EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.1.2017

COM(2017) 35 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa teadusruumi elluviimine ja edusammude seire

{SWD(2017) 21 final}

Euroopa teadusruumi elluviimine ja edusammude seire

1.SISSEJUHATUS

2014. aastal, kaks aastat pärast teatise „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks“ 1 vastuvõtmist teatas komisjon, et liikmesriigid ja teadusuuringute sidusrühmad on teinud Euroopa teadusruumi (ERA) rakendamisel tublisid edusamme. ERA täielikult toimivaks muutmiseks oli aga vaja teha enamat, eelkõige vajalike ERA reformide elluviimise kaudu liikmesriikides ja assotsieerunud riikides 2 .

ERA rakendamine põhineb kuuel prioriteedil:

tulemuslikumad riiklikud teadussüsteemid;

optimaalne riikideülene koostöö ja konkurents, mis hõlmab optimaalset riikideülest koostööd ja konkurentsi ning teadustaristut;

avatud tööturg teadlastele;

sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti peavoolustamine teadustegevuses;

teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire, sealhulgas teadmiste liikumine ja avatud juurdepääs;

rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Ülemkogu kinnitas 2015. aasta mais taas oma pühendumust ERA täielikult toimivaks muutmisele ja kinnitas ERA 2015.–2020. aasta tegevuskava. Tegevuskava on pidevalt muutuv dokument, mis aitab liikmesriikidel korraldada ERA prioriteetide elluviimist riigi tasandil. Ülemkogu kutsus liikmesriike üles rakendama ERA tegevuskava riiklikes ERA tegevuskavades ja strateegiates sisalduvate asjakohaste meetmete kaudu. ERA tegevuskava rakendamise seire peaks olema lõimitud ERA 2016. aasta eduaruandesse Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni nõuandekomitee esitatud põhinäitajate alusel 3 .

Tänaseks on 24 liikmesriiki ja viis assotsieerunud riiki vastu võtnud 2015.–2020. aasta riikliku ERA tegevuskava ning eeldatavasti kiidetakse kõigi liikmesriikide riiklikud tegevuskavad heaks lähitulevikus. Need tegevuskavad on riiklike ERA poliitikareformide edasiviijad ning annavad palju teavet kõigi eelseisvate ERA strateegiate ja vastavate poliitikameetmete kohta liikmesriikides ja assotsieerunud riikides.

Käesolevas 2016. aasta ERA eduaruandes tehakse kokkuvõte ERA hetkeolukorrast ja ERA rakendamise edenemisest ajavahemikus 2014–2016 4 . Esimest korda on ERA edenemist mõõdetud kõigi riikide ja prioriteetide kaupa, võttes aluseks ERA seiremehhanismi ehk 24 põhinäitajat, mille on ühiselt määratlenud liikmesriigid, teadusuuringute sidusrühmad ja komisjon.

Ühtlasi antakse aruandes esimest korda teavet ERA prioriteetide arengu kohta, nende seose kohta 2015.–2020. aasta ERA tegevuskavaga ja riiklikes ERA tegevuskavades käsitletavate põhivaldkondade kohta. Dokumendi lõppu lisatud tabelis on esitatud põhinäitajate kasvumäärad.

Dokumendiga kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis ja Science-Metrixi aruandes „Data gathering and information for the 2016 ERA monitoring“ 5 (2016. aasta ERA seireandmete ja teabe kogumine) on esitatud mitme näitaja kvantitatiivsed andmed koos poliitiliselt tähtsa kvalitatiivse teabega.

2.PEAMISED JÄRELDUSED

2.1.Tulemuslikumad riiklikud teadussüsteemid

Tipptasemel teadustöö määr on tõusnud, ELi 28 riigi keskmise näitaja aastane kasvumäär ajavahemikus 2010–2013 on 6,4 % 6 . Peaaegu kõigil riikidel on riiklikud teadus- ja innovatsioonistrateegiad, nii üks üldstrateegia kui ka eri valitsusasutuste strateegiad.

Siiski on teaduse ja innovatsiooni rahastamine endiselt probleem, nagu nenditi eelmises eduaruandes (2014). Rahastamismenetluste täiendav ühtlustamine aitaks vähendada killustatust ja suurendada teadusuuringute rahastamise tasuvust ning hõlbustaks piiri- ja valdkonnaülest koostööd. Kasulik oleks peenhäälestada rahastamismehhanismide kriteeriume ja protsesse. Riiklikud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise kohustused peavad olema selged ja arusaadavad ning pikaajaliselt kavandatud. See loob prognoositava keskkonna, mida soovivad nii avalik kui ka erasektor.

Riiklikes ERA tegevuskavades keskendutakse peaasjalikult riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide õigusraamistike täiustamisele; pikaajaliste riiklike teadus- ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamisele; konkurentsile suunatud elementidega uute rahastamismehhanismide loomisele (nagu Soome ja Madalmaad, kus püütakse suurendada ülikoolide teadusprofiili) ning vastastikuse täiendavuse otsimisele riikide ja ELi tasandi vahendite vahel, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused. Riiklikes ERA tegevuskavades tähtsustatakse rohkem üldstrateegiate, raamistike ja hindamismehhanismide väljatöötamist, vähem tähelepanu saavad rahastamise täpne tase ja rahastamismehhanismid.

2.2.Optimaalne riikideülene koostöö ja konkurents

Suurte probleemide lahendamine üheskoos

Tulemused 7 näitavad, et ajavahemikus 2010–2014 on kõigi ERA põhinäitajate seas ELi riikideülestele avalikele teadusuuringutele ja innovatsioonile valitsuste poolt eraldatavate eelarveassigneeringute (GBARD) aastane kasvumäär üks suurimaid, 7,8 % 8 . Kuigi see tulemus viitab üldiselt teaduse suuremale rahvusvahelistumisele, näitab asjaolu, et riikide panust ühisesse kavandamisse käsitleva lisanäitaja (artikli 185 kohased algatused, ühise kavandamise algatused ja ERA-NET-süsteemid) kasvumäär (42 % ajavahemikus 2012–2014) on veelgi suurem, seda, et valitsused peavad üha tähtsamaks poliitikast rohkem lähtuvat ühise kavandamise protsessi.

Peamise ülesandena on kindlaks tehtud see, et riiklikku ja rahvusvahelist rahastamiskorda tuleks rohkem ühtlustada ning see võib lihtsustada teadlaste rahvusvahelist liikuvust. Lisaks oleks kasulik, kui suuri probleeme käsitlevad ühise kavandamise algatused oleksid sõnaselgemalt seotud asjaomaste partnerite aruka spetsialiseerumise strateegiatega ja vastupidi. Teaduse ühiskondliku kasulikkuse hindamine peab olema toekam, et parandada teaduskorraldust ja anda üldsusele paremini teavet teaduse väärtuse kohta, tuues näiteid investeeringute tasuvuse kohta 9 .

Enamikus riiklikes ERA tegevuskavades keskendutakse suurele hulgale liikmesriikide ja assotsieerunud riikide meetmetele ning tegevusaladele, et suurendada nende osalemist ühises kavandamises. Riiklike tegevuskavade eesmärk on paremini kooskõlastada riikide ja Euroopa tasandi teadus- ja arendustegevuse kavandamine, millega reageeritakse peamistele väljaselgitatud probleemidele.

Teadustaristu

Tulemused näitavad, et paljud liikmesriigid on välja töötanud riikliku teadustaristu tegevuskava ja seda rakendanud, toetudes oma prioriteetide määratlemisel Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi üldtegevuskavale. Siiski tasuks nendes riiklikes tegevuskavades anda teadustaristuga seotud kuludest selge ja järjepidev ülevaade. Lisaks tuleks juba projekti algetapis pöörata tähelepanu teadustaristu pikaajalisele jätkusuutlikkusele, sealhulgas tegevuskulude rahastamisele. Taristu arengu kiirendamiseks tuleks rohkem kooskõlastada riiklikke rahastamismehhanisme ja otsustamisprotsesse. Peale selle tuleks teadustaristu asukohtade valimisega teataval määral vähendada piirkondade vahelisi erinevusi teadussuutlikkuses. Erasektori kaasamine teadustaristu projektidesse algusest peale võib toimida katalüsaatorina erasektori kaasamisel teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda laiemalt.

Paljudes riiklikes tegevuskavades tähtsustatakse ühtlustatud lähenemisviisi Euroopa tasandi teadustaristule. Riigid võtavad konkreetseid meetmeid, et tugevdada riikide osalemist üleeuroopalistes süsteemides, et rajada stabiilsed rahastamismehhanismid ja seirata prioriteetsete projektide elluviimist. Tegevuskavades rõhutatakse ka vajadust hinnata praegust olukorda, et rakendamine oleks optimaalne. Mõni tegevuskava hõlmab ka e-taristu (horisontaalsed elemendid, mis teevad võimalikuks võrgustike loomise, töötlemise, andmehalduse ja avatud juurdepääsu) kavandamist riigi tasandil.

Järeldub, et tehtud on suuri edusamme teadustaristualaste riiklike otsustamisprotsesside sidumiseks Euroopa tasandil määratletud prioriteetidega. Küll aga võiks rohkem tähelepanu pöörata rakendamise ja tegevuse koordineeritud rahastamisele 10 .

2.3.Avatud tööturg teadlastele

Tulemused näitavad, et tööportaalis EURAXESS reklaamitud vabade teadustöökohtade arv on suurenenud, ajavahemikus 2012–2014 on ELi 28 riigi keskmine aastane kasvumäär 7,8 % 11 .

Aruandest nähtub, et EURAXESSi kasutamine on riigiti väga erinev. Lisaks on avatud, läbipaistva ja oskustepõhise töölevõtmise poliitika tähtsam alustavate teadlaste kui väljakujunenud teadlaste jaoks, kelle töölevõtmisel ja edutamisel näib rohkem mõju olevat muudel kriteeriumidel 12 . Tulemused näitavad, et toetuste ülekantavuse suurendamiseks tehtud poliitilised jõupingutused (mudel „raha järgneb teadlasele“) võivad aidata suurendada teadlaste rahvusvahelist liikuvust.

Sotsiaalkindlustuskate on endiselt erinev ja takistab liikumist suuremat kaitset andvate süsteemidega riikidest. Töölevõtmis- ja töötingimuste parandamiseks on tähtis arendada personalihaldust. Kaks olulist valdkonda on pensioniõiguste ülekantavus ja õpetamiseks vajaliku keeleoskuse nõue. Esimese käsitlemiseks lõi komisjon 2016. aastal teadlaste üleeuroopalise lisapensionifondi nimega Euroopa teadusasutuste pensionikogumisvahend (RESAVER).

Teise valdkonna puhul näib, et enamikus riikides on töölevõtmise õiguslikud tõkked kaotatud. Suur probleem väljakujunenud välisteadlaste töölevõtmisel näib jätkuvalt olevat õpetamiseks vajaliku riigikeeleoskuse nõue.

Paljudes riiklikes ERA tegevuskavades keskendutakse EURAXESSi edendamisele, et suurendada teadlaste piiri- ja valdkonnaülest liikuvust. Seda eesmärki teenivad ka teadlaste personalistrateegia edendamine ja suurem keskendumine tenuuri põhimõtetele (nn tenure tracks). Lisaks toonitatakse riiklikes ERA tegevuskavades avatud, läbipaistva ja oskustepõhise töölevõtmise korra tähtsust ning liikuvate teadlaste sotsiaalkindlustusega seotud probleeme.

2.4.Sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti peavoolustamine teadustegevuses

Aruandest selgub, et ajavahemikus 2007–2014 suurenes ELi 28 riigis kõrgharidussektoris astme A ametikohtadel töötavate naiste osakaalu liidetud aastane kasvumäär 3,4 % 13 . See ELi 28 riigi näitaja oli 2014. aastal 23,5 %. Edusamme on täheldatud peaaegu kõigis liikmesriikides.

Analüüs näitab ka seda, et riikide üks peamisi probleeme on jätkuvalt nn klaaslagi, mis takistab naistel asumast tööle kõrgematel ametikohtadel. Seda näitab asjaolu, et teadlastest kolmandik on naised, kuid kõrgema astme ametikohtadel on naiste osakaal alla veerandi. Kuigi andmed viitavad olukorra paranemisele, on selle tempo aeglane.

Riiklikest ERA tegevuskavadest ilmneb, et võrreldes 2014. aasta ERA eduaruandes teatatud olukorraga on sooline võrdõiguslikkus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas märkimisväärselt edenenud 14 . Soolise võrdõiguslikkuse rakendamise seiret praegu teostatakse või kavandatakse. See näitab riikide kasvavat huvi ja kohustuste võtmist, et saavutada riiklikes teadus- ja kõrgharidussüsteemides sooline võrdõiguslikkus. Soolise võrdõiguslikkuse meetmete ulatus ja kvaliteet on liikmesriigiti erinev. Paljudes liikmesriikides on jätkuvalt probleem soolise mõõtme lõimimine teadusprogrammidesse.

2.5.Teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire, sealhulgas digitaalse ERA kaudu

Teadmussiire ja avatud innovatsioon

Analüüs kinnitab, et teadustulemuste siire, rakendamine ja tegelik kasutamine võib olla majanduslikult väga kasulik. Seda võib pidada isegi fundamentaalselt tähtsaks sammuks suurte probleemide lahendamisel (prioriteet 2a) ja ühiskonna jõukuse suurendamisel. Hoolimata teadmiste liikumise kasulikkusest ei ole Euroopa veel valmis kasutama ära piirkonna potentsiaali, et saada kasu teadusinvesteeringutest ja võimalustest, mida need tekitavad majanduskasvu valdkonnas 15 .

Aruandes näidatakse, et ajavahemikus 2008–2012 oli avaliku või erasektori teadusasutustega koostööd tegevate uuenduslike ettevõtete keskmine aastane kasvumäär 3,5 % ja kõrgharidusasutustega koostööd tegevate uuenduslike ettevõtete kasvumäär 1,3 % 16 .

Tavaliselt takistab teadmussiiret see, et teadustulemuste kasutamine turul ei saa piisavalt tähelepanu ega toetust. Selle küsimusega ei ole seni ei ELi ega riikide tasandil piisavalt tegeletud. Üks peamisi tõkkeid on teadlaste vähene tööhõive erasektoris ja väljastpoolt akadeemilisi ringkondi saadud kogemuste vähesus, eriti noorte teadlaste puhul.

Tehnoloogia- ja innovatsioonikeskused on väga tähtsad teadmiste optimaalse liikumise tagamiseks. Nende keskuste põhitegevus on viia kokku tööstussektori vajadused ja teadustegevus ning toetada teadustulemuste kasutamist ettevõtluses.

Enamikus riiklikes ERA tegevuskavades käsitletakse põhiprobleeme, nagu intellektuaalomandi haldus ja võimalikud seonduvad õigusaktid. Eesmärgiks on seatud ka avaliku ja erasektori koostöö vahendite väljatöötamine selles valdkonnas ning ettevõtlusalased koolitusprogrammid.

Avatud juurdepääs väljaannetele ja andmetele

Analüüs näitab, et 2016. aastal võttis 24 liikmesriiki vastu avatud juurdepääsu toetava poliitika 17 . Enamik neist meetmetest on vastu võetud alates 2012. aastast ja mõni varaste vastuvõtjate seas olnud riik on hiljem täiendanud oma poliitikat lisameetmetega. Avatud juurdepääsu suunas liikumine on arenenud väga kiiresti ja viimastel aastatel ületanud 50 % murdepunkti. ELi 28 riigis oli 2014. aastal avaldatud väljaannetest avatud juurdepääsuga ligikaudu 52 % 18 .

Kuid avatud juurdepääsu poliitika ja tavad on väga erinevad ning võivad erineda nii riikide kui ka teadust rahastavate organisatsioonide kaupa. Täieliku avatud juurdepääsu rakendamiseks tuleb arendada avaldamismudeleid ja tasusüsteeme ning teadusandmete jagamise ja taaskasutamise ühendatud taristut.

Järgmisi edusamme tõkestavad muu hulgas avatud juurdepääsule ülemineku maksumus, autoriõigusi käsitlevate õigusaktide mitmekesisus riigiti, õigusomandi õiguslike aspektide läbipaistmatus, erasektori mured seoses andmete jagamise kohustusega, samuti valmistavad teadlastele muret avatud juurdepääsuga tulemuste avaldamise tagajärjed sellele, kuidas hinnatakse nende töö tulemusi, ning seega nende karjääriarengule.

Ka avatud juurdepääs teadusandmetele on viimastel aastatel arenenud, kuid ei ole jõudnud nii kaugele. Suured tehnilised ja rahalised tõkked takistavad üleminekut andmete tõhusale säilitamisele ja taaskasutamisele ning tõhusal rakendamisel on kitsaskoht see, et teadlaste hulgas on puudu andmealastest asjatundjatest ja teadlastel ei ole piisavalt andmetega seotud oskusi.

Liikmesriigid võtsid 27. mail 2016 vastu nõukogu järeldused avatud teaduse süsteemile ülemineku kohta. Liikmesriigid nõudsid eelkõige, et avatud juurdepääs teadusväljaannetele oleks avaliku sektori rahastatud teadusuuringute puhul vaikevalik, ja toetasid üleminekut kohesele avatud juurdepääsu vaikevalikule 2020. aastaks.

Riiklikes ERA tegevuskavades keskendutakse peaasjalikult väljaannetele avatud juurdepääsu arendamisele ja toetamisele, eelkõige sellist avatud juurdepääsu toetavate e-taristu, strateegiate ja tegevuskavade loomisele. Põhirõhk on endiselt nn pehmetel meetmetel, millega toetatakse avatud juurdepääsu andmetele ja väljaannetele, ning vähem tähelepanu pööratakse regulatiivsetele aspektidele.

2.6.Rahvusvaheline koostöö

Analüüsi põhjal on ajavahemikus 2005–2014 ERAsse mittekuuluvate partneritega kahasse avaldatud väljaannete aastane kasvumäär tervelt 4,1 % 19 . Näitaja on veidi suurem kui samas ajavahemikus koos ERA partneritega avaldatud väljaannete kasvumäär, mis on 3,6 %.

Peamised tulemused näitavad, et rahvusvaheline koostöö kolmandate riikidega areneb, kuigi seda juhivad Lääne-Euroopa riigid ning nende ja teiste ERA riikide vahel on tekkimas lõhe. Lisaks edeneb ka rahvusvaheline töölevõtmine, kuigi ka siin on Lääne-Euroopa juhtrollis ja teistest riikidest ette läinud. Teaduskeskkonna erinevustega tegelemiseks peaks personalihaldus olema geograafiliselt laiema haardega.

Enamikus riiklikes ERA tegevuskavades keskendutakse strateegiate väljatöötamisele, et hõlbustada ELi-sisest koostööd, teavitusmeetmeid ning teavitustegevuse suurendamise ja võrgustike loomise meetmeid. Liikmesriigid mõistavad aina rohkem rahvusvahelise koostöö ja ühistegevuse tähtsust, eelkõige teaduse valdkonnas esile kerkivate riikide puhul.

3.JÄRELDUSED

Aruanne kinnitab, et ERA rakendamisel on viimastel aastatel jõudsalt edasi liigutud. ELi 28 riigi keskmistest näitajatest nähtub, et aja jooksul on tehtud edusamme kõigis põhinäitajates, kuigi suuri erinevusi on nii tulemuste taseme kui ka riikidevaheliste kasvumäärade vahel. (Vt ülevaatlikku kasvumäärade tabelit.)

See, et riikide institutsiooniline kontekst on erinev, näitab, et kõigi prioriteetide vallas on veel võimalik teha palju edusamme. EL ja selle liikmesriigid ei ole siiani ERAd täielikult rakendanud, kuigi see nähti ette 2012. aasta teatises. Erinevad osalejad peavad selleks veel rohkem tööd tegema. Mahajäänud riigid võivad kasutada ERA parimaid tulemusi võimalike võrdlusalustena.

Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaldatud riiklikud ERA tegevuskavad on ilmne tõend poliitilisest isevastutusest kõigis ERA prioriteetides ning näitavad, et soov ERA rakendamisega edasi liikuda on suur.

Komisjoni poliitiline tegevuskava teemal „Avatud teadus, avatud innovatsioon ja avatus maailmale“ tekitab ERA jaoks ka uusi väljakutseid, näiteks digiteerimine ja globaalsed võrgustikud. See kinnitab taas, et ERA on ajas muutuv kontseptsioon. Tekivad uued väljakutsed ja valitsuste töö on kindlaks määrata, kuidas võimalusi ära kasutada. Ilmuvad ka uued tõkked, mis tuleb teelt eemaldada. Edukas ERA toob kaasa avatud innovatsiooni, avatud teaduse ja avatuse maailmale.

Samas tuleks nüüd keskenduda selle rakendamise tõhustamisele, et saavutada kõik ERA prioriteedid. See on liikmesriikide vastutus, mida komisjon seirab ja poliitiliselt toetab.

ERA sidusrühmade organisatsioonid olid oma jõupingutustes järjepidevad, et jõuda ERA prioriteetide elluviimiseni 20 . Nende pühendumust näitab see, et 2015. aasta juunis kirjutasid ERA sidusrühmade platvormis esindatud viie organisatsiooni presidendid ja volinik Moedas alla uuele ühisavaldusele. Lisaks võttis ERA sidusrühmade platvorm 2016. aastal vastu uued liikmed, laiendades nii osalejate hulka. Pärast seda, kui EIRMA, ERF-AISBL, ERRIN, EU-LIFE ja TAFTIE olid ERA tegevuskavad vastu võtnud, anti neile vaatlejastaatus.

ERA tegevuskava seire kaasamine käesolevasse eduaruandesse on tähtis, et aidata liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel kindlaks määrata ning ellu viia vajalikke ERA reforme riigi tasandil. Kaaluda võiks aruande ühtlustamist teiste ERA prioriteete käsitlevate aruannetega. ERA seiremehhanismi kasutamine nurgakivina võib veelgi tugevdada riiklike ERA tegevuskavade kvantitatiivset vundamenti. ERA seire protsessi saab veelgi tugevdada vastastikuse õppega, mis põhineb riiklikel ERA tegevuskavadel ja järgmise ERA eduaruande jaoks koostatavatel täiendavatel riikide hetkeseisu kirjeldustel.

(1)

COM(2012) 392 final.

(2)

COM(2014) 575 final.

(3)

Dok 9351/15. Neid näitajaid on kirjeldatud ERA seire statistilises käsiraamatus, mis kuulub käesolevale dokumendile lisatud Science-Metrixi uuringusse. Näitajate liidetud keskmised aastased kasvumäärad on esitatud tabelis 1.

(4)

Poliitika arengu kirjeldus hõlmab perioodi 2014. aasta keskpaigast (2014. aasta ERA eduaruande tähtaeg) 2016. aasta keskpaigani (2016. aasta ERA eduaruande tähtaeg). Näitajad on aga kättesaadavad viivitusega ja seetõttu on käesolevas aruandes kasutatud eelmiste aastate näitajaid.

(5)

(Viide veebisaidile sisestatakse enne avaldamist.)

(6)

Talituste töödokument, tabel 1.

(7)

Käesoleva aruande tulemused põhinevad Science-Metrixi aruandel „Data gathering and information for the 2016 ERA monitoring“ (2016. aasta ERA seireandmete ja teabe kogumine).

(8)

Talituste töödokument, tabel 2a.

(9)

Science-Metrixi aruanne, jagu 3.2.2.

(10)

Science-Metrixi aruanne, jagu 3.2.4.

(11)

Talituste töödokument, tabel 3.

(12)

Science-Metrixi aruanne, jagu 3.3.

(13)

Talituste töödokument, tabel 4.

(14)

Kindlaks on määratud on kolm eesmärki: 1. kaotada tõkked naissoost teadlaste töölevõtmisel ja karjääriarengus; 2. tegeleda soolise tasakaalu puudumise probleemiga otsustusprotsessis; 3. tugevdada soolist mõõdet teadusprogrammides.

(15)

„Boosting Open Innovation and Knowledge Transfer in the European Union“ (Avatud innovatsiooni ja teadmussiirde edendamine Euroopa Liidus), avatud innovatsiooni ja teadmussiirde sõltumatu eksperdirühma aruanne: Debackere et al., 2014.

(16)

Talituste töödokument, tabelid 5a1 ja 5a2.

(17)

Science-Metrixi aruanne: „Data gathering and information for the 2016 ERA monitoring“, tabel 25.

(18)

Talituste töödokument, tabel 5b.

(19)

Talituste töödokument, tabel 6.

(20)

Talituste töödokument, tabel 3.

(21)

Neid näitajaid on kirjeldatud ERA seire statistilises käsiraamatus, mis kuulub käesolevale dokumendile lisatud Science-Metrixi uuringusse.