21.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/4

—

võttes arvesse 2016. aasta Euroopa poolaastat käsitlevaid peamisi dokumente, milleks on iga-aastane majanduskasvu analüüs, riikide aruanded, riiklikud reformikavad ja riigipõhised soovitused;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi raporti projekti majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta (2016/2101(INI));

1.

tuletab meelde, et majanduskriisi ja eelarve konsolideerimise meetmete tõttu vähenesid avaliku ja erasektori investeeringud ELis 2007. aastaga võrreldes umbes 15 %, mõnes liikmesriigis isegi 50 %; rõhutab, et aastate jooksul kogunenud alainvesteeringud (nn investeerimislõhe) on peamine takistus Euroopa konkurentsivõimele ja ühtekuuluvusele ning järelikult ka ELi võimekusele tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

2.

toonitab, et 40 % 2016. aasta riigipõhistest soovitustest käsitleb investeeringuid mõjutavaid takistusi, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata kõrvaldada, (1) sh avaliku halduse kehv kvaliteet ja puudulik kooskõlastamine, ebakõla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesannete ja rahaliste vahendite vahel, erasektori investeeringute jaoks koormav regulatiivne keskkond, korruptsioon ning oskustööjõu ja asjakohase transporditaristu puudumine; teatab, et neid küsimusi käsitletakse komitee peatses arvamuses teemal „Investeerimislõhe ületamine: kuidas lahendada probleemid?“;

3.

tuletab meelde deklaratsiooni „Investeeringud, mis ühendavad“, (2) mis võeti vastu 9. juulil 2016 Bratislavas Euroopa piirkondade ja linnade seitsmendal tippkohtumisel ning milles keskenduti linnade, piirkondade ja maakohtade tohutu kasutamata potentsiaali ees seisvate takistuste kõrvaldamise tähtsusele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile innovaatilise taristu ja teenuste pakkumisel, et edendada investeeringuid ja parandada ELi kodanike elukvaliteeti;

4.

nendib kahetsusega, et ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitlenud hiljutises uuringus (3) tajus ligi 60 % vastajatest viimase kaheteistkümne kuu jooksul avaliku ja erasektori investeeringute vähenemist või paigalseisu, mis kinnituse leidmise korral tähendaks, et majanduskriisiga alguse saanud alainvesteeringute trend jätkub;

5.

toonitab, et komitee sama uuringu andmetel on avaliku sektori investeeringute rahastamine jätkuvalt problemaatiline ligikaudu kahes kolmandikus omavalitsustes, osaliselt nende vähese suutlikkuse tõttu selliseid investeeringuid õigesti kavandada, rahastamisvahendeid kasutada, Euroopa Investeerimispangale projekte esitada ning avaliku ja erasektori partnerlustes osaleda;

6.

väljendab rahulolu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) esimeste positiivsete tulemuste üle, eelkõige seoses selle VKEde rahastamisvahendiga; samas kutsub üles parendama EFSI täiendavust taristu ja innovatsiooni rahastamisvahendi puhul, aga ka EFSI geograafilist tasakaalu, innustades muu hulgas koostama piirkondlikke investeerimisstrateegiaid ja kasutama investeerimisplatvorme, tagamaks, et EFSIst saavad kasu kõik, eriti just vähem arenenud piirkonnad;

7.

toetab põhimõtteliselt ettepanekut laiendada ja tugevdada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille kohta koostab komitee eraldi arvamuse. Komitee ootab edasisi parendusi täiendavuse, geograafilise ja valdkondliku katvuse ja läbipaistvuse alal ning kordab nõudmist hinnata asjakohaselt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemusi, eriti selle koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja nende senise panusega territoriaalsesse ühtekuuluvusse. Samuti jääb komitee ootama tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rakendamise kontrollimisel;

8.

rõhutab, et kolm neljandikku komitee läbiviidud investeerimistakistuste uuringule vastajatest ei teadnud EFSI pakutavatest võimalustest ega selle investeerimisplatvormidest. Nii neid kui ka teisi asjaomaseid sidusrühmi tuleks paremini teavitada;

9.

märgib, et väiksemad piirkonnad ja omavalitsused ning piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga hõreda asustusega põhjapoolseimad piirkonnad, saared ja mägipiirkonnad, ei saa sageli EFSI võimalusi kasutada, kuna toetatud investeeringu alammäära künnised on kõrged; loodab, et EFSI läbivaatamisel seda künnist vähendatakse;

10.

rõhutab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu tuleb parandada kohaliku ja piirkondliku tasandi projektide potentsiaalsete elluviijate tehnilist suutlikkust, eelkõige investeerimisplatvormide kavandamise ja loomise valdkonnas;

11.

rõhutab, et piirkondlikes investeerimisstrateegiates peaks ära kasutama teadmist, et majanduslikud ja tehnoloogilised muutused muudavad kiiresti meie ühiskonda ja territooriume; toonitab sellega seoses vajadust edendada investeeringuid vähese CO2-heitega ja ringmajandusse ning toetada jagamismajandust ja ühistarbimist, vähendades nii innovatiivse tegevuse arendamise kulusid, edendades kodanikele avaliku ja erasektori teenuste osutamist ning tõhustades avaliku sektori tööd;

12.

juhib tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on ergutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama aruka spetsialiseerumise strateegiaid ja ühiste strateegiliste arenguprioriteetide puhul Euroopa partnerlusi;

13.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika jääb ELi peamiseks investeerimisvahendiks, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades; soovib näha suuremat täiendavust EFSIga;

14.

tuletab meelde oma arvamust mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise kohta, milles sedastatakse, et maksete assigneeringute puudumine finantsraamistikus 2014–2020 võib seada ohtu komisjoni suutlikkuse täita oma kohustusi, mille tagajärjeks on maksetega hilinemine koos kaasneva negatiivse mõjuga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate rakenduskavade elluviimisele;

15.

on seisukohal, et seoses struktuurifondide rahastamise läbivaatamisega tuleks riikide valitsustel lubada eraldada osa ELi rahalistest vahenditest hüdrogeoloogiliste probleemidega alasid toetavatele projektidele ning samuti abiprojektidele suurte looduskatastroofide korral;

16.

toonitab, et üle poole 2016. aastal 26 liikmesriigile suunatud riigipõhistest soovitustest on territooriumipõhised, st seotud mõnd piirkonda või linna teistest rohkem puudutava probleemiga ja/või sõltub nende rakendamine riigi tasandist madalamast valitsustasandist;

17.

tuletab meelde, et komitee tõi oma arvamuses „ELi vastus demograafilistele väljakutsetele“ esile seose, mis peab valitsema demograafiliste muutuste ja Euroopa Semestri vahel, ning rõhutas vajadust viimase territoriaalse mõõtme järele. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema Euroopa poolaasta raames demograafiliste probleemide lahendamiseks võetavates meetmetes peamised osalised ning nendega tuleb arvestada liikmesriikidele antavates soovitustes kõnealuste katsumuste lahendamiseks;

18.

rõhutab, et komitee on ühtekuuluvuspoliitika rakendamise puhul olnud järjekindlalt vastu makromajanduslikule tingimuslikkusele, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 23, sest nõnda karistataks linnu ja piirkondi liikmesriigi suutmatuse eest tulla toime stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate kohustustega; on sellega seoses mures, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest Hispaaniale ja Portugalile vahendite eraldamise peatamine mõjutab negatiivselt rakenduskavade elluviimist, mis on juba niigi märkimisväärselt viibinud. Sama vastuoluline oleks tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames rakendatavad sanktsioonid (määrus nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta) ning kaaluda sanktsioone ühissätete määruse artikli 23 alusel. Komitee tõstab samas esile vajaduse tugevama majandusjuhtimise järele riigi tasandil, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa kasutamise eeltingimus;

19.

kordab oma üleskutset, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi raames tehtavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringud jäetaks ELi riikide eelarvepuudujäägi ja võla arvutamisel välja;

20.

rõhutab, et peaaegu 40 % 2016. aastal 20 liikmesriigile suunatud riigipõhistest soovitustest käsitles eelkõige riigi tasandist madalama tasandi haldussuutlikkust struktuurireformide ja investeerimistakistuste kõrvaldamise osas; nendib, et täiendavat haldussuutlikkust tuleb luua eelkõige tõhusamate haldusstruktuuride loomise teel; tuletab meelde kavandatud struktuurireformi tugiprogrammi kohta esitatud ettepanekut, et ühes strateegiadokumendis tuleks seada prioriteedid ja kriteeriumid kõigi ELi rahastatavate suutlikkuse suurendamise meetmete koordineerimiseks;

21.

rõhutab, et komisjon peaks kaaluma ettepanekut euroala fiskaalvõimekuse kohta viia ellu antitsüklilist poliitikat ja kiirendada majanduse elavdamist, ning annab teada, et võtab lähikuudel vastu selleteemalise arvamuse;

22.

tunnistab sotsiaalsete ja tööturu probleemide käsitlemise olulisust; toetab komisjoni kavatsust kaasata sotsiaalsed näitajad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse;

23.

täheldab riigipõhiste soovituste madalat rakendamismäära ja märgib, et kõik valitsustasandid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi olukorra parandamiseks; nendib, et osa probleeme nõuab pikaajalisi ponnistusi, millele osutab asjaolu, et ligikaudu kolm neljandikku 2016. aasta territooriumipõhistest soovitustest olid esitatud juba 2015. aastal ning kaks kolmandikku möödunud aastal esitatud soovitustest juba 2014. aastal;

24.

rõhutab, et nii selle aasta riiklikest reformikavadest kui ka riigipõhistest soovitustest nähtub, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine Euroopa poolaastal piirdub enamasti poliitika rakendamisega, ehkki nad peaksid osalema partneritena ka poliitika kujundamisel; toonitab, et nende varajane kaasamine suurendaks märkimisväärselt soovituste rakendamise määra, aitaks leida lahenduse suurenevatele piirkondlikele erinevustele, suurendaks vastutuse võtmist kohapeal ja tugevdaks usaldust nii liikmesriikides kui ka riikide vahel;

25.

kavatseb esitada ettepaneku käitumisjuhendi kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse, võttes arvesse riiklikke erinevusi ja hoolikalt vältides ebavajalikku halduskoormust, andes nii panuse parema valitsemise lähenemisviisi. See tähendab, et käitumisjuhendis võetakse arvesse liikmesriikide mitmekesisust ja erinevat põhiseaduslikku korda;

26.

nõuab, et 2017. aasta majanduskasvu analüüsis keskendutaks eelkõige demograafilistele probleemidele, mis juhivad tähelepanu ka vajadusele majandus- ja finantspoliitiliste meetmete järele sisserändajate nõuetekohaseks ja tasakaalustatud integreerimiseks ELi territooriumil;

27.

rõhutab, et Euroopa poolaastal peaks viitama pikaajalisele mitmetasandilisele poliitikaraamistikule, milleks praegu on strateegia „Euroopa 2020“; toetab Euroopa Komisjoni väljakuulutatud ELi säästva arengu poliitikameetmete peatset kaardistamist ja tõstab esile vajaduse viia ELi tulevane majanduskasvu strateegia kooskõlla ajakohastatud territoriaalse visiooniga;

28.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja ELi Nõukogu eesistujariigile Slovakkiale.