väljendab muret eri liikmesriikide teatatud õigusnormide rikkumiste arvu erinevuse pärast; osutab asjaolule, et teatatud õigusnormide rikkumiste suur arv võib tuleneda ka siseriikliku kontrollisüsteemi suuremast suutlikkusest õigusnormide rikkumiste tõkestamisel ja tuvastamisel; nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et toetada liikmesriike kontrollide taseme ja kvaliteedi tõhustamisel, sealhulgas pettustevastase koordineerimistalituse (AFCOS) ning riikliku pettusevastase strateegia kehtestamise lõpuleviimise abil kõigis liikmesriikides; |
|
39. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et 2015. aasta lõpuks olid kuus liikmesriiki võtnud vastu riikliku pettusevastase strateegia, ning kutsub ülejäänud liikmesriike üles viima käimasolev vastuvõtmine kiiresti lõpule ning töötama välja oma riiklikud pettusevastased strateegiad; |
|
40. |
on sügavalt mures asjaolu pärast, et ühise kalanduspoliitikaga seotud õigusnormide rikkumised on 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga kahekordistunud ja neid on teatatud rohkem kui kunagi varem ehk 202 juhtumit (19 pettusega seotud ja 183 muud õigusnormide rikkumist), millega seotud summa on 22,7 miljonit eurot (pettuste puhul 3,2 miljonit eurot); |
|
41. |
rõhutab, et halduseeskirjade lihtsustamine vähendab muude õigusnormide rikkumisi, aitab kindlaks määrata pettusejuhtumeid ja muuta ELi vahendeid soodustatud isikutele kergemini kättesaadavaks; |
|
42. |
peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika kohta anti teada, et teatatud muude õigusnormide rikkumiste arv on järsult suurenenud, tõustes ajavahemikul 2014–2015 108 % programmiperioodi 2007–2013 puhul ja 104 % sellele eelnenud programmiperioodide puhul; märgib siiski, et muude õigusnormide rikkumistega seotud summad kasvasid 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes kõigest 9 %; taunib samuti asjaolu, et pettusega seotud õigusnormide rikkumiste arv kasvas 2015. aastal 21 % võrra ja vastav summa 74 %; |
|
43. |
on seisukohal, et aastaaruande andmete analüüsimine võrreldes siseriiklike rahastamisskeemide võrreldavate andmetega, sealhulgas õigusnormide rikkumiste ja pettustega seotud andmetega võiks aidata teha sihipäraseid järeldusi ühtekuuluvuspoliitikaga seotud kulutuste, sealhulgas suutlikkuse suurendamise vajaduste kohta; |
|
44. |
osutab sellega seoses Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 10/2015, soovitades muu hulgas, et komisjon ja liikmesriigid investeeriksid hankevigade süstemaatilisse analüüsi, ja kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile üksikasjalikku analüüsi; kutsub komisjoni eelkõige üles väljendama oma seisukohti korduvate vigade kohta ning selgitama, miks selliseid vigu ei tuleks käsitada võimalikule pettusele viitavate märkidena; kutsub komisjoni üles viima kiiresti lõpule riigihankeid käsitlevad suunised kooskõlas hiljuti vastuvõetud direktiiviga riigihangete kohta; |
|
45. |
juhib tähelepanu sellele, et kuluarvestuse täielik läbipaistvus on otsustava tähtsusega, eriti mis puudutab taristutöid, mida rahastatakse otse ELi fondidest või rahastamisvahenditest; palub komisjonil tagada ELi kodanikele täielik juurdepääs kaasrahastatud projekte puudutavale teabele; |
|
46. |
nõuab komisjonilt täiendavaid selgitusi pettusejuhtumite kõrge taseme põhjuste kohta teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, innovatsioonis ja ettevõtluses, mis on 2007.–2013. aasta programmiperioodil tõusnud kuuelt teatatud juhtumilt 91 juhtumini aastas, hõlmates 263 miljoni euro suurust summat, mis moodustab üle 20 % kõikidest teatatud pettusejuhtumitest ühtekuuluvuspoliitikas; |
|
47. |
tunneb heameelt teatatud õigusnormide rikkumiste arvu üldise vähenemise üle ühinemiseelse abi valdkonnas; märgib siiski, et õigusnormide rikkumiste arv ühinemiseelse abi rahastamisvahendis kasvab pidevalt, kusjuures Türgi panus sellesse on 46 % juhtumitest, mis vastab 83 % teatatud õigusnormide rikkumiste summadest; kutsub komisjoni üles kaaluma põhimõtte „rohkem rohkema eest“ kasutamist selle negatiivses tähenduses („vähem vähema eest“), võttes arvesse praegu Türgis valitsevat poliitilist olukorda, mis ohustab otseselt riigi kasutussuutlikkust; |
Tuvastatud probleemid ja vajalikud meetmed
Parem aruandlus
|
48. |
märgib murelikult, et hoolimata parlamendi arvukatest üleskutsetest kehtestada kõikides liikmesriikides ühtsed aruandluspõhimõtted, ei ole olukord ikka veel kaugeltki rahuldav ning endiselt on eri liikmesriikide pettustena ja muude kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arvus märkimisväärsed erinevused; on seisukohal, et see probleem loob rikkumiste arvust ja ELi finantshuvide kaitse tegelikust olukorrast moonutatud pildi; kordab üleskutset, et komisjon teeks tõsiseid jõupingutusi, et ühtlustada liikmesriikide erinevad toimimisviisid rikkumiste ennetamisel, avastamisel ja neist teatamisel ning erinevad tõlgendused ELi õigusraamistiku kohaldamisel; nõuab, et loodaks ühtne aruandlussüsteem; |
|
49. |
kordab oma üleskutset, et komisjon looks sellise pädevate asutuste teabevahetussüsteemi, mis võimaldaks võrrelda kahe või enama liikmesriigi vaheliste tehingute raamatupidamiskirjeid, et ennetada piiriülest pettust seoses struktuuri- ja investeerimisfondidega, tagades seeläbi ELi finantshuvide igakülgse ja täieliku kaitse; |
|
50. |
juhib tähelepanu järeldustele, milleni jõuti programmi „Herakles III“ raames rahastatava pettusevastase koostööprojekti käigus ja kus komisjonil palutakse esitada konkreetne seadusandlik ettepanek vastastikuse haldusabi kohta seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, sest selline õigusakt on vajalik, et ennetada vara kuritegeliku omastamise ohtu, võttes lähtepunktiks (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi) kohaldamise käimasoleva vahehindamise; |
|
51. |
märgib, et hädaolukorras, nt vahendite kasutamisel pagulaste jaoks, on tavapärastest hankemenetlustest sageli olemas erandid, mis hõlmavad otsejuurdepääsu vahenditele; palub komisjonil tõhusamalt jälgida selliste erandite kasutamist ning laialt levinud tava jagada hankelepingud väiksemateks osadeks, et need ei ületaks künniseid, vältides seeläbi tavalisi hankemenetlusi; |
|
52. |
toetab komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks soovitada tugevdada pettuste tuvastamise ja/või nendest teatamisega seotud tööd nendes liikmesriikides, kes endiselt väga harva teatavad pettusega seotud õigusnormide rikkumistest; |
|
53. |
võtab rahuloluga teadmiseks, et komisjon on hakanud avaldama rohkem andmeid pettusega seotud ja muude õigusnormide rikkumiste kohta ning teatatud õigusnormide rikkumiste statistilise hindamise kvaliteedi kohta; |
|
54. |
kutsub liikmesriike üles täielikult ratifitseerima ELi rahapesu direktiivi, kehtestades avaliku registri äriühingute ja ka usaldusfondide kasusaavate omanike kohta; |
|
55. |
toonitab, et paljudel liikmesriikidel ei ole eraldi seadusi organiseeritud kuritegevuse kohta, ehkki selle osalus piiriüleses tegevuses ja sektorites, mis mõjutavad ELi finantshuve (nt ebaseaduslik üle piiri toimetamine või rahavõltsimine), aina kasvab; peab väga oluliseks, et liikmesriigid võtaksid vastu meetmed, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitlevates resolutsioonides (9); |
|
56. |
toonitab, et ennetustegevus peaks hõlmama pädevates asutustes rahaliste vahendite haldamise ja kontrolli eest vastutavate töötajate pidevat koolitamist ja toetamist ning teabe ja parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade otsustavale rollile pettusevastases võitluses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma sätteid, milles esitatakse ühtekuuluvuspoliitika ja eelkõige riigihangete valdkonna eeltingimused; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi komisjoni aastaaruandes välja toodud valdkondades, eriti seoses riigihangete, finantskuritegude, huvide konflikti, korruptsiooni ja rikkumistest teatamisega ning pettuse mõistega; |
|
57. |
soovitab võtta meetmeid, et parandada lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmist perioodiks 2014–2020 ja pidades silmas 2020. aasta järgset Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistikku kui vigadest tingitud rikkumiste vähendamise vahendit; rõhutab, et oluline on kohaldada ühtse auditi põhimõtet; on veendunud, et eeskirjade ja menetluste lihtsustamine aitab vähendada muid kui pettustena teatatud eeskirjade eiramisi; soovitab liikmesriikidel ning nende kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel jagada selles vallas parimaid tavasid, võttes iga kord arvesse vajadust saavutada õige tasakaal hoolikusmeetmete ja lihtsustatud menetluste vahel; |
Parem kontroll
|
58. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et ühenduse eel- ja järelkontrollide abil avastatakse üha rohkem rikkumisjuhtumeid; on siiski seisukohal, et ennetamine on lihtsam kui kahjumi tagasisaamine ja alati tuleks ette näha rahastatavate projektide eelnev sõltumatu hindamine; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid komisjoni abiga paremini eelkontrolli teeksid ning kasutaksid kogu olemasolevat teavet, et vältida ELi vahenditega seotud vigu ja eeskirjadevastaseid makseid; tuletab sellega seoses meelde, et eelkontrolliga tegeleva personali vähendamist ei saa põhjendada eelarvepiirangutega, sest õigusnormide rikkumise ennetamine tasub end ära; |
|
59. |
ergutab komisjoni veelgi tugevdama oma järelevalverolli auditeerimis-, kontrolli- ja inspekteerimistegevuse, parandusmeetmete kavade ning varajase hoiatamise kirjade abil, et õigusnormide rikkumist vähendada; |
|
60. |
nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks kooskõlas asjakohase õigusliku alusega oma range maksete katkestamise ja peatamise korra, mis aitab ennetada ELi eelarvet mõjutavat õigusnormide rikkumist; |
|
61. |
toetab programmi Herakles III, mis on hea näide sellest, kuidas iga eurot parimal viisil ära kasutada; rõhutab, kui tähtis on see programm ning selle panus tolliasutuste suutlikkuse tugevdamisse piiriülese kuritegevuse seirel ning võltsitud ja salakauba liikmesriikidesse jõudmise takistamisel; palub komisjonil anda vahehinnang programmi Herakles III raames saavutatud tulemuste kohta, võttes arvesse selle eesmärke, ja jälgida antud toetuste kasutamist ja tulemuslikkust; |
|
62. |
kutsub komisjoni üles uurima riskihindamisvahendi Arachne kohustusliku kasutamise võimalikkust kõikides liikmesriikides, et pettusevastaseid meetmeid tugevdada; |
|
63. |
ootab komisjoni 2018. aasta vahehindamist, et välja selgitada, kas ühtekuuluvuspoliitika uus regulatiivne ülesehitus aitab veelgi ennetada ja vähendada õigusnormide rikkumise, sh pettuse ohtu, ning ootab üksikasjalikku teavet haldus- ja kontrollisüsteeme käsitlevate uute eeskirjade mõju kohta nii õigusnormide rikkumise ja pettuse ohu kui ka poliitika üldise elluviimise osas; |
|
64. |
on arvamusel, et enne uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist tuleb hinnata Ühtekuuluvusfondi kontrollisüsteemi, et kõrvaldada süsteemi puudused; |
|
65. |
rõhutab, et komisjon peaks 2018. aastaks kavandatud ühtekuuluvuspoliitika vahehindamises arvesse võtma vajadust vältida ja vähendada õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuse ohtu; peab kahetsusväärseks, et menetluste keerukus vähendab ELi vahendite kaudu rahastamise huvipakkuvust; palub komisjonil analüüsida, millist kasu toob stiimulite kasutuselevõtmine kulutuste tõhususe suurendamiseks; palub komisjonil luua riiklike pädevate asutuste teabevahetusmehhanism, mis võimaldaks võrdlevalt hinnata liikmesriikidevaheliste tehingute raamatupidamisarvestust ja aitaks tuvastada võimalikke rahvusvahelisi pettusi seoses mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020; |
|
66. |
väljendab muret liikmesriikide kõigi kontrollistruktuuride omavahelise koostöö taseme pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama algatusi, mille eesmärk on tugevdada kontrollistruktuuride omavahelist koordineerimissuutlikkust, pidades eelkõige silmas selliseid kontrollistruktuure, mis otseses kontaktis abisaajatega viivad läbi esimese astme kontrolli; juhib tähelepanu sellele, et pettus ja korruptsioon muutuvad oma loomult üha rahvusvahelisemaks; rõhutab sellega seoses, et ELi finantshuvide kaitsmiseks oleks soovitav luua sõltumatu Euroopa prokuratuur ja võtta samal ajal meetmeid tagamaks, et selle asutuse ja olemasolevate ELi organite suhted oleksid selged ja nende vastavad volitused selgelt piiritletud, et välistada mis tahes tarbetut kattumist; |
ELi vääringu kaitse
|
67. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal jõustus direktiiv 2014/62/EL, mille kohaselt sihilikult toimepandud teod, näiteks sularaha võltsimine või moonutamine, sellise raha ringlussepanek ja ühtlasi sellisele tegevusele kaasaaitamine ning katse selliseid tegusid toime panna loetakse kuriteoks; taunib asjaolu, et Belgia, Prantsusmaa ja Iirimaa ei ole direktiivi selleks ette nähtud tähtaja jooksul, st enne 23. maid 2016, üle võtnud; |
|
68. |
märgib, et Euroopa Keskpanga andmetel moodustab sularaha võltsimisest ELi majandusele põhjustatud rahaline kahju alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal kuni 2016. aastani vähemalt 500 miljonit eurot; |
Rikkumisest teatajad
|
69. |
rõhutab rikkumisest teatajate rolli pettuse ennetamisel, avastamisel ja sellest teatamisel ning vajadust rikkumisest teatajaid kaitsta; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2015. aastal algatas komisjon kogemuste jagamise programmi, et parimaid tavasid kooskõlastades ja vahetades koostöös liikmesriikidega korruptsiooni ennetada; |
|
70. |
rõhutab, et korruptsioon ja pettus kahjustavad tõsiselt ELi finantshuve ja kuigi ELil on mitmetasandiline kontrollimehhanism, on üksikisiku roll kontrollisüsteemi madalaimal tasemel täiesti asendamatu; rõhutab, et seetõttu peab rikkumisest teatajatel olema ELi ja liikmesriikide õigusraamistikus selge seisund, millega kaasneksid selgelt kindlaks määratud õigused ja kohustused; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada Euroopa rikkumisest teatajatele minimaalne kaitsetase; |
|
71. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et parlament, komisjon, nõukogu, Euroopa Kohus, kontrollikoda, Euroopa välisteenistus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja suurem osa ELi ameteid on rakendanud vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a, 22b ja 22c sise-eeskirju rikkumisest teatajate kaitseks, ning ootab, et rikkumisest teatajate kaitsmise eeskirju veelgi parandataks; |
|
72. |
tuletab meelde oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel (10) ning nõuab, et liikmesriigid ja komisjon selles toodud soovitusi õigeaegselt rakendaksid ja Euroopa Parlamenti käesoleva resolutsiooni järelmeetmetest teavitaksid; kordab üleskutset, et komisjon esitaks kiiresti õigusakti ettepaneku rikkumisest teatajate kaitse kohta, et Euroopa Liidu finantshuve mõjutavat pettust tõhusalt ennetada ja selle vastu võidelda; |
Korruptsioon
|
73. |
märgib, et 2015. aastal oli korruptsioonivastane võitlus jätkuvalt Euroopa poolaasta ja sellega seotud majanduse juhtimise protsessi raames prioriteet; tunneb heameelt kõnealuses võitluses võetud meetmete üle, nagu kohtumiste korraldamine liikmesriikide riiklike kontaktpunktidega, liikmesriikidele mõeldud kogemuste jagamise programmi algatamine ja OLAFi osalemine komisjoni nimel Euroopa ja rahvusvahelistel korruptsioonivastastel foorumitel; |
|
74. |
taunib asjaolu, et komisjon ei pea enam vajalikuks avaldada ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet, mis takistas korruptsiooni ulatuse hindamist 2015. aastal; tunneb kahetsust eelkõige selle pärast, et see otsus tehti ilma seda parlamendiga arutamata; on seisukohal, et selline viimasel minutil loobumine jätab vale mulje nii liikmesriikidele kui ka kodanikele, olgu komisjoni kavatsused korruptsioonivastase võitluse vallas millised tahes; märgib, et pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni osaliseks saamist 12. novembril 2008 ei ole Euroopa Liit konventsioonis sätestatud hindamismehhanismis osalenud, samuti ei ole ta teostanud enesehinnangut selle kohta, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi; kutsub Euroopa Liitu üles täitma oma ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevaid kohustusi, viies lõpule enesehinnangu selle kohta, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi, ja osaledes vastastikuse hindamise mehhanismis; nõuab tungivalt, et komisjon korrigeeriks oma seisukohti ELi korruptsioonivastase võitluse aruande kohta; palub, et komisjon jätkaks poliitililiste meetmete rakendamise keskkonna analüüsimist nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide tasandil, et välja selgitada iseloomulikud kriitilised tegurid, kergesti rünnatavad valdkonnad ja korruptsiooni soodustavad riskitegurid; |
|
75. |
nõuab, et EL taotleks nii ruttu kui võimalik Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) liikmeks astumist ja et Euroopa Parlamenti hoitaks selle taotlusega seotud edusammudega kursis; |
|
76. |
kordab oma seisukohta, et korruptsioon on ELi ja liikmesriikide jaoks suur probleem ja kui selle vastu tõhusaid meetmeid ei võeta, pärsib see ELi majanduse arengut, õigusriigi põhimõtete rakendamist ja demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust liidus; |
|
77. |
palub komisjonil avaldada teine korruptsioonivastase võitluse aruanne ja esitada neid aruandeid korrapäraselt, et teavitada üldsust korruptsioonivastase võitluse edusammudest, sealhulgas korruptsioonivastase võitluse kogemuste vahetamise programmi raames; |
|
78. |
on häiritud tulemustest, mis näitavad, et pettuse ja korruptsiooni oht on suurem, kui liikmesriigid kulutavad ELi vahendeid, eriti kui Euroopa rahaliste vahendite osakaal on märgatavalt suurem kui 50 % kogukuludest; on seetõttu seisukohal, et neil juhtudel ei pea liikmesriigid täielikult kinni ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikest 2, mille kohaselt liikmesriigid peavad võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu; kutsub seetõttu liikmesriike üles artikli 325 lõike 2 põhimõtet täielikult kohaldama ja kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid seda tõesti teevad; |
|
79. |
kordab komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata nende korruptsioonivastast poliitikat; palub komisjonil töötada liikmesriikide pingeritta seadmiseks välja korruptsiooniindeks; on seisukohal, et korruptsiooniindeks võiks olla usaldusväärne alus, mille põhjal komisjon võiks luua ELi ressursside kasutamise kontrollimiseks riigipõhise kontrollimehhanismi; |
Uuriv ajakirjandus
|
80. |
on arvamusel, et uurival ajakirjandusel on tähtis roll vajaliku läbipaistvuse edendamisel ELis ja liikmesriikides; on seisukohal, et uurivat ajakirjandust tuleks õiguslike vahenditega julgustada ja toetada nii liikmesriikides kui ka ELis, ning toetab ettevalmistavat meedet, millega luuakse piiriülese uuriva ajakirjanduse toetuskava, kusjuures toetusi jaotab vahendusorganisatsioon, nimelt Ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus Leipzigis; |
Finantshuvide kaitse direktiiv ja Euroopa Prokuratuuri määrus
|
81. |
tunneb heameelt edukalt lõpule viidud läbirääkimiste üle seoses ettepanekuga direktiivi kohta, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (liidu finantshuvide kaitse direktiiv), mille kohaldamisalasse on lisatud käibemaksupettused; märgib, et direktiivis määratletakse pettuse liigid, mis kavatsetakse kriminaliseerida, ja esitatakse korruptsiooni definitsioon; |
|
82. |
tuletab meelde oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti kohta (11), kus kinnitatakse parlamendi pikaajalist toetust tõhusa ja sõltumatu Euroopa Prokuratuuri loomisele, mis vähendaks praegust riikide õiguskaitsepüüete killustatust ELi eelarve kaitsmisel; usub, et tõhus Euroopa Prokuratuur tugevdab ELis pettusevastast võitlust, kui talle tagatakse vajalik õiguspädevus ning tal on võimalik teha tõhusat koostööd teiste ELi organite ja liikmesriikide asutustega; märgib, et ELi finantshuvide kaitse direktiivi kohaldamisala määratleb otseselt Euroopa Prokuratuuri volituste ulatuse; võtab murelikult teadmiseks nõukogus valitsevad lahkarvamused Euroopa Prokuratuuri kohta sellisena, nagu see on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86; leiab, et selle sätteid ei rakendata tõhustatud koostöö kaudu; on seisukohal, et Euroopa Prokuratuur saab olla tõhus vaid siis, kui selle kohaldamisala hõlmab kõiki liikmesriike; kutsub liikmesriike üles oma seisukohta läbi vaatama ja tegema kõik endast oleneva, et nõukogus konsensus saavutada; |
Tubakatooted
|
83. |
Tuletab meelde komisjoni otsust mitte pikendada lepingut tubakatootjatega (PMI lepingut), mis lõppes 9. juulil 2016; tuletab meelde, et parlament palus 9. märtsil 2016, et komisjon PMI lepingut pärast selle kehtivusaja lõppemist ei uuendaks, pikendaks ega peaks selle üle uusi läbirääkimisi; on seisukohal, et ka kolme muud kokkulepet (BAT, JTI ja ITL) ei tuleks uuendada; |
|
84. |
nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks ELi tasandil kõik vajalikud meetmed PMI lepinguga hõlmatud tubakatoodete tuvastamiseks ja jälgimiseks ning algataks kohtumenetlused kõnealuste tootjate toodete ebaseadusliku arestimise korral seni, kuni tubakatoodete direktiivi kõik sätted on täielikult jõustatavad, et ei tekiks reguleerimislünka PMI lepingu kehtivuse lõppemise ning tubakatoodete direktiivi ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni jõustumise vahel; |
|
85. |
märgib, et pärast parlamendi üleskutset, mis sisaldus tema 9. märtsi 2016. aasta resolutsioonis tubakatootjatega sõlmitud kokkuleppe (PMI kokkulepe) kohta (12), peab komisjon esitama tegevuskava, et võidelda ebaseadusliku tubakatoodete kaubanduse, sealhulgas kaubamärgita (nn odavate valgete) sigarettidega kauplemise vastu; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ilma edasiste viivitusteta Euroopa Parlamendile sellise tegevuskava ettepaneku; |
|
86. |
väljendab heameelt komisjoni toetuse üle tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise WTO protokolli õigeaegsele ratifitseerimisele, kuna see protokoll on esimene mitmepoolne õiguslik vahend, mis võimaldab võidelda sigarettide salakaubaveo probleemi vastu terviklikult ja ülemaailmselt, ning nõuab selle kiiret ratifitseerimist ja rakendamist; |
|
87. |
tuletab meelde, et praeguseks on protokolli ratifitseerinud 25 osalist, sealhulgas ainult seitse ELi liikmesriiki ja EL tervikuna; kutsub ELi liikmesriike üles ratifitseerima protokolli tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise kohta; |
OLAFi juurdlused ja roll
|
88. |
märgib kahetsusega, et vaatamata OLAFi kinnitustele, et ta teeb kõik selleks, et oma juurdluste aega lühendada, on tema juurdlusetapile kuluv aeg 2012. aastast alates pidevalt pikenenud, lõpetatud juhtumite puhul 22,5 kuult 25,1 kuuni ja kõigi juhtumite puhul 17,3 kuult 18,7 kuuni; |
|
89. |
võtab teadmiseks OLAFi rolli mitmesugustes ühistes tollioperatsioonides, mille eesmärk on ennetada kahju ELi eelarvele, ning palub OLAFil lisada oma tulevastesse aastaaruannetesse rohkem teavet ja konkreetseid arve, mis puudutavad tema panust ELi eelarve tulupoole kaitsesse; |
|
90. |
väljendab muret piiriüleste pettusejuhtude arvu suurenemise pärast, millest antakse teada OLAFi viimases aastaaruandes; kutsub komisjoni üles hindama ühisoperatsioonide kasutamist kooskõlas meetodite ja menetlustega, mida on juba edukalt rakendatud nii tolli kui ka kulude poolega seoses, lähtudes määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 1 lõikest 2; |
|
91. |
toetab OLAFi osalemist riiklikel ja rahvusvahelistel pettusevastase võitluse teemalistel kohtumistel, nagu Euroopa korruptsioonivastane kontaktpunktide võrgustik, mis võttis novembris 2015 vastu Pariisi deklaratsiooni korruptsioonivastase võitluse tugevdamise kohta; |
|
92. |
juhib tähelepanu sellele, et pettusevastases võitluses on tehtud palju edusamme; peab sellega seoses tervitatavaks, et OLAFi raames loodi hiljuti uus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uurimisüksus; |
|
93. |
palub OLAFil võrrelda iga-aastastes tegevusaruannetes oma soovitusi summade sissenõudmise kohta ning tegelikult sisse nõutud summasid; |
|
94. |
tuletab meelde, et võttes arvesse institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtet, hea halduse põhimõtet ning õiguskindluse nõuet, peavad OLAF ja selle järelevalvekomitee korraldama omavahelist koostööd oma töökorra kohaselt, täielikult järgides kohaldatavaid õigusnorme; |
|
95. |
väljendab heameelt OLAFi analüüsi üle, mis käsitleb liikmesriikide järelmeetmeid OLAFi õiguslikele soovitustele ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2015 ja kus antakse ülevaade soovituste mittetäitmise peamistest põhjustest; märgib siiski, et dokumenti koondatud andmed käsitlevad ainult õiguslikke soovitusi, võtmata arvesse haldus-, distsiplinaar- ja finantssoovitusi, ja seega ei anna kõnealune dokument üldist ülevaadet OLAFi soovituste elluviimiseks võetud järelmeetmetest; nõuab, et komisjon annaks tervikliku vastuse OLAFi hiljuti avaldatud analüüsile, mis käsitleb liikmesriikide järelmeetmeid OLAFi õiguslikele soovitustele, ning palub OLAFil lisada oma iga-aastasesse aruandesse peatükk nendel soovitustel põhinevate järelmeetmete kohta; palub OLAFil esitada koostöös komisjoniga üksikasjalik analüüs, sealhulgas arvandmed ELi rahaliste vahendite tagasinõudmise kohta; |
|
96. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et peaaegu kolmandik OLAFi 2008.– 2015. aastal esitatud õiguslikest soovitustest pädevatele asutustele (94 soovitust 317st) lükati puudulike tõendite tõttu tagasi; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas oleks võimalik haldusjuurdlust kohtuasjades paremini kasutada; ergutab liikmesriikide pädevaid asutusi esitama üksikasjalikku teavet seoses tagasilükkamiste põhjustega, et OLAF saaks oma soovitusi riikide seadustega paremini kohandada; |
|
97. |
on seisukohal, et liikmesriikide valitsustele esitatud selliste OLAFi soovituste osakaal, mis viisid süüdistuste esitamiseni (umbes 50 %) ei ole piisav; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles parandama koostööd OLAFiga; kutsub liikmesriike, komisjoni ja OLAFit üles kehtestama tingimusi, mis tagavad OLAFi esitatud tõendite vastuvõetavuse; soovitab liikmesriikide ametiasutustel ja OLAFil korraldada ühiseid uurimisi, et saavutada optimaalsed tulemused; |
|
98. |
nõuab tungivalt, et komisjon, pidades silmas, et OLAFi peadirektori mandaat on lõppemas, alustaks viivitamata konkursikutse menetlust uue peadirektori leidmiseks ja konsultatsiooniprotsessi Euroopa Parlamendiga; |
|
99. |
kutsub komisjoni üles määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 läbi vaatama ning esitama ettepanekut OLAFi uurimisvolituste tugevdamise kohta; soovitab OLAFile eraldada rohkem vahendeid, et võimaldada tal uurida palju arvukamalt pettusekahtlusega juhtumeid, millest on teada antud; |
|
100. |
väljendab muret lahknevuste pärast teabes, mida OLAF saab liikmesriikide avalikest ja eraallikatest; kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama algatusi, mille eesmärk on koguda rohkem avalikku teavet, ja palub liikmesriikidel parandada esitatavate andmete kvaliteeti; |
|
101. |
märgib, et siiani on OLAFi õiguslikke soovitusi liikmesriikides ainult piiratud määral rakendatud; on seisukohal, et selline olukord ei ole vastuvõetav, ning palub komisjonil tagada OLAFi soovituste täielik rakendamine liikmesriikides; |
|
102. |
taunib asjaolu, et mõnede liikmesriikide õigusasutused ei pea ELi raha väärkulutamisega seotud OLAFi soovitusi kuigi tähtsaks; tuletab meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma „liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu“; |
|
103. |
peab liikmesriikide ja OLAFi vahelise suhtluse puudulikkuse küsimusega tegelemist prioriteetseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama algatusi, mis võimaldavad täiustada avalike struktuuride omavahelist suhtlemist ning samuti suhtlust liikmesriikide kodanikuühiskonna ja OLAFi vahel; rõhutab, et see on tähtis liikmesriikides korruptsiooni vastu võitlemiseks; |
o
o o
|
104. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja OLAFi järelevalvekomiteele. |
(1) ELT L 84, 20.3.2014, lk 6.
(2) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0403.
(5) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(6) Euroopa Kohtu (suurkoja) 8. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas Taricco jt, C-105/14, ECLI:EU:C:2015:555.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0022.
(8) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(9) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon korruptsioonivastase võitluse ning CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmete kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0403); Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (ELT C 208, 10.6.2016, lk 89).
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0022.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0376.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0082.