Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017AP0300

P8_TA(2017)0300 Tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu õigusraamistik ***I Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD)) P8_TC1-COD(2013)0432 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/… tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta

ELT C 334, 19.9.2018, p. 238–252 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

19.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/238

P8_TA(2017)0300

Tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu õigusraamistik ***I

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2018/C 334/37)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0884),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0033/2014),

—

võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ning artikleid 33 ja 114,

—

võttes arvesse Leedu Seimi ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli (nr 2) (Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust (1),

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon arvamust (A8-0239/2016),

1.

 võtab esimese lugemise seisukohana vastu 25. oktoobril 2016. aastal vastuvõetud teksti (2);

2.

 palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 57.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0400.

P8_TC1-COD(2013)0432

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/… tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit artikleid  33 ja 114 , [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tolliliidu valdkonna õigusnormid on liidu õigusega ühtlustatud. Nende täitmine kuulub siiski liikmesriikide õiguse reguleerimisalasse.

(1a)

Käesolev direktiiv peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013  (3) (edaspidi „tolliseadustik“). [ME 2]

(2)

Sellest tulenevalt kohaldatakse tollieeskirjade Tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes kohaldatakse  28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist , mis võib jätta selle liikmesriigi ilma tuludest ning moonutada kaubavahetust . [ME 3]

(3)

Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikku läbipaistvust seoses sellega, kuidas erinevad tolliasutused rikkumisi käsitlevad, ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, kes niigi peavad liidu eri piirkondades erinevaid eeskirju järgima, sest see mõjutab nende juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele. [ME 4]

(4)

Tolliseadustiku koostamisel võeti arvesse rahvusvahelist elektroonilist keskkonda, mis võimaldab tolliasutustevahelist reaalajas teabevahetust ja ühe liikmesriigi tehtud otsuse kohaldamist kõigis teistes liikmesriikides. Kõnealuse õigusraamistiku täitmine on seega vaja ühtlustada. Tolliseadustik sisaldab ka sätet, millega nõutakse liikmesriikidelt tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste kehtestamist.

(5)

Käesolevas direktiivis sätestatud õigusraamistik, mis käsitleb liidu tollialaste õigusaktide täitmist, on kooskõlas liidu finantshuvide kaitseks kehtestatud õigusnormidega ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/… (4). Selle direktiiviga kehtestatav raamistik hõlmab nii liidu finantshuvidele mõju avaldavaid tollieeskirjade rikkumisi, mis ei kuulu liidu finantshuve kriminaalõiguse abil kaitsva õigusakti reguleerimisalasse, kui ka tollieeskirjade rikkumisi, mis ei avalda liidu finantshuvidele mingisugust mõju.

(6)

Kehtestada Käesoleva direktiiviga tuleks selliste käitumisviiside nimekiri kehtestada loend sellistest käitumisviisidest , mida tuleks pidada liidu tollialaste õigusaktide rikkumiseks ja mille eest määratakse karistus. Need Sellised tollieeskirjade rikkumised peaksid täielikult põhinema tollialastest õigusaktidest tulenevatel kohustustel (otseste viidetega tolliseadustikule). Käesoleva direktiiviga ei määrata kindlaks, kas nähakse ette, et liikmesriigid peaksid nende tollieeskirjade rikkumiste suhtes kohaldama haldus- või muid kui kriminaalkaristusi. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus näha kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ette muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. [ME 5]

(7)

Esimesse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma range vastutusega seotud tollieeskirjade rikkumised, mille puhul süü tuvastamine ei ole nõutav, võttes arvesse asjaomaste kohustuste objektiivsust ja asjaolu, et nende täitmise eest vastutavad isikud ei saa eirata nende olemasolu ja siduvust. [ME 6]

(8)

Teise ja kolmandasse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma tollieeskirjade rikkumised, mis pannakse toime vastavalt kas ettevaatamatusest või tahtlikult, kusjuures vastutuse tekkimiseks tuleb nimetatud subjektiivne koosseis tuvastada. [ME 7]

(9)

Tollieeskirjade tahtliku rikkumise toimepanekule kaasaaitamist ja kihutamist ning teatavate tollieeskirjade rikkumiste tahtliku toimepaneku katset tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena.

(10)

Õiguskindlustuse Õiguskindluse tagamiseks tuleks ette näha, et tegevust või tegevusetust, mis tuleneb tolliasutuse tehtud veast tulenevat tegevust või tegevusetust , millele on osutatud tolliseadustikus, ei tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena. [ME 8]

(11)

Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui tollieeskirjade rikkumine on toime pandud juriidilise isiku huvides, saab sama tollieeskirjade rikkumise eest vastutusele võtta nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku.

(12)

Liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamiseks tuleks kehtestada karistuste skaalad, mis kajastavad tollieeskirjade rikkumiste eri kategooriaid ja nende raskusastet. Selleks et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, peaksid liikmesriigid ühtlasi tagama, et nende pädevad asutused võtavad kohaldatavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse konkreetseid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. [ME 9]

(12a)

Tolliasutused peaksid karistuse määramisel lähtuma kaupade väärtusest vaid juhul, kui tõsine eeskirjade rikkumine on seotud mitte tollimaksude tasumata jätmisega, vaid asjaomaste kaupade väärtusega, näiteks seonduvalt intellektuaalomandiõigustega või keeldude või piirangute alla kuuluvate kaupadega. [ME 10]

(13)

Tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks tuleks kehtestada nelja-aastane aegumistähtaeg alates tollieeskirjade rikkumise toimepanekust või – pidevate või korduvate rikkumiste korral – sellist rikkumist kujutava käitumise lõpetamisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et et aegumistähtaeg katkeb sama tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetluse korral aegumistähtaja kulg katkeb kohtumenetlusega seotud teo või rikkumise eest vastutava isiku sooritatud teo toimepanemise korral . Liikmesriigid võivad Liikmesriikidel peaks olema võimalus ette näha kõnealuse aegumistähtaja kulgemise peatamise juhtumid. Asjaomase kohtumenetluse algatamisele või jätkamisele Aegumistähtaja mis tahes katkemisest sõltumata tuleks kohtumenetluste kestusele kehtestada kaheksa-aastane ja karistuse täitmisele kolmeaastane aegumistähtaeg. [ME 11]

(14)

Tuleks ette näha tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamine juhul, kui sama isiku vastu on samade asjaoludega seoses algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluse jätkamine pärast kriminaalmenetluses otsuse tegemist peaks olema võimalik ainult ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega , mis tähendab, et ühe rikkumise eest ei tohi kaks korda karistada . [ME 12]

(15)

Pädevusalaste konfliktide vältimiseks tuleks kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks, milline pädev liikmesriik peaks juhtumit uurima.

(15a)

Käesoleva direktiivi üldeesmärk on tagada liidu tollialaste õigusaktide tulemuslik rakendamine. Direktiiviga ette nähtud õigusraamistik ei võimalda siiski jõustamise, sealhulgas järelevalve, kontrolli ja uurimise integreeritud käsitlust. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende aspektide kohta, sealhulgas ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamise kohta, et hinnata täiendavate õigusaktide vajadust. [ME 13]

(16)

Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö, mis tagab tollieeskirjade rikkumiste suhtes tõhusate meetmete võtmise.

(17)

Pädevatel asutusel peaks tollieeskirjade rikkumiste uurimise hõlbustamiseks olema võimalik arestida ajutiselt kaupa, veovahendeid või muid rikkumise toimepanekuks kasutatud vahendeid.

(18)

Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta (5) on liikmesriigid võtnud kohustuse esitada ülevõtmismeetmetest teavitamisel põhjendatud juhtudel vähemalt ühe dokumendi, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate riiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Seadusandja leiab, et käesoleva direktiivi puhul on selliste dokumentide esitamine põhjendatud.

(18a)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tollikoostöö tugevdamine tollialaseid karistusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise teel. Kuna liikmesriikide õigustavad on praegu väga erinevad, ei ole võimalik neid täielikult ühtlustada. [ME 14]

(19)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada kõigile liikmesriikidele ühine tollieeskirjade rikkumiste nimekiri ja näha ette alus liikmesriikides tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste määramiseks täielikult ühtlustatud tolliliidu valdkonnas, ei suuda liikmesriigid oma erinevatele õigustraditsioonidele tuginedes kõnealust eesmärki piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem teha liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja määrata kindlaks liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ja nähakse ette karistused ning sellega nähakse nende rikkumiste eest ette muud kui kriminaalkaristused ja ühtlustatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnorme . [ME 15]

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse määruses (EL) nr 952/2013 („tolliseadustik“) sätestatud kohustuste ja tolliseadustiku artikli 5 lõikes 2 määratletud liidu tollialaste õigusaktide muudes osades sätestatud identsete kohustuste rikkumise suhtes.

2a.     Käesolev direktiiv hõlmab liikmesriikide kohustusi Euroopa Liidu kaubanduspartnerite, samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Maailma Tolliorganisatsiooni ees, ning selle eesmärk on kehtestada ühtne ja tulemuslikult toimiv siseturg, hõlbustades seejuures kaubandust ja tagades õiguskindluse. [ME 16]

Artikkel 2

Tollieeskirjade rikkumised ja asjaomased karistused Üldpõhimõtted

1.    Liikmesriigid sätestavad eeskirjad artiklites 3–6 ja 6 nimetatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega .

Liikmesriigid tagavad, et igasugune artiklites 3 ja 6 sätestatud tegevus või tegevusetus kujutab endast tollieeskirjade rikkumist, kui see on toime pandud tahtlikult või hooletuse tõttu.

Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ette näha muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.     Käesoleva direktiivi kohaldamisel:

a)

teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime hooletusest, mis tähendab, et vastutav isik ei kontrollinud oma tegevust mõistliku hoolsusega, või et vastutav isiku võetud abinõud olid selgelt ebapiisavad rikkumist põhjustanud asjaolude ärahoidmiseks, olgugi et nende ilmnemine oli mõistlikult ettenähtav;

b)

teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime tahtlikult, mis tähendab kas seda, et vastutav isik oli teadlik, et tegu või tegevusetus kujutab endast rikkumist, või sooritas ta selle tahtlikult ja teadlikult tollialaste õigusaktide rikkumise eesmärgil;

c)

ei kujuta tehnilised vead või eksimused endast tollieeskirjade rikkumist, välja arvatud juhul, kui kõigi asjaolude põhjal on selge, et need pandi toime tahtlikult või hooletusest. [ME 17]

Artikkel 2a

Kaubavahetuse lihtsustamine

Selleks et täita liidu kohustusi WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu raames, teevad liikmesriigid koostööd, et luua kõiki liikmesriike hõlmav koostöösüsteem. Nimetatud süsteemi eesmärk on: kooskõlastada tollikaristuste tulemuslikkuse põhinäitajaid (kaebuste arvu analüüs, rikkumiste korduvuse määr jne); levitada tolliteenistuste vahel parimaid tavasid (kontrolli ja karistuste tõhusus, halduskulude vähendamine jms); edastada ettevõtjate kogemusi ja luua nende vahel sidemeid; jälgida, kuidas tolliteenistused tegutsevad; ning koguda statistikat kolmandatest riikidest pärit ettevõtete rikkumiste kohta. Kõiki liikmesriike teavitatakse koostöösüsteemi raames viivitamata täheldatud tollieeskirjade rikkumistest ja rikkumiste uurimisest viisil, mis soodustab kaubavahetust, tõkestab ebaseaduslike kaupade siseturule pääsemist ning suurendab kontrollide tulemuslikkust. [ME 18]

Artikkel 3

Range vastutusega seotud Tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et süü vormist olenemata kujutab järgmine tegevus alljärgnevad tegevused või tegevusetus kujutavad endast tollieeskirjade rikkumist:

a)

tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga deklaratsioonis, teatises või taotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga a;

b)

tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga lisadokumentide autentsust, õigsust ja kehtivust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga b;

c)

isik ei esita sisenemise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 127, merelaeva või õhusõiduki saabumise teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 133, ajutise ladustamise deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 145, tollideklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 158, vabatsoonis lubatud tegevuse teatist kooskõlas tolliseadustiku artikli 244 lõikega 2, väljaveoeelset deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 263, reekspordi deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 270, väljumise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 271 või reekspordi teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 274;

d)

ettevõtja ei säilita tolliformaalsuste täitmisega seotud dokumente ja teavet tollile kättesaadaval viisil tollialaste õigusaktidega kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 51;

e)

liidu tolliterritooriumile toodud kauba äraviimine tollijärelevalve alt tolli loata vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 esimese ja teise lõiguga;

f)

kauba äraviimine tollijärelevalve alt vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 neljanda lõiguga ning artikli 158 lõikega 3 ja artikliga 242;

g)

liidu tolliterritooriumile kaupa toov isik ei täida kauba asjakohasesse kohta toimetamisega seotud kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 1 või ei teavita tolli, kui kohustusi ei ole võimalik täita, kooskõlas ei teavita viivitamata tolli vastavalt tolliseadustiku artikli 137 lõigetega lõigetele  1 ja 2 kaupade asukohast ;

h)

vabatsooni kaupa toov isik ei too kauba, juhul kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga, ei too vabatsooni kaupa toov isik kaupa otse sellesse vabatsooni ilma mõnd muud liidu tolliterritooriumi osa läbimata kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 2;

i)

deklarant ei esita ajutise ladustamise või tolliprotseduuri eesmärgil dokumente tollile, kui liidu õigusaktidega seda nõutakse või kui see on vajalik tollikontrolliks, kooskõlas tolliseadustiku artikli 145 lõikega 2 ja artikli 163 lõikega 2;

j)

ajutiselt ladustatud kaupu ajutiselt ladustav deklarant või kaupu heakskiidetud ladustamiskohas või muus tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas ajutiselt ladustav liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja isik ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei ega reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;

k)

tollideklaratsiooni või lisadeklaratsiooni esitamise ajal ei ole tolliprotseduuri deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kõnealuse protseduuri taotlemiseks nõutavad lisadokumendid kooskõlas tolliseadustiku artikli 163 lõikega 1 ja artikli 167 lõike 1 teise lõiguga;

l)

tolliprotseduuri deklarant ei esita tolliseadustiku artikli 166 kohase lihtsustatud deklaratsiooni või tolliseadustiku artikli 182 kohase deklarandi arvestuskande tegemise korral pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõikega 1;

m)

tolliasutuse poolt kaubale, pakendile või veovahendile kinnitatud identifitseerimisvahendi eemaldamine või hävitamine eelneva loata, mille toll on andnud kooskõlas tolliseadustiku artikli 192 lõikega 2;

n)

seestöötlemisprotseduuri pidaja ei lõpeta tolliprotseduuri kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 257;

o)

välistöötlemisprotseduuri pidaja ei ekspordi defektset kaupa kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 262;

p)

ehitise rajamine vabatsoonis tolliseadustiku artikli 244 lõikes 1 sätestatud tolli eelneva loata;

q)

tollimaksukohustuslane ei maksa impordi- või eksporditollimaksu kindlaksmääratud tähtaja jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 108;

qa)

ettevõtja ei esita tolliasutuste nõudmisel asjakohases vormis ja mõistliku aja jooksul vajalikke dokumente ja kogu vajalikku teavet ega osuta tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;

qb)

tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

qc)

tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja mis mõjutavad otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

qd)

liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatul kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;

qe)

kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;

qf)

kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos ilma tolliseadustiku artiklite 147 ja 148 kohase tolli antud loata;

qg)

loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b;

qh)

tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;

qi)

ettevõtja esitab ebaõigeid või puudulikke andmeid või mitteautentseid, ebaõigeid või kehtetuid dokumente, et saada luba

i)

volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;

ii)

lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;

iii)

muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185; või

iv)

kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;

qj)

kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;

qk)

kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;

ql)

käesoleva artikli punktis qd ja qj nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omamine või omandamine . [ME 19]

Artikkel 4

Ettevaatamatusest toimepandud tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata ettevaatamatusest, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:

a)

ajutiselt ladustatud liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;

b)

ettevõtja ei osuta tollile tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;

c)

tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

d)

tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

e)

ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumile toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139;

f)

liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatu kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;

g)

ettevõtja ei esita vabatsooni toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 245;

h)

ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumilt väljaviidavat kaupa väljaveol tollile kooskõlas tolliseadustiku artikli 267 lõikega 2;

i)

kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;

j)

kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos artiklite 147 ja 148 kohaselt tolli antud loata;

k)

loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b. [ME 20]

Artikkel 5

Tahtlikult toimepandud tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata tahtlikult, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:

a)

tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;

b)

ettevõtja esitab valeandmeid või kasutab muud ebaausat viisi, et saada tollilt luba

i)

volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;

ii)

lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;

iii)

muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185;

iv)

kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;

c)

kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;

d)

tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

e)

tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

f)

kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;

g)

artikli 4 punktis f ja käesoleva artikli punktis c nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omandamine või omamine. [ME 21]

Artikkel 6

Tollieeskirjade rikkumise toimepanekule kaasaaitamine ja kihutamine ja tollieeskirjade rikkumise katse

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 5 artikli 8b lõikes 2 osutatud tegevusele või tegevusetusele kaasaaitamine või kihutamine on kujutab endast tollieeskirjade rikkumine rikkumist .

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 3 punktides b ja c qi ja qj osutatud tegevuse või tegevusetuse katse on kujutab endast tollieeskirjade rikkumine rikkumist . [ME 22]

Artikkel 7

Tolliasutuse tehtud viga

Juhul kui artiklites 3–6 ja 6 osutatud tegevus või tegevusetus tuleneb tolliasutuse tehtud veast, ei kujuta see endast tollieeskirjade rikkumist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 119. Tolliasutused vastutavad kõnealusest veast tingitud kahjueest . [ME 23]

Artikkel 8

Juriidiliste isikute vastutus

1.   Liikmesriigid tagavad juriidilise isiku vastutusele võtmise vastutuselevõtmise artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumise eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmisel alusel:

a)

õigus esindada juriidilist isikut;

b)

õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

c)

õigus kontrollida juriidilist isikut. [ME 24]

2.   Liikmesriigid tagavad ka juriidilise isiku vastutusele võtmise juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumine võimaldas lõikes 1 osutatud isiku alluvuses oleval isikul panna kõnealuse juriidilise isiku kasuks toime tollieeskirjade rikkumise.

3.   Juriidilise isiku lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei mõjuta tollieeskirjade rikkumise toimepannud füüsilise isiku vastutust.

3a.     Käesolevas direktiivis kohaldamisel tähendab juriidiline isik üksust, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. [ME 26]

Artikkel 8a

Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on väiksema rikkumisega

1.     Hindamaks, kas artiklis 3 osutatud rikkumist saab lugeda väiksemaks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, et kogu rikkumise tuvastamise kestel võtavad nende pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas järgmist:

a)

rikkumine pandi toime hooletusest;

b)

asjaomase kauba suhtes ei kohaldata tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;

c)

rikkumise mõju tasutavate tollimaksude summale on väike või olematu;

d)

rikkumise eest vastutav isik tegi uurimise käigus tulemuslikult koostööd pädeva asutusega;

e)

rikkumise eest vastutav isik teatas rikkumisest vabatahtlikult, tingimusel et rikkumise suhtes ei teostata veel uurimist, millest asjaomase rikkumise eest vastutav isik teadlik oleks;

f)

rikkumise eest vastutav isik suudab näidata, et ta teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et täita liidu tollialaseid õigusakte, tõestades kõrgetasemelise kontrolli olemasolu oma tegevuses, näiteks nõuetelevastavuse süsteemi näol;

g)

rikkumise eest vastutav isik on väike või keskmise suurusega ettevõtja, kellel ei olnud tolliküsimustes varasemaid kogemusi.

2.     Pädevad asutused loevad rikkumise väiksemaks rikkumiseks vaid juhul, kui sellega ei seondu artiklis 8b osutatud raskendavaid asjaolusid. [ME 27]

Artikkel 8b

Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on tõsise rikkumisega

1.     Hindamaks, kas artiklis 3 või 6 osutatud rikkumist saab lugeda tõsiseks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, et kogu rikkumise tuvastamise kestel võtavad nende pädevad asutused arvesse järgmisi asjaolusid:

a)

rikkumine pandi toime tahtlikult;

b)

rikkumine kestis pikemat aega, mis annab tunnistust kavatsusest seda jätkata;

c)

antud rikkumisega sarnane või sellega seotud rikkumine jätkub või kordub, s.t pannakse toime rohkem kui ühel korral;

d)

rikkumine mõjutab oluliselt tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksude summat;

e)

asjaomaste kaupade suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;

f)

rikkumise eest vastutav isik keeldub koostööst või igakülgsest koostööst pädeva asutusega;

g)

rikkumise eest vastutav isik on varem rikkumisi toime pannud.

2.     Artikli 3 punktides f, g, p, qi ja qj osutatud rikkumised on oma olemuselt tõsised rikkumised. [ME 28]

Artikkel 9

Karistused artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest Tollieeskirjade väiksemate rikkumiste eest määratavad muud kui kriminaalkaristused

1.    Liikmesriigid tagavad, et lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele määratakse selliste artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest , mis loetakse artikli 8a kohaselt väiksemateks rikkumisteks, tõhusad, proportsionaalsed , hoiatavad ja hoiatavad karistused muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:

a)

rahatrahv vahemikus 1–5 % kauba väärtusest kuni 70  % tasumata jäetud tollimaksudest , kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega ;

b)

rahatrahv vahemikus 150– kuni 7 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega .

2.     Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8a loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise. [ME 29]

Artikkel 10

Karistused artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused järgmistes piirides:

a)

rahatrahv kuni 15 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;

b)

rahatrahv kuni 22 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga. [ME 30]

Artikkel 11

Karistused artiklites 5 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad muud kui kriminaalkaristused

1.    Liikmesriigid tagavad, et lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele määratakse artiklites 5 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest , mis loetakse artikli 8b kohaselt tõsisteks rikkumisteks, tõhusad, proportsionaalsed , hoiatavad ja hoiatavad karistused muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:

a)

rahatrahv kuni 30 % kauba väärtusest vahemikus 70–140 % tasumata jäetud tollimaksudest , kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega ;

aa)

rahatrahv vahemikus 15–30 % kaupade väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub mitte tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega, vaid kaupade väärtusega;

b)

rahatrahv kuni vahemikus 7 500 kuni 45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega ega ka kaupade väärtusega .

2.     Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8a ning artikli 8b lõikes 1 loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise. [ME 31]

Artikkel 11a

Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad teised muud kui kriminaalkaristused

1.     Lisaks artiklis 11 nimetatud karistustele võivad liikmesriigid tõsiste rikkumiste korral kooskõlas tolliseadustikuga kohaldada järgmisi mitterahalisi karistusi:

a)

kauba alaline või ajutine konfiskeerimine;

b)

saadud loa peatamine.

2.     Vastavalt tolliseadustikule näevad liikmesriigid tollialaste õigusaktide tõsise või korduva rikkumise korral ette volitatud ettevõtja staatuse andmise otsuse tühistamise. [ME 32]

Artikkel 11b

Läbivaatamine

1.     Komisjon koos liikmesriikide pädevate asutustega vaatab artiklite 9 ja 11 alusel kohaldatavad trahvisummad läbi … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Läbivaatamismenetlusega tahetakse tolliliidu toimimise ühtlustamiseks tagada, et tolliliidu raames määratavad trahvisummad oleksid ühtlasemad.

2.     Komisjon avaldab igal aastal liikmesriikide poolt artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratud karistuste üksikasjad.

3.     Liikmesriigid tagavad kooskõla tollialaste õigusaktidega tolliseadustiku artikli 5 punkti 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012  (6) tähenduses. [ME 33]

Artikkel 11c

Kokkuleppemenetlus

Kohtumenetluse algatamise või jätkamise alternatiivina sätestavad liikmesriigid kokkuleppemenetluse võimaluse, mis võimaldab pädevatel asutustel sõlmida rikkumise eest vastutava isikuga kokkuleppe tollieeskirjade rikkumise lahendamiseks tingimusel, et kõnealune isik nõustub koheselt jõustatava karistusega.

Kui aga kohtumenetlust on juba alustatud, võivad pädevad asutused kokkuleppe sõlmida üksnes kohtuasutuse nõusolekul.

Komisjon esitab kokkuleppemenetluste suunised, mille kohaselt tagatakse, et rikkumise eest vastutavale isikule antakse läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kokkuleppe sõlmimise võimalus ning et mis tahes kokkuleppe sõlmimise järel avaldatakse kokkuleppemenetluse tulemus. [ME 34]

Artikkel 12

Karistuste tõhus kohaldamine ja karistuse määramise õiguse kasutamine pädevate asutuste poolt

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)

rikkumise raskus ja kestus;

b)

asjaolu, et rikkumise eest vastutav isik on volitatud ettevõtja;

c)

tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksu suurus;

d)

asjaolu, et asjaomase kauba suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid või asjaomane kaup ohustab avalikku julgeolekut;

e)

rikkumise eest vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

f)

rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised. [ME 35]

Artikkel 12a

Nõuete täitmine

Liikmesriigid tagavad, et suunised ja väljaanded selle kohta, kuidas täita liidu tollialaseid õigusakte praegu ja edaspidi, tehakse huvitatud isikutele hõlpsasti juurdepääsetaval, mõistetaval ja ajakohastatud kujul kättesaadavaks. [ME 36]

Artikkel 13

Aegumine

1.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg artiklites 3–6 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks on neli aastat ja see algab et seda arvestatakse alates tollieeskirjade rikkumise toimepaneku päevast.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tollieeskirjade rikkumise pideva või korduva toimepaneku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil lõpeb endast tollieeskirjade rikkumist kujutav tegevus või tegevusetus.

3.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja kulgemise katkeb, kui pädev asutus teatab asjaomasele isikule katkestab kas rikkumise eest vastutava isiku tegu või igasugune pädeva asutuse tegu, mis on seotud sama tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetluse algatamisest kohtumenetlusega ja millest asjaomasele isikule teatatakse . Aegumistähtaja kulgemine algab pärast katkestamist uuesti jätkub päeval, mil aegumist katkestanud tegevus lõpetatakse .

4.   Liikmesriigid Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid , et artiklites 3–6 käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamine aegumistähtaja katkemistest sõltumata aegub artiklites 3 või jätkamine on välistatud 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlev menetlus kaheksa aasta möödumisel käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud päevast.

5.   Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramist käsitleva otsuse täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab lõpliku otsuse tegemise päevast.

6.   Liikmesriigid sätestavad lõigetes 1, 4 ja 5 osutatud tähtaegade peatamise alused. [ME 37]

Artikkel 14

Menetluse peatamine

1.   Liikmesriigid tagavad artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamise, juhul kui samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus.

2.   Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlevat peatatud haldusmenetlust ei jätkata, juhul kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluses on lõplik otsus tehtud. Muudel juhtudel võib artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlevat peatatud haldusmenetlust jätkata.

Artikkel 15

Pädevus

1.   Liikmesriigid tagavad oma pädevuse teostamise artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste üle vastavalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

tollieeskirjade rikkumine pannakse tervikuna või osaliselt toime asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)

tollieeskirjade rikkumist toime panev isik on asjaomase liikmesriigi kodanik;

c)

tollieeskirjade rikkumisega seotud kaup asub asjaomase liikmesriigi territooriumil.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui mitu liikmesriiki leiavad, et nad on pädevad menetlema sama tollieeskirjade rikkumist, teostab oma pädevust liikmesriik, kus samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus. Juhul kui pädevust ei saa lõike 1 alusel kindlaks määrata, tagavad liikmesriigid, et oma pädevust teostab liikmesriik, mille pädev asutus algatab esimesena samade asjaoludega seoses sama isiku vastu tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse.

Artikkel 16

Liikmesriikide koostöö

Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3–6 ja 6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhul juhtudel , kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu. Liikmesriikidevahelise koostöö eesmärk on suurendada kaupade tollikontrollide tõhusust ning ühtlustada liidusiseseid menetlusi. [ME 38]

Komisjon teostab järelevalvet liikmesriikidevahelise koostöö üle tollikontrolli ja -karistuste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramisel, parimate tavade levitamisel ning tolliametnike koolituse koordineerimisel. [ME 39]

Artikkel 17

Arestimine

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on võimalik ajutiselt arestida kaupa, veovahendeid ja või artiklites 3–6 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste toimepanekuks kasutatud muid vahendeid. Kui liikmesriik pärast karistuse määramist kauba alaliselt konfiskeerib, võib ta vastavalt vajadusele selle hävitada, ringlusse võtta või seda taaskasutada. [ME 40]

Artikkel 18

Komisjonipoolne aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 1. maiks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidu tollialaste õigusaktide jõustamise teiste elementide kohta nagu järelevalve, kontroll ja uurimine, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käeoleva direktiivi täiendamiseks. [ME 41]

Artikkel 18a

Liikmesriikide aruandlus

Liikmesriigid saadavad komisjonile rikkumiste statistika, milles on ära näidatud ka rikkumiste eest määratud karistused, et võimaldada komisjonil hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist. Selline teave esitatakse igal aastal pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon võib niisuguseid andmeid kasutada käesoleva direktiivi läbivaatamisel, et riikide karistussüsteeme paremini ühtlustada. [ME 42]

Artikkel 19

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. maiks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nende õigus- ja haldusnormide vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid neisse viite käesolevale direktiivile või lisavad neile selle viite nende ametlikul avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste liikmesriigi õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 57.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seisukoht.

(3)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/…, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L …).

(5)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(6)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

Top