Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AE6235

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ“ [COM(2017) 637 final]

    EESC 2017/06235

    ELT C 227, 28.6.2018, p. 58–62 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.6.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 227/58


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ“

    [COM(2017) 637 final]

    (2018/C 227/08)

    Raportöörid:

    Christophe LEFÈVRE

    Jorge PEGADO LIZ

    Lech PILAWSKI

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Ülemkogu, 17.11.2017

    Euroopa Parlament, 13.11.2017

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine täiskogus

    15.2.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    532

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    160/5/13

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    Liikmesriigiti erinev lepinguõigus ei julgusta tarbijaid ostma teisest ELi liikmesriigist.

    1.2.

    Lisaks ei parane ka ettevõtjate kindlustunne kaupade piiriülesel müügil. Viimase kogu Euroopa Liitu hõlmava uuringu kohaselt väidab 58 % ELi jaemüüjatest, et tunneb end veebis kaupu müües kindlalt, ent üksnes 28 % tunneb end kindlalt, kui müüb internetis kaupu teistesse ELi riikidesse (1).

    1.3.

    Nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu seisukohtadest ettepanekute kohta, mille komisjon esitas 2015. aastal (2) seoses kaupade veebi- ja tavamüügiga, ilmnes, et nagu väljendas komitee oma arvamuses kõnealuste ettepanekute kohta, (3) peaksid kaupade müügile kohaldatavad eeskirjad olema samad müügikanalist sõltumata.

    1.4.

    Seetõttu tunneb komitee heameelt, et kõnealuse muudetud direktiivi ettepanekuga laiendatakse kaupade internetimüügi lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte käsitleva direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tavamüügi tehinguid.

    1.5.

    Komitee kutsub siiski komisjoni üles võtma ettepanekus arvesse mitmeid soovitusi, eelkõige järgmist:

    a)

    ettepanek ei tohiks viia garantii kestuse lühendamiseni teatud liikmesriikides ning õiguste hierarhia loomiseni;

    b)

    erand direktiivi kohustuslikust mõjust vaid lepingupoolte kokkuleppel peaks olema võimalik siis, kui leping tagab tõelise tarbijakaitse ja -autonoomia;

    c)

    ettepanek peaks võimaldama tarbijatel esitada hagi otse tootja vastu;

    d)

    direktiivi sätete hulka tuleks integreerida jätkusuutlikkuse nõue (varuosade ladu);

    e)

    ettepanekus peaks olema säte, mis käsitleks garantii pikendamist seoses ajaga, mil toode on paranduses, või kui teenus ei ole kättesaadav;

    f)

    ettepanekus peaks olema selgus makseplatvormide turvaliseks muutmise või ostuplatvormide (Marketplace) kaasvastutuse kohta pettuse või garantii rakendamise korral;

    g)

    tootja ja müüja peaksid olema kaasvastutavad juhul, kui tarbija otsustab kauba parandada või asendada, kahjustamata artiklis 16 sätestatud tagasinõude õigust ja müüja õigust eelnevale teavitusele;

    h)

    tagastamise ja hüvitamise 14 päeva pikkust tähtaega puudutavad sätted peavad olema selgema sõnastusega.

    1.6.

    Lõpetuseks kutsub komitee komisjoni üles võtma arvesse käesolevas arvamuses esitatud märkusi.

    2.   Direktiivi muudetud ettepaneku eesmärk ja taust

    2.1.   Direktiivi muudetud ettepaneku eesmärk

    2.1.1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi muudetud ettepanekuga (4) laiendatakse kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte käsitleva direktiivi ettepaneku kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tavamüügi tehinguid.

    2.1.2.

    Ettepanek peaks seega hõlbustama kiiret arengut valdkonnas, mis Euroopa Ülemkogu 2016. aasta juuni järelduste kohaselt on ühtse turu strateegiate keskmes.

    2.1.3.

    Igat laadi müügile kohaldatavana on muudetud ettepanekul sama eesmärk ning aitab sellele kaasa suuremal määral kui eelnevad ettepanekud: (5) selles tegeletakse riikide lepinguõiguse valdkonna erinevustest tuleneva ebakindluse ja negatiivse mõjuga.

    2.1.4.

    Läbivaadatud ettepanek täiendab nii juba ELis kehtivaid horisontaalseid või valdkondlikke õigusakte (6) kui ka menetlemisel olevaid seadusandlikke ettepanekuid ning on nendega kooskõlas.

    2.2.   Lühikokkuvõte varasematest direktiivi ettepanekutest (7)

    2.2.1.

    Oma varasemates ettepanekutes põhjendas komisjon oma otsust võtta vastu kaks õigusakti sellega, et digitaalse infosisu eripära tõttu on vaja muudele toodetele kohaldatavatest erinevaid eeskirju.

    2.2.2.

    Komisjon soovis kahe ettepanekuga saavutada järgmised viis eesmärki:

    a)

    vähendada lepinguõiguse erinevusest tulenevaid kulusid;

    b)

    luua ettevõtjatele suurem õiguskindlus;

    c)

    soodustada piiriülest veebiostlemist ELis;

    d)

    vähendada tarbijatele defektse digitaalse infosisu tõttu tekitatud kahju;

    e)

    luua parem tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel ning parandada igapäevaelu.

    2.2.3.

    Komisjoni arvates looksid tema ettepanekud sobiva tasakaalu tarbijakaitse kõrge taseme ning selgelt suurenenud ärivõimaluste vahel.

    2.3.   Komitee arvamus esialgsete ettepanekute kohta (8)

    2.3.1.

    Oma 27. aprilli 2016. aasta arvamuses kritiseeris komitee ühe asemel kahe direktiivi kasuks otsustamist; sellega otsustas komisjon käsitleda internetimüüki ja tavamüüki eraldi ning suurendas liikmesriigi õigusesse ülevõtmisel ebaselgust nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks;

    2.3.2.

    Komitee märkis samuti, et vastust ei antud mitmele probleemile, mida tema arvates oleks oluline ühtlustada: alaealiste õigus sõlmida veebikeskkonnas tehinguid, internetimüügi lepingutele omaste ebaõiglaste tingimuste kategooriate määratlemine, mida pole ette nähtud direktiiviga 93/13/EMÜ, hiljuti tekkinud „maksa kohe“ (pay now) nupu tava ning ühisreguleerimise tüüptingimuste lisamine.

    2.3.3.

    Viimasena tuletas komitee meelde, et on oma arvamustes tarbijaõiguste kohta digitaalkeskkonnas korranud põhimõtet, mille kohaselt peavad õigused, mida tunnistatakse tavamüügi tehingute puhul, vastama internetikeskkonnas või kaugmüügi tehingute puhul tunnustatud õigustele, olenemata digitaalsete tehingute laadist. Seda kõike eesmärgiga kõnealuseid õiguseid tugevdada, mitte neid vähendada.

    2.3.4.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad kõnealuseid ettepanekuid puututavates aruteludes kinnitasid komitee seisukohta seoses vajadusega õiguslikku killustatust vältida.

    3.   Üldmärkused

    3.1.

    Komisjoni muudetud ettepanekus esitatakse ettepanekud ja võimalused, mis on kooskõlas komitee varasemate seisukohtadega, nagu eespool nimetatud interneti- ja tavamüügi ühtset korda käsitlev võimalus.

    3.2.

    Uue ettepanekuga esitatud muudatused vajavad komitee nõusolekut. Eelkõige:

    a)

    artikkel 2 – „tootja“ mõiste lisamine ning kaupade „tasuta“ asendamisega seonduva selgitamine;

    b)

    artikkel 8 – garantiiperioodiga võrdse mittevastavuse eeldamise perioodi loomine, kuna vastupidine olukord lühendaks praktikas õigusliku garantii perioodi, arvestades, et tarbijal pole üldjuhul võimalik kauba mittevastavust tõendada;

    c)

    mitmesugused kasutatud õigusterminoloogiat käsitlevad parandused ja selgitused.

    3.3.

    Komitee leiab siiski, et ettepaneku artiklis 18 toodud säte, millega luuakse direktiivi kogustuslikust mõjust erand vaid lepingupoolte kokkuleppel, peaks kehtima vaid siis, kui antud leping tagab tõelise tarbijakaitse ja tarbija autonoomse otsustusvõime.

    3.4.

    Lisaks sellele leiab komitee, et muudetud ettepanek peaks:

    a)

    hõlmama selliseid eeskirju, mis võimaldavad tarbijal esitada hagi otse tootja vastu lepingu ja kauba mittevastavuse korral, nagu nõutakse mitme riigi õigusaktides;

    b)

    hõlmama sätet vastupidavusega seotud kriteeriumi kohta, mida komitee on oma arvamustes juba korduvalt taotlenud (9);

    c)

    sätestama maksimaalse ajavahemiku paranduseks (10) kooskõlas heade ametitavadega;

    d)

    näha tootjatele ette kohustus omada kauba keskmise kasutusea jooksul piisavat varuosade tagavara, nagu see on sätestatud mitme riigi õigusaktides (11);

    e)

    lisada muud müüja poolt kaupadele või teenustele pakutavad garantiid (margi või tootja garantii, varustuse kindlustus jms);

    f)

    lisada garantiilubaduse kohustuslikku sisusse üksikasjalik teave selle kohta, kas garantii on tasuta või tasuline, ning kulude ja makseviiside kohta;

    g)

    sätestada, et kauba või teenuse omandiõiguse üleandmisel ja normaalse kasutamise korral antakse terviklikult üle ka garantiist tulenevad õigused;

    h)

    sätestada tootja ja müüja otsene ja solidaarne vastutus tarbija ees juhul, kui tarbija otsustab kauba parandada või asendada, kahjustamata artiklis 16 sätestatud tagasinõude õigust ja müüja õigust eelnevale teavitusele;

    i)

    näha ette veebiplatvormide solidaarne vastutus, välistades vahendajaid, juhuks, kui tarbija ostab kauba ostuplatvormi kaudu (Marketplace), kahjustamata tagasinõude õigust.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1.   Artikkel 1

    4.1.1.

    Komitee sooviks teada põhjuseid, mis õigustavad lõikes 4 ette nähtud erandit kasutatud kaubale, mida müüakse avalikul enampakkumisel, kus tarbijad saavad isiklikult osaleda.

    4.2.   Artikkel 9

    4.2.1.

    Komitee tuletab meelde oma varasemas arvamuses (12) esitatud märkuseid, mööndes, et kõnealuse ettepanekuga ning piirates tarbija õiguseid esialgu üksnes õigusega parandamisele või asendamisele on tarbijate õigused teatavates liikmesriikides vähemal määral kaitstud kui kehtivate eeskirjade kohaselt.

    4.2.2.

    Lõike 3 punktides b ja d ette nähtud korra rakendamine sõltub määratlemata mõistetest. Nimelt jääb sõna „võimatu“ tähendus müüja otsustada, mistõttu on soovitatav asendada see sõnadega „tehnoloogiliselt võimatu“.

    4.3.   Artikkel 10

    4.3.1.

    Komitee soovitab seada lõikes 1 ette nähtud erandile samad tingimused, mis on kirjeldatud eespool punktis 3.3.

    4.4.   Artikkel 11

    4.4.1.

    Komitee tuletab veel kord meelde, et õigus kaup parandada või asendada sõltub müüja hinnangust, kas teataval individuaalsel ja konkreetsel juhul oleks üks neist õigustest kõiki asjaolusid arvestades müüjale ebamõistlikult kulukas.

    4.5.   Artikkel 13

    4.5.1.

    Komitee leiab, et tagastamise ja hüvitamise 14 päeva pikkust tähtaega puudutavad sätted peavad olema selgema sõnastusega.

    4.5.2.

    Komiteel tekib küsimus, kas alapunkti d sätted kehtivad ainult, nagu see näib ilmselt olevat, kauba kadumise ja hävimise juhtudel.

    4.6.   Artikkel 14

    4.6.1.

    Komitee kutsub üles säilitama mõnedes liikmesriikides kehtivat pikemat garantiiaega, kuna vastasel juhul oleks tegemist tarbijaõiguste osas tagasiminekuga nendes liikmesriikides.

    Brüssel, 15. veebruar 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Georges DASSIS


    (1)  ELi tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli raames korraldatud analüüsi tulemused näitavad, et 46 % kaugmüügiga tegelevatest jaemüüjatest peab erinevate tarbijakaitse- ja lepinguõiguse nõuete täitmisega seotud kulusid oluliseks takistuseks piiriülesele müügile. 72 % tarbijatest leiab, et erinevad tarbijaõigused puudusega toote korral on väga oluline tegur, mida füüsiliselt teises ELi riigis asuvalt ettevõtjalt ostmise korral arvesse võtta.

    (2)  COM(2015) 634 final ja COM(2015) 635 final.

    (3)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.

    (4)  COM(2015) 635 final.

    (5)  COM(2015) 634 final ja COM(2015) 635 final. EMSK arvamus (ELT C 264, 20.7.2016, lk 57).

    (6)  Vt eelkõige direktiivi 2011/83/EL ning määruseid (EL) nr 1215/2012 ja (EÜ) nr 593/2008.

    (7)  COM(2015) 634 final ja COM(2015) 635 final.

    (8)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.

    (9)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57 (punkt 4.2.5.4).

    (10)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57 (punkt 4.2.5.7).

    (11)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 57 (punkt 4.2.5.7).

    (12)  ELT C 264, 20.7. 2017, lk 57.


    Top