EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.1.2017

COM(2017) 22 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017)
rakendamise ja asjakohasuse kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017)
rakendamise ja asjakohasuse kohta

A)    SISSEJUHATUS

Euroopa Liit (EL) ja liikmesriigid on pärast spordivaldkonna lisamist Lissaboni lepingusse ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 165 tugevdanud oma koostööd, et arendada spordis Euroopa mõõdet. Koostöö keskmes on olnud valdkonnad, kus EL saab anda liikmesriikide tegevusele lisaväärtust ja toetada nende meetmeid. Viimasel kümnel aastal on spordist saanud poliitikavaldkond, mis mõjutab ELi üldeesmärke seoses majanduskasvu, töökohtade suurema arvu ja parema kvaliteedi ning kaasava ühiskonnaga, ning aitab täita strateegias „Euroopa 2020“ 1 ja töökohtade loomise ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamise tegevuskavas 2 seatud esmatähtsaid ülesandeid. Komisjon on koostöös liikmesriikidega pannud suuremat rõhku hea juhtimise, eetika ja sotsiaalse kaasatusega seotud probleemide lahendamisele spordivaldkonnas ning spordiga tegelemise ja kehalise aktiivsuse kasu propageerimisele.

Pärast Euroopa Liidu esimese spordialase töökava (2011–2014) 3 edukat rakendamist võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu teise spordialase töökava (2014–2017) 4 spordipoliitika edendamiseks ja arendamiseks Euroopa tasandil. Selle raames on komisjon ja nõukogu eesistujariigid koos liikmesriikidega teinud tihedat koostööd sellistes teemavaldkondades nagu spordieetika, spordi majanduslik mõõde ning sport ja ühiskond, võttes igati arvesse riikide ja ELi pädevusi. ELi kõnealuse töökava rakendamisega on olnud otseselt seotud ka spordiorganisatsioonid ja sidusrühmad.

ELi teises spordialases töökavas on kindlaks määratud esmatähtsad ülesanded ning loetletud nõutud tulemused 5 ja vastavad tööstruktuurid, eelkõige eksperdirühmad.

Komisjonile anti ülesanne võtta 2016. aasta novembriks kõnealuse töökava lõppetapis vastu kava rakendamist ja asjakohasust käsitlev aruanne, mille alusel valmistada 2017. aasta esimesel poolel ette võimalik ELi kolmas spordialane töökava.

Käesolevas aruandes on esitatud komisjoni seisukoht töökava rakendamise kohta ja hinnatud selle kava laiemat poliitilist mõju. Aruandes on võetud arvesse ka liikmesriikide ning eksperdirühmades osalevate ekspertide ja vaatlejate kirjalikke märkusi. Samuti sisaldab aruanne soovitusi ELi võimaliku tulevase spordialase töökava kohta.

B)     HINDAMINE

Komisjon hindas ELi teise spordialase töökava rakendamist küsimustiku, 6 mitmesugustel sidusrühmadega peetud kohtumistel ja üritustel kogutud seisukohtade ning omaalgatuslikult esitatud märkuste põhjal. Saadud teabe analüüsist selgus, et teine töökava on vastanud ootustele. Siiski selgitati välja ka mõni parandamist vajav valdkond.

1.Töömeetodid ja -struktuurid

Pärast ELi teise spordialase töökava vastuvõtmist moodustas komisjon viis liikmesriikide määratud esindajatest koosnevat eksperdirühma, 7 kelle ülesanne on tegeleda konkreetsete spordipoliitikaga seotud valdkondadega ja aidata saavutada nõutud tulemusi. Taotluse korral ja liikmesriikide esindajate nõusolekul võisid nende rühmade koosolekutel vaatlejatena osaleda huvitatud sidusrühmad (vt 1. lisa). Komisjoni ülesanne on olnud liikmesriikidega töökava rakendamisel tihedat koostööd teha ja neid kava rakendamisel toetada.

Eksperdirühmad alustasid tööd 2014. aasta teisel poolel. Iga rühm on järginud oma tööplaani konkreetsete tulemuste saavutamiseks kooskõlas töökavas esitatud ajakavaga. Nõutud tulemused töötati välja eesmärgiga luua alus võimalikule edasisele ELi tasandi tegevusele ja suunata riikide poliitikameetmeid.

ELi töökava kohaselt võisid lisaks eksperdirühmade tööle muud struktuurid ja töömeetodid hõlmata näiteks eesistujariigi konverentse, spordiministrite ja -juhtide kohtumisi, komisjoni uuringuid ja konverentse ning kohustuste loetelusid.

Spordijuhtide eriülesanne oli vahetada parimaid tavasid ja tagada vastastikune õppimine spordivaldkonnas.

Spordiorganisatsioonidega peeti struktureeritud dialoogi mitmesugustel kohtumistel ja üritustel, sh iga-aastane ELi spordifoorum ning nõukogu iga istungi raames toimunud koosolekud.

Aastatel 2014–2016 toimus kaks spordiministrite mitteametlikku kohtumist, üheksa eesistujariigi üritust ja konverentsi ning viis spordijuhtide kohtumist. Peale selle on töökava rakendamise toetamiseks ja rakendamisel edu saavutamiseks avaldatud kaheksa komisjoni uuringut. Alanud on ettevalmistav töö kohustuste loetelu koostamiseks.

2.Tulemused

ELi teise spordialase töökava I lisas on peamiste valdkondade kohta kindlaks määratud 16 tulemust, mis tuleb teatavaks kindlaksmääratud tähtajaks saavutada, ja märgitud vastavad tööstruktuurid. Tulemused hõlmavad spordi kõiki mõõtmeid (sotsiaalne, majanduslik ja organisatoorne). Kõik tulemused on kas saavutatud või saavutatakse need 2016. aasta lõpuks või 2017. aasta alguseks. Käesolevale aruandele lisatud tabelis on näidatud iga tulemuse staatus (vt 2. lisa).

Siinkohal väärivad esiletõstmist valdkonnad, kus on saavutatud erilist edu.

Võistluste tulemuste kokkuleppimise vältimiseks ja sellise kokkuleppimise vastu võitlemiseks koondas nimetatud küsimusega tegelev eksperdirühm kõik huvitatud osalised, mis võimaldas sündmuste kohta kiiresti teavet vahetada kooskõlas Magglingeni konventsiooniga, 8 mis oli vastu võetud enne töökava rakendamise algust.

Hea juhtimistava valdkonnas täpsustas nimetatud küsimusega tegelev eksperdirühm ELi põhimõtete järgimise ulatust ja selgitas välja võimalikud lahendused kohustuste loetelu koostamiseks, mis päädis sellega, et komisjoni lõi hiljuti head juhtimistava käsitleva kohustuse.

Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse eksperdirühm kogus ja vahetas liikmesriikides kehalise aktiivsuse edendamise häid tavasid, mida kasutada riigi tasandi poliitikameetmete ja tegevuskavade koostamisel ja rakendamisel. Tervist tugevdavat kehalist aktiivsust käsitleva nõukogu soovitusega loodud seireraamistiku kaudu liikmesriikidelt saadud andmete põhjal on alates 2013. aastast vastu võetud 37 uut poliitikameedet ja tegevuskava kõigis tervist tugevdava kehalise aktiivsusega seotud sektorites (kokku 152 poliitikameedet ja tegevuskava). See näitab, et niisugune heade tavade vahetamine on kasulik ja toimub õigel ajal.

Spordi majandusliku mõõtme eksperdirühm keskendus spordi majanduslikule kasule, suurtest spordiüritustest järele jäävale pärandile ja spordi jätkusuutlikule rahastamisele. Sektori majandusliku mõju mõõtmise ja ilmestamise eesmärgil tehti täiendavaid edusamme spordi satelliitarvepidamiste (Sport Satellite Accounts, SSA) valdkonnas. Nüüdseks on kaheksal liikmesriigil (AT, CY, DE, LT, NL, PO, PT, UK) 9 ja Šveitsil riiklik satelliitarvepidamine, LU ja RO viimistlevad oma riiklikke satelliitarvepidamisi ning veel mõni liikmesriik on alustanud küsimusega tegelemist ja läbirääkimisi oma riikliku statistikaametiga.

Inimressursside haldamise eksperdirühm hõlbustas heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Ta pidas arutelusid sportlaste topeltkarjääri käsitlevate riiklike strateegiate üle ning aitas ette valmistada valdkondlikke kvalifikatsiooniraamistikke, võttes arvesse riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Lisaks tunnustati sporti poliitilisel tasandil kui valdkonda, mis aitab suurendada noorte töölesobivust ja sotsiaalset kaasatust.

3.Hinnang

ELi esimest spordialast töökava pidasid liikmesriigid, komisjon ja enamik sidusrühmi üldiselt edukaks. Seepärast oli ELi teine töökava üldjoontes esimese kava jätk, milles esmatähtsaid ülesandeid oli kohandatud ja eksprdirühmade arvu veidi vähendatud (kuue asemel viis rühma). Teise töökava hindamisest nähtub, et esimese kava jätkamine oli õige lähenemisviis, isegi kui edaspidi tuleks kaaluda mõningaid suunamuudatusi.

Küsimustiku kirjalikest vastustest ilmnes, et üldiselt andis töökava alusel tehtu kindlaksmääratud esmatähtsates valdkondades häid tulemusi. Enamik leidis, et töökavas keskenduti õigetele esmatähtsatele ülesannetele (91 %) ning et kava abil parandati ELi ja spordiliikumise osalejate koostööd (69 %) ja spordi poliitilist koordineerimist ELi tasandil (69 %). 70 % vastanutest nõustusid ning 26 % ei nõustunud, et töökavaga loodi asjakohased struktuurid ja töömeetodid. Küsimusele, kas töökava andis poliitikakujundamisprotsessiga seoses viljakaid tulemusi, vastasid 61 % jaatavalt ja 29 % eitavalt. 46 % vastanutest nõustusid ning 38 % ei nõustunud, et kava abil parandati liikmesriikide ja spordiliikumise osalejate koostööd riigi tasandil.

Eksperdirühmade töö suhtes oli enamik seisukohal, et neil rühmadel oli töökava rakendamisel väga tähtis osa (85 %). Oldi laialdaselt nõus, et komisjon toetas eksperdirühmade tööd asjakohase oskusteabega (84 %) ning pakkus piisavat logistilist ja sekretariaadituge (90 %). Vastanutest 56 % nõustusid ja 32 % ei nõustunud, et eksperdirühmade töö tulemused mõjutasid spordisektorit.

Enamiku vastanute arvates avaldas ELi spordialane töökava head mõju spordisektorile (80 %) ja oli oluline spordipoliitika arendamiseks ELi tasandil (93 %). Seoses mõjuga spordi arendamisele riigi tasandil pidas 64 % vastanutest töökava asjakohaseks ja 26 % seda ei teinud. Küsimuses, kas töökava mõjutas spordipoliitikat väljaspool ELi, läksid arvamused lahku (34 % vs. 33 %).

Liikmesriikide kirjalikke märkusi arvestades võib teha järgmised järeldused.

ELi spordialase töökava kestuse kohta märgiti enamjaos vastustest, et praegune kolm aastat on asjakohane. Samas leiti mitmes vastuses, et sobiks ka pikem kuni nelja-aastane kestus, ja vaid mõnes vastuses peeti kolmeaastast kestust liiga pikaks.

Leiti, et eksperdirühmadega seotud korraldus toimib hästi. Mitu vastanut arvas, et tulevases spordialases töökavas oleks parem kasutada keskendatumat käsitlust, kus tegeletakse vähema arvu teemadega ning eksperdirühmi ja koosolekuid on vähem.

Paljudes vastustes tõsteti probleemina esile vaatlejate osalemist eksperdirühmade töös. Üksjagu märgiti seda, et mõni vaatleja kippus neutraalse lähenemisviisi asemel propageerima oma organisatsiooni seisukohti.

Eksperdirühmadelt nõutud tulemusi oli sageli liiga palju ja eriti mõne eksperdirühma käsitleda olevad teemad olid liiga laiad. Mitmes märkuses soovitati eksperdirühmade tegevusvaldkonda kitsendada ja vähendada nõutud tulemuste hulka.

ELi struktureeritud dialoogi spordiorganisatsioonidega võiks praeguse korraldusega võrreldes parandada. Paljud pidasid iga-aastast ELi spordifoorumit siinkohal peamiseks ja väärtuslikuks ürituseks. Mõningal määral kaheldi selles, millist tegelikku lisaväärtust annavad nõukogu istungite raames toimuvad struktureeritud dialoogi koosolekud nende praegusel kujul.

Komisjonipoolse hindamise tulemused kinnitavad paljudes aspektides konsultatsiooni käigus esitatud peamisi märkusi. Esiteks leiab komisjon, et ELi teine spordialane töökava on olnud edukas, arvestades, et kõik nõutud tulemused on hästi täidetud. Töömeetodid on osutunud tõhusaks, et tagada sidusrühmade ja liikmesriikidega pidev dialoog peamistes Euroopa spordialastes küsimustes. Eksperdirühmad on olnud eeliskoht kontaktide loomiseks ning võimaldanud liikmesriikide ja spordiorganisatsioonide suuremat koostööd. Eksperdirühmade tasandil tehtud töö on toonud otsest kasu mitmes poliitikavaldkonnas, nt tervist tugevdava kehalise aktiivsuse ja hea juhtimistava vallas.

Samas leiab komisjon, et tulemuste mõju ei ole alati olnud märkimisväärne. Mõningaid tulemusi, nt seoses suurte spordiüritustega ja kehalise kasvatusega koolides, on poliitikakujundamises, eelkõige nõukogu järeldustes, 10 arvesse võetud. Mõningaid tulemusi on kasutatud ka konverentsidel, seminaridel või teadlikkuse suurendamise üritustel. Samas on aga tulemusi, mida ei ole pärast nõukogule esitamist tegelikult teoks tehtud. Lisaks on seni vähe teavet selle kohta, mil määral on need tulemused mõjutanud riikide poliitikakujundamist või selles tegelikult ära kasutatud.

Suure arvu eksperdirühmade kohtumiste korraldamine on olnud logistiliselt keeruline. Liikmesriikidele ja komisjonile on valmistanud raskusi eksperdirühmades osalemise tagamine. Mitte kõigil liikmesriikidel ei olnud võimalik tagada esindajate korrapärast osalemist kohtumistel.

Komisjoni arvates tekkis vastuolu teatavate eksperdirühmade ülesannete suure haarde ja vajaduse vahel kasutada konkreetse valdkonnaga seotud eriteadmisi. Teatavatele eksperdirühmadele (hea juhtimistava ja inimressursside haldamise rühm) antud volituste ulatuse tõttu on rühmad olnud eksperditeadmiste poolest ebaühtlased. Eksperdirühmade volituste suure haarde tõttu ei olnud liikmesriikidel alati võimalik määrata asjakohaste eksperditeadmistega esindajaid. Komisjoni arvates on hoopis vaatlejad andnud enamasti lisaväärtust eriteadmiste näol.

Lisaks leiab komisjon, et ELi spordialast töökava oleks saanud paremini rakendada mitmekesisemate töömeetoditega, st kasutades ka muid töövorme peale eksperdirühmade.

C)    SOOVITUSED EDASPIDISEKS

Komisjon on seisukohal, et tulevases ELi spordialases töökavas võiks teha mitmesuguseid täiustusi, et see oleks asjakohasem ja suurema mõjuga. Komisjoni soovitused on seotud üldpõhimõtete, esmatähtsate ülesannete ja töömeetoditega.

1) Üldpõhimõtted

Esiteks tuleks kindlaks määrata ELi järgmise spordialase töökava kindel kestus. Esimese ja teise töökava kestus ei olnud küll sõnaselgelt kindlaks määratud, kuid tegelikult kehtisid need kolm aastat. Võttes aga arvesse, et ELi järgmise spordialase töökava ettevalmistamise etapp kestab mitu kuud ning kavaga seotud hindamine ja läbirääkimine rohkem kui kuus kuud, vältab tegelik töö kaks kuni kaks ja pool aastat.

Seega oli ka nõutud tulemuste saavutamise aeg piiratud. See tekitas ajalist survet teatavate tulemuste saavutamisel ning ei võimaldanud uute asjaolude ega probleemidega kohaneda. Seepärast võiks pidada asjakohaseks kaaluda ELi võimaliku tulevase kava kestuse pikendamist, et kavast võimalikult suurt kasu saada ja töö tulemusi veelgi parandada. Pikema kestuse lisaväärtus seisneb ka selles, et nii on võimalik viia töökava kooskõlla ELi tasandil kindlaks määratud esmatähtsate ülesannete ja ELi mitmeaastase finantsraamistikuga.

Võttes aga samas arvesse asjaolu, et 2020. aasta on mitmes mõttes olulise tähtsusega, soovitab komisjon ELi kolmanda spordialase töökava kestuse lõpuks aastat 2020, mis on muu hulgas ka kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõppaasta. Pikemat kestust tuleks kaaluda tulevikus.

Teiseks tuleks võimaldada rohkem paindlikkust ELi spordialase töökava kohandamiseks selle rakendamise ajal. See oleks tähtis, et kaaluda võimalusi, kuidas kohandada ELi spordialase töökava alusel käimas olevat tööd muutuvate asjaoludega (nt Euroopas praegu aset leidev enneolematu pagulaskriis või vägivaldse radikaliseerumisega seotud suured probleemid). Kui kavaga hõlmatud teemad ei oleks nii rangelt piiratud, oleks võimalik spordivaldkonnas toimuvatele arengusuundadele vastavalt õigel ajal meetmeid võtta. Sellise käsitlusega kaasnev paindlikkus aitaks tagada spordivaldkonnas ELi tasandi töö lisaväärtuse.

Kolmandaks tuleks ELi tulevases spordialases töökavas arvesse võtta vajadust suurema koostoime järele muude spordile suurt mõju avaldavate poliitikavaldkondadega (nt konkurentsivõime, vaba liikumine, tööhõive, andmekaitse, haridus ja koolitus, tervishoid). Komisjon ja liikmesriigid võiksid arendada sektoritevahelist koostööd ning tagada muude ELi poliitikavaldkondade suurema kaasatuse konkreetsetesse spordiga seotud küsimustesse. Järgides Euroopa spordipoliitikas terviklikumat käsitlust ja kaasates spordiga seotud küsimused muudesse poliitikavaldkondadesse, saaks aidata tagada spordivaldkonnas ELi tasandi tegevuse lisaväärtust. Spordipoliitika ei saa toimida isoleeritult – koostöö ja vastastikune täiendavus teiste asjakohaste poliitikavaldkondadega on väga tähtis.

Neljandaks võiks suurendada sünergiat sporti hõlmava programmiga „Erasmus+“. Selleks võiks muu hulgas aidata välja selgitada spordiga seotud esmatähtsaid ülesandeid programmi „Erasmus+“ iga-aastase tööprogrammi jaoks ning tagada tihedamad seosed ELi töökava ja projektide valimise vahel. Ühtlasi võiks programmi „Erasmus+“ raames välja valitud projektide tulemusi arvesse võtta spordipoliitika esmatähtsate ülesannete kindlaksmääramisel (nn alt üles lähenemisviis). Samuti võiks kaaluda sünergia loomist ELi muude rahastamisvahenditega.

2) Esmatähtsad ülesanded

Spordivaldkonna küsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Seepärast peaks teatava teema lisamist ELi töökavasse õigustama vaid ELi tasandi koostööga kaasnev lisaväärtus. ELi võimalik roll spordivaldkonnas esinevate probleemide lahendamisele kaasaaitamisel peaks olema kesksel kohal, kui otsustatakse teatava teema ELi tulevasse töökavasse lisamise üle. See peaks tõenäoliselt kaasa tooma esmatähtsate ülesannete vähenemise.

Et suurendada ELi tulevase töökava poliitilist mõju, soovitab komisjon luua parema seose kavasse lisatavate esmatähtsate ülesannete ning Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide vahel, nagu majanduskasv ja tööhõive (sh noorte töölesobivus), sotsiaalne kaasatus ja pagulaste lõimimine, kliimamuutused, oskuste tegevuskava jne. Spordiga seotud projektide toetamisel võib oma osa olla ka ühtekuuluvuspoliitika vahenditel, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaesuse vastu, seda eelkõige tõrjutud kogukondades.

Juba tehtud töö edasiviimiseks tuleks ELi tulevaste töökavade puhul kaaluda varem kindlaksmääratud esmatähtsate ülesannete jätkuvuse tagamist. Lisaks on väga soovitatav panna suuremat rõhku ELi esimese kahe töökavaga seotud praktiliste tulemuste ja olemasolevate saavutuste (nt ELi suunised, poliitikasoovitused, kohustuste loetelud) rakendamisele, sh sellega seotud edusammude mõningane jälgimine. Ühtlasi tuleks püüda pöörata rohkem tähelepanu spordivaldkonna praegustele probleemidele (nt andmekaitse, inimõigused, suured spordiüritused, doping, korruptsioon jne), ning otsida võimalusi nende küsimuste lahendamiseks ELi tasandil toimuvas ühistegevuses.

ELi tulevasse spordialasesse töökavasse lisatavate võimalike esmatähtsate ülesannete mitteammendav loetelu oleks järgmine: sport ELi välissuhetes, hea juhtimistava, rohujuure tasandi spordi edendamine, samuti tugev seos kehalise aktiivsuse ning tervise edendamise ja haiguste ennetamise vahel. Komisjon soovitab kasutada ELi tulevast spordialast töökava ka spordi majandusliku mõõtme käsitlemiseks ja spordiga seotud tõendusbaasi 11 parandamiseks ning teha tööd selle nimel, et saavutada spordisektorist majandusele 12 ja ühiskonnale tuleneva kasu suurem tunnustamine.

Komisjoni arvates peaks ELi tulevane spordialane töökava olema ka vahend spordi positiivsete väärtuste, sh selle tervist tugevdada mõju propageerimiseks ning vältida tuleks keskendumist vaid sporditegevuse negatiivsetele aspektidele. Lisaks soovitab komisjon kasutada ELi tulevast spordialast töökava ka selleks, et toetada liikmesriikide tegevust uuenduslike lahenduste leidmisel keerukatele nähtustele, nagu marginaliseerumine, tõrjutus ja mitteosalemine.

Komisjoni arvates oleks ELi tulevasse spordialasesse töökavasse lisatavate esmatähtsate ülesannete kindlaksmääramisel kasu ELi institutsioonide, liikmesriikide ja asjakohaste spordiga seotud sidusrühmade dialoogist ning asjakohaste sotsiaalpartnerite kaasamisest. Euroopa Parlament peaks olema ELi tulevase spordialase töökava rakendamisega tihedamalt seotud, nt korrapärase aruandluse, vastavate parlamendi struktuuridega teabe vahetamise ning valitud kohtumistel ja üritustel osalemise kaudu.

Töö tulemusi aitaks muuta kasulikumaks ka parem koordineeritus ja selgemad seosed ELi spordialase töökava ja ELi vahelduvate eesistujariikide raames tehtava töö vahel. Tuleks tagada tugevam seos ELi spordialase töökava tulemuste ja kõnealuse töökava kehtivuse ajal ELi eesistuja ülesandeid täitvate liikmesriikide prioriteetide vahel.

3) Töömeetodid

Et ära kasutada ELi esimese ja teise spordialase töökava rakendamisel saadud häid kogemusi ning samal ajal lahendada kindlakstehtud probleeme, tasub komisjoni arvates muuta töömeetodeid, nii et need võimaldaksid asjakohastel osalejatel tulemuslikult koostööd teha, hõlmates seejuures ELi uude spordialasesse töökavasse lisatud esmatähtsaid ülesandeid.

Esiteks peaks ELi töökava võimaldama kasutada muid töömeetodeid peale tavapäraste eksperdirühmade, mida võidakse mõnel juhul ikkagi pidada kõige sobivamaks koostöömeetodiks. Võimalike muude töömeetoditena võiks kaaluda konverentse, platvorme, seminare, uuringuid, komisjoni eksperdirühmi, vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist. Kõige sobivama töömeetodi valimiseks määratakse täpsemalt kindlaks eksperdi- ja poliitikatasandi eeldatavad tulemused.

Teiseks ei tuleks ainsaks väärtuslikuks tulemuseks ilmtingimata pidada kirjaliku dokumendi koostamist. Mõnikord võib soovitavaks tulemuseks pidada protsessi ennast. Kirjalik dokument on vaja koostada siis, kui spordikogukond laiemalt seda dokumenti eeldatavasti vajab või kasutab, või vastusena nõukogus selgelt kindlaksmääratud vajadusele. Teisisõnu tuleks täpsustada põhjus, miks mis tahes kirjalik dokument tuleb koostada. Üldiselt on väga soovitatav koostada märkimisväärselt vähem kirjalikke dokumente võrreldes ELi esimese kahe töökavaga.

Kolmandaks on komisjon seisukohal, et kuigi eksperdirühmade kasutamine ELi spordialaste töökavade raames oli väga kasulik, saaks ELi tasandil paremini koostööd teha, kui töömeetodeid oleks rohkem, eelkõige spordiga seotud küsimuste asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse ja ELi rahastamisprogrammidesse kaasamise hõlbustamisel ja jälgimisel.

Neljandaks võiks kaaluda mehhanismi, mis võimaldaks mingil viisil käsitleda ka päevakajalisi küsimusi. Selline mehhanism võiks toimida sidusrühmade iga-aastaste kohtumiste, platvormide või seminaride kujul, hõlmates liikmesriike ja spordiliikumist ning edusammude korrapärast hindamist.

Viiendaks tuleks arendada ELi struktureeritud dialoogi spordiorganisatsioonidega. ELi spordifoorumi keskne tähtsus peaks säilima ja seda tuleks suurendada. Üldiselt tuleks tugevdada spordiorganisatsioonide tähtsust ja rolli ELi tulevases spordialases töökavas. Nõukogu istungite raames toimuvad struktureeritud dialoogi koosolekud tuleks läbi vaadata, et võimaldada liikmesriikidel ja organisatsioonidel ulatuslikumalt osaleda. Euroopas rohujuure tasandi spordi edendamiseks võiks kaaluda konkreetseid poliitikavaldkondi käsitlevaid klastrite kohtumisi, mis hõlmaksid muu hulgas programmi „Erasmus+“ raames välja valitud projekte, eksperte ja muid spordiga seotud sidusrühmi.

Lõpetuseks tuleks vaatamata asjaolule, et mõni kavandatav töömeetod peaks võimaldama seisukohtade vahetamist üksnes liikmesriikide vahel, vastavalt vajadusele tagada ka spordiliikumise kõrgetasemeline ja ühtne esindatus ELi spordialase töökava ettevalmistamises ja rakendamises. Kuigi komisjoni arvates on kinnitust leidnud vaatlejate eksperdirühmades osalemise lisaväärtus, tuleks samas tunnistada, et osalevate organisatsioonide arvu tuleks vähendada ja see peaks hõlmama vaid neid, kes on teemaga selgelt seotud. Tuleks kehtestada osalevate organisatsioonide väljavalimise menetlus, mis põhineb nende tegevusel ja sellel, kuivõrd nad spordiliikumist esindavad. Samuti aitaksid kitsamad teemapüstitused tulevastes eksperdirühmades aidata tagada piisava esindatuse liikmesriikide ja vaatlejate tasandil ning seega ka asjakohased teadmised käsitletava küsimuse kohta.

(1)  KOM(2010) 2020, 3. märts 2010.

(2)  Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 15. juulil 2014. aastal esitatud poliitilised suunised.

(3)  ELT C 162, 1.6.2011.

(4)  ELT C 183, 14.6.2014.

(5) ELi spordialase töökava I lisa.

(6)

     Küsimustik saadeti liikmesriikidele ja nende ekspertidele ning eksperdirühmades osalevatele vaatlejatele. Küsimused puudutasid ELi töökava rakendamist, kavaga seotud töökorraldust ning kava asjakohasust ja tulemusi, samuti anti võimalus teha soovitusi edaspidiseks. Laekus 105 vastust. Neid täiendas kohtumistel ja konverentsidel (nt 9.–10. märtsil 2016 Haagis toimunud ELi spordifoorumil) kogutud teave. Mitmesugused sidusrühmad esitasid ka omaalgatuslikult kirjalikke märkusi.

(7)  Võistluste tulemuste kokkuleppimise vastase võitluse eksperdirühm, hea juhtimistava eksperdirühm, majandusliku mõõtme eksperdirühm, tervist tugevdava kehalise aktiivsuse eksperdirühm ning spordi valdkonnas inimressursside haldamise eksperdirühm.

(8)

     Spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon:

        https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/215.  

(9)   http://bookshop.europa.eu/en/sport-satellite-accounts-pbNC0213236/

(10) Nõukogu 31. mail 2016 vastu võetud järeldused eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel;nõukogu 24. novembril 2015 vastu võetud järeldused laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta.

(11)  See täiendaks Eurostati spordistatistika alast tööd tööhõive, rahvusvahelise kaubanduse ja osalemise valdkonnas.

(12)  Komisjon on juba alustanud seda esmatähtsat ülesannet toetavat uuringut, mida rahastatakse COSME programmi alusel. Uuringu eesmärk on parandada majanduslikke ja poliitikat puudutavaid teadmisi spordiga seotud tööstusharude kohta ning koostada soovitusi konkurentsivõime suurendamiseks ja asjakohaste õigusaktide kohandamiseks.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.1.2017

COM(2017) 22 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017)
rakendamise ja asjakohasuse kohta

1. lisa

Eksperdirühmade koosseis ja ELi teise spordialase töökava (2014–2017) rakendamise perioodil toimunud koosolekute arv

2. lisa

ELi teise spordialase töökava (2014–2017) rakendamisel saadud tulemuste staatus

(2016. aasta oktoobri seisuga)