EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2017

COM(2017) 189 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Aruanne põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava rakendamise kohta aastatel 2011–2015 Soome ja Rootsi põhjapoolsetes piirkondades vastavalt komisjoni otsustele 2009/3067 ja 2010/6050

SISUKORD

1.    SISSEJUHATUS    

2.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI ÜLDPÕHIMÕTTED    

2.1.    Abi eesmärgid    

2.2.    Komisjoni load    

2.3.    Abiga hõlmatud piirkonnad    

2.4.    Seos toodanguga    

3.    PÕHJAPIIRKONDADE ABIKAVA REFORM    

4.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI SOOMES AJAVAHEMIKUS 2011–2015    

4.1.    Antud load    

4.2.    Väljamakstud abi    

4.3.    Tootmismahud põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas    

4.4.    Põllumajanduse areng põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas    

5.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI ROOTSIS AJAVAHEMIKUS 2011–2015    

5.1.    Antud load    

5.2.    Väljamakstud abi    

5.3.    Tootmismahud abikavaga hõlmatud piirkonnas    

5.4.    Põllumajanduse areng abikavaga hõlmatud piirkonnas    

6.    JÄRELDUSED    

6.1.    Soome    

6.2.    Rootsi    

1.    SISSEJUHATUS

Vastavalt Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi Euroopa Liiduga ühinemise akti 1 artiklile 142 lubas komisjon Soomel ja Rootsil anda pikaajalist riiklikku abi selleks, et riigi põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus. Seda abi nimetatakse põhjapiirkondade abiks (edaspidi „abi“).

Käesolev aruanne esitatakse nõukogule vastavalt ühinemise akti artikli 143 kohasele aruandlusnõudele, milles on sätestatud, et komisjon esitab nõukogule aasta pärast ühinemist ja seejärel iga viie aasta järel aruande antud lubade ja nende alusel antud abi tulemuste kohta. Eelmised aruanded esitati aastatel 1996, 2002 2 , 2007 3 ja 2012 4 .

2.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1.    Abi eesmärgid

Abi antakse eelkõige asjaomaste piirkondade kliimaoludega looduslikult sobiva traditsioonilise esmatootmise ja -töötlemise säilitamiseks, põllumajandustoodete tootmis-, turustamis- ja töötlemisstruktuuride täiustamiseks, selliste toodete müügi soodustamiseks ning keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmise tagamiseks.

2.2.    Komisjoni load

Abi on lubatud komisjoni eraldi otsustega 5 vastavalt Soome ja Rootsi kohta. Soomes on lubatud maksimaalne toetus praegu 382 miljonit eurot aastas. Rootsis on lubatud maksimaalne toetus 318,67 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 35 miljonit eurot) aastas 6 .

Põhitingimused on kindlaks määratud ühinemise akti artiklis 142; eraldatud abi kogusumma peaks olema piisav selleks, et põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid ei tohi viia olukorrani, kus toetuste tase kokku ületab lubades määratletud ühinemiseelse võrdlusperioodi taseme. Samuti ei tohi abi olla seotud tulevase toodanguga ega põhjustada tootmise suurenemist võrreldes komisjoni kehtestatud võrdlustasemega.

2.3.    Abiga hõlmatud piirkonnad

Vastavates otsustes kindlaks määratud piirkonnad, mis on abikavaga hõlmatud, asuvad 62. paralleelist põhja pool ja mõnel kõnealusest paralleelist lõuna poole jääval lähialal, kus on võrreldavad ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti raskeks. Piirkondade kindlaksmääramisel on arvesse võetud järgmisi tegureid: väike asustustihedus (maksimaalselt 10 inimest/km2), kasutatava põllumajandusmaa osa kogupindalast (< 10 %), inimtoiduks ettenähtud kultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa osa põllumajanduslikust kõlvikust (≤ 20 %) ja eespool nimetatud piirkondadest ümbritsetud omavalitsused (isegi siis, kui need ei vasta samadele tingimustele).

Soomes hõlmab teatises kajastatud abiga seotud ala kokku 1 417 140 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (55,5 % kogu kasutatavast põllumajandusmaast) ning Rootsis hõlmab praegune abiga seotud ala kokku 335 881 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (11 % kogu kasutatavast põllumajandusmaast).

Joonis 1. Abiga hõlmatud alad Soomes (C1–C4) ja Rootsis (1–3)

2.4.    Seos toodanguga

Abi on piiratud konkreetsete põllumajandussektoritega, mis on kindlaks määratud kummagi liikmesriigi vastavas otsuses.

Abi antakse tootmisüksuste alusel kas loomühiku või hektarite arvu järgi, v.a piimatootmise ja -transpordi abi, mille puhul antakse abi tarnitud ja transporditud piimakoguse eest. Soome põhjapõtradega seotud abi antakse loomapõhiselt.

Nagu eespool sedastatud, ei tohi abi olla seotud tulevase toodanguga ega tuua kaasa tootmise suurenemist võrreldes võrdlusperioodiga. Võrdlusperioodid on sätestatud kumbagi liikmesriiki puudutavates otsustes sektorite kaupa. Soomes on piimakvoodi suurust viidud korduvalt vastavusse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) arenguga piimasektoris. Soome abikava läbivaatamisel aastatel 2009–2010 kaotati aga seos ÜPP individuaalsete piimakvootide ja abimaksete vahel. Selle asemel kehtestati kuni piimakvoodisüsteemi lõpuni piirang, mille kohaselt ei anta abi sellises piirkonnas toodetud piimakoguse eest, mille suhtes kohaldatakse kvoodiületamistasu.

3.    PÕHJAPIIRKONDADE ABIKAVA REFORM

Pärast abikava hindamist, mis viidi lõpule 2007. aastal, korraldati selle läbivaatamine eesmärgiga kavasid lihtsustada ja viia load vastavusse ühinemisakti eesmärkidega. Lihtsustamise eesmärgil rühmitati 2009.–2010. aastal lõpetatud muudatustes ümber eri tootmissektorid ning täpsustati keskmised maksimaalsed abimäärad kõigis abikavadega hõlmatud Soome ja Rootsi piirkondades.

Seoses lubade vastavusse viimisega ühinemisaktis sätestatud eesmärkidega vähendati tootmislubade ja maksekinnituste hindamise tagajärjel Soome jaoks ettenähtud iga-aastaste toetusmaksete ülemmäära 448,59 miljonilt eurolt 358 miljonile eurole. Lisaks seoti seakasvatus- ja kodulinnukasvatussektori abi toomisliigist lahti. 2009. aastal kehtestati hüvitis röövloomade tekitatud kahju eest. See hüvitis kaotati 2015. aastal.

Rootsi abikavaga hõlmatud piirkonna asjus ilmnes läbivaatamisel, et tootmise tase oli eelnenud aastatel vähenenud. Rootsi ametiasutuste ettepaneku alusel lubatakse 2010. aastal läbivaadatud otsusega koondada abi allesjäänud tootmisele, et vältida selle vähenemist. 2013. aastal kehtestati uus muudatus, millega inkorporeeriti varem kartulikasvatajatele antud riigiabi põhjapiirkondade abikavasse, arvestades sealjuures üldist ülemmäära.

4.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI SOOMES AJAVAHEMIKUS 2011–2015

4.1.    Antud load

Otsusega K(2009)3067 lubati maksta maksimaalselt 358 miljoni euro suurust iga-aastast abi alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2014. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib otsus K(2015)2790, millega lubatakse anda maksimaalselt 382 miljoni euro suurust abi, nagu on esitatud tabelis 1. Iga-aastase abi maksimaalset kogusummat suurendati pärast seda, kui määruse (EÜ) nr 1234/2007 („tervisekontroll“) artikli 182 lõike 7 alusel saadaolev 24 miljonit eurot sai 2014. aasta veebruaris otsa. Selle otsusega suurendati ka mäletsejate puhul antavat maksimaalset abi ühiku kohta ja abi kogusummat, et luua tingimused tootmise vähenemise vastu võitlemiseks.

Tabel 1. Otsuse K(2015)2790 kohaselt lubatud iga-aastane abi

1)    Abi ühiku kohta võib olla piirkonniti eristatud maksimaalse keskmise abi piires.

2)    Lubatud maksimaalne abi: 382 miljonit eurot aastas.

3)    Kalendriaasta ja 2014/2015. kvoodiaasta maksimaalne abikõlblik kogus.

4)    Ammlehmad, ammlehmakarjade mullikad, isasveised üle 6 kuu ja tapamullikad, tapapullid ja härjad toetusega hõlmatud piirkondades C3 ja C4.

5)    Tootmiskohustusega sidumata toetus. Kvoot ei ületa 139 200 LÜ

6)    Kasvuhoones tootmiseks antav abi võib olla eristatud kasvuperioodi pikkuse põhjal.

7)    Abi võib olla eristatud laohoone tehnilise standardi põhjal.

8)    Hektaripõhine üldabi kasutatava põllumajandusmaa kohta toetusega hõlmatud piirkondades C2–C4.

9)    Põhineb teravilja (v.a oder, kaer, segateravili) ja muude põllukultuuride (õliseemned ja muud õlikultuurid, valgurikkad ja kiutaimed), suhkrupeedi, tärklisekartuli ja õunte kasvupinnal toetusega hõlmatud piirkondades C1, C2 ja C2 N. Abi köögiviljade kasvatamiseks avamaal võidakse maksta toetusega hõlmatud piirkondades C1–C4.

10)    Abi noortele põllumajandustootjatele kasutatava põllumajandusmaa (UAA) eest toetusega hõlmatud piirkondades C1–C4.

11)    Toetusega hõlmatud piirkondades C3 ja C4.

12)    Piim: Kainuu ja Lapimaa lään ning Koillismaa (Kirde-Soome). Liha: Lapimaa lään.

13)    Abi võidakse maksta teenuste eest, millega säilitatakse loomakasvatustingimusi piirkondades, kus vahemaad on keskmisest suuremad.

14)    Maksimaalne abisumma: abi makstakse juuni lõpu seisuga ladustatud koguste eest järgmistes piirmäärades: 0,34 EUR/kg metsast korjatud rabamurakate puhul, 0,10 EUR/kg teiste metsamarjade puhul ja 0,42 EUR/kg metsaseente puhul.

15)    Koltasaamid, looduslik elatis ja põhjapõdrakasvatus.“

4.2.    Väljamakstud abi 

Põhjapiirkondade abi

Ajavahemikus 2011–2015 oli iga-aastase abi väljamakstud kogusumma vahemikus 336,1 miljonit eurot kuni 310,1 miljonit eurot (tabel 2).

Tabel 2. Soomele väljamakstud põhjapiirkondade abi (miljonit eurot)

Soomes antud põhjapiirkondade abi vastas otsustes sätestatud ülemmääradele, välja arvatud 2014. aastal „muu abi“ kategoorias ülemääraselt makstud 0,6 miljonit eurot. Tuleks märkida, et selliste sektorite puhul, kus kogutoodang ületas abikõlblike tootmistegurite lubatud piirarvu, vähendati proportsionaalselt abi, mida antakse tootmisteguri üksuse kohta, et mitte ületada otsusega lubatud rahastamise ülempiiri. Tuvastati, et „muu abi“ kategoorias liigselt makstud summa põhjus oli röövloomade põhjustatud kahju eest makstavate hüvitiste ettenägematu suurenemine 6,83 miljonilt eurolt (2013) 8 miljonile eurole (2014). 2015. aastal jäeti sellised hüvitised põhjapiirkondade abi otsuse kohaldamisalast välja.

Kogutoetus põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas

Abikavaga hõlmatud toetuspiirkondade põllumajandust toetatakse ka ELi rahastatavatest vahenditest, nimelt ÜPP kahest sambast. Teise samba meetmetest on toetusega hõlmatud piirkondades eriti olulise tähtsusega vähem soodsate piirkondade (LFA, alates 2014. aastast looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad e ANC) ja põllumajanduse keskkonnameetmete (AE) toetamine. Otsuses K 2000/405 7 on abikavaga hõlmatud piirkonnas iga-aastase abi ülemmäär fikseeritud 1 118,9 miljonile eurole (1993. aasta tase). Tabelist 3 nähtub, et ajavahemikus 2011–2015 on abikavaga hõlmatud piirkonnas vastavalt kasutatud õiguslikule alusele väljamakstud abi puhul järgitud otsuses sätestatud piirnormi.

Tabel 3. Soomes väljamakstud iga-aastase abi (sh ELi abi) kokkuvõte (miljonit eurot)

4.3.    Tootmismahud põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas

Piimasektor

Peaaegu 80 % Soome piimast toodetakse abikavaga hõlmatud piirkonnas (2014. aasta andmed). Tootmine on koondunud C2 piirkonda.

Viieaastase perioodi jooksul kasvas piimatootmine põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas 4 %. Muudes Soome piirkondades vähenes tootmine 1,5 %. Piimatoodang oli kõige suurem 2014/2015. ja kõige väiksem 2012/2013. turustusaastal (vastavalt 1 874,2 ja 1 774,5 tuhat tonni). Tootmine ületas kehtestatud võrdlustaseme kõigil turustusaastatel peale 2012/2013. 2014/2015. turustusaastal ületati võrdlustaset umbes 5,5 %.

Mäletsejad

Läbivaadatud 2009. aasta otsuses, millega abi lubati, rühmitati kokku veiste, uttede, emaskitsede ja hobuste tootmistegurid.

Veiseliha tootmine vähenes aastatel 2012 ja 2013 kõigis põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkondades ning kõige põhjapoolsemates piirkondades jätkus langus ka 2014. aastal. Tootmine suurenes veidi 2014. aastal piirkondades C1 ja C2 ning 2015. aastal kõigis piirkondades. Kõikjal riigis oli 2015. aasta tase kõrgem kui 2011. aasta tase. Kogu riigis toodeti 2015. aastal 85,8 miljonit kilogrammi veiseliha, millest 68,5 miljonit kilogrammi toodeti abiga hõlmatud piirkondades, eriti piirkonnas C2, kuna piima- ja veiseliha tootmine on omavahel tugevalt seotud. Mäletsejate üldtoodang jäi kogu aruandeperioodi jooksul alla abikõlblike tootmistegurite piirnormi (loomühikutes).

Sead ja kodulinnud

Ajavahemikus 2011–2014 vähenes sealihatootmine 93,6 miljonilt kilogrammilt 87,7 miljonile kilogrammile ja jäi 2005. aasta tasemest allapoole. Ülejäänud riigis vähenes tootmine mõnevõrra rohkem. Umbes 70 % sealihatootmisest toimub abikavaga hõlmatud lõunapoolseimates allpiirkondades (C1), kus tegeldakse teraviljakasvatusega. Sinna on koondunud ka kodulinnukasvatus. Kodulinnuliha tootmine on pidevalt suurenenud: ajavahemikus 2011–2014 kasvas see 34,9 miljonilt kilogrammilt 43,9 miljoni kilogrammini. Kasv oli kiirem kui väljaspool abikavaga hõlmatud piirkonda. Selle rühma jaoks ettenähtud abi seoti toodangust lahti 2009. aastal ja kehtestati võrdluskogus 139 200 LÜ. Ajavahemikus 2011–2015 seda piirmäära ei ületatud.

Aiandus

Aianduse valdkonnas antakse abi aiandussaaduste kasvuhoones tootmiseks ja nende ladustamiseks. Tootmine on keskendunud C1 piirkonda (u 74 % kogutoodangust). Ajavahemikus 2011–2015 vähenes pindala umbes 202 hektarilt 194 hektarile. Väljaspool abikavaga hõlmatud piirkonda vähenes tootmine veidi rohkem. Abikavaga hõlmatud piirkonnas iga-aastast aiandussaaduste tootmise võrdlustaset ei ületatud.

Taimekasvatus

Taimekasvatusega seotud abi koosneb otsuses määratletud „hektaripõhisest üldabist“, „noorte põllumajandustootjate abist“ ja „teatavate põllukultuuride abist“. Mis puutub „hektaripõhisesse üldabisse“, siis on abikavaga hõlmatud piirkonnas jäänud toetatav kasutatav põllumajandusmaa (UAA) viieaastase ajavahemiku jooksul stabiilseks (630 000 – 640 000 ha), kuigi võrreldes ühinemiseelse võrdlustasemega on UAA märkimisväärselt vähenenud (30 %). Otsuses ei ole sätestatud „noorte põllumajandustootjate abi“ abikõlblike tootmistegurite piirnormi ning seega ei ole neid võimalik võrrelda. „Teatavate põllukultuuride“ pindala ületas kogu ajavahemikul 2011–2015 maksimaalset abikõlblike hektarite arvu umbes 15–45 %. Ületootmise peamised põhjused olid turuolukorra muutumine, eelkõige suurenenud nõudlus valgurikaste taimede järele, ja erakordselt hea nisusaak aastatel 2011, 2014 ja 2015.

Muu abi

Põhjapõdrakasvatus hõlmas 2011. aastal 156 000 looma ning pärast olulist loomade arvu vähenemist aastatel 2013 ja 2014 ulatus 2015. aastal peaaegu 157 000 loomani. Otsuses sätestatud abikõlblike tootmistegurite piirarvu ei ületatud. Muu abi ülejäänud osa ei ole tootmisega otseselt seotud.

Tootmismahtudega seotud järeldused

Kokkuvõttes võib öelda, et abiga hõlmatud piirkonnas suurenes toetatud sektorite kogutoodang aruandeperioodi jooksul ning ületas piima ning „teatavate põllukultuuride“ abikõlblike tootmistegurite piirarvu. Piima puhul ei olnud ületootmine märkimisväärne ega süstemaatiline, ent „teatavate põllukultuuride“ puhul oli ületootmine oluline ja püsiv kogu aruandeperioodi jooksul. Soome võttis meetmeid, et vähendada huvi kasvatada teatavaid põllukultuure, vähendades toetusega hõlmatud piirkonda 58 575 hektarilt 2011. aastal umbes 45 641 hektarile 2013. aastal.

4.4.    Põllumajanduse areng põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas

2014. aastal oli Soomes 52 775 põllumajandusettevõtet, neist 57 % abikavaga hõlmatud piirkonnas; kogu riigis vähenes põllumajandusettevõtete arv 2010. aastaga võrreldes 11 %. Kasutatav põllumajandusmaa jäi enam-vähem samaks, kuid hektarite arv põllumajandusettevõtte kohta suurenes, andes tunnistust struktuurilisest kohandamisest. Struktuurne arendamine on kõikjal riigis olnud ühetaoline, ent põhjapoolseimates piirkondades on põllumajandusettevõtete arv vähenenud proportsionaalselt vähem kui teistes piirkondades.

Proportsionaalselt enim (–35 %) vähenes Soomes aastatel 2010–2014 aiandusettevõtete arv, sellele järgnesid sealihakasvatajad (–31 %) ja piimakarjakasvatajad (u –25 % kõigis piirkondades peale põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud allpiirkondade C2 ja C4, kus ettevõtete hulk vähenes –18 %). Lihakarja- ja teraviljakasvatajate arv oli üsna stabiilne, eriti põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas, ning kodulinnukasvatajate arv kasvas 13 %, eriti C-piirkonnas.

Andmed tootmise ja ettevõtete arvu kohta näitavad, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas, sealhulgas põhjapoolseimates piirkondades on tootmise säilitamine tagatud. PTT uurimiskeskuse (Soome) tehtud piimatootmise ökonomeetrilise analüüsi tulemusena selgus, et tänu põhjapiirkondade abikavale on piimatootmist suudetud põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas edukalt säilitada.

Põhjapiirkondade abikava osakaal põllumajandusettevõtete tuludes on tootmissektoriti erinev – suurim on see piimatootmises (13–28 %) ja väikseim teraviljakasvatuses (3–7 %). Kõigis sektorites on abi tähtsus seda suurem, mida rohkem põhja pool põllumajandusettevõte asub.

Majanduskeskkond on kogu riigis olnud väga keeruline. Tööhõive on põllumajanduses vähenenud 7,7 %, kuid siiski vähem kui põllumajandusettevõtete arv (–11 %). Põllumajanduslik tööhõive on põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas proportsionaalselt märksa olulisem kui mujal Soomes. Näiteks C2 piirkonnas on põllumajanduse osakaal kogu tööhõives 10,2 %, samas kui väljaspool põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonda on see näitaja 1,1–2,8 %. Töökohtade arv toiduainetööstuses on põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas kasvanud.

Abikavaga hõlmatud piirkonna põllumajandustootmise jätkumisega on säilitatud mitmed keskkonnateenused ja avatud põllumajandusmaastik, mis on selles piirkonnas haruldane. Selline areng aitab olulisel määral vähendada erosiooni ja toitainete leostumist ning mõjub positiivselt bioloogilisele mitmekesisusele. Ehkki heinamaade kogupindala on põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas vähenenud, on rohkem kui viis aastat järjest heinamaana kasutatava maa pindala kasvanud 20 % võrra. See erineb Lõuna-Soomest, kus sellise maa pindala on samal perioodil vähenenud 40 %.

5.    PÕHJAPIIRKONDADE ABI ROOTSIS AJAVAHEMIKUS 2011–2015

5.1.    Antud load

Eelmise viieaastase perioodi järel lubati Rootsil maksta 318,67 miljonit Rootsi krooni (35,41 miljonit eurot) aastas. Alates 1. juulist 2010 on otsusega K(2010)6050 Rootsil lubatud maksta abi tabelis 4 esitatud viisil.

Tabel 4. Otsuse K(2010)6050 kohaselt lubatud iga-aastane abi
ja maksimaalne abi ajavahemikus 2011–2015

1)    Abi ühiku kohta võib olla piirkonniti eristatud maksimaalse keskmise abi piires.

2)    Maksimaalne lubatud abi: 318,67 miljonit Rootsi krooni.

3)    Ainult piima tootmiseks kasutatavad kitsed. Prognoositav aastane piimatoodang kitse kohta on 800 kg.

4)    Põllumajandusettevõttest kogumispunkti või esimesse töötlemispunkti.

5)    Üks munakana on 0,01 LÜ, emis 0,33 LÜ ja tapasiga 0,10 LÜ.

6)    Välja arvatud kartulid.

5.2.    Väljamakstud abi

Põhjapiirkondade abi

Vaatlusalusel perioodil abina makstud iga-aastased kogusummad olid vahemikus 282,2–285,75 miljonit Rootsi krooni (29,25–32,21 miljonit eurot) (tabel 5). Seega oli väljamakstud abi kogu perioodi jooksul tasakaalus ja erinevused aastate vahel väikesed.

Tabel 5. Põhjapiirkondade abi sektorite kaupa (miljonit Rootsi krooni)

1    Sisaldab kitsepiima ja veotoetust.

Sellest võib järeldada, et Rootsile antud põhjapiirkondade iga-aastase abi puhul järgiti otsustega lubatud abi piirnorme.

Kogutoetus põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonnas

Abikavaga hõlmatud toetuspiirkondade põllumajandust võidakse toetada ka ELi rahastatavatest vahenditest, nimelt ÜPP kahest sambast (tabel 6). Teise samba meetmetest on toetusega hõlmatud piirkondades eriti olulise tähtsusega vähem soodsate piirkondade (LFA) ja põllumajanduse keskkonnameetmete (AE) toetamine. Abikavaga hõlmatud piirkonna kogutoetuse ülemmäär on sätestatud otsuses K(2010)6050. Maaelu arengu programmist aastateks 2014–2020 on viljavahelduseks võimalik toetust taotleda üksnes väljaspool looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid (varem nimetatud vähem soodsateks piirkondadeks). Seega vähendatakse looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel viljavaheldusega seotud keskkonnatoetuse maksmist ning 2018. aastal lõpetatakse see täielikult. ELi abimäära järelkontrolli on tehtud tagantjärele alates 2003. aastast.

Tabel 6. Rootsis väljamakstud abi (sh ühenduse abi) kokkuvõte (miljonit Rootsi krooni)

*    Prognoos põhineb lõpetatud osamaksetel.

Ühendatud kogutoetus muutub aasta-aastalt, kuid ei näita püsivat suundumust ning on olnud samas vahemikus alates 1997. aastast.

5.3.    Tootmismahud abikavaga hõlmatud piirkonnas

Piimasektor

Aastatel 2011–2015 maksti lehmapiima tootmise toetuseks 267 miljonit Rootsi krooni aastas. Abikavaga hõlmatud piirkonnas toodetakse 13 % kogu Rootsis toodetavast piimast. 2015. aastal oli piirkonnas vähem piimatootjaid (795) kui 2011. aastal (999), ent lehmade arv on nende viie aasta jooksul väikeste muudatustega samaks jäänud.

Piimasektor on ainuke põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud tootmissektor, kus tootmine on viimase viie aasta jooksul kasvanud (2,7 %). Tootmine suurenes pärast 2011. aasta madalaimat taset kuni 2014. aastani ja hakkas 2015. aastal taas vähenema. Veotoetust maksti 7–9 piimatalule keskmiselt 386 202 tonni eest aastas.

Sead ja kodulinnud

Seakasvatus püsis stabiilsel tasemel ja jäi tublisti alla abikõlblike tootmistegurite piirarvule. Ajavahemikus 2011–2013 vähenes tapasigade arv järsult. Alates 2013. aastast on nende arv küll pidevalt kasvanud, ent ei ole veel 2011. aasta tasemele jõudnud. Rootsi seatootjate jaoks valmistab muu hulgas probleeme tapamajade vähesus. See tähendab, et põllumajandusettevõttest tapamajja on pikk maa ja põllumajandusettevõtjatel on vähem võimalusi valida, kuhu oma loomad viia ja millises tapahinnas kokku lepitakse. Mis puutub põrsaste tootmiseks mõeldud emistesse, siis nii asjaomaste põllumajandusettevõtete kui ka emiste arv väheneb, kuigi 2015. aastal vastavad näitajad siiski suurenesid. Maksete kogusumma on viie aasta jooksul veidi kõikunud, jäädes alla lubatud ülemmäärasid.

Munatootmise valdkonnas vähenes selle viieaastase perioodi jooksul nii toetatud põllumajandusettevõtete ja kanade arv kui ka toetussumma.

Marjad ja köögivili

Aastas makstakse toetust 94–103-le marju ja köögivilja tootvale põllumajandusettevõttele, kes asuvad keskmiselt 360 hektaril. Toetatava ala pindala on viimasel viiel aastal püsinud enam-vähem samal tasemel ja moodustab ligikaudu poole abikõlblike tootmistegurite piirarvust.

Tootmismahtudega seotud järeldused

Viieaastase ajavahemiku jooksul on piima tootmismaht veidi kasvanud. Ka ülejäänud sektorite toodang oli üsna stabiilne, kuigi erineb aastate lõikes. Kõigis sektorites jäädi tublisti alla abikõlblike tootmistegurite piirarvu.

5.4.    Põllumajanduse areng abikavaga hõlmatud piirkonnas

Rootsi abikavaga hõlmatud piirkonnas on hõre ja järjest vähenev asustus, majanduse arengupotentsiaal on piiratud ning põllumajanduslikud tingimused on halvad. Kõnealuse piirkonna põllumajandusettevõtete struktuuri iseloomustavad väiksemad, rohkem hajutatud ja korrapäratumad põllud kui Rootsi ülejäänud osades keskmiselt. Seetõttu on kulud, ka põllumajandusettevõtte sisesed transpordikulud suuremad, mis on tingitud põldude vahelistest vahemaadest. Kõige põhjapoolsemate põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud maakondade osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangus on alates 1995. aastast järjest vähenenud.

Piirkonna peamine põllumajanduslik toode on piim, mis moodustab kogu Rootsi piimatoodangust 13 %. Aastatel 2011–2015 piimatootjate arv vähenes, lehmade arv aga jäi samaks, ehkki abiga hõlmatud piirkonna eri osades ei olnud see areng ühesugune. Piimasektor on ainuke abikavaga hõlmatud tootmissektor, kus tootmine on suurenenud. 2015. aastal oli piimatoodangu maht 10 000 tonni suurem kui 2011. aastal. Piimatootjate sissetulek sellel perioodil vähenes.

Abikavaga hõlmatud piirkond on valdavalt metsane, põllumajandustootmises olev maa hoiab maastiku avatuna, mis aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust. Toetuspiirkondade põllumajandustavasid iseloomustab vähem intensiivne tootmine, mille puhul maad kasutatakse peamiselt heina- ja karjamaadena. Selliste alade puhul kasutatakse pestitsiide ja väetisi tavaliselt vähe. Seepärast avaldab põllumajandus kõnealuses piirkonnas keskkonnale väiksemat mõju kui riigi muudes piirkondades.

Alates 1990. aastast on rahvaarv toetusega hõlmatud piirkonnas vähenenud 3 %, samal ajal kui ülejäänud Rootsis on rahvastik kasvanud (18 %).

6.    JÄRELDUSED 

Käesolevas aruandes antakse ülevaade ajavahemikus 2011–2015 Soomele ja Rootsile antud lubatud põhjapiirkondade abist ning saavutatud tulemustest. Aruanne on koostatud kooskõlas ühinemisakti artikli 143 lõikega 2 ja põhineb liikmesriigi ametiasutuste esitatud andmetel.

6.1.    Soome

Seoses põhjapiirkondade abikava rakendamisega Soomes märgib komisjon:

1.    Vastavus komisjoni lubadega lubatud abi piirnormidele: väljamakstud abi kogusummade ning ajavahemikus 2011–2015 põhjapiirkondade abiga hõlmatud piirkonna kogutoetuse puhul järgiti komisjoni muudetud otsuses K(2009)3067 sätestatud lubatud abi piirnorme ühe väikese ja ettenägematu erandiga aastal 2014.

2.    Vastavus abikõlblike tootmistegurite piirarvule: abikavaga hõlmatud piirkonna kogutoodang ületas piima ja „teatavate põllukultuuride“ jaoks ettenähtud abikõlblike tootmistegurite piirarvu. Vältimaks lubatud abi kogusumma ületamist, vähendas Soome proportsionaalselt abimakseid, mida tehakse tootmisteguri ühiku kohta, ning vähendas „teatavate põllukultuuride“ jaoks ettenähtud abi puhul abikõlblikku pindala. Nii tagati, et riik täitis oma kohustust jälgida väljamakstud abi ülemmäärasid, kuid proportsionaalsest vähendamisest hoolimata ei suudetud vältida abi laiendamist (ehkki väiksemas ulatuses) kogu abikõlblikule tootmisele.

3.    Abikava eesmärkide saavutamine: see abi on Soomes üldjuhul aidanud säilitada piirkonna tootmistaset ja põllumajanduslikku tööhõivet. Hoolimata vähem soodsatest tootmistingimustest on Soomes mõned tootmissektorid arenenud abiga hõlmatud piirkonnas paremini kui väljaspool seda Samas on abiga hõlmatud piirkonna sees jätkunud tootmise nihkumine lõuna suunas, ehkki põhjapoolseimates piirkondades vähenes piima- ja veisekasvatusettevõtete arv proportsionaalselt vähem kui lõuna pool. Abikava rakendamist ja abi eristamiseks kohaldatud kriteeriume tuleks järgmisel aruandeperioodil hoolega jälgida, et kaaluda toetuse korrigeerimist.

6.2.    Rootsi

Seoses põhjapiirkondade abikava rakendamisega Rootsis märgib komisjon:

1.    Vastavus komisjoni loal antud abi piirnormidele: ajavahemikus 2011–2015 järgiti põhjapiirkondade abi väljamakstud kogusummade puhul otsustes 96/228/EÜ ja K(2010)6050 sätestatud lubatud abi piirnorme.

2.    Vastavus abikõlblike tootmistegurite piirarvule: kõigis põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud sektorites järgiti abi andmisel abikõlblike tootmistegurite piirarvu.

3.    Abikava eesmärkide saavutamine: pärast abikava läbivaatamist 2010. aastal on Rootsis antud abi võimaldanud ajavahemikus 2011–2015 säilitada peamises ehk piimasektoris senist tootmistaset. Teistes toetatud sektorites on tootmine jäänud stabiilseks või veidi vähenenud. Läbivaadatud otsusega K(2010)6050 muudeti abikava rakendamine paindlikumaks, mis on võimaldanud selle eesmärke paremini saavutada, ehkki toetus võimaldab abiga hõlmatud piirkonnas valitsevaid põllumajandusliku tootmise piiranguid leevendada üksnes osaliselt.

Mõlemas riigis aitab põllumajandustootmise jätkumine säilitada avatud ja hooldatud põllumajandusmaastikku põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas, kus on valdavalt metsad. Maastiku avatus on positiivne nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka maastiku atraktiivsuse seisukohast. Riigi ametiasutustelt saadud teabe põhjal leiab komisjon, et seoses põhjapiirkondade abiga on ametiasutused rahuldavalt kohaldanud Soomet puudutavaid otsuseid 2002/404/EÜ ja K(2009)3067 ning Rootsit puudutavaid otsuseid 96/228/EÜ ja K(2010)6050.

(1) EÜT C 241, 29.8.1994.

(2) Soome KOM(2002) 102, 25.2.2002, Rootsi KOM(2002) 105, 1.3.2002.

(3) Soome KOM(2007) 459, 31.7.2007, Rootsi KOM(2007) 416, 31.7.2007.

(4) COM(2012) 358 (final), 29.6.2012.

(5) Soomet käsitlev esimene otsus võeti vastu 1995. aastal (95/196/EÜ) ning see sõnastati uuesti otsusega 2002/404/EÜ ja otsusega K(2009)3067. Kõnealust otsust muudeti viimati otsusega K(2015)2790. Rootsit käsitlev esimene otsus võeti vastu 1996. aastal (96/228/EÜ) ning see sõnastati uuesti otsusega K(2010)6050, mida muudeti viimati 2015. aastal otsusega K(2015)6592. Viimati nimetatud otsus jõustus 1. jaanuaril 2016 ja seetõttu ei mõjuta selles tehtud muudatused käesolevas teatises kajastatavat viieaastast perioodi.

(6) Käesoleva aruande jaoks kasutatud vahetuskurss on 9,0 SEK/EUR.

(7) EÜT L 154, 27.6.2000, lk 23.

(8) Võrdlustase: 318,67 miljonit Rootsi krooni.