Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2016/C 107/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

Käesoleva dokumendi avaldamisega asendatakse 9. jaanuari 2016. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 6 avaldatud koonddokument.

KOONDDOKUMENT

„FLÖNZ”

ELi nr: DE-PGI-0005-01257 – 26.8.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Flönz” tähistatakse põlise oskustöö traditsiooni järgi valmistatud verivorsti. Toode kuulub liiki keeduvorstid ja selles verivorstide alla. Toode on niinimetatud lihtsa kvaliteediga verivorst, sest sisaldab küll sealiha, aga selle osa ei ole nähtav. Vorstisisu topitakse naturaalsesse või tehiskesta. Vorstide läbimõõt on 30–65 mm. Müügiks pakutavate naturaalses või tehiskestas vorstide lõikepind on ringikujuline, kuju meenutab vorstile iseloomulike otstega kaardunud silindrit. Vorstiotsad võivad olla kokku seotud nii, et moodustub rõngas. Vorstisisu värvus on pekitükkide valge tooniga mitmekesistatud punakaspruun. Vorsti välispind on samuti punakaspruun.

Toote konsistents on pehme, aga hästi lõigatav. Turule lastakse värske ja suitsutatud verivorst.

Kesta topitult tervet, tükkide või ka üksikute viiludena vorsti turustatakse pooltootena suletud pakendites (vaakumpakend vms). Purgis, konservikarbis või muudes anumates toodet „Flönz” ei turustata.

Tootes peavad pekitükid olema selgelt nähtavad. Peki osa tootes on kui 25–30 % kaalust. Pekitükikeste läbimõõt on 5–10 mm. Värskes tootes „Flönz” on pekki 25–35 %; sidekoevalguta lihavalk: vähemalt 8 %.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Koostisained:

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote kvaliteedi tagamiseks peavad kõik tootmisetapid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond hõlmab Nordrhein-Westfaleni liidumaa ühte osa, nimelt Kölni linnapiirkonda ning linnu Leverkusen, Bergisch Gladbach, Rösrath, Wesseling, Brühl, Hürth, Frechen, Pulheim, Bonn, Neuss, Dormagen, Monheim, Ratingen ja Düsseldorf ning piirkonda Rhein-Sieg-Kreis.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Tootmispiirkonna suurim, umbes selle keskosas asuv Kölni linn, samuti ka suuruselt järgmised linnad Düsseldorf ja Bonn ning peaaegu kõik teised määratletud geograafilisse piirkonda kuuluvad omavalitsusüksused asuvad Reini jõe ääres. Toode „Flönz” on tootmispiirkonnas eriti elavalt tähistatava karnevalitraditsiooni oluline osa. Kõige tuntumad on Kölni ja Düsseldorfi karneval, aga ka teistes piirkondades on karnevaliaeg kohaliku elanikkonna jaoks äärmiselt oluline tulipunkt aastas. Selle juurde kuuluvad traditsioonilised tooted.. Nii ka toode „Flönz”, mis muidu aeg-ajalt naljatamisi vaenupoolteks peetavat Kölni ja Düsseldorfi ühendab ühises kulinaarses traditsioonis.

Toote eripära

Toote „Flönz” maine on saavutatud tänu sellega seotud nimetusele ja söögile, mis sümboliseerib tootmispiirkonna identiteeti ja omapära. Pehme vorst „Flönz” on ette nähtud värskelt tarbimiseks. Selles mõttes erineb nimetatud toode eelkõige Lõuna-Saksamaal toodetavatest verivorstidest, mis lastakse turule kuivatatud, kõva säilistootena. Kvaliteedi tagamise eesmärgil tohib tootes kasutada ainult värsket või külmutatud, aga mitte konservitud pekki. Tänu värske või külmutatud peki kasutamisele ei toimu nii hõlpsalt soovimatut oksüdeerumist, mis pikemal ladustamisel tekitaks rääsunud lõhna ja maitset. Värske või külmutatud peki kasutamine tootes on piirkonnale iseloomulik tava ning valmistamise traditsiooni kohaselt ka toote asukohapõhine eripära.

Toote „Flönz” maine on seotud selle valmistamisega määratletud geograafilises piirkonnas. See avaldub asjaolus, et toote nimetusest ja roast endast on saanud tootmispiirkonna identiteedi ja omapära sümbol. Toode „Flönz” moodustab ühe osa traditsioonilisest, igas Kölni pruulikoja söögikohas pakutavast roast „Kölsch Kaviar”, mis ei ole soolatud kalamari, vaid hoopis vorst „Flönz” sibularõngastega. Traditsioonilise roa „Himmel un Äd” koostisosad on praetud vorst „Flönz”, õunamoos ja kartulipüree. Eelkõige Kölni kokakunsti jaoks olulise vorsti „Flönz” kohta jagub ka kirjanduslikke tõendeid:

Põhjuslik seos

Toote „Flönz” maine ja seos geograafilise piirkonnaga on pika aja jooksul tihedalt kokku põimunud. Nimetus „Flönz” oli Kölnis kasutusel juba 19. sajandi lõpus (Wrede, Neuer Kölnischer Sprachenschatz Köln 1956, 235).

1947. aastal tegid sõnade autor Jupp Schlösser ja helilooja dr Gerhard Jussenhoven nalja selle üle, kuivõrd keeruline oli sisserännanute jaoks Kölni dialekti õigesti hääldada. Näidisena kasutasid nad „o”-tähe tõttu keeruliselt häälduvat sõna „Blotwoosch” (verivorst) ja tegid ettepaneku, et selle asemel kasutataks sõna flönz. Nende loodud laulus „Sag’ ens Blotwoosch” on järgmised read:

Järgmiseni lõi Toni Steingass 1980. aastal laulu „Bunnefitschmaschinche”:

Gerd Kösteri ja Frank Hockeri 1996. aastal loodud laulus „Buure Säu” on read:

Peter Millowitsch lavastas 2011. aastal Kölni teatris etenduse pealkirjaga „Für eine Handvoll Flönz” (Käputäie flönzi eest) ja peaaegu samal ajal ehk 2011/2012. aasta karnevalihooajal arendas Kölni karnevalikomitee seda teemat edasi muu hulgas järgmiselt: „Kölschi (ehk Kölni õlut) saab ainult flönzi eest. Euro flönz…”.

Nimetust „Flönz” kasutatakse mitmes ühiskondlikus valdkonnas, et rõhutada mõne ürituse või konkreetse ühingu erilist seost Kölni päritoluga. Ühe Kölni linna korvpallimeeskonna nimi on „Flying Flönz I”. Kölni jahtklubi korraldab igal aastal purjetamisvõistluse „Royal Flönz Kapp”. Pulheimi uunikautode klubi KG Ahl Häre 2012. aastal toimunud esimest väljasõitu nimetati „Tour de Flönz”.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/41118

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.