EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.9.2017
COM(2017) 546 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ) vahehindamine
{SWD(2017) 314 final}
{SWD(2017) 315 final}
{SWD(2017) 316 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta
ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ) vahehindamine
1.Sissejuhatus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 652/2014 jõustus 2014. aasta juuni lõpus ning sellega kehtestati toidutarneahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjali valdkondade ühine finantsraamistik (Common Financial Framework, CFF) (edaspidi: „ühise finantsraamistiku määrus“).
Käesolev aruanne on koostatud ühise finantsraamistiku määruse artikli 42 („Hindamine“) alusel, milles komisjoni kohustatakse koostama ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruannet, mis hõlmab järgmiste kuludega seotud meetmeid:
·veterinaarvaldkonna likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid (edaspidi: „veterinaarprogrammid“), mida rakendavad liikmesriigid, et järk-järgult likvideerida loomataudid ja zoonoosid ning võtta tauditõrjemeetmeid;
·fütosanitaarvaldkonna uuringukavad, milles käsitletakse kahjurite esinemist liidu territooriumil;
·erakorralised veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, mille eesmärk on lahendada õigeaegselt vastavalt looma- või taimetervisega seotud erakorralisi olukordi;
·Euroopa Liidu referentlaboratooriumide (EURLs) tegevus, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja ühtne testimine ELis ning toetada komisjoni tegevust laborianalüüside riskijuhtimise valdkonnas;
·Programm „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ (Better Training for Safer Food, BTSF) on koolitusalgatus, mis on suunatud riiklike ametiasutuste töötajatele, kes osalevad toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu ning taimetervise eeskirjade valdkondades ametlike kontrollide tegemises.
Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (Multiannual Financial Framework, MFF) moodustavad eespool loetletud tegevustele eraldatud summad peaaegu toidutarneahela kogu eelarve.
Käesolevas aruandes kirjeldatakse vahehindamise tulemusi, mille aluseks on seda toetav välisuuring
ja komisjoni tasandil tehtud sisehindamine. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud ülevaade ühise finantsraamistiku tehnilisest ja finantsilisest rakendamisest ning kokkuvõte toetava välisuuringu tulemustest.
ELi rahastamisprogrammiga tagatakse finantstugi ELi toidu- ja söödaalaste õigusnormide eesmärkide saavutamiseks. Selle panus eesmärkide saavutamiseks on olulises korrelatsioonis riikliku rahastamise ja selliste meetmete panusega, mis õiguslikult kohustavad liikmesriike meetmeid võtma.
Vahehindamise kohaldamisala hõlmab ühise finantsraamistiku määruse rakendamist 2014. ja 2015. aastal ning olemasolevate esialgsete andmete alusel ka 2016. aastal. Käesoleva hindamise piirang on 2016. aasta andmete osaline kättesaadavus.
2.Ühise finantsraamistiku määruse taust ja eesmärgid
Ühise finantsraamistiku määrus kehtestati, et parandada toidutarneahela valdkonnas rakendatavate meetmete rahastamise toimivust ning keskenduda tegelikku lisaväärtust tagavatele ELi rahastamisprioriteetidele. Sellega kaasajastati ja ratsionaliseeriti varem olemasolevaid finantssätteid ühises finantsraamistikus ühtlustatud menetluste, standarditud maksutariifide ja selgitatud rahastamiskõlblike kulude ja meetmete abil.
Praktiliselt toetati enamikku tegevusi ja vahendeid juba enne 2014. aastat. Uued meetmed võeti kasutusele fütosanitaarvaldkonnas, nimelt võimalus kaasrahastada selliste uuringukavade rakendamist, milles käsitletakse taimekahjurite esinemist liidu territooriumil.
Ühise finantsraamistiku määruse poliitika üldeesmärk on edendada inim-, looma- ja taimetervise kõrget taset kogu toidutarneahelas ja asjaomastes valdkondades, ennetades ja likvideerides taude ja taimekahjureid ning tagades tarbija- ja keskkonnakaitse kõrge taseme, suurendades samas liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ja soodustades töökohtade loomist.
Kõnealune üldeesmärk on jagatud neljaks konkreetseks eesmärgiks, s.o üks eesmärk ühise finantsraamistiku määrusega hõlmatud iga kuluvaldkonna kohta, nimelt: toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu, taimetervis ning ametlikud kontrollid.
Ühise finantsraamistiku määruses on konkreetsetele eesmärkidele lisaks sätestatud ka kuus konkreetset tulemuslikkuse näitajat, mille alusel tehakse igas hõlmatud neljast kuluvaldkonnast rakendatud meetmete valdkondlik hindamine.
Ühise finantsraamistiku määruse eesmärgi saavutamiseks kehtestati praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga kaetud seitsmeaastase perioodi 2014–2020 kogukulude ülempiiriks 1 891 936 000 eurot.
Ühise finantsraamistiku kulud koosnevad peamiselt otsesest kaasrahastamisest, mis on suunatud liikmesriikidele, kes on peaaegu ainsad toetusesaajad selles ELi kuluvaldkonnas. Liikmesriikidele hüvitatakse rahastamiskõlblike meetmete läbiviimiseks tehtud rahastamiskõlblikud kulud. Liidu rahaline toetus antakse peamiselt tagastamatu abi vormis.
3.Ühise finantsraamistiku määruse rakendamise vahehindamise tulemused
Vastavalt ühise finantsraamistiku määruse artiklile 42 hõlmab vahehindamine järgmisi aspekte:
·ühise finantsraamistiku määruse (artikli 2 lõige 1) eesmärkide saavutamine seoses vahendite kasutamise tõhususe ja selle lisaväärtusega liidu tasandil;
·lihtsustamisvõimalused;
·kõigi eesmärkide pidev asjakohasus;
·meetmete osatähtsus aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide jaoks.
Selles võetakse arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.
Hindamiseks on kasutatud ühise finantsraamistiku määruse artikli 2 lõikes 2 loetletud kuut näitajat.
3.1
Ühise finantsraamistiku määruse eesmärkide saavutamine: tõhusus ja ELi lisaväärtus
Käesoleva aruande taustteabes esitatud poliitika üldeesmärki täiendavad neli konkreetset eesmärki, üks iga hõlmatud kuluvaldkonna kohta.
·Loomatervis: parandada liidus loomade terviseseisundit ja toetada nende heaolu edendamist.
·Taimetervis: aidata kaasa liitu levinud taimekahjurite õigeaegsele avastamisele ja nende likvideerimisele.
·Ametlikud kontrollid: parandada nende ametlike kontrollide ja muu tegevuse tulemuslikkust, tõhusust ja usaldusväärsust, mida korraldatakse liidu eeskirjade rakendamiseks ja täitmiseks (ühise finantsmäärustiku määrusega hõlmatud valdkondades).
·Toiduohutus: tagada toiduainete, toidutootmissüsteemide ning ka muude toiduohutust mõjutada võivate toodete ohutuse kõrge tase, suurendades samas toiduainetööstuse kestlikkust.
Nendele konkreetsetele eesmärkidele on lisatud eespool osutatud kuus ühise finantsraamistiku määruse näitajat, mis pakuvad ühtse meetodi selle valdkonna kuludünaamika jälgimiseks. Et konkreetselt seirata ja mõõta ühise finantsraamistikuga hõlmatud tegevuste tulemuslikkust, on komisjoni talitused need näitajad teisendanud kõikehõlmavaks indikaatorite kogumiks, mis koosneb 21 tehnilisest tegevusnäitajast, määratledes igaühe puhul konkreetsed sihteesmärgid
2017 ja 2020. aastaks. Selle indikaatorite kogumi abil saab teavet ühise finantsraamistiku meetmete tehnilise tulemuslikkuse kohta, kuid see ei võimalda hinnata programmi tasuvust. Eriti piirab ühise finantsraamistiku meetmete tõhususe hindamist kättesaadavate tasuvusnäitajate puudumine.
3.1.1
Loomatervis
Eesmärkide saavutamine
Veterinaarmeetmete rakendamine moodustab suurima osa ühise finantsraamistiku määruse eelarvekuludest, milles ainuüksi veterinaarprogrammide kulu ületab 75% 2014. ja 2015. aasta kogukulust. Maksed veterinaarprogrammidele moodustasid 2014. aastal 180 miljonist eurost 136 miljonit eurot ja 2015. aastal moodustasid need 194 miljonist eurost 148 miljonit eurot. See olulisus eelarve suhtes kajastub ka asjaolus, et selles kontekstis jälgitavast 21 tehnilisest näitajast 12 on seotud kõnealuse kuluvaldkonnaga. Valitud näitajad on keskendatud prioriteetsetele loomataudidele ja zoonoosidele, mis võimaldab seirata geograafilist levikut nendesse ELi piirkondadesse, kus konkreetseid loomataude ei esine, ning mõõta selliseid tehnilisi parameetreid nagu levimus, haigestumus ja haigusjuhtude arv. Nende näitajate ajavahemiku 2014–2016 kohta tehtud analüüsist nähtub kõigi veterinaarprogrammide kaudu ELi rahalist toetuse alaste prioriteetsete taudide puhul positiivne epidemioloogiline trend, mis väljendub taudivabade liikmesriikide või piirkondade arvu suurenemises ning kõigi seireparameetrite üldises vähenemises. Olulise näitena võib tuua ELi marutaudivastased programmid. See taud on ELis metsloomade seas peaaegu likvideeritud (eeldatavasti likvideeritakse täielikult 2020. aastaks) ja haigusjuhtude arv on langenud 80lt 2014. aastal vaid 18ni 2016. aastal, mis on märkimisväärselt vähendanud olulist tervisriski ning teinud võimalikuks kasside ja koerte vaba liikumise ELis. Teine hea näide on veiste brutselloosist vabade liikmeriikide suurenev arv: 2016. aasta lõpus said sellest taudist vabaks kaks viiest ELi liikmesriigist, kellel oli vaadeldavas ajavahemikus ELi kaasrahastatud programm. Ülejäänud kolmes liikmesriigis vähenes peamine tulemuslikkuse indikaator, millega jälgiti taudi levimust karjas, samas ajavahemikus 25%, mis tõendab positiivset trendi taudi täieliku likvideerimise suunas. Tuleks siiski märkida, et veel on valdkondi, kus olukord ei ole paranenud eelduste kohaselt, nagu veiste tuberkuloos (viiest ELi kaasrahastuse programmiga liikmesriigist ühes) ning lammaste ja kitsede brutselloos (kuuest ELi kaasrahastuse programmiga liikmesriigist ühes ning teise liikmesriigi üksikutes piirkondades). Samal ajal, kui loomadel esineva salmonelloosi ja brutselloosi osas on märgata paranemistendentsi, ei ole inimkohased näitajad kolmeaastase hindamisperioodi jooksul veel jõudnud oodatud tulemuseni, s.o haigusjuhtude 2%lise vähenemiseni aastas,
Loomataudipuhangute korral on erakorraliste meetmete võtmine keskse tähtsusega nii loomade parema terviseseisundi saavutamiseks ELis kui ka ELi majanduse kaitseks raske ja suure ulatusega loomatervishoiualase kriisi eest. Tänu varajasele avastamisele ja ELi kaasrahastusega erakorraliste meetmete viivitamatule rakendamisele on kõik hiljutised epideemiad edukalt tõkestatud ning peamisi majanduslikke tagajärgi, nagu kauba- ja ekspordipiiranguid, on suudetud vältida. Värske näide on nodulaarse dermatiidi puhangu tõrjumine. See on nakkuslik veiste viirushaigus, mis levib nakatunud süljega või putukatega ning mis jõudis ELi Türgist. Kõnealune taud esines 2016. aastal seitsmes Kagu-Euroopa riigis, sealhulgas Kreekas, Bulgaarias ja Balkani piirkonna riikides. Erakorralise olukorra lahendamiseks viivitamatult loodud ELi nodulaarse dermatiidi vaktsiinipanga toel viidi kõigis neis riikides läbi massiline vaktsineerimine. Selle vaktsineerimiskampaania tulemusel oli taudi leviku tõkestamine edukas: 2016. aastal ei esinenud taudipuhanguid üheski muus liikmesriigis ning neid ei ole ka taasesinenud piirkondades, kus vaktsineerimine läbi viidi.
Tõhusus
Koos loomade terviseseisundi paranemisega on järk-järgult vähenenud sellele valdkonnale vajalikud rahalised vahendid, mis konkreetselt veterinaarprogrammide puhul vähenesid kolmeaastase hindamisperioodi jooksul 11 miljonit eurot.
Vähem prognoositavad on erakorraliste meetmete kulud, mis on igal aastal erinevad, sest sõltuvad raskesti prognoositavatest või reguleeritavatest teguritest, sealhulgas kliimamuutused ja siirutajate ülemaailmne levik, aga ka mõne endeemilise taudi taastekke tsüklilisus.
Tuleb rõhutada, et kontrollikoja viimases eriaruandes,
mis avaldati aprillis 2016, peeti komisjoni loomataudistrateegiat põhjendatuks ja läbimõelduks, sealhulgas head raamistikku, millega suunata eelarvevahendid prioriteetsetele programmidele, sisaldavaks. Aruande tulemuste kohaselt vastavad liikmesriikide programmid nõutud kriteeriumidele ja on üldiselt hästi kavandatud ning nõuetekohaselt rakendatud. Peale selle on tõendatud, et liikmesriikidel on piisavad süsteemid, et tuvastada loomataudipuhanguid ja lihtsustada nende likvideerimist. Tuleks siiski märkida, et kontrollikoja aruandes on tõdetud ka rahvusvaheliste standardmudelite ja majandusnäitajate puudumist, mis piirab komisjoni võimalusi tõendada veterinaarkulude tasuvust.
ELi lisaväärtus
Loomade terviseseisundi paranemine on ELi kehtestatud õiguslike meetmete ja ELi poolt liikmesriikidele antava tehnilise ja rahalise toetuse tulemus. Kui tekib taudi kahtlus või taudi esinemine on tõendatud, tuleb erakorraliste meetmete süsteemis võtta viivitamata mitu ennetus- ja tõrjemeedet, sealhulgas rakendada piiride ajutist sulgemist kahtlastele saadetistele ning taudipõhist piirkondadeks jaotamist
. Kuna on kehtestatud mitmesuguseid loomataudivastaseid meetmeid ning arvestades asjaolu, et piirid ei ole mingi tõke paljude taudide levikule, siis on vaja tsentraliseeritud süsteemi selleks, et asjakohaselt koordineerida ja korraldada liikmesriikides erimeetmete võtmist.
Majanduskriisi või muude -tõkete puhul võivad liikmesriigi eelarvepiirangud vajalikke tauditõrjemeetmete võtmist piirata või põhjustada nende hilinenud võtmist. Seepärast toetatakse ELi rahalise panusega ELi kriisijuhtimise süsteemi taudipuhangu korralELi koordineerimise hea näide on sigade Aafrika katku hiljutise, Venemaalt ELini 2014. aastal jõudnud puhangu tõkestamine ELi tasandil. Komisjon on ELi õigusaktide ja parima olemasoleva teadusteabe põhjal selle epideemia jaoks, mille tõrjeks puudub vaktsiin, väga varajastest etappidest alates ennetavalt edendanud tabandunud liikmesriikide, ELi-väliste naaberriikide ja piirnevate riskialuste liikmesriikide vahelist ühisstrateegiat. Komisjon on andnud tehnilist ja rahalist toetust konkreetsetele seda poliitikat toetavatele sihtmeetmetele. Sellise koordineeritud tegevuse tulemusena tõkestati taudi levik käesolevas hindamise alla kuuluvas ajavahemikus ning see on vähendanud nii ELi eelarve kui ka riiklike eelarvete kulu. Samuti on sellega välditud kaubavahetuse olulist katkemist nii ELis kui ka ELi mittekuuluvate riikidega.
3.1.2
Taimetervis
Eesmärkide saavutamine
Kuigi taimetervise puhul on palju aastaid pakutud ELi rahalist toetust erakorraliste meetmete võtmiseks, on taimetervise uuringukavade rahastamine ikka veel algfaasis.
Uuringukavad võeti esmakordselt kasutusele 2015. aastal. Seepärast on nende tulemuste hindamine piiratud lühikese ajavahemiku ja varasemate meetmete puudumise tõttu. ELi liikmesriigid on sellegipoolest alates kavade kasutusele võtmise esimesest aastast neisse positiivselt suhtunud, nii et juba 2015. aastal esitasid kava 17 ja 2016. aastal 22 ELi liikmesriiki. 2015. aastal võimaldas uuringukavade rakendamine tuvastada liidu territooriumil mitmeid uusi ja tekkivaid riske, näiteks taimi kahjustav bakter Xylella fastidiosa.
Kahjurite esinemise seotud erakorralisteks meetmeteks ja uuringukavadeks olemasolev eelarve moodustab vaid väikse osa ühise finantsraamistiku määruse eelarve kogukulust. 2014. aastal oli erakorraliste meetmete võtmise kulu 7,7 miljonit eurot ja 2015. aastal 12,2 miljonit eurot, samas ulatus uuringukavade kulu 2015. aastal 4,2 miljonit euroni.
Et jälgida erakorraliste fütosanitaarmeetmete võtmise tulemusi, seirab komisjon esinemisjuhtude arvu, et valida prioriteetsed kahjurid, sealhulgas ka mõni eriti suurt kahju põhjustav haigustekitaja, nagu Xylella fastidiosa. Taimetervise valdkonnas on haiguspuhangu likvideerimise eesmärk võimalik üksnes juhul, kui otsustavad meetmed võetakse kohe, mitte alles siis, kui kahjur on juba piirkonnas endeemiline. Likvideerimisraskused võivad tuleneda tõhusate töötlemislahuste puudumisest, vastuvõtlike taimeliikide suurest arvust ning suure majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku väärtusega metsades, parkides ja istandustes esinevate kahjurite ning nende siirutajate populatsioonidünaamikast ja elutsüklist. Kui likvideerimine ei ole teostatav, on teaduse praeguse taseme puhul ainus alternatiiv leviku tõkestamine. See rõhutab uuringukavade kaudu saavutatava varajase avastamise tähtsust.
Tõhusus
Uuringukavade rakendamise eesmärk on avastada prioriteetsete taimekahjurite esinemine ELi territooriumil. Sellega seoses on praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud järk-järguline rahaliste vahendite juurdekasv, mis toetab eesmärki suurendada liidu territooriumi hõlmatust kõnealuste uuringutega 2020. aastaks.
Nagu erakorraliste veterinaarmeetmete puhul, on ka erakorraliste fütosanitaarmeetmete kulu varieeruv ning kliimamuutuste, ülemaailmse kaubanduse ja reisimise põhjustatud riskide tõttu vähem prognoositav. Aastatel 2014–2016 moodustas selle üksnes nelja peamise taimekahjuriga seotud kulu: peaaegu kõik maksed (91 %) suunati erakorralistele meetmetele, mis võeti männi nematoodi ja organismi Xylella fastidiosa esinemisega seoses, ning erakorralistele meetmetele seoses organismide Anoplophora glabripennis ja Pomacea insularum esinemisega. Vaatlusaluses ajavahemikus on ELi rahaline toetus erakorraliste meetmete võtmiseks aidanud kaasa eespool nimetatud kahjurite edaspidi liidu ülejäänud territooriumile jõudmise ja seal edasise leviku tõkestamisele.
ELi lisaväärtus
Taimetervist ohustavate puhangute ohjeldamist toetab ELi sekkumine, kui EL annab selle rahalise panuse, mida on vaja liikmesriigi tasandil, et võtta erakorralisi meetmeid, mille eesmärk on tõkestada oluliste kahjurite edasist levikut liidu ülejäänud territooriumile.
Peale selle lihtsustab liidu toetus liikmesriikide vahelist koordineerimist nende taimekahjurite uuringute puhul, keda tuleb põhjalikumalt jälgida nende majandus-, keskkonna- või sotsiaalmõju tõttu.
Üldiselt on ELi kaasrahastatud uuringukavade rakendamine ja erakorraliste meetmete võtmine ELi territooriumil edendanud taimetervise kaitse kaudu nii põllumajandusliku tootmist kui ka metsade elurikkuse kaitset koos põllumajandusliku konkurentsivõime säilimisega.
3.1.3
Ametlik kontroll
Eesmärkide saavutamine
ELi rahaline toetus ametliku kontrolli süsteemile on suunatud kahele peamisele vahendile, millega kaetakse peaaegu 100 % tekkivatest rahastamiskõlblikest kuludest: 43 ELi referentlabori läbiviidav katsetegevus ning koolitused, mida pakutakse mitmes toiduohutuse prioriteetses valdkonnas nii ELi referentlaborite kui ka algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu. Ametliku kontrolli valdkonnas on peamiste kaasrahastatavate meetmete tulemuslikkuse seireks välja töötatud neli tegevusnäitajat.
Patogeenide õigeaegseks tuvastamiseks on ELi referentlaborid panustanud muu hulgas pidevasse diagnostikavahendite ajakohastamisesse. See on kriitilise tähtsusega kontrollide ühtseks rakendamiseks kogu ELis, kuna see tagab kindluse katsetulemuste usaldusväärsuse suhtes ning võrdsed konkurentsitingimused. ELi referentlaborite võrgustiku korraldatavates pädevuskatsetes
osalevate laborite keskmine edukuse tase 85 % tõendab referentlaborite katsemeetodite edukat kohaldamist kogu ELis. Ametliku kontrolli valdkonnas tegutsevatel riiklikel referentlaboritel on võimalik oma oskusteavet suurendada pideva koolituse kaudu ja iga ELi referentlabori poolt kord aastas korraldatavatel seminaridel. Koolituse sisu osas on osalejate keskmine rahulolutase 87 %.
Koolitusalgatusega „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ on kolme aasta jooksul hõlmatud 52 ühise finantsraamistiku jaoks keskse tähtsusega teemat. Nii ELi liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest pärit osalejad pidasid programmi kasulikuks ning kõigil vaadeldud aastatel oli rahulolutase üle 90 %. Samuti oli osalejate poolt pärast koolitust tehtud testide edukuse tase väga kõrge, ligikaudu 88 %. Koolitustega on edendatud liikmesriikide ühisarusaama nende kohustustest ja sellest, kuidas kõige paremini jõustada asjaomaseid ELi õigusakte. Programm „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ on osutunud kasulikuks ka uutele vajadustele reageerimisel, eriti kriisiolukordades, kui see parandas nii ennetustegevust kui ka kriisivalmisolekut. Konkreetne näide on algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ koolitus toidutekkeliste taudipuhangute uurimisest, mis korraldati vaadeldavas kolmeaastases ajavahemikus igal aastal ning milles keskenduti sellistele teemadele nagu valmisolek taudipuhanguks, taudipuhangu ohjeldamine ning kriisiolukorra teabevahetus, mis kõik olid suunatud rahvatervise, loomatervise ja toiduohutuse riiklike ametiasutuste töörühmadele.
Tõhusus
Neid kahte tegevust rahastas EL 100 % ulatuses ning kummagi iga-aastane kulu moodustas ligikaudu 15 miljonit eurot ELi eelarvest. See piiratud kulu võimaldas ELi referentlaboritel siiski korraldada kõrgetasemelist katsetegevust ja koolitada aastas sadu riiklike referentlaboreid, algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames koolitati igal aastal ligikaudu 6 000 ametlike kontrollide läbiviimises osalevat riiklike pädevate asutuste ametnikku.
ELi lisaväärtus
ELi referentlaborite ja algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ pakutav ELi lisaväärtus on seotud nende tegevuste sisuga: laborite võrgustikuga tagatakse, et kõik ELi liikmesriigid tegutsevad järjepidevas ja ühtses regulatiivses raamistikus ning ELi koolitusprogramm edendab ühist lähenemisviisi ELi õigusaktide rakendamisele. See panus toiduohutuse valdkonna ja asjaomaste valdkondade liidu tasandi eeskirjade ühtlustamisesse ja teadmiste ning oskusteabe jagamisse on peamine näide ELi-sisesest positiivsest koostoimest, mida ei oleks olnud võimalik saavutada isoleeritud tegevusega riiklikul tasandil ning ilma ELi rahalise toetuseta.
3.1.4
Toiduohutus
Toiduohutuse eesmärgi saavutamist tuleb vaadelda integreeritud kontekstis kui horisontaalset eesmärki, mis tuleneb õigusliku raamistiku rakendamisest ja jõustamisest koos ELi ja riiklike rahastamisprogrammide panusega. Looma- ja taimetervise ning ametliku kontrolli valdkondade tegevus edendab toiduohutuse ja toidutootmissüsteemide ohutuse kõrget taset kõigi ELi kodanike huvides. Toiduohutuse eelduslik nõue on ohutute ning tervete loomade ja taimede, kuid ka kõrgetasemeliste kontrollsüsteemide olemasolu. Seepärast on looma- ja taimetervise ning ametliku kontrolli kõrge taseme saavutamise ja selle nõude täitmise vahel vahetu ja kindel seos.
ELi nõuete tõhus jõustamine eespool nimetatud valdkondades ELis ning loomi, taimi ja tooteid ELi eksportivates ELi mittekuuluvates riikides on keskse tähtsusega toiduohutuse kõrge taseme säilitamiseks.
ELi kõrged standardid lihtsustavad ELi-sisest kaubandust ning loovad samas Euroopa ettevõtjatele rahvusvahelisel turul konkureerimisvõimalusi. Ohutuse kõrge tase on oluline turgude stabiilsuse ja tarbijate kindlustunde seisukohast, kuid ka selleks, et kaitsta Euroopat haiguspuhangute põhjustatud majanduskulu ja inimkaotuste eest.
Hindamise ajavahemikus tegid komisjoni talitused ligikaudu 200 auditit ja inspektsiooni aastas. Nendega on edendatud mitmeid komisjoni keskseid prioriteete, eriti järgmisi: regulatiivne keskkond, mis edendab tööhõivet, majanduskasvu ja investeerimist, tagades ohutuse kõrge taseme, mida toetavad kindlad järelevalve- ja jõustamissüsteemid; paremini toimiv ja õiglasem siseturg, mis tagab võrdsed võimalused, mille puhul kodanikud ja ettevõtjad võivad olla kindlad ühtlaselt kõrges ohutustasemes ning liikmesriikides ja ELi mittekuuluvates riikides kontrollide rakendamise olukorra kohta läbipaistva teabe esitamises, mille põhjal poliitikakujundajad saavad omakorda teavet reguleerimise tõhususest asjaomastes sektorites.
Komisjon annab oma auditeerimiskogemuse põhjal väärtuslikku tagasisidet ELi õigusaktide tõhususe, mõju ja lisaväärtuse kohta.
Kui eelmistes jaotistes analüüsitud sektoripõhiste eesmärkide saavutamine mõjutab ELi tasandi toiduohutuse üldhinnangut positiivselt, ei vaja ELi toiduainete maine tutvustamist. ELi põllumajandusliku toidutööstuse toodang on kogu maailmas tunnustatud nii selle kvaliteedi kui ka ohutusstandardite kõrge taseme tõttu; see valdkond on suurim töötleva tööstuse sektor Euroopas ning juhtiv tegija kogu maailmas. Sellega seoses on ELi toiduohutuse eelarvel esmatähtis roll toodangu konkurentsivõime suurendamises.
3.2
Lihtsustamine
Ühise finantsraamistiku määrus kavandati kooskõlas teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“, et ajakohastada ja lihtsustada olemasolevaid finantssätteid. Lihtsustamist ja ratsionaliseerimist üritati saavutada järgmiselt:
·varasema, liiga keerulise ja sageli vananenud õigusliku raamistiku asendamine üheainsa kogu toidutarneahelat hõlmava õigusaktiga;
·rahastamismäära ratsionaliseerimine, määratletakse vaid kolm tavamäära, mis on: 50 %, 75 % ja 100 %;
·fütosanitaar- ja veterinaarvaldkonna menetluste vastastikune sobitamine ühtlustatud raamistikus, et tagada selgus, läbipaistvus ja kindel regulatiivne keskkond;
·komiteemenetluse ja komisjoni otsuste kasutamise vähendamine, et lühendada lepingu- ja maksetähtaegu.
Lisasamm süsteemi üldise lihtsustamise suunas oli veterinaarprogrammide rakendamiseks vajaliku tegevuse hüvitamiseks ühikukulusüsteemi kehtestamine. See hõlmab ligikaudu 50 % rahastamiskõlblikest kuludest ja on praegu läbivaatamisel, et laiendada seda edaspidi teistele valdkondadele. Nii komisjon kui ka liikmesriigid käsitasid uut süsteemi rahastuse ja hüvitiste taotlemist lihtsustavana.
Mõni liikmesriik on käsitanud aruandlusnõudeid kõige väiksemate veterinaarprogrammide puhul ja üksnes erakorraliste meetmete võtmisel ebaproportsionaalsetena.
3.3
Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamine
Vastavalt EUROSTATi andmetele oli 2015. aastal ELi kogu põllumajandusliku toidutööstuse toodang hinnanguliselt üle 410 miljardi euro, olles seega Euroopa suurim töötleva tööstuse sektor ja ka kogu maailmas juhtiv tegija, kelle põllumajandusliku toodangu eksport kasvab pidevalt. Kokku annab see sektor ELis tööd 44 miljonile töötajale, kellest 22 miljonit töötab põllumajandusettevõtetes.
Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõime sõltub tema mainest, ELi toiduohutuseelarve on keskse tähtsusega Euroopa toiduainete ohutuse ja kvaliteedi tagamisel.
Kuid sellised aspektid nagu kaubanduse globaliseerumine, kliimamuutused ja äripartnerite nõuded ning tarbijate käitumine toidukriiside korral tekitavad probleeme ELi tootmissüsteemile. Euroopa 2020. aasta strateegias nähakse Euroopa kasvamist praeguses muutuvas maailmas arukaks, kestlikuks ja kaasavaks majandusjõuks. Need kolm üksteist toetavat prioriteeti peaksid aitama ELil ja selle liikmesriikidel saavutada tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse kõrge taseme.
Toiduainetetööstuses on neid eesmärke võimalik saavutada üksnes juhul, kui kogu toidutarneahelas on tagatud inim-, looma- ja taimetervise kõrge tase ning kui võetakse aktiivselt meetmeid, et ennetada taudide teket ja kahjurite levikut ning et neid likvideerida.
3.4
Asjakohasus
Kooskõlas Rooma deklaratsiooni juhtpõhimõttega edendatakse ühise finantsraamistiku vahenditega ohutut ja turvalist Euroopat, kus kodanikel on juurdepääs kvaliteetsetele toiduainetele, mis vastavad kõige rangematele rahvusvahelistele nõuetele; inim- ja rahvatervisega seotud riske maandatakse tänu ELi pikaajalisele sekkumisele selles valdkonnas ning ka tänu tema õigeaegsele reageerimisele erakorralistele olukordadele. Epideemia tekke ja leviku ennetamiseks liidu territooriumil on keskne roll toidutarneahela vahenditel, millega kaitstakse ELi majandust olukorras, kui veterinaar-, fütosanitaar- ja toiduainekriisil võib olla hävitav mõju, mis võib põhjustada väga suurt kulu nii riikide eelarvetes kui ka kogu põllumajandusliku toidutööstuse sektoris. See mõjutab Euroopa sotsiaalset mõõdet, sest sel on positiivne mõju kõigi ELi kodanike (esmaetapi tootjatest kuni lõpptarbijateni) huvide kaitsele. Lõpuks tugevdab see süsteem ülemaailmsel areenil ELi põllumajanduslikku toidutööstust, luues ELi siseturul mastaabisäästu, mis omakorda toetab ELi põllumajandustoodete eksporti.
3.5
Varasemate meetmete pikaajaline mõju
Enamik praegu ühise finantsraamistiku määrusega hõlmatud tegevustest on juba kaasrahastatud varasemate õigusaktide alusel. Paljude tegevuste, eriti loomatervise valdkonna meetmete võtmise puhul vajatakse nende laadist tulenevalt edu saavutamiseks pikaajalisi investeeringuid.
Hea näide peamisest saavutusest, mis tulenevad enne 2014. aastat võetud meetmete pikaajalisest mõjust, on veiste spongioosse entsefalopaatia likvideerimine. See on surmaga lõppev haigus, mis saastunud veiselihatoodete tarbimisel kandub üle inimestele. ELi pikaajaline kaasrahastus selle taudi tõrjeks on olnud keskse tähtsusega ja põhjustanud positiivsete juhtude arvu languse enam kui 2 000 juhult 2001. aastal vaid 5 juhuni 2016. aastal: taud on peaaegu likvideeritud. See on omakorda võimaldanud mitmete kulukate kaitsemeetmete lõpetamist ja uute kaubandusvõimaluste loomist.
Teine hea näide on seotud sellise tähtsa zoonoosiga nagu marutaud, mis on ELis metsloomadel peaaegu täielikult likvideeritud (eeldustekohaselt likvideeritakse täielikult 2020. aastaks) ning haigusjuhtude arv on langenud 726 juhult 2010. aastal vaid 18 juhuni 2016. aastal, võimaldades ELi-siseselt kasside ja koerte vaba piiriülest viimist.
Pärast ELi poolt kaasrahastatud Salmonella tõrje programmide rakendamist on teatatud kodulindude (nt munakanade) populatsioonis Salmonella spp põhjustatud infektsioonide vähenemisest. See on olnud kasulik ka inimtervisele, sest salmonelloos on tähtis zoonoos ning üks inimeste nakatumise peamisi põhjusi on munade tarbimine. Inimeste puhul on kinnitust leidnud haigusjuhud, mida on analüüsitud pikema aja jooksul kui vaadeldav ajavahemik, vähenenud 105 450 juhult 2010. aastal 94 600 juhuni 2015. aastal. Inimeste puhul esineb igal aastal siiski haigusjuhtude arvu hüppelist suurenemist, mis on munade puhul seotud külmaahela katkemisega.
3.6
Lisahindamist vajav valdkond
ELi 2014.–2020. aasta eelarves ei ole võimalik kasutada põllumajandussektori kriisireservi toidu- ja söödaprogrammi jaoks. Kui puhkevad ulatuslikud veterinaar- või fütosanitaarvaldkonna epideemiad, nagu lindude gripi viimane puhang, mille mõju eelarvele ei ole võimalik katta praeguse programmiga, oleks rahaline toetus likvideerimismeetmete võtmiseks ja nende epideemiate leviku õigeaegseks tõkestamiseks raskendatud.
Taimetervisemeetmete rahastamine on ikka veel algfaasis ja asjakohane reageerimine selle valdkonna vajadustele vajab täiendavat käsitlemist, nt seoses uuringukavade ja erakorraliste meetmete integreerimisega. Siinkohal tuleks märkida, et taimetervisega seotud erakorraliste meetmete tõhusus vajab erilist tähelepanu. Sellega seoses on tähtis võtta arvesse asjaolu, et likvideerimine on teatavate taimekahjurite puhul sageli keerulisem kui loomatervise valdkonnas peremeesliikide suure arvukuse, sümptomite latentsuse ja siirutajate olemasolu tõttu. Juhul kui likvideerimine ei ole enam võimalik, on levikuala piiramine siiski tõhus viis, et tõkestada kahjuri edasist levikut liidu ülejäänud territooriumile.
Kehtiva finantsmääruse sätetes tehti nendes kuluvaldkondades kasutatavate finantsvahendite kohandamiseks mõned muudatused, eelkõige toetuste osas. Kogemustest nähtub siiski, et võttes arvesse toiduohutusega seotud kulude omadusi (hüvitistest liikmesriikidele koosnev konkurentsile suletud rahastus), ei ole toetused alati parim vahend konkreetses valdkonnas veterinaar- või fütosanitaarmeetmete võtmiseks.
Seoses muude meetmete rahalise toetusega, tuleks võtta arvesse, kuidas toetused, mis on suunatud toidutarneahela teatavate osalejate kestlikuma tegevuse toetamiseks, aitavad kaasa kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030, millele on viidatud teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“. Olemasolevaid võimalusi tuleks täiendavalt analüüsida, et selgitada, kuidas toetada võimalust annetada tarbimiseks ohutut toitu, laiendades toetusi organisatsioonidele, kes tegelevad ohutu toidu ümberjagamisega, nagu on soovitatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes „Toidu raiskamise vastane võitlus“.
4.
JÄRELDUSED
ELi toiduohutuse, looma- ja taimetervise raamistikku on üldiselt tunnustatud kui ühtlast ja liikmesriikides suures osas järjepidevalt kohaldatavat ja jõustatavat. See tagab omakorda, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad on kindlad, et kõnealune raamistik on õiglane ja tõhus ELi majanduse keskse tähtsusega sektori kõrgete ohutusstandardite edendamisel. ELi investeeringutega taudide ja kahjurite järelevalvesse, tõrjesse ning likvideerimisse edendatakse ohutust ja kaubandust kogu toidutarneahelas. Ühise finantsraamistiku määruse vahehindamine tõendab, et kehtiv finantsraamistik toimib oma poliitika kontekstis hästi: kõigi selles valdkonnas ELi toetust saavate tegevustega edendatakse ühise finantsraamistiku määruse üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist, nimelt inim-, looma- ja taimetervise parandamist, aga ka muid komisjoni üldprioriteete, sealhulgas siseturu tõhusat toimimist ja ELi mittekuuluvate riikidega kaubavahetuse toetamist.
Ühise finantsraamistiku määruse rahastamisvahendid on osutunud paindlikuks ka tekkivate kaasrahastamisvajaduste rahuldamiseks, eriti taudipuhangute esinemisel. Ühise finantsraamistiku määruse alusel rahastatavate tegevustega toetatakse ELi toidu- ja söödaalast raamistikku, mis on ohutu ja turvaline, jõukas ja kestlik ning üha tugevam ülemaailmsel areenil.
