Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017AR3561

    Euroopa Regioonide Komitee arvamuse eelnõu teemal „Liikuvus Euroopas: maanteetranspordi tööjõu aspektid“

    ELT C 176, 23.5.2018, p. 57–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    23.5.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 176/57

    Euroopa Regioonide Komitee arvamuse eelnõu teemal „Liikuvus Euroopas: maanteetranspordi tööjõu aspektid“

    (2018/C 176/13)

    Raportöör:

    Spyros Spyridon (EL/EPP), Porose vallavolikogu liige Viitedokumendid.

    Ettepanek:

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas

    COM(2017) 277 final

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris

    COM(2017) 278 final

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega

    COM(2017) 281 final

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol

    COM(2017) 282 final

    I.   SOOVITUSED MUUDATUSETTEPANEKUTEKS

    Muudatusettepanek 1

    COM(2017) 277 final/1

    Artikli 1 punkti 5 alapunkt c

    Muuta järgmiselt

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    c)

    lisatakse lõiked 8a ja 8b:

    c)

    lisatakse lõiked 8a , 8b ja 8 c :

     

    „8a.   Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45 tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või võtta sõidukis. Need tuleb võtta sobivas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid;

     

    „8a.   Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45 tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või võtta sõidukis. Need tuleb võtta sobivas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid;

     

    a)

    kas tööandja poolt korraldatud ja makstud kohas või

    b)

    kodus või mõnes muus juhi poolt valitud eramajutuses.

     

    a)

    kas tööandja poolt korraldatud ja makstud kohas või

    b)

    kodus või mõnes muus juhi poolt valitud eramajutuses.

     

    8b.   Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga kolme järjestikuse nädala jooksul saab juht veeta kodus vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või ühe üle 45 tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.“

     

    8b.     Lõiget 8a ei kohaldata juhtudel, kui regulaarne iganädalane puhkeperiood ja kõik muud üle 45 tunnised puhkeperioodid, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, võetakse kohas, mis on piisavalt turvaline ja kus on asjakohased sanitaarruumid ning kui juhikabiin vastab käesoleva määruse artikli 24 lõike 1 alusel loodud komitee poolt sätestatud tingimustele.

     

     

    8c.   Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga kolme järjestikuse nädala jooksul saab juht veeta kodus vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või ühe üle 45 tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.“

    Motivatsioon

    Paljude kiirteede ääres puuduvad juhtidele majutuskohad ja turvalised peatumispaigad, nagu neid mainitakse lõike 8 punktis a.

    Algne säte oleks ebasoodne ELi äärealadelt pärit juhtidele, kes peavad veetma teel rohkem päevi kui Kesk-Euroopa juhid. Asjaomase sätte rakendamine tooks Euroopa äärepoolsemate alade juhtidele kaasa kulude tõusu.

    Muudatusettepanek 2

    COM(2017) 277 final/1

    Artikkel 2

    Muuta järgmiselt

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Määrust (EL) nr 165/2014 muudetakse järgmiselt.

    Määrust (EL) nr 165/2014 muudetakse järgmiselt.

    (1)

    Artikli 8 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

    (1)

    Artikli 8 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

     

    „—

    iga kolme tunni summeeritud sõiduaja möödumine ja iga kord, kui sõiduk ületab riigipiiri;“.

     

    „—

    iga kolme tunni summeeritud sõiduaja möödumine ja iga kord, kui sõiduk ületab riigipiiri;“.

    (2)

    Artikli 34 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    (2)

    Artikli 34 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

     

    „7.   Sobivasse peatuskohta jõudes sisestab juht digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus ta alustas oma igapäevast tööaega ja kus ta selle lõpetas, ning samuti selle, kus ja millal ta ületas piiri. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.“

     

    „7.   Sobivasse peatuskohta jõudes sisestab juht digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus ta alustas oma igapäevast tööaega ja kus ta selle lõpetas, ning samuti selle, kus ja millal ta ületas piiri. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.“

     

    (3)

    Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

    5 aasta jooksul pärast seda, kui esmaregistreeritud sõidukid peavad olema varustatud artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud sõidumeerikuga, paigaldatakse selline sõidumeerik sõidukitele, mis on kasutuses väljaspool seda liikmesriiki, kus nad on registreeritud.

     

    (4)

    Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    5 aasta jooksul pärast seda, kui esmaregistreeritud sõidukid peavad olema varustatud sõidumeerikuga käesoleva artikli ning artiklite 8 ja 10 kohaselt, varustavad liikmesriigid oma kontrolliasutused vajalikus ulatuses varajase avastamise kaugsideseadmetega, mis on vajalikud käesolevas artiklis osutatud andmevahetuse võimaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid jõustamisnõudeid ja strateegiaid. Kuni selle ajani võivad liikmesriigid ise otsustada, kas varustada oma kontrolliasutused sellise varajase avastamise kaugsideseadmetega.

    Motivatsioon

    Nutisõidumeerikud pakuvad võimaluse edendada kiireid, koostalitusvõimelisi digitaalseid kontrolle ja jõustamiseeskirju. Tähtaeg 2034 ei ole vastuvõetav. Seepärast tehakse ettepanek asendada 15 aastat 5 aastaga, et tagada autoveo-ettevõtjatele mõistlik üleminekuperiood.

    Muudatusettepanek 3

    COM(2017) 278 final, 1. osa

    Artikkel 2

    Muuta lõiget 4

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid:

    Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid:

    (a)

    teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab saatma riigi pädevatele asutustele hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis lähetamisdeklaratsiooni, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või inglise keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet:

    (a)

    teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab saatma riigi pädevatele asutustele hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis lähetamisdeklaratsiooni, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või inglise keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet:

     

    i)

    autoveo-ettevõtja tunnusandmed;

     

    i)

    autoveo-ettevõtja tunnusandmed;

     

    ii)

    asutamise liikmesriigi veokorraldaja või teis(t)e kontaktisiku(te) kontaktandmed, kes suhtlevad pädevate asutustega vastuvõtvas liikmesriigis, kus teenuseid osutatakse ning kes saadavad ja võtavad vastu dokumente ja teadaandeid;

     

    ii)

    asutamise liikmesriigi veokorraldaja või teis(t)e kontaktisiku(te) kontaktandmed, kes suhtlevad pädevate asutustega vastuvõtvas liikmesriigis, kus teenuseid osutatakse ning kes saadavad ja võtavad vastu dokumente ja teadaandeid;

     

    iii)

    lähetatud sõidukijuhtide eeldatav arv ja isikuandmed;

     

    iii)

    lähetatud sõidukijuhtide eeldatav arv ja isikuandmed;

     

    iv)

    lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;

     

    iv)

    lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;

     

    v)

    lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärgid;

     

    v)

    lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärgid;

     

    vi)

    veoteenuste liik, s.o kaubavedu, reisijatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu;

     

    vi)

    veoteenuste liik, s.o kaubavedu, reisijatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu;

    (b)

    sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul lähetamisdeklaratsiooni koopiat ja tõendeid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektroonilist saatelehte või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjali ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (b)

    sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul lähetamisdeklaratsiooni koopiat ja tõendeid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektroonilist saatelehte või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjali ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (c)

    sõidukijuht peab säilitama sõidumeerikute andmeid ja eelkõige nende liikmesriikide riigikoode, kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (c)

    sõidukijuht peab säilitama sõidumeerikute andmeid ja eelkõige nende liikmesriikide riigikoode, kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (d)

    sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul töölepingu või võrdväärse dokumendi koopiat nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ artikli 3 tähenduses, mis on tõlgitud ühte vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või inglise keelde, ja esitama selle, kui seda küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (d)

    sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul töölepingu või võrdväärse dokumendi koopiat nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ artikli 3 tähenduses, mis on tõlgitud ühte vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või inglise keelde, ja esitama selle, kui seda küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;

    (e)

    sõidukijuht peab esitama paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia viimase kahe kuu palgatõenditest, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; sõidukijuhil on õigus võtta teel korraldatud kontrolli ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib selle koopia esitada;

    (e)

    sõidukijuht peab esitama paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia viimase kahe kuu palgatõenditest, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; sõidukijuhil on õigus võtta teel korraldatud kontrolli ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib selle koopia esitada;

    (f)

    autoveo-ettevõtja peab esitama mõistliku aja jooksul pärast lähetusperioodi paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia punktides b, c ja e osutatud dokumentidest, kui seda küsivad vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused.

    (f)

    autoveo-ettevõtja peab esitama mõistliku aja jooksul pärast lähetusperioodi paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia punktides b, c ja e osutatud dokumentidest, kui seda küsivad vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused.

     

    (g)

    autoveo-ettevõtja on peab tegema sõidukijuhile enne lähetamist paberkandjal või elektrooniliselt kättesaadavaks koopia dokumentidest, millele osutatakse artikli 4 punktides (b), (d) ja (e).

    Motivatsioon

    Autoveo-ettevõtja vastutus peaks olema teha kättesaadavaks lähetamisega seotud vajalik dokumentatsioon, mis tuleb esitada teel korraldatud kontrollidel.

    Muudatusettepanek 4

    COM(2017) 281 final, 1. osa

    Artikkel 1

    Artikli 1 lõike 1 punkt b

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (b)

    lisatakse lõige 6:

    (b)

    lisatakse lõige 6:

     

    „6.    Artikli 3 lõike 1 punkte b ja d ning artikleid 4, 6, 8, 9, 14, 19 ja 21 ei kohaldata kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5  tonni.

     

    „6.   Artikleid 4, 9 ja 14 ei kohaldata kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5  tonni , välja arvatud juhul, kui need sõidukid ja autorongid tegelevad rahvusvaheliste vedudega, nagu sätestatud määruses EÜ 1072/2009 .

     

    Liikmesriigid võivad siiski:

     

    Liikmesriigid võivad siiski:

     

    (a)

    nõuda, et kõnealused ettevõtjad kohaldaksid mõningaid või kõiki esimeses lõigus osutatud sätteid;

     

    (a)

    nõuda, et kõnealused ettevõtjad kohaldaksid mõningaid või kõiki esimeses lõigus osutatud sätteid;

     

    (b)

    vähendada esimeses lõigus osutatud piirmäära kõigi või mõnede autoveoliikide puhul.“

     

    (b)

    vähendada esimeses lõigus osutatud piirmäära kõigi või mõnede autoveoliikide puhul.“

    Motivatsioon

    Et vähendada üksnes riigisiseste vedude või oma kulul toimuvate vedudega tegelevate väikeste ettevõtjate halduskoormust, tehakse ettepanek laiendada tegevusalale juurdepääsu nelja kriteeriumit vaid rahvusvahelise transpordiga tegelevatele väikestele tarbesõidukitele.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Üldised märkused

    1.

    kiidab Euroopa Komisjoni jõupingutusi süvendada ühtset turgu rahvusvahelise maanteetranspordi sektoris, järgides sotsiaalse õigluse ja töökorralduse ühtlustamise tingimusi, mis on oluline majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegur, ent on kahtlev rahvusvaheliste transporditeenuste ulatusliku hõlmamise osas töötajate lähetamise direktiivi kohaldamisalasse;

    2.

    märgib, et maanteetransport on ELi majanduse juhtivaid jõude, mis peab jääma esirinda täiendava majanduskasvu ja uute töökohtade loomisel, säilitades samal ajal võrdsed tingimused ja edendades konkurentsivõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust;

    3.

    juhib tähelepanu sellele, et kõigis liikmesriikides on maanteetranspordi sektorile iseloomulikud suured erinevused töötasus ja üldisemalt kohaldatavas tööõiguses. Paljud riigid kehtestavad lisaks regulatiivseid piiranguid. Töötingimuste erinevused võivad põhjustada konkurentsimoonutusi ja kahjustada liiklusohutust. Eriti terav on see probleem piirialadel, kus kummalgi pool piiri on väga erinev elatustase;

    4.

    rõhutab seepärast vajadust kindlustada inimväärsed töötingimused ja liiklusohutuse kõrge tase, tagades samal ajal ühtsel turul transpordisektori kestlikkuse ja konkurentsivõime; Euroopa transpordisektoris peaks kehtima see, et võrdse ja võrdväärse töö eest makstakse samas kohas võrdset tasu, võttes samal ajal arvesse äärepoolsemate piirkondade vajadusi;

    5.

    juhib tähelepanu sellele, et transpordisektori peamised probleemid, mida kavandatud õigusaktidega lahendada püütakse, on tingitud esmajoones sellest, et piirkondade vahel puudub piisav sotsiaalne ühtekuuluvus. Suurem ühtekuuluvus vähendab märkimisväärselt palgalõhet, muutes paljud töö- ja kabotaažieeskirjad ebavajalikuks ja vähendades sel viisil sotsiaalse dumpingu ohtu ja vältides konkurentsimoonutusi;

    6.

    märgib, et kavandatud sätetega püütakse peamiselt saavutada tasakaalu nõude vahel, et teatud riikide rühm säilitaks transpordisektori mitmete menetluste ja otsuste osas praeguse olukorra, ja vajaduse vahel süvendada veelgi ühtset turgu, ühtlustades sektorit juhtiva raamistiku, tagades sealjuures liiklusohutuse, inimväärsed töötingimused ja sõidukijuhtide ja transporditavate kaupade ohutuse; Komitee palub selles kontekstis täiel määral austada sotsiaalseid standardeid ja märgib, et sotsiaalne dumping veoautojuhtide arvelt ei ole aktsepteeritav;

    7.

    rõhutab sellega seoses, et konkurentsivõimelises ja liberaliseeritud sektoris peab valitsema läbipaistvus eeskirjade, kontrollimenetluste ja karistuste osas ning kasutajatele tuleb pakkuda optimaalseid teenuseid. Teabevahetus peab olema kohustuslik, nagu ka uusima tehnoloogia kasutamine, nt nutisõidumeerikute kasutuselevõtt, mille puhul võib jätkuvalt täheldada suuri viivitusi;

    8.

    rõhutab, et äärepoolsematel liikmesriikidel on suuremad raskused ELi siseturu südapiirkondadesse pääsemisel. Vajalik võib olla ühe või isegi kahe ELi mittekuuluva riigi läbimine koos kõigi tarvilike piiri- ja tollikontrollidega, mis suurendab sõidu koguaega ja seega kulusid. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList seisab seesuguste raskuste ees tõenäoliselt ka Iirimaa. Komitee ärgitab komisjoni kontrollima, kuivõrd saab selle konkreetse probleemiga tegeleda erimeetmete abil;

    9.

    toetab püüet viia sisse selgemad kabotaaži- ja sõidukijuhtide lähetamise eeskirjad majandusharus, mis on võtmetähtsusega ühtse turu saavutamisel ja mida iseloomustab suur liikuvus. Kuna kabotaaž ja sõidukijuhtide lähetamine on tihedalt seotud, peavad neid puudutavate uute eeskirjade arutelu ja vastuvõtmine toimuma paralleelselt;

    10.

    hoiatab ebaõiglase konkurentsi ohu eest, mis tuleneb transpordiettevõtjatest väljaspool ELi, ning ärgitab kehtestama konkreetse kontrollide raamisiku;

    11.

    nõuab kohustuslike nutisõidumeerikute abil süstemaatilisi ja automaatseid kontrolle, mis on ühtse turu asjakohase toimimise tagamise eeldus, muutes vajadusel institutsioonilist raamistikku;

    12.

    juhib samal ajal tähelepanu sellele, et põhjalikult on vaja hinnata liidu VKEdele kavandatud eeskirjade mõju, ning arvab, et nõuete täitmisega seotud kulud on suuremad;

    Ettepanek maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning [muudetav] määrus (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (COM(2017) 277 final)

    13.

    toetab suuremat paindlikkust, mis nähakse ette kavandatud direktiivis sõidukijuhtide puhkeaja kohta, ja puhketingimuste kavandatavat parandamist;

    14.

    on seisukohal, et kavandatud muudatused sõidukijuhtide puhkeaja- ja tingimuste arvestamises võivad õige rakendamise korral ja sõidukijuhtide kasu meeles pidades aidata parandada sõidukijuhi elukutsel töötamist ja seega suurendada transpordi üldist ohutust;

    15.

    on samal ajal mures, et kui tööandjad kasutavad kavandatud paindlikkust survestamise vahendina, siis võib see liiklusohutust ja sõidukijuhtide töötingimusi kahjustada;

    16.

    märgib ka, et kuritarvitamise oht on olemas, kuna jätkuvalt on võimalik sõidukijuhtidele maksta vaid nende tundide eest, mil nad tegelikult sõidavad, ja mitte puhkeperioodide eest; Komitee nõuab, et sõidukijuhtidele makstaks vastavalt nende töötatud tundidele, sh väljaspool sõidukit;

    17.

    juhib tähelepanu sellele, et vaja on sõiduaja ja puhkeaja kontseptsioonide selgeid määratlusi, et kõrvaldada hallid alad, näiteks tollikontrolli ooteaja algus;

    18.

    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kiirteedel on puudus turvalistest aladest sõidukite parkimiseks ja sõidukijuhtidele puhkamiseks, ning et kavandatud õigusakti on kuni selliste alade loomiseni võimatu rakendada. See nõuab märkimisväärselt aega ja investeeringuid;

    19.

    kahetseb, et kasutamata on jäetud võimalus kiirendada nutisõidumeerikute kasutuselevõttu, ja hoiatab, et käsitsi kirjutatud sõiduandmete esitamine aitab jätkuda olukorral, kus terviklikke kontrolle on võimatu läbi viia, ning arvatavasti tekitab see liiklusummikuid piiridel, kus puuduvad selleks vajalikud parkimisrajatised;

    20.

    ärgitab kiirendama seda, et transpordiettevõtjad võtaksid kasutusele nutisõidumeerikud ning täidesaatvad asutused nende kauglugemiseks vajaliku tehnoloogia;

    Ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris (COM(2017) 278 final); ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega (COM(2017) 281 final)

    21.

    on seisukohal, et kolme päeva piir enne lähetuse algust võimaldab takistusteta rahvusvahelist transporti. Samal ajal loob lähetuse viivitamatu algus kabotaaži puhul raamistiku, mis võib kaitsta ebaõiglase konkurentsi suurenemise eest. Komitee tuletab meelde, et ebaseaduslik kabotaaž põhjustab konkurentsimoonutusi ja tekitab tasakaalustamatust suure tööjõukulude erinevusega liikmesriikide ja piirkondade vahel;

    22.

    märgib, et uued kabotaažieeskirjad tugevdavad ühtset turgu ja toovad kaasa seaduserikkumiste vähenemise, lihtsustavad kontrolle ja mõjuvad positiivselt maanteetranspordi üldisele keskkonnajalajäljele, sest need vähendavad märkimisväärselt tühisõitude arvu;

    23.

    oletab siiski, et kavandatud lähetamise eeskirjad suurendavad nii ettevõtjate kui ka liikmesriikide asutuste halduskulusid: kuna piirang on selline, et sõidukijuhid võivad selle lihtsalt ületada, on vaja väga sageli bürokraatlikke menetlusi, et rakendada ja jälgida vastuvõtva liikmesriigi tööseadusi;

    24.

    eeldab, et mõju avaldub transporditava kauba hinnale, sest kuigi laadimata sõidukite tühisõitude vähenemine alandab kulusid, on nõuete täitmiseks vajalike halduskulude suurenemisel vastupidine mõju ja osa neist kuludest kantakse tõenäoliselt üle tarbijale;

    25.

    juhib tähelepanu sellele, et liikmeriikides kehtib raskete kaubaveokite liikumisele palju mitmesuguseid eeskirju, nt seadused kiirteede kasutamise kohta nädalavahetustel, ning nõuab selles valdkonnas ühtsete suuniste kehtestamist tihedas koostöös kohalike omavalitsustega;

    26.

    märgib, et kavandatud eeskirjad teevad eriti keeruliseks tööjõukulude prognoosimise, millel on mõju vedude korraldamisele, nt seoses marsruutide planeerimise kriteeriumitega;

    27.

    arvab, et tegelikkuses kujunevad teedel läbiviidavad tööõiguse nõuete täitmise kontrollid väga problemaatiliseks. Sõidukijuhtidel tekib oht teha vigu ja saada sellest tingitud karistusi. Komitee on seisukohal, et enne tegelike karistuste määramist saadetakse hoiatusi;

    28.

    soovitab menetluse lihtsustamiseks vaadelda võimaliku lahendusena kaalutud päevaraha, mida makstaks sõidukijuhtidele transporditöö toimumise riiki ja samuti transpordiettevõtja peakontori asukohariiki arvesse võttes. Selle päevaraha arvestamiseks võiks – nagu ühtekuuluvuspoliitika rakendamiselgi – kasutada liikmesriikide klassifikatsiooni, mis põhineb SKP-l elaniku kohta ja mille toimivus on tõestust leidnud;

    29.

    on rahul, et komisjon edendab kogu transpordiahelas elektroonilisi registreerimise ja nõuete täitmise meetmeid, nagu nutisõidumeerikud ja elektroonilised saatelehed (e-CMR) koos standarditud dokumentide ja menetlustega, et parandada õigusaktide kohaldamise järelevalvet ja hoida samal ajal halduskulusid teatud raamides;

    30.

    kiidab heaks kutsealale juurdepääsu tingimuste selgitamise ja meetmed varifirmade tekkimise takistamiseks. Kaaluda tuleks meetmeid, millega tagada ettevõtte tegeliku majandustegevuse toimumise koha tõendamine;

    31.

    märgib, et väikeste tarbesõidukite (alla 3,5 tonni) kohta kavandatud reformimise õigusakt on samm õiges suunas takistamaks seda, et nende sõidukite puhul hiilitakse mööda sotsiaal- ja tööõigustest;

    32.

    teeb ettepaneku kehtestada sellele sõidukikategooriale nii palju kui võimalik ühtsed eeskirjad, kitsendades liikmesriikide paindlikkust, kuid märgib ka, et kergetele kaubaveokitele peaks kehtima lihtsam raamistik;

    33.

    on seisukohal, et komisjoni püüe määratleda rikkumiste liigid ja raskusaste on samm õiges suunas, kuna see annab riigiasutustele ja sektori ettevõtjatele lähtepunkti ja aitab lähendada nende rikkumiste menetlemise viise;

    34.

    märgib, et oodatav kontrollide keskendumine rohkem rikkumisi toime panevatele ettevõtjatele aitab vähendada halduskoormust ja võidelda edukalt rikkumistega. Komitee nõuab ühiste kontrollimenetluste vastuvõtmist ELi tasandil. Lisaks toetab ta ettepanekut, et töötajate lähetamise direktiivi rikkumisi tuleks arvesse võtta veokorraldaja või transpordiettevõtja hea maine puhul. Nimekiri rikkumistest, mille tõttu kaotab autoveo-ettevõtja hea maine (määrus 1071/2009), peaks sisaldama ka ebaseaduslikku kabotaaži;

    35.

    hoiatab ohu eest, et kabotaaži korratakse erinevate palgakuludega riikide piiridel;

    36.

    kahetseb uut viivitust Euroopa autoveo-ettevõtjate registri täielikul toimimisel ja nõuab, et liikmesriigid täidaksid oma täitmata kohustused esimesel võimalusel. Samal ajal ärgitab komitee komisjoni analüüsima, kas oleks võimalik ühendada praegused andmebaasid, nagu TACHOnet, ERRU ja sõidukite tehnoülevaatuse andmebaas;

    Direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (COM(2017) 282 final)

    37.

    toetab kavandatud ilma juhita renditud kaubaveosõidukite kasutamise täielikku liberaliseerimist oma kulul toimuvate vedude puhul kogu ELis, sõltumata rentimise kohast, sest turu märkimisväärne liberaliseerimine ja kaalutav meede toovad kaasa uute töökohtade loomise ja aitavad parandada keskkonda;

    38.

    toetab ka teisest liikmesriigist kommertstegevuseks ilma juhita renditud sõidukite turu osalist liberaliseerimist, sest see on võimalik lahendus praegusele olukorrale, kus transporditegevusele kehtivad ELi riikides erinevad tingimused;

    Kokkuvõte

    39.

    on seisukohal, et püüdes viia lõpule rahvusvahelise maanteetranspordi ühtset turgu, tuleb kombineerida selliseid tegureid nagu keskkonnanõuded, majanduslik lähenemine, eri liikmesriikide õigus ja tervistav konkurents;

    40.

    võttes arvesse tulevaste digi- ja tehnoloogiliste suundumuste väljavaadet transpordi valdkonnas, nõuab komitee tööjõu oskuste parandamise aktiivset ergutamist, näiteks tunnistades selle ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikuks;

    41.

    toetab komisjoni jõupingutusi kehtestada ühtsed eeskirjad korrapärasele aruandlusele liikmesriikides tehtavate kontrollide ja järelevalve kohta ning ergutab teda hoogustama oma kontrolle, eriti rahvusvahelise halduskoostöö ning kehtivate õigusaktide tõlgendamise ja korrektse ja mittediskrimineeriva jõustamise osas;

    42.

    kutsub liikmesriike üles rakendama kavandatavaid õigusakte süsteemselt ja eranditeta, hoogustama kontrolle, sh kolmandate riikide sõidukite kontrolle, ning kehtestama asjakohased karistused, edendades eeskirjade tõhusat ühtlustamist. See süvendaks siseturgu ja edendaks töökohtade loomist, majanduskasvu, arengut ja investeeringuid, hoogustades ELi ja selle piirkondade konkurentsivõimet;

    43.

    jääb ootama osutatavate transporditeenuste taseme üldist paranemist, mis aitaks kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele ja kodanike paremale elukvaliteedile.

    Brüssel, 1. veebruar 2018

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    Top