EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.1.2017

COM(2017) 41 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta

I.    SISSEJUHATUS

Käesolev on neljas igakuine aruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes. Aruandes vaadeldakse peamiselt nelja olulist teemat – infosüsteemid ja koostalitlusvõime, pehmete sihtmärkide kaitse, küberohud ja isikuandmete kaitse kriminaalmenetluse kontekstis.

Detsembris toimunud rünnak Berliini jõuluturul tõi taaskord päevavalgele meie infosüsteemide tõsised puudujäägid, millega tuleb kiiremas korras tegeleda, eeskätt ELi tasandil, et liikmesriikide piirivalve- ja õiguskaitseasutused saaksid oma rasket tööd kohapeal tõhusamalt teha. Asjaolud, et erinevad infosüsteemid ei ole omavahel ühendatud – mis võimaldab ründajatel kasutada mitut identiteeti, et ringi liikuda ja riigipiire ületada ning jääda seejuures avastamata – ning et liikmesriigid ei sisesta korrapäraselt teavet ELi andmebaasidesse, kujutavad endast õigusaktide praktilise rakendamise puuduseid, mis tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Lisaks sellele on vaja rohkem pingutada õiguskaitsemeetmete võtmisel piiridel ja selliste isikute tagasisaatmisel, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud 1 .

Pehmete sihtmärkide kaitse valdkonnas intensiivistab komisjon oma tööd liikmesriikide ekspertide kokkukutsumisel, et jagada parimaid tavasid ja leppida kokku üldised suunised.

ELi ähvardavat küberohtu on meedias laialdaselt kajastatud ja käesolevas aruandes antakse ülevaade selles valdkonnas tehtavatest pingutustest erinevates töösuundades. See hõlmab nii ennetustegevust (töö ettevõtjatega, et edendada riist- ja tarkvarasse turbe sisseprojekteerimist (ingl k security by design), ning küberjulgeoleku direktiivi rakendamine) kui ka koostöö arendamist liikmesriikide vahel ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja partneritega küberrünnakutele reageerimise valdkonnas. Lähikuudel teevad komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta selleks, et sellistele ohtudele kogu ELis tõhusalt reageerida, arendades edasi 2013. aasta ELi küberjulgeoleku strateegiat.

Üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse on oluline põhiõigus ning seega tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise aluseks. 2016. aasta aprillis vastuvõetud andmekaitsedirektiiviga politsei ja kriminaalõiguse valdkonnas on tagatud ühised ranged andmekaitsenõuded ning soodustatakse andmete hõlpsamat vahetamist liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel. Komisjon on oma andmekaitsepaketi raames algatanud ka e-privaatsuse direktiivi läbivaatamise, et laiendada direktiivi kohaldamisala kõigile elektroonilise side teenuse osutajatele ja ühtlustada direktiivi sätted isikuandmete kaitse üldmäärusega. Ettepaneku eesmärk on tagada elektroonilise side privaatsus, kuid sätestada samal ajal põhjused, millele tuginedes võib kaaluda direktiivi kohaldamisala piiramist, näiteks riiklik julgeolek või kriminaalmenetluse toimetamine.

II.    INFOSÜSTEEMIDE JA KOOSTALITLUSVÕIME TUGEVDAMINE

President Junckeri 2016. aasta septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus ning Euroopa Ülemkogu 2016. aasta detsembri järeldustes viidatakse teabe haldamises praegu esinevate puuduste kõrvaldamise ja olemasolevate infosüsteemide vahelise koostalitlusvõime ja vastastikuse sidumise parandamise olulisusele. Viimase aja sündmustest nähtub taas, et on hädavajalik olemasolevad ELi andmebaasid omavahel ühendada, muu hulgas selleks, et võimaldada piirivalve- ja õiguskaitseasutustel paremini avastada identiteedipettusi. Näiteks 2016. aasta detsembri Berliini terrorirünnaku toimepanija kasutas vähemalt 14 erinevat identiteeti ja suutis liikuda ühest liikmesriigist teise, ilma et teda oleks avastatud. On selge, et olemasolevates ja tulevastes ELi andmebaasides peab olema võimalik teha biomeetriliste tunnuste põhjal üheaegseid otsinguid, selleks et identiteedipettuse kasutamise võimalus terroristidelt ja kurjategijatelt ära lõigata.

Selles valdkonnas käivitas komisjon töö 2016. aasta aprillis oma ettepanekutega piirivalve ja julgeoleku jaoks tugevamate ja arukamate infosüsteemide loomiseks 2 . Nendes on esitatud puudused olemasolevate infosüsteemide funktsioonides, lüngad ELi andmehalduse struktuuris, probleemid, mis on seotud erinevalt reguleeritud infosüsteemidest tingitud keerulise olukorraga, ning üleüldine killustatus, mis on tingitud asjaolust, et olemasolevad süsteemid loodi igaüks eraldi, mitte nii, et need omavahel kokku sobituksid. Tööprotsessi osana kutsus komisjon kokku infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma, kuhu kuuluvad ELi ametite, liikmesriikide ja asjaomaste huvirühmade esindajad. 21. detsembril 2016 3 esitas eksperdirühma esimees vahearuande, milles tõi prioriteetse variandina esile ettepaneku luua ühtne otsinguportaal, mis võimaldaks õiguskaitse- ja piirivalveasutustel kohapeal teha olemasolevates ELi andmebaasides ja teabesüsteemides samaaegseid otsinguid. Vahearuandes on rõhutatud ka andmete kvaliteedi olulisust – kuna infosüsteemid on üksnes nii tõhusad, kui nendesse sisestatavate andmete kvaliteet ja vorming seda võimaldab – ning selles on soovitatud andmete kvaliteeti ELi süsteemides parandada automatiseeritud andmekvaliteedikontrolli abil.

Komisjon hakkab kiiresti tegutsema ühtse otsinguportaali loomist ettenägeva variandi elluviimiseks ja alustab koos ELi suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti eu-LISAga tööd sellise portaali loomiseks, mille kaudu oleks võimalik teha ühekorraga otsing kõigis olemasolevates asjakohastes ELi süsteemides. Juuniks peaks valmima selleteemaline uuring, mille saab võtta aluseks portaali prototüübi väljatöötamisel ja testimisel enne aasta lõppu. Komisjon on seisukohal, et Europol peaks jätkama tööd süsteemiliidese kallal, mis võimaldab liikmesriikide politsei- ja piirivalveametnikel oma riigi süsteemides otsinguid tehes samal ajal teha automaatselt päring ka Europoli andmebaasides.

Infosüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks tehtava töö eesmärk on vabaneda killustatusest ELi piirikontrolli ja julgeoleku valdkonna andmehalduse praeguses struktuuris ning sellega seotud teabelünkadest. Kui andmebaasid kasutavad isikusamasuse andmete jaoks ühist andmehoidlat, nagu on ette nähtud kavandatava ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ning kavandatava ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) puhul, saab isiku registreerida ainult ühe identiteediga, mis hoiab ära erinevate võltsitud isikutuvastusdokumentide kasutamise. Nagu on soovitatud kõrgetasemelise eksperdirühma vahearuandes, on komisjon esimese sammuna palunud eu-LISA-l analüüsida ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse rakendamise tehnilisi ja toimimisega seotud aspekte. Selline teenus võimaldaks teha biomeetrilistele andmetele tuginedes otsinguid erinevates andmebaasides ja aitaks leida isiku ka juhul, kui ta mõnes süsteemis on esitanud valesid isikuandmeid. Kõrgetasemeline eksperdirühm peaks nüüd hindama, kas on vajalik, tehniliselt teostatav ja proportsionaalne, kui ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ning ETIASe jaoks kavandatavat ühist isikusamasuse andmete hoidlat hakkaksid kasutama ka teised süsteemid. Lisaks biomeetrilise võrdlemise teenuse jaoks säilitatavatele biomeetrilistele andmetele sisaldaks ühine isikusamasuse andmete hoidla ka tähtnumbrilisi isikusamasuse andmeid. Eksperdirühm peaks esitama oma järeldused selle kohta lõpparuandes 2017. aasta aprilli lõpuks.

Hiljutised inimeste turvalisust ohustanud sündmused annavad põhjust uuesti tõstatada liikmesriikidevahelise kohustusliku teabevahetuse teema. Komisjoni 2016. aasta detsembri ettepanekuga Schengeni infosüsteemi tugevdamiseks nähakse liikmesriikidele esimest korda ette kohustus terrorikuritegudega seotud isikute kohta süsteemi hoiatusteateid sisestada. On oluline, et kaasseadusandjad töötaksid nüüd ettepanekus sätestatud meetmete kiire vastuvõtmise nimel. Komisjon on valmis uurima, kas ka teiste ELi andmebaaside suhtes tuleks kehtestada teabe jagamise kohustus.

III.    PEHMETE SIHTMÄRKIDE KAITSE TERRORIRÜNNAKUTE EEST

Rünnak Berliinis oli viimane ELis toimunud rünnakutest, mis on olnud suunatud nn pehmete sihtmärkide vastu – pehmed sihtmärgid on tavaliselt tsiviilobjektid, kuhu koguneb palju inimesi (nt avalik ruum, haiglad, koolid, spordikompleksid, kultuurikeskused, kohvikud ja restoranid, kaubanduskeskused ja transpordisõlmed). Need kohad on kergesti rünnatavad ja neid on raske kaitsta ning neid iseloomustab asjaolu, et rünnaku korral on ohvrite arv tõenäoliselt väga suur. Seetõttu on need terroristidele atraktiivsed. Pehmete sihtmärkide, sealhulgas transpordivahendite ja -sõlmede vastu suunatud rünnakute oht on jätkuvalt suur. Seda kinnitavad kättesaadavad hinnangud, kaasa arvatud Europoli aruanne muutuste kohta Daeshi tegutsemismeetodites 4 . 

2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava ja 2016. aasta teatises julgeolekuliidu kohta on rõhutatud vajadust julgeoleku parandamiseks veelgi rohkem tööd teha ning kasutada pehmete sihtmärkide kaitseks uuenduslikke avastamisvahendeid ja tehnoloogiat. Komisjon töötab selle nimel, et liikmesriike toetada ja innustada neid parimaid tavasid vahetama, kui nad töötavad välja paremaid vahendeid pehmetele sihtmärkidele suunatud rünnakute ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks. Selle töö tulemusena on koostatud praktilisi käsiraamatuid ja juhendmaterjale. Praegu on komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ekspertidega välja töötamas põhjalikku käsiraamatut, milles käsitletakse erinevate pehmete sihtmärkide (nt kaubanduskeskused, haiglad, spordi- ja kultuurisündmused) puhul kohaldatavaid turvakontrolli nõudeid ja kasutatavaid dokumendivorme. Eesmärk on pehmete sihtmärkide kaitse suunised liikmesriikidele välja anda 2017. aasta alguses, tuginedes liikmesriikide parimatele tavadele.

Koos liikmesriikidega uurib komisjon ka seda, milliseid ELi vahendeid saaks kasutada, et aidata vastupanuvõimet suurendada ja muuta võimalike pehmete sihtmärkide ümbrus turvalisemaks. Samuti võivad liikmesriigid taotleda rahastamist Euroopa Investeerimispangast (EIP) (sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist) kooskõlas ELi ja EIP grupi tegevuspõhimõtetega. Kõikide projektide üle otsustatakse vastavalt õigusaktides sätestatud tavalistele otsustamismenetlustele.

IV.    KÜBEROHTUDE PROBLEEMISTIK

Küberkuritegevus ja küberrünnakud kuuluvad liidu jaoks selliste oluliste probleemide hulka, mille puhul saab ELi tasandil võetavate meetmete abil meie kollektiivset vastupanuvõimet suurendada. Iga päev esineb küberjulgeoleku intsidente, mis tekitavad inimestele tõsiseid probleeme ning põhjustavad Euroopa ettevõtjatele ja majandusele tervikuna suurt majanduskahju. Küberrünnakud on hübriidohu oluline osa – kui need füüsilise rünnakuga (näiteks seoses terrorismiga) täpselt üheaegselt ajastada, võib nende mõju olla laastav. Nende abil saab ka riiki destabiliseerida või selle poliitilisi institutsioone ja demokraatlikke põhiprotsesse kahtluse alla seada. Kuna me kasutame üha rohkem IT lahendusi, muutub meie elutähtis taristu (haiglatest kuni tuumaelektrijaamadeni) üha kaitsetumaks.

2013. aasta küberjulgeoleku strateegia on osa küberjulgeoleku väljakutsetele reageerimiseks mõeldud poliitikameetmete tuumikust. Põhimeede on mullu juulis vastu võetud võrgu- ja infoturbe direktiiv 5 . Sellega pannakse alus tõhusamale koostööle ja kübervastupidavusvõimele ELi tasandil, toetades koostööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel ning edendades operatiivkoostööd konkreetsete küberjulgeoleku intsidentide korral ja riske käsitleva teabevahetuse vallas. Selleks, et tagada direktiivi ühetaoline rakendamine eri sektorites ja riikides, korraldab komisjon veebruaris võrgu- ja infoturbe koostöörühma esimese kohtumise liikmesriikidega.

2016. aasta aprillis võtsid komisjon ja ELi kõrge esindaja vastu hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku, 6 milles loetleti 22 operatiivmeedet teadlikkuse parandamiseks, vastupanuvõime suurendamiseks, kriisidele paremini reageerimiseks ning ELi ja NATO vahelise koostöö tugevdamiseks. Vastavalt nõukogu soovile esitavad komisjon ja ELi kõrge esindaja 2017. aasta juuliks aruande saavutatu hindamiseks.

Komisjon edendab ja toetab ka tehnoloogilisi uuendusi, sealhulgas kasutades ELi teadusuuringute rahastamisvahendeid uute lahenduste väljatöötamiseks ja uue tehnoloogia loomiseks, mis aitab suurendada meie vastupidavusvõimet küberrünnakute korral (nt riist- ja tarkvarasse turbe sisseprojekteerimise projektid). Möödunud suvel algatasime küberjulgeolekualase avaliku ja erasektori partnerluse selle valdkonna ettevõtetega mahus 1,8 miljardit eurot 7 .

Transpordi valdkonnas on digiteerimisest saamas oluline vahend, mis võimaldab tänase transpordisüsteemi hädavajalikku ümberkujundamist. Tempokal digiteerimisel on palju eeliseid, kuid samas muudab see transpordi küberjulgeoleku ja -ohutuse riskide suhtes kaitsetumaks. Hulk meetmeid on mõeldud ohu leevendamiseks erinevatel tasanditel põhiliselt lennu-, aga ka mere-, jõe-, raudtee- ja maanteetranspordi puhul 8 . Viimane väljakutse on kübervastupidavusvõime eri aspektide parandamisega tegelevate erinevate huvirühmade tegevuse edasine selgitamine, ühtlustamine ja täiendamine.

Laiemalt vaadates ja arvestades ohu kiiresti muutuvat laadi, teevad komisjon ja ELi kõrge esindaja lähikuudel kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta selleks, et sellistele ohtudele kogu ELis tõhusalt reageerida, arendades edasi 2013. aasta ELi küberjulgeoleku strateegiat.

V.    ISIKUANDMETE KAITSE JA TÕHUS KRIMINAALMENETLUS

Andmekaitse direktiiv politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonnas 9 on oluline töövahend terrorismi ja raskete kuritegude vastases võitluses. Tuginedes direktiivis sätestatud ühistele andmekaitse nõuetele, saavad liikmesriikide õiguskaitseasutused sujuvalt vajalikke andmeid vahetada, kusjuures süüteo läbi kannatanute, süüteo tunnistajate ja süüteos kahtlustatavate andmed on nõuetekohaselt kaitstud.

Lisaks sellele võttis komisjon 11. jaanuaril vastu ettepaneku e-privaatsuse määruse (millega asendatakse direktiiv 2002/58/EÜ) kohta, 10 selleks et tagada elektroonilise side range konfidentsiaalsus nii üksikisikute kui ka äriühingute jaoks ning võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, nagu on ette nähtud 2015. aasta aprillis avaldatud digitaalse ühtse turu strateegiaga. Nagu kehtiva direktiiviga, nii täpsustatakse ka läbivaadatud e-privaatsuse määrusega isikuandmete kaitse üldmääruse 11 sätteid ning kehtestatakse raamistik, millega reguleeritakse privaatsuse ja isikuandmete kaitset elektroonilise side sektoris.

Läbivaadatud määruse ettepaneku kohaselt on kõik elektroonilise side andmed, isegi kui tegemist on sideteenusega seotud lisafunktsiooniga, konfidentsiaalsed / nende puutumatust austatakse olenemata sellest, kas side toimub traditsiooniliste telekommunikatsiooni teenuste kaudu või kasutades nn OTT-teenuseid (ingl k Over-The-Top), mis on funktsionaalselt samaväärsed (nt Skype ja WhatsApp) ja mis paljude kasutajate jaoks on asendanud tavaliste telekommunikatsiooni operaatorite pakutavad teenused 12 . Lisaks teistele kohustustele – austada oma klientide privaatsusalaseid valikuid nende andmete kasutamisel, säilitamisel ja töötlemisel – kehtestatakse väljaspool ELi asuvatele teenuseosutajatele kohustus nimetada ELi liikmesriigis asuv esindaja. Nii tekib liikmesriikidel ka võimalus hõlbustada õiguskaitse- ja kohtuasutuste koostööd teenuseosutajatega, et saada juurdepääsu elektroonilistele tõenditele (vt allpool).

Nagu ka kehtivate e-privaatsuse normide kohaselt, reguleerib õiguskaitse- ja kohtuasutuste juurdepääsu süütegude uurimiseks vajalikule asjakohasele elektroonilisele teabele kavandatud e-privaatsuse määruse artiklis 11 sätestatud erand 13 . See säte annab võimaluse ELi või liikmesriigi õiguses side konfidentsiaalsust piirata, kui see on vajalik ja proportsionaalne, selleks et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik julgeolek ja süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine. Pärast seda, kui Euroopa Kohus 2014. aastal tühistas andmete säilitamise direktiivi 14 , on see säte eriti oluline liikmesriikide nende õigusnormide jaoks, millega reguleeritakse andmete säilitamist, st kohustatakse telekommunikatsiooniteenuste osutajaid andmeid teatava aja jooksul säilitama, et õiguskaitseasutustele vajaduse korral nendele juurdepääs anda. Sellest ajast saadik ei ole olnud kehtivat ELi õigusakti, mis käsitleks andmete säilitamist, ja mõned liikmesriigid on vastu võtnud oma andmete säilitamise seaduse. Rootsi ja Ühendkuningriigi andmete säilitamise seaduse kohta esitati kaebus Euroopa Kohtusse, kes tegi Tele2 asjas otsuse 21. detsembril 15 . Euroopa Kohus leidis, et kui liikmesriigid kehtestavad selliseid õigusnorme, millega nähakse ette, et kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil tuleb abonentide ja kasutajate kõik liiklusandmed ja asukohaandmed üldiselt ja vahet tegemata säilitada kõigi elektroonilise side vahendite puhul, siis on see ELi õigusega vastuolus. Kohtuotsuse mõju analüüsitakse ja komisjon koostab suunised selle kohta, kuidas liikmesriigid saavad välja töötada andmete säilitamise seadusi, mis on otsusega kooskõlas.

Kuriteost jäävad maha digitaalsed jäljed, mida saab kohtumenetluses tõendina kasutada. Elektrooniline suhtlus kahtlusaluste vahel on sageli ainus võimalus õiguskaitseasutuse ja prokuröri jaoks juhtlõnga leida. Elektroonilistele tõenditele juurdepääsu saamine – eriti, kui neid säilitatakse teises riigis või pilves – võib aga olla nii tehniliselt kui ka juriidiliselt keerukas ja sageli menetluslikult koormav, mis takistab uurijatel uurimisega kiiresti edasi liikuda. Nende probleemide lahendamiseks hindab komisjon praegu võimalusi, kuidas uurijad saaksid piiriüleselt elektroonilised tõendid kätte, sealhulgas vastastikuse õigusabi tõhustamist ja võimalusi teenuseosutajatega otse koostööd teha, ning milline ettepanek teha kriteeriumite kohta õiguskaitsepädevuse kindlaks tegemiseks küberruumis, järgides täielikult kohaldatavaid andmekaitsenorme 16 . Komisjon andis edusammudest aru justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. detsembri 2016. aasta kohtumisel 17 .

Põhjalik konsulteerimine asjatundjatega (mis jätkub praegugi) on aidanud komisjonil täpsustada elektroonilistele tõenditele juurdepääsu saamisega seotud erinevaid probleeme, mis on sageli mitmetahulised, paremini mõista liikmesriikides kehtivaid õigusnorme ja praktikat ning kindlaks teha võimalikud poliitikavariandid. Eduaruandes antakse ülevaade teabe kogumise ja asjatundjatega suhtlemise käigus esile kerkinud ideedest, mida komisjon koostöös huvirühmadega lähikuudel lähemalt uurima hakkab. Nagu komisjoni tööprogrammis lubatud, esitab komisjon selleteemalise algatuse 2017. aastal.

VI. KOKKUVÕTE

Järgmises aruandes, mille esitamise tähtpäev on 1. märts, antakse ülevaade sellest, kuidas edeneb nende ja teiste oluliste töösuundade rakendamine.

(1)  Komisjon esitab lähinädalatel tagasisaatmist käsitleva läbivaadatud tegevuskava, vt komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamise kohta”, COM(2017) 42.

(2) Teatis „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, COM(2016) 205 (final).

(3)  http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=28994&no=1 

(4)  Europol, Changes in modus operandi of Islamic State (IS) revisited, 2016. aasta november – Europoli avalik teave, kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/publications-documents/changes-in-modus-operandi-of-islamic-state-revisited

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

(6)  JOIN(2016) 18.

(7)  Teatavaks tehtud 2016. aasta kübervastupidavusvõime teatises, COM(2016) 410 (final).

(8)  Näiteks rahvusvahelised suunised, nagu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni väljatöötatud materjal või hiljuti vastu võetud ICAO resolutsioon, mis oli ELi ja USA ühisalgatus; intsidentidest teatamine, mille puhul töötatakse Euroopa Lennundusohutusametis praegu välja meetodit, mis võimaldab kiiremini reageerida, ja küberturbe sisseprojekteerimine, mida kohaldatakse uute, arendamisel olevate süsteemide suhtes, nagu ühisettevõtte SESAR lennuliikluse korraldamise üldkava.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. Direktiiv jõustus 5. mail 2016 ja selle ülevõtmise tähtpäev liikmesriikide jaoks on 6. mai 2018. Komisjon on koos liikmesriikidega moodustanud eksperdirühma, kus toimuvad arutelud politseidirektiivi ülevõtmise üle.

(10)  Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus, COM(2017) 10.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ, mida hakatakse kohaldama 25. mail 2018.

(12)  See vastab Euroopa elektroonilise side seadustikku käsitleva direktiivi ettepanekule, mille komisjon esitas 14. septembril 2016 (telekommunikatsioonipakett), COM(2016) 590 (final).

(13)  Vt andmete säilitamise säte artikli 11 lõikes 1, mis on samal kujul kui e-privaatsuse direktiivi artikkel 15 ja vastab isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Selline piirang peab austama põhiõiguste olemust ning olema vajalik, asjakohane ja proportsionaalne.

(14)  Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 Digital Rights Ireland.

(15)  Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 Tele2.

(16)  Nagu lubatud Euroopa julgeoleku tegevuskavas, COM(2015) 185 (final), ja komisjoni teatises „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“, COM(2016) 230 (final).

(17)  9. juuni 2016. aasta järeldustes küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta kutsus nõukogu komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, töötama välja ELi ühist lähenemisviisi ja esitama tehtud töö tulemused 2017. aasta juuniks.