EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2016

COM(2016) 854 final

2016/0364(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Peamiselt ELi rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud ülemaailmsete standardite alusel on EL viimastel aastatel oluliselt reforminud finantsteenuste õigusraamistikku, et tugevdada ELi finantssektoris tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet. Reformipakett hõlmas eelkõige määrust (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) ja direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete ja järelevalve kohta, direktiivi 2014/59/EL krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta (edaspidi „pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“) ning määrust (EL) 806/2014 ühtse kriisilahenduskorra kohta.

Need meetmed võeti aastatel 2007–2008 puhkenud finantskriisi järel ja neis kajastuvad rahvusvaheliselt kokku lepitud standardid. Kuigi reformide tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime võimalike mitmesuguste tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei ole need kõiki tuvastatud probleeme veel lõplikult lahendanud. Kõnealuste ettepanekute eesmärk on seega reformikava täiendamine, et lahendada veel jäänud puudused ning rakendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõime tagamiseks hädavajalikud reformielemendid, mis said üleilmsetel standardimisorganisatsioonidel (st Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu) lõplikult valmis alles hiljuti:

siduv finantsvõimenduse määr, millega hoitakse ära krediidiasutuste ja investeerimisühingute ülemäärane finantsvõimendus, nt madala kasumlikkuse kompenseerimiseks;

siduv stabiilse netorahastamise kordaja, mis lähtub krediidiasutuste ja investeerimisühingute parematest rahastamisprofiilidest ning on ühtlustatud standardiks, mille alusel kindlaks määrata turupingete ja rahastamisraskuste perioodide üleelamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu vajatavate stabiilsete pikaajaliste rahastamisallikate maht;

olulisel määral väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega kauplevate asutuste riskitundlikumad omavahendite nõuded (st kapitalinõuded), millega hoida ära selliste nõuete liigsed lahknevused, mis ei põhine krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiilil;

tähtsad on ka globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime uued standardid, millega nõutakse sellistelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt suuremat kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, käsitletakse ülemaailmsete finantsturgude ühendatust ning parandatakse veelgi ELi suutlikkust lahendada raskustes olevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriise, minimeerides samal ajal maksumaksjate riske.

Komisjon tunnistas 24. novembri 2015. aasta teatises vajadust riske veelgi vähendada ja võttis kindla suuna eespool loetletud rahvusvahelistel kokkulepetel põhineva seadusandliku ettepaneku väljatöötamisele. Selliste riskivähendamismeetmetega tugevdatakse loomulikult Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgudepoolset usaldust, kuid lisaks toetatakse nendega ka pangandusliidu edasist väljakujundamist. Vajadust finantssektoris riskide vähendamiseks täiendavate konkreetsete seadusandlike sammude võtmise järele on tunnistatud ka ECOFINi 17. juuni 2016. aasta järeldustes. Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta on samuti osutatud teatavatele praeguse õigusraamistiku valdkondadele, mida võiks lähemalt käsitleda.

Samal ajal oli komisjonil vaja arvestada olemasolevat õigusraamistikku ja rahvusvahelise tasandi õigusliku keskkonna viimaseid arengusuundi ning lahendada ELi majandust mõjutavaid probleeme, eriti neid, mis seonduvad vajadusega edendada ebakindlatest majandusväljavaadetest hoolimata majanduskasvu ja tööhõivet. Liidu majanduse tugevdamiseks on algatatud mitmesuguseid olulisi poliitikaalgatusi, nagu Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust majanduse rahastamisse panustada tuleb parandada, ilma seejuures õigusraamistiku stabiilsust kahjustamata. Selleks et tagada finantssektori viimaste reformide sujuv koostoime nii omavahel ja uute poliitikaalgatustega kui ka viimaste ulatuslikumate finantssektori reformidega, viis komisjon arvamuste esitamise üleskutse kaudu ellu praeguse finantsteenuste raamistiku (sh kapitalinõuete määrus, kapitalinõuete direktiiv, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ning ühtse kriisilahenduskorra määrus) tervikliku hindamise. Ka ülemaailmsete standardite peatset läbivaatamist hinnati laiema majandusliku mõju vaatenurgast.

Rahvusvaheliste arengusuundumuste põhjal tehtud muudatused seisnevad rahvusvaheliste standardite hoolikas liidu õigusesse ülevõtmises, kohandades neid olenevalt konkreetsetest ELi eripäradest ja ulatuslikumast poliitilisest kontekstist. Näiteks tingib ELis VKEde või taristuprojektide puhul peamiselt pankade pakutavast rahastamisest sõltumine konkreetsed regulatiivsed kohandused, millega tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on ka edaspidi võimelised neid ühtse turu tugisambaid rahastama. Vajalik on sujuv koostoime olemasolevate nõuetega, näiteks keskseks kliirimiseks ja tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide tagamiseks, või järkjärguline üleminek teatavatele uutele nõuetele. Sellised ulatuselt või ajaliselt piiratud kohandused ei kahjusta seega ettepanekute üldist usaldusväärsust, sest ettepanekutes järgitakse rahvusvahelistes standardites sisalduvaid põhieesmärke.

Lisaks soovitakse arvamuste esitamise üleskutse najal ettepanekutega parandada olemasolevaid õigusnorme. Komisjoni analüüs näitas, et olemasolevat raamistikku saab kohaldada proportsionaalsemalt, võttes arvesse eelkõige väiksemate ja vähem keerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute olukorda, mille puhul näib, et mõned praegused avalikustamis- ja aruandlusnõuded ning keerukad kauplemisportfelliga seotud nõuded ei ole usaldatavuskaalutluste seisukohast põhjendatud. Lisaks on komisjon kaalunud VKEdele laenude andmisega ja taristuprojektide rahastamisega seotud riske ning leidnud, et mõne sellise laenu puhul oleks õigustatud praegusest madalama omavahendite nõude kohaldamine. Sellega kooskõlas korrigeeritakse kõnealuste ettepanekutega neid nõudeid ning parandatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusraamistiku proportsionaalsust. Seeläbi paraneb krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkus majanduse rahastamisse panustada, ilma et kahjustataks õigusraamistiku stabiilsust.

Samuti on komisjon tihedas koostöös panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühmaga hinnanud kapitalinõuete direktiivis ja kapitalinõuete määruses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kohaldamist. Selle analüüsi põhjal on käesoleva ettepanekuga kavas finantsvõimenduse määra, riskide kontsentreerumist ja omavahendeid käsitlevates sätetes valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust mõnevõrra vähendada. Tehakse ettepanek kaotada võimalus luua regulatiivsest kapitalist mahaarvamisest välistatud uusi riigitagatisega edasilükkunud tulumaksu varasid, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Mitmes kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse ettepaneku elemendis juba lähtutakse juurdekuuluvatest läbivaatamistest, ent arvestades hilisemaid muutuseid, nagu pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi vastuvõtmine, ühtse järelevalvemehhanismi loomine ning nii Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kui ka rahvusvahelisel tasandil tehtud töö, on finantsvaldkonna õigusraamistikus osutunud vajalikuks veel muud kohandamised.

Ettepanekuga muudetakse olemasolevaid õigusnorme ning viiakse need täielikku kooskõlla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete, nende järelevalve ning finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi riigipead ja valitsusjuhid leppisid pangandusliidu loomises kokku neli aastat tagasi ning nüüdseks on rajatud kaks pangandusliidu sammast (ühtne järelevalve ja kriisilahendus), mis toetuvad kõikide ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kehtivate ühtsete eeskirjade tugevale vundamendile. Tehtud on olulisi edusamme, kuid pangandusliidu lõplikuks väljakujundamiseks on vaja veel tegusid, sh ootab veel loomist ühtne hoiuste tagamise skeem.

Kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine kuulub riskivähendamismeetmete alla ning selliseid Euroopa hoiuste tagamise skeemi juurutamisega samaks ajaks ette nähtud meetmeid on vaja pangandussektori vastupanuvõime edasiseks tugevdamiseks. Läbivaatamise eesmärk on samas kõikide ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks nii pangandusliidus kui ka väljaspool edaspidigi ühtsete eeskirjade tagamine. Kõnealuse algatuse eespool kirjeldatud üldeesmärgid vastavad ühtlasi täielikult ELi põhieesmärkidele edendada finantsstabiilsust, vähendada asutuste kriisilahenduses maksumaksjate osalemise tõenäosust ja ulatust, samuti toetada majandustegevuse kooskõlalist ja jätkusuutlikku rahastamist, mis kõik toob kaasa konkurentsivõime ja tarbijakaitse kõrge taseme.

Need üldeesmärgid on ka kooskõlas muudes peamistes ELi algatustes seatud eesmärkidega, nagu eespool kirjeldatud.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatud muudatuste õiguslik alus on sama nagu muudetavatel õigusaktidel, st kapitalinõuete määruse muutmise määruse ettepaneku puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ja IV kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiivi ettepaneku puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatavate meetmete ajendiks olnud eesmärkidega nähakse ette praegu kehtivate ELi õigusaktide täiendamine ning seega on eesmärgid paremini saavutatavad ELi meetmetega kui liikmesriikide eri algatustega. Näiteks krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse vähendamiseks, nende stabiilse rahastamise ja kauplemisportfelli kapitalinõuete tugevdamiseks ei oleks liikmesriikide võetavad meetmed finantsstabiilsuse tagamisel sama tulemuslikud kui ELi õigusnormid, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud on vabad osutama teenuseid teistes liikmesriikides ning seega tekib teenuste osutamisel, kapitalivoogudes ja turuintegratsioonis teatav piiriülesus. Liikmesriikide meetmed võiksid hoopis konkurentsi moonutada ja kapitalivooge mõjutada. Lisaks oleks liikmesriikide meetmete vastuvõtmine õiguslikult keerukas, sest pangandusküsimusi, sh finantsvõimenduse nõudeid (aruandlust), likviidsust (täpsemalt likviidsuskattekordajat) ja kauplemisportfelli nõudeid reguleeritakse juba praegu kapitalinõuete määrusega.

Parimaks lahenduseks peetakse seetõttu kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmist. See võimaldab õiget tasakaalu õigusnormide ühtlustamise ning vajaduse korral liikmesriigi tasandi paindlikkuse säilitamise vahel samal ajal ühtseid eeskirju takistamata. Muudatustega edendataks veelgi usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist ja järelevalvetavade lähenemist ning tagataks pangandusteenuste puhul võrdsed tingimused kogu ühtse turu piires. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada. See on eriti oluline pangandussektoris, kus paljud krediidiasutused tegutsevad ELi ühtse turu piires erinevates liikmesriikides. Krediidiasutuste tulemuslikuks konsolideeritud järelevalveks on vältimatult vaja täielikku koostööd ja usaldust nii ühtse järelevalvemehhanismi kui ka järelevalvekolleegiumide ja ühtse järelevalvemehhanismi väliste pädevate asutuste vahel. Liikmesriigi õigusnormidega ei oleks need eesmärgid saavutatavad.

•Proportsionaalsus

Proportsionaalsus on olnud ettepaneku juurde kuuluva mõjuhinnangu lahutamatu osa. Ei piirdutud erinevates õigusvaldkondades kõikide väljapakutud võimaluste proportsionaalsuse hindamisega, vaid omaette probleemina käsitleti ka olemasolevate õigusnormide proportsionaalsuse puudujääke ning analüüsiti väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise konkreetseid võimalusi (vt mõjuhinnangu jaod 2.9 ja 4.9).

•Vahendi valik

Meetmete rakendamine peaks toimuma kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmise kaudu vastavalt määruse ja direktiiviga. Nimelt on kavandatud meetmetes nende õiguslike vahendite sätetele osutatud või neid sätteid edasi arendatud (likviidsus, finantsvõimendus, tasustamine, proportsionaalsus).

Finantsstabiilsuse nõukogus kokku lepitud kogu kahjumikatmisvõime uus standard soovitatakse suuremas osas kapitalinõuete määrusesse üle võtta, kuna samalaadselt olemasolevate riskipõhiste omavahendite nõuetega on vajalik ühetaoline kohaldamine saavutatav üksnes määrusega. Usaldatavusnõuete kujundamine kapitalinõuete määruse muutmise vormis tagaks, et kõnealuseid nõudeid kohaldatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes tõepoolest otseselt. Sellega hoitakse ära liikmesriikides erinevate riiklike nõuete rakendamine valdkonnas, kus ebavõrdsete võimaluste ärahoidmiseks on soovitatav täielik ühtlustamine. Selleks et tagada kogu kahjumikatmisvõime nõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täielik kooskõla, on vaja peenhäälestada pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud kehtivaid õigusnorme.

Mõned kavandatud, proportsionaalsust mõjutavad kapitalinõuete direktiivi muudatused annaksid liikmesriikidele teatava paindlikkuse säilitada riiklikku õigusesse ülevõtmise etapis teistsugused õigusnormid. Sellega antaks liikmesriikidele võimalus kehtestada teatavates küsimustes, nagu tasustamine ja aruandlus, rangemaid eeskirju.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon viis ellu erinevaid algatusi, et hinnata, kas praegune usaldatavusraamistik ja peatsed ülemaailmsete standardite läbivaatamised on ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamad vahendid, ja samuti seda, kas nendega jätkuks ELi majandusele vajalik rahastamine.

Komisjon algatas 2015. aasta juulis avaliku konsultatsiooni kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi võimaliku mõju kohta sellele, kuidas pangad ELi majandust rahastavad, keskendudes eelkõige VKEde ja taristu rahastamisele, ning 2015. aasta septembris arvamuste esitamise üleskutse, 1 mis hõlmas ELi finantsalaseid õigusakte tervikuna. Nende kahe algatusega sooviti saada empiirilisi tõendeid ja konkreetset tagasisidet järgmise kohta: i) õigusnormid, mis mõjutavad majanduse võimet ennast rahastada ja kasvada, ii) tarbetu regulatiivne koormus, iii) õigusnormide suhestumine, ebakõlad ja puudujäägid, iv) soovimatute tagajärgedega õigusnormid. Lisaks kogus komisjon tasustamist reguleerivate sätete 2 ning kapitalinõuete määruses ja kapitalinõuete direktiivis sisalduvate õigusnormide proportsionaalsuse erianalüüside raames sidusrühmade arvamusi. Samuti algatas komisjon majanduse pankade poolt rahastamisele kapitalinõuete määruse avaldatava mõju hindamiseks väljast tellitud uuringu 3 toetamiseks avaliku konsultatsiooni.

Kõigi eespool nimetatud algatuste tulemusel saadud tõendid näitavad selget vajadust kehtivate õigusnormide ajakohastamiseks ja täiendamiseks, et i) pangandussektoris riske veelgi vähendada, vähendades seeläbi kriisi korral toetumist riigiabile ja maksumaksjate rahale, ning ii) parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust majandust piisavalt rahastada.

Mõjuhinnangu 1. ja 2. lisas on esitatud konsulteerimiste, läbivaatamiste ja aruannete kokkuvõtted.

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangut 4 arutati õiguskontrollikomitees ja see lükati tagasi 7. septembril 2016. Pärast tagasilükkamist töötati mõjuhinnanguga veel, lisades i) parema selgituse ettepaneku poliitilise tausta kohta (st seos nii rahvusvahelise kui ka ELi poliitika arengusuundadega), ii) täpsemad andmed sidusrühmade arvamuste kohta ja iii) lisatõendid mõjuhinnangus vaadeldud erinevate poliitikavariantide mõju kohta (nii hüvede kui ka kulude mõistes). Õiguskontrollikomitee andis uuesti esitatud mõjuhinnangu kohta 27. septembril 2016 positiivse arvamuse 5 . Ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Ettepanek on endiselt mõjuhinnanguga kooskõlas.

Nagu mõjuhinnangus käsitletud simulatsioonianalüüsist ja makromajanduslikust modelleerimisest nähtub, võib eeldada, et uute nõuete, eriti uute Baseli standardite (nt finantsvõimenduse määr ja kauplemisportfell) kehtestamisega kaasnevad piiratud kulud. Hinnanguline pikaajaline mõju sisemajanduse koguproduktile on –0,03 % kuni –0,06 % ning pangandussektori rahastamiskulude kasv on kõige äärmuslikuma stsenaariumi korral hinnanguliselt alla 3 baaspunkti. Eelistega seoses tuli simulatsioonis välja, et 2007.–2008. aasta kriisiga võrreldava ulatusega finantskriisi korral kuluks pangandussüsteemi toetamiseks 51 miljardi euro asemel 34 miljardit eurot ehk 32 % vähem avalikke ressursse.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Omavahendite nõuete arvutamisel lihtsustatud lähenemisviisi säilitamine tagab eeldatavasti edaspidigi väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul õigusnormide proportsionaalsuse. Lisaks peaks (aruandluse, avalikustamise ja tasustamise valdkonnas) teatavate nõuete proportsionaalsuse parandamiseks võetavad lisameetmed vähendama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja nõuete täitmisega seotud koormust.

VKEde puhul eeldatakse, et nende suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavate riskipositsioonide puhul mõjub omavahendite nõuete kavatsetav ümberkalibreerimine VKEde rahastamisele positiivselt. See mõjutaks peamiselt VKEsid, kelle riskipositsioon on praegu üle 1,5 miljoni euro, sest olemasolevate õigusnormide järgi ei saa selliste riskipositsioonide jaoks VKE toetuskoefitsienti kasutada.

Eeldatakse, et ettepaneku muud elemendid, eelkõige need, millega soovitakse parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet tulevaste kriiside suhtes, parandavad VKEdele laenamise jätkusuutlikust.

Lisaks võib eeldada VKEde laenuvõtmiskulude vähenemist tänu meetmetele, millega vähendatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute, eriti väiksemate ja vähem keerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud kulusid.

Kolmandaid riike mõjutab see, et ettepanekuga parandatakse ELi finantsturgude stabiilsust ning seeläbi vähendatakse võimalike negatiivsete mõjude ülemaailmsetele finantsturgudele levimise tõenäosust ja kulusid. Lisaks ühtlustatakse kavandatavate ettepanekutega veelgi liidu õigusraamistikku, vähendades nii märkimisväärselt ELis tegutsevate kolmandate riikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskulusid.

Ettepanek on kooskõlas komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia prioriteediga.

•Põhiõigused

EL seisab põhiõiguste kaitsmisel kõrgete standardite eest ning on alla kirjutanud mitmetele erinevatele inimõiguste konventsioonidele. Seda tausta arvestades ei mõjuta ettepanek vahetult tõenäoliselt neid õigusi, mis on loetletud ÜRO peamistes inimõiguste konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis on Euroopa Liidu aluslepingute lahutamatu osa, ja Euroopa inimõiguste konventsioonis.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eeldatakse, et kavandatud muudatuste jõustumine algab kõige varem 2019. aastal. Muudatused on tihedalt seotud kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muude, juba kehtivate sätetega, mille toimimist on jälgitud alates 2014. aastast.

Baseli pangajärelevalve komitee ja Euroopa Pangandusjärelevalve jätkavad finantsvõimenduse määra ja uute likviidsusmeetmete jälgimiseks vajalike andmete kogumist, et tulevikuks saaks nende abil uute poliitikavahendite mõju hinnata. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) ja stressitestimise korrapärasus aitab samuti jälgida uute kavandatud meetmete mõju asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning hinnata, kas väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute eripäradega arvestamiseks lubatud paindlikkus ja proportsionaalsus on piisav. Lisaks jätkavad komisjoni talitused osalemist Baseli pangajärelevalve komitee töörühmades ning Euroopa Keskpanga ja Euroopa Pangandusjärelevalve moodustatud ühises rakkerühmas, mis jälgivad vastavalt üleilmselt ning ELis krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite ja likviidsuspositsioonide dünaamikat.

Eelistatud variantide rakendamisega saavutavate edusammude jälgimiseks kasutatavate näitajate komplekti kuuluvad alljärgnevad näitajad.

Stabiilse netorahastamise kordaja puhul

Finantsvõimenduse määra puhul

VKEde puhul

Kogu kahjumikatmisvõime puhul

Kauplemisportfelli puhul

Tasustamise puhul

Proportsionaalsuse puhul

Käesoleva ettepaneku mõju hinnatakse, kui kavandatud meetmete kohaldamise kuupäevast on möödunud viis aastat, lähtudes Euroopa Pangandusjärelevalvega kiiresti pärast vastuvõtmist kokkulepitavast metoodikast. Euroopa Pangandusjärelevalvele antakse mandaat valida ja koguda andmed, mida on vaja eespool nimetatud näitajate ja muudetud kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi hindamiseks vajatavate muude näitajate jälgimiseks. Olenevalt hindamise algatamisele eelnevast olukorrast ja jälgitavate näitajatega otsitavast teabest võib metoodika välja töötada individuaalsete variantide või omavahel seotud variantide jaoks.

Vastavuse ja täitmise tagamine toimub järjepidevalt ja vajaduspõhiselt seeläbi, et komisjon algatab õiguslike meetmete puuduliku ülevõtmise või mittevastava ülevõtmise või kohaldamise eest rikkumismenetlused. ELi õiguse rikkumistest võib teatada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (kuhu kuuluvad riiklikud pädevad asutused ja Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Keskpanga kaudu. Samuti jätkab Euroopa Pangandusjärelevalve ELi pangandussüsteemi kohta Basel III järelevalve raames korrapäraste aruannete avaldamist. Selle järelevalvega jälgitakse Basel III nõuete (mida rakendatakse kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi kaudu) mõju ELi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning eriti nende omavahendite suhtarvudele (riskipõhised ja muud) ja likviidsuskordajatele (likviidsuskattekordaja, stabiilse netorahastamise kordaja). See toimub paralleelselt Baseli pangajärelevalve komitee korraldatava järelevalvega.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Vabastatud üksused

Kapitalinõuete direktiivi artikli 2 lõiget 5 muudetakse, lisades Horvaatia krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis olid ühinemislepingu alusel kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse kohaldamisest vabastatud.

Teatavate liikmesriikide riiklikud arengupangad ja krediidikassad olid kapitalinõuete direktiivi ja määruse kohaldamisalast juba varem vabastatud. Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada sellist liiki üksustel tegutseda üksnes nende kantavatele riskidele vastavate riikliku tasandi õiguslike kaitsemeetmete raames. Selleks otsustas komisjon 30. septembril 2015. aastal kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas, et uurib, kuidas kõik liikmesriigid saaksid krediidikassade toimimise kinnitada väljaspool pankadele mõeldud ELi kapitalinõuete raamistikku. Kooskõlas selliste kohustustega ja Madalmaade taotlusel on ka Madalmaade krediidikassad arvatud kapitalinõuete direktiivi artikli 2 lõikes 5 loetletud krediidiasutuste ja investeerimisühingute nimekirja. Selleks et lihtsustada kapitalinõuete direktiivi ja määruse kohaldamisalast muude liikmesriikide selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljajätmist, mis on samalaadsed juba nimekirja arvatutega, lisatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 2 lõiked 5a ja 5b. Nendega antakse komisjonile õigus konkreetsed krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad kapitalinõuete direktiivi kohaldamisalast välja jätta, eeldusel et need vastavad eelnevalt sätestatud selgetele kriteeriumidele. Selliseid uusi vabastusi võib anda üksnes üksikjuhtumite kaupa liikmesriigi riikliku arengupanga tüüpi üksustele või krediidikassade sektorile tervikuna.

Artikli 9 lõiget 2 muudetakse, et piiritleda selgemalt erandid keelust, et isikud või ettevõtjad, kes ei ole krediidiasutused, ei tohi tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega. Selgitatakse, et keeldu ei kohaldata sellistele isikutele või ettevõtjatele, kelle asutamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi asemel muud liidu õigust, kui nende tegevuse, mida sellise liidu õigusega reguleeritakse, võib liigitada avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamise alla. See ei tohiks välistada võimalust, et üksuse suhtes kohaldub nii kapitalinõuete direktiivist kui ka liidu muust õigusest tulenev tegevusloa nõue. Lisaks täpsustatakse, et kapitalinõuete direktiivi artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust on vabastatud üksnes kapitalinõuete direktiivi artikli 2 lõikes 5 loetletud üksused, kuna need on hõlmatud konkreetsete siseriiklike õigusraamistikega, ja sellega kõrvaldatakse ka praeguse sõnastuse mitmetimõistetavus.

2. sammas – kapitalinõuded ja suunised

Artikli 104 praeguses sõnastuses on pädevate asutuste kehtestavate täiendavate kapitalinõuete puhul mitmeti tõlgendatav, millistel juhtudel neid nõudeid võib kehtestada ja kuidas need nõuded omakorda suhestuvad kapitalinõuete määruse artiklis 92 sätestatud miinimumkapitalinõuetega ja kombineeritud puhvri nõudega (artikkel 128). Erinevate tõlgenduste tulemusel on liikmesriikides konkreetsetele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud väga erineva suurusega kapitalinõuded ja artiklis 141 sätestatud väljamaksete piirangud käivituvad eri aegadel. Lisaks ei ole praeguses tekstis kirjas võimalust, et pädevad asutused saavad teatada, mida nad eeldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute miinimumkapitalinõudeid, täiendavate omavahendite nõudeid ja kombineeritud puhvri nõuet ületava omakapitali puhul. Muudetud artiklis 104 loetletakse pädevate asutuse volituste all võimalus kehtestada täiendavate omavahendite nõudeid. Uues artiklis 104a selgitatakse täiendavate omavahendite nõuete kehtestamise tingimusi ning rõhutatakse selliste nõuete krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist laadi. Lisatakse uus artikkel 104b, et täpsustada kapitalisuuniste põhiomadused, ja artiklit 113 muudetakse, et näha ette kapitalisuuniste käsitlemine ka järelevalvekolleegiumite raames. Lisatakse uus artikkel 141a, et väljamaksete piirangute otstarbel täpsustada täiendavate omavahendite nõuete, miinimumkapitalinõuete, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ning kombineeritud puhvri nõude suhet (nn hierarhia). Samuti muudetakse artiklit 141, et kajastada hierarhiat väljamaksete maksimumsumma arvutamisel.

2. sammas – aruandlus ja avalikustamine

Halduskoormuse vähendamiseks ja 2. samba all proportsionaalsema aruandlus- ja avalikustamiskorra sätestamiseks muudetakse ettepanekuga kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 1, piirates krediidiasutustele ja investeerimisühingutele täiendavate aruandlus- või avalikustamiskohustuste kehtestamisel pädevate asutuste kaalutlusõigust. Pädevatel asutustel on õigus selliseid järelevalvevolitusi kasutada üksnes artikli 104 uues lõikes 2 nimetatud õiguslikel alustel.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) ja 2. samba kasutamise piirdumine mikrotasandiga

Hiljutised kogemused on näidanud, et kasuks tuleks pädevate ja määratud asutuste vastutusalade selgem piiritlemine. See kehtib eelkõige järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) ja vastavate järelevalvealaste nõuete puhul. Pädevad asutused vastutavad SREPi ja vastavate krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste nõuete (nn 2. samba nõuded) kehtestamise eest. Selles kontekstis võivad nad hinnata ka konkreetsest krediidiasutusest või investeerimisühingust tulenevat süsteemset riski ja võiksid sellist riski maandada kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes järelevalvealaste nõuete kehtestamisega. 2. samba meetmete kasutamine võib selles kontekstis ohustada muude makrotasandi usaldatavusinstrumentide tulemuslikkust ja tõhusust. Seda silmas pidades nähakse ettepanekus ette, et SREPi ja vastavate järelevalvealaste nõuete kasutamine peaks piirduma üksnes mikrotasandiga. Sellest lähtuvalt muudetakse ka artikleid 97, 98, 99 ja 105. Artikkel 103 kustutatakse ja uue artikli 104a lõikes 1 täpsustatakse, et artikli 104 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõudeid ei kehtestata makrotasandi usaldatavuse või süsteemsete riskide maandamiseks.

Intressiriski muudetud raamistiku kehtestamine

Pärast intressiriski mõõtmisel rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi muudetakse direktiivi artikleid 84 ja 98 ning kapitalinõuete määruse artiklit 448, et kehtestada kauplemisportfelliväliste positsioonide intressiriski arvutamise läbivaadatud raamistik. Muudatused hõlmavad muu hulgas sellise ühtse standardmeetodi kehtestamist, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võiksid nende riskide arvutamiseks kasutada või mille kasutamist pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste riskide arvutamiseks väljatöötatud süsteemid ei ole rahuldavad; paremat võõrväärtustesti ja paremaid avalikustamise nõudeid. Lisaks on Euroopa Pangandusjärelevalve kapitalinõuete direktiivi artikli 84 kohaselt kohustatud täpsustama standardmeetodi puhul kriteeriumid ja tingimused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid intressiriskide väljaselgitamisel, hindamisel, juhtimisel ja maandamisel järgima. Samuti on Euroopa Pangandusjärelevalve kapitalinõuete direktiivi artikli 98 kohaselt volitatud kindlaks määrama intressimäärade suhtes kohaldatavad kuus järelevalvealast šokistsenaariumi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt võõrväärtustestis kasutatava ühise eelduse.

Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad

Kehtestatakse uued sätted ning kohandatakse mitmeid kapitalinõuete direktiivi ja määruse artikleid, et laiendada ELi usaldatavusraamistiku otsest kohaldamisala finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele. Otsese järelevalvevolituse kõrval kehtestatakse finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes tegevusloa nõue (kapitalinõuete direktiivi artikkel 21a). Kapitalinõuete määruse artiklit 11 muudetakse täpsustusega, et juhul kui selliste valdusettevõtjate tasemel kohaldatakse nõudeid konsolideeritult, siis vastutab vastavuse eest otseselt valdusettevõtja, mitte selliste valdusettevõtjate tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing. Kapitalinõuete määruse artikleid 13 ja 18 kohandatakse finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate otsese vastutuse kajastamiseks.

Vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja

Selleks et lihtsustada kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate sisemise kahjumikatmisvõime rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite rakendamist liidu õiguses ning laiemas plaanis lihtsustada ja tugevdada märkimisväärses mahus ELis tegutsevate kolmandate riikide gruppide kriisilahenduse protsessi, kehtestatakse kapitalinõuete direktiivi artikliga 21b uus nõue – asutada juhul, kui kahel või enamal ELis asutatud krediidiasutusel või investeerimisühingul on kolmandas riigis sama põhiemaettevõtja, vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja. Vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja võib olla valdusettevõtja, kelle suhtes kohalduvad kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi nõuded, või ELi krediidiasutus või investeerimisühing. Nõuet kohaldatakse ainult kolmanda riigi gruppidele, keda käsitatakse kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena või kellel on ELi territooriumil üksusi, kelle vara on kokku vähemalt 30 miljardit eurot (arvutamisel võetakse arvesse nii selliste kolmanda riigi gruppide tütarettevõtjaid kui ka filiaale).

Tasustamine

Nagu nõutud kapitalinõuete direktiivi artikli 161 lõikes 2, on komisjon läbi vaadanud kapitalinõuete direktiivi kohaste tasustamisnõuete tõhususe, rakendamise ja täitmise tagamise. Selles läbivaatamises tuvastatud ja komisjoni aruandes COM(2016) 510 kajastatud asjaolud olid kokkuvõttes positiivsed.

Siiski ilmnes läbivaatamises, et mõned nõuded, nimelt edasilükkamist ja instrumentides väljamaksmist käsitlevad nõuded, ei tööta kõige väiksemate ja kõige vähem keerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning väikest muutuvtasu saavate töötajate puhul. Läbivaatamises ilmnes samuti, et kapitalinõuete direktiivi artikli 92 lõike 2 kohast proportsionaalsust on kõige väiksemate ja kõige vähem keerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes mitmeti tõlgendatud, mille tulemusel on liikmesriikides nõudeid rakendatud ebaühtlaselt. Seega esitatakse ettepanek läbimõeldud muutmiseks, millega lahendada edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise nõuete väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning väikest muutuvtasu saavate töötajate suhtes kohaldamisel esinenud probleemid. Selleks muudetakse artiklit 94 ja lisatakse täpsustus, et nõudeid kohaldatakse kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende kindlaksmääratud töötajate suhtes, v.a kui nad jäävad alla erandi tegemise künnise. Samal ajal jäetakse pädevatele asutusele teatav paindlikkus rangema korra kehtestamiseks.

Tasustamissätteid käsitlevate muudatustega soovitakse ühtlasi reageerida komisjoni läbivaatuses ilmnenud vajadusele proportsionaalsemate nõuete järele, lubades börsil noteeritud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kapitalinõuete direktiivi nõuete täitmiseks kasutada aktsiatega seotud instrumente.

2016/0364 (COD)

2016/0364 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, 6

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 7 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 575/2013 9 võeti vastu aastatel 2007–2008 puhkenud finantskriisidele reageerimiseks. Need õiguslikud meetmed on märkimisväärselt kaasa aidanud liidu finantssüsteemi tugevdamisele ning parandanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet võimalike tulevaste šokkide suhtes. Kuigi meetmed olid väga põhjalikud, ei käsitletud neis krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõiki haavatavusi. Samuti on mõne algselt kavandatud meetme suhtes kasutatud läbivaatamisklauslit või ei olnud mõni neist sujuva rakendamise võimaldamiseks piisavalt selgelt sõnastatud.

(2)Käesoleva direktiivi eesmärk on lahendada probleemid sätetega, mille puhul on ilmnenud, et need ei ole piisavalt selged ja mida on seetõttu mitmeti tõlgendatud, või mis on leitud olevat teatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks liiga koormavad. Samuti sisaldab see direktiivi 2013/36/EL kohandusi, mida on vaja pärast muude asjakohaste liidu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL 10 vastuvõtmist või paralleelset määruse (EL) nr 575/2013 muutmise ettepanekut. Lisaks ühtlustatakse muudatusettepanekute kaudu praegust õigusraamistikku rahvusvaheliste arengusuundumustega, et edendada erinevates jurisdiktsioonide sidusust ja võrreldavust.

(3)Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad võivad olla pangandusgruppide emaettevõtjad ning usaldatavusnõuete kohaldamine on nähtud ette selliste valdusettevõtjate konsolideeritud olukorra põhjal. Kuna selliste valdusettevõtjate kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing ei pruugi alati nõuetele konsolideeritult vastata, on konsolideerimise kohaldamisalaga kooskõlas, et finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad arvatakse direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 otsesesse kohaldamisalasse. Seega on finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate jaoks vajalik eraldi tegevusloamenetlus, samuti pädevate asutuste poolne järelevalve. Seeläbi oleks tagatud, et konsolideeritud usaldatavusnõudeid täidab otseselt valdusettevõtja, kelle suhtes siis ei kohaldata üksikettevõtja tasandil kohaldatavaid usaldatavusnõudeid.

(4)Konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele usaldatakse peamised konsolideeritud järelevalvega seotud tööülesanded. Seega on konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele vaja ülesandeks teha ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate usaldatavusnõuetel põhinev tegevusloa andmine ja järelevalve. Samuti peaks finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevusloa andmise ja järelevalve eest vastutama Euroopa Keskpank nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 11 artikli 4 lõike 1 punkti g kohase krediidiasutuste emaettevõtjate konsolideeritud alusel järelevalve tegemise ülesande raames.

(5)Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruandes COM(2016) 510 tuli välja, et mõned põhimõtted, nimelt direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktides l ja m sätestatud edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise nõuded, on väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldamisel liiga koormavad ega vasta nendega usaldatavuse valdkonnas saadavale kasule. Samalaadselt leiti, et nende nõuete kohaldamise kulud ületavad väikest muutuvtasu saavate töötajate puhul neist usaldatavuse valdkonnas saadavat kasu, kuna muutuvtasu selline osakaal ei pane töötajaid üldse või eriti liigseid riske võtma. Seega on direktiivis vaja väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning väikest muutuvtasu saavad töötajad edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise põhimõtete täitmisest vabastada, kuigi tavapäraselt tuleks kõikidelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda kõikide põhimõtete kohaldamist kõikide ametialases tegevuses oluliselt asutuse riskiprofiili mõjutavate töötajate suhtes.

(6)Järelevalvealase ühtsuse ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdsete tingimuste tagamiseks, samuti kõikjal liidus hoiustajate, investorite ja tarbijate kaitsmiseks on vaja selgeid, sidusaid ja ühtlustatud kriteeriume, mille alusel määrata kindaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on väikesed ja mittekeerukad ning et muutuvtasu on väike. Samal ajal on sobiv jätta pädevatele asutusele teatav paindlikkus vajaduse korral rangema korra kehtestamiseks. 

(7)Direktiivis 2013/36/EL nõutakse, et olulise osa – ja igal juhul vähemalt 50 % – mis tahes muutuvtasust moodustaks tasakaalustatud kogum, kuhu kuuluvad olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist aktsiad või samaväärsed osalused, või börsil noteerimata krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul aktsiatega seotud instrumendid või muud samaväärsed mitterahalised instrumendid, ning võimaluse korral muud teatavatele tingimustele vastavad esimese või teise taseme instrumendid. Selle põhimõtte kohaselt saavad aktsiatega seotud instrumente kasutada üksnes börsil noteerimata krediidiasutused ja investeerimisühingud ning börsil noteeritud krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud kasutama aktsiaid. Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruandes COM(2016) 510 leiti, et aktsiate kasutamisega võib börsil noteeritud krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks kaasneda märkimisväärne halduskoormus ja kulu. Samas on usaldatavuse valdkonnas võimalik saavutada samaväärne kasu seeläbi, et börsil noteeritud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lubatakse kasutada aktsiatega seotud instrumente, mille väärtus muutub aktsiate väärtusega. Seega tuleks aktsiatega seotud instrumentide kasutamise võimalus anda ka börsil noteeritud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(8)Pädevate asutuste kehtestavatel omavahendite lisanõuetel on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite üldtaseme kujundamisel suur mõju ning need on turuosaliste jaoks olulised, sest kehtestatud täiendavate omavahendite tase mõjutab dividendimaksete, preemiamaksete ja täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide maksete piirangute käivitamise aega. Selleks et tagada nõuete ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides ja turu nõuetekohane toimimine, tuleks lisakapitalinõuete kehtestamise tingimused selgelt määratleda.

(9)Pädevate asutuste kehtestatavad omavahendite lisanõuded peaks olema seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorraga ning olema nõuetekohaselt põhjendatud. Neid nõudeid ei tohiks kasutada süsteemse riski katmiseks ning need tuleks omavahendite nõuete hierarhias paigutada minimaalsete omavahendite nõuetest ettepoole ja kombineeritud puhvri nõudest tahapoole.

(10)Finantsvõimenduse määra nõue kehtib paralleelselt riskipõhiste omavahendite nõuetega. Seega tuleks kõik ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks pädevate asutuste kehtestatavad omavahendite lisanõuded liita minimaalse finantsvõimenduse määra nõudega, mitte riskipõhiste omavahendite miinimumnõudega. Lisaks võib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt finantsvõimenduse nõuete täitmiseks kasutatavaid esimese taseme põhiomavahendeid kasutada ka riskipõhiste omavahendite, sh kombineeritud puhvri nõuete täitmiseks.

(11)Pädevatel asutustel peaks olema võimalik krediidiasutusele või investeerimisühingule teada anda sellise kapitali edasisest muudatusest, mis ületab minimaalsete omavahendite nõudeid, täiendavate omavahendite nõudeid ja kombineeritud puhvri nõuet ja mille omamist nad asjaomaselt krediidiasutuselt või investeerimisühingult tulevaste ja äärmuslike olukordadega toimetulekuks eeldavad. Kuna see suunis on ühtlasi kapitalieesmärk, tuleks seda käsitleda omavahendite nõuetest ja kombineeritud puhvri nõudest eespool olevana selles mõttes, et kõnealuse eesmärgi mittesaavutamine ei käivita käesoleva direktiivi artiklis 141 sätestatud väljamaksete piiranguid ning käesoleva direktiiviga ja määrusega (EL) nr 575/2013 ei tohiks näha selle suunisega seoses ette kohustuslikku avalikustamist. Kui krediidiasutus või investeerimisühing korduvalt kapitalieesmärgile ei vasta, siis peaks pädeval asutusel olema õigus kohaldada järelevalvemeetmeid ja vajaduse korral kehtestada täiendavate omavahendite nõudeid.

(12)Vastustes komisjoni üleskutsele esitada finantsteenuste ELi õigusraamistiku kohta arvamusi märgiti, et aruandluskohustust suurendab pädevate asutuste nõutav süstemaatiline aruandlus, mis on palju ulatuslikum kui määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega ette nähtud. Komisjon peaks koostama aruande, milles sellised täiendavad süstemaatilise aruandluse nõuded kindlaks määratakse ja hinnatakse, kas need on järelevalvelise aruandluse ühtsete eeskirjadega kooskõlas.

(13)Kõnealuse direktiivi 2013/36/EL sätted kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski kohta on seotud asjaomaste sätetega [määruses XX, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013], mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud vajavad pikemat rakendusperioodi. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski nõuete ühtlustamiseks tuleks selle direktiivi asjaomaste sätete täitmiseks vajalikke sätteid kohaldada samast kuupäevast kui määruse (EL) nr [XX] asjaomaseid sätteid.

(14)Selleks et ühtlustada kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski arvutamist olukorras, kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisesüsteemides kõnealust riski rahuldavalt ei mõõdeta, tuleks komisjonile anda õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 käesoleva direktiivi artikli 84 lõikes 4 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite kehtestamisega võtta vastu standardmeetodi väljatöötamise regulatiivsed tehnilised standardid.

(15)Selleks et pädevad asutused suudaksid paremini tuvastada, milliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahju võib kauplemisportfellivälistes tegevustes osutuda võimaliku intressimäärade muutumise tulemusel ülemääraseks, tuleks komisjonile anda õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse kuus järelevalvealast šokistsenaariumi, mida kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad artikli 98 lõikes 5 osutatud omavahendite majandusliku väärtuse muutumise arvutamiseks kasutama, ühised eeldused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad rakendama sisesüsteemides sama arvutuse tegemiseks ning arvestades võimalikku vajadust erikriteeriumide järele, et tuvastada krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille puhul võiks pärast intressimäärade muutustest tingitud netointressitulu langust olla õigustatud järelevalvemeetmed.

(16)Selleks et suunata pädevaid asutusi selliste olukordade tuvastamisel, mille puhul tuleks kehtestada krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhised lisakapitalinõuded, tuleks komisjonile anda õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetega üldse või piisavalt hõlmamata riskide või riskielementide mõõtmise kohta.

(17)Teatavate liikmesriikide riiklikud arengupangad ja krediidikassad on juba varasemast olnud liidu krediidiasutuste alaste õigusaktide kohaldamisest vabastatud. Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks olema võimalik lubada ka teiste riiklike arengupankade ja krediidikassade krediidiasutuste alaste õigusaktide kohaldamisest vabastamist ning tegutsemist üksnes nende kantavatele riskidele vastavate riikliku tasandi õiguslike kaitsemeetmete raames. Õiguskindluse tagamiseks on vaja sätestada selliste lisavabastuste selged kriteeriumid ning anda komisjonile õigus võtta konkreetsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute või nende kategooriate puhul sellistele kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavuse tuvastamise kohta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(18)Enne kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tugevdamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(21)Seepärast tuleks direktiivi 2013/36/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1
Direktiivi 2013/36/EL muudatused

Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt:

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

(1)punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16) Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV“, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij“, „NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering“, „Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV“ ja „kredietunies“;“;

(2)lisatakse punkt 24:

„24) Horvaatias „kreditne unije“ ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak“.“;

(b)lisatakse järgmised lõiked 5a ja 5b:

„5a.    Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kelle puhul komisjon on olemasoleva teabe alusel tuvastanud kooskõlas artikliga 148 vastu võetud delegeeritud õigusaktis, et krediidiasutus või investeerimisühing vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

(a)ta on loodud avaliku õiguse alusel liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku omavalitsuse või kohaliku asutuse poolt;

(b)krediidiasutust või investeerimisühingut reguleerivad seadused ja sätted annavad kindluse, et tema tegevus piirdub konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel konkreetsete avaliku finants-, sotsiaal- või majanduspoliitika eesmärkide edendamisega kooskõlas seda krediidiasutust või investeerimisühingut reguleerivate seaduste ja sätetega. Nimetatud otstarbel võib avaliku poliitika eesmärkide hulka kuuluda asjaomases liikmesriigis konkreetse majandustegevuse või geograafiliste piirkondade toetamise või arendamise eesmärgil rahastamise pakkumine; 

(c)tema suhtes kohaldatakse piisavaid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, sh minimaalsete omavahendite nõuded, ja piisavalt tugevat järelevalveraamistikku, millel on liidu õiguses kehtestatud raamistikuga sarnane mõju;

(d)vastavalt keskvalitsus, piirkondlik omavalitsus või kohalik asutus on kohustatud krediidiasutuse või investeerimisühingu elujõulisust kaitsma või tagab otseselt või kaudselt vähemalt 90 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuetest, rahastamise nõuetest või riskipositsioonidest;

(e)ta ei saa võtta vastu tagatud hoiused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL 12 artikli 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses; 

(f)tema tegevus piirdub liikmesriigiga, kus asub tema peakontor;

(g)krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro;

(h)krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvara moodustab asjakohase liikmesriigi SKPst alla 20 %;

(i)krediidiasutus või investeerimisühing ei ole asjaomase liikmesriigi sisemajanduse suhtes olulise tähtsusega.

Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et selgitada, kas krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse artikli 148 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, vastab jätkuvalt esimeses lõigus sätestatud tingimustele.

5b.    Käesolevat direktiivi ei kohaldata liikmesriigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute selliste kategooriate suhtes, mille puhul komisjon on olemasoleva teabe alusel tuvastanud kooskõlas artikliga 148 vastu võetud delegeeritud õigusaktis, et sellesse kategooriasse kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kvalifitseeruvad liikmesriigi seaduse kohaselt krediidikassadeks ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a)nad on kooperatiivset laadi finantseerimisasutused;

(b)nende liikmete ring on piiratud teatavate eelnevalt kindlaksmääratud ühiste omaduste või huvide alusel;

(c)neil on lubatud krediidi- ja finantsteenuseid osutada üksnes liikmetele;

(d)neil on lubatud hoiuseid või tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes liikmetelt ning sellised hoiused kvalifitseeruvad tagatud hoiusteks direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses;

(e)neile on lubatud üksnes käesoleva direktiivi I lisa punktides 1–6 ja punktis 15 loetletud tegevused;

(f)nende suhtes kohaldatakse piisavaid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, sh miinimumkapitalinõuded, ja järelevalveraamistikku, millel on liidu õiguses kehtestatud raamistikuga sarnane mõju;

(g)selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooria varade koondväärtus ei ületa 3 % asjaomase liikmesriigi SKPst ning üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute varade koguväärtus ei ületa 100 miljonit eurot;

(h)nende tegevus piirdub liikmesriigiga, kus asub nende peakontor.

Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et selgitada, kas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooria, mille suhtes kohaldatakse artikli 148 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, vastab jätkuvalt esimeses lõigus sätestatud tingimustele.“;

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Käesoleva artikli lõike 5 punktis 1 ja punktides 3–24 ning käesoleva artikli lõigete 5a ja 5b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides osutatud üksusi käsitletakse artikli 34 ja VII jaotise 3. peatüki kohaldamisel finantseerimisasutustena.“;

(d)lisatakse lõige 7:

„Hiljemalt [5 aastat pärast jõustumist] vaatab komisjon artikli 2 lõikes 5 sätestatud nimekirja läbi, kaaludes, kas üksuste nimekirja arvamise põhjused kehtivad endiselt; riiklikku õigusraamistikku ja nimekirja kantud üksuste suhtes kohaldatavat järelevalvet; nimekirja kantud üksuste tagatiste liiki ja kvaliteeti ning arvestades lõike 2 punktides 5a ja 5b nimetatud liiki üksuste puhul ka nimetatud punktides loetletud kriteeriume.“

(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„60) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

61) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 132 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

62) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

63) „grupp“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 137 määratletud grupp;

64) „kolmanda riigi grupp“ – grupp, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis.

(b)lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud kohaldamise ning käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideeritud järelevalve eesmärgil kohaldatakse mõisteid „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritult ka käesolevas direktiivis ja määruses 575/2013 sätestatud nõudeid ja kellele on antud artikli 21a kohane tegevusluba.“

(3)Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahenduseks on volitatud asutused, kes ei ole pädevad asutused, siis teevad sellised asutused pädevate asutustega tihedat koostööd ning konsulteerivad pädevate asutustega kriisilahenduse kavade ettevalmistamisel ja kõikidel muudel käesolevas direktiivis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL 13 või määruses (EL) nr 575/2013 nõutud juhtudel.“

(4)Artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutuse tegevusluba taotledes pädevatele asutustele esitatav teave, sh artiklis 10 sätestatud tegevuskava ning liikmesriikide sätestatud nõuete kohaselt tegevusloa saamiseks vajalik ja kooskõlas lõikega 1 Euroopa Pangandusjärelevalvele esitatud teave“;

(b)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) artikli 14 kohaselt olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete, või selliste aktsionäride ja liikmete puudumisel, kahekümne kõige suurema osalusega aktsionäri või liikme suhtes kohaldatavad nõuded ning“.

(5)Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõiget 1 ei kohaldata hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite kaasamisel järgmistelt:

(a)liikmesriik;

(b)liikmesriigi piirkondlik või kohalik asutus;

(c)avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik;

(d)isikud või ettevõtjad sellise asutamise ja tegevuse puhul, mis kuulub sõnaselgelt liidu õiguse alla, kuid mitte käesoleva direktiivi ega määruse (EL) nr 575/2013 alla;

(e)artikli 2 lõikes 5 osutatud üksused, kelle tegevus on reguleeritud liikmesriigi õiguses.“

(6)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10
Tegevuskava ja organisatsiooniline ülesehitus

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, milles esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooniline ülesehitus, sh andmed gruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.“

(7)Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused keelduvad krediidiasutusele tegevuse alustamiseks loa andmisest, kui nad krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud aktsionäride või osanike sobivuses kooskõlas artikli 23 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega. Kohaldatakse artikli 23 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 24.“

(8)Artikli 18 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas, v.a artiklites 92a ja 92b, sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees, eelkõige ei suuda tagada talle hoiustajate poolt usaldatud varade turvalisust.“

(9)Lisatakse järgmised artiklid 21a ja 21b:

„Artikkel 21a
Finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele tegevusloa andmine

1.Liikmesriigid nõuavad finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt artikli 111 kohaselt kindlaks määratud konsolideeritud järelevalvet teostavalt asutuselt tegevusloa hankimist.

Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamise riigis ei ole konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ühtlasi pädev asutus, siis konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pädeva asutusega.

2.Lõikes 1 osutatud tegevusloa taotluses tuleb esitada järgmiseid andmeid käsitlev teave:

(a)finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja grupi organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt tütarettevõtjad ja vajaduse korral emaettevõtjad;

(b)vastavus artiklis 13 majandustegevuse tegeliku juhtimise ja peakontori asukoha kohta sätestatud nõuetele;

(c)vastavus artiklis 14 aktsionäride ja osanike kohta sätestatud nõuetele.

3.Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib tegevusloa anda üksnes siis, kui ta on veendunud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid kohaldatakse, suudab tagada nendele nõuetele vastavuse;

(b)finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei takista tütarettevõtjatest või emaettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute tulemuslikku järelevalvet.

4.Konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused nõuavad finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt grupi organisatsioonilise ülesehituse ja käesolevas artiklis osutatud tegevusloanõuetele vastavuse jälgimiseks vajatava teabe esitamist.

5.Konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused võivad finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale antud tegevusloa tagasi võtta üksnes juhul, kui see finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja:

(a)ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on müünud kõik krediidiasutusest või investeerimisühingust tütarettevõtjad;

(b)on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;

(c)ei vasta enam tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

(d)tema suhtes kohaldatakse konsolideeritult käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ning ta ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate ees;

(e)vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise, või

(f)paneb toime artikli 67 lõikes 1 osutatud rikkumise.

Artikkel 21b
Vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja

1.Liikmesriigid nõuavad, et samasse kolmanda riigi gruppi kuuluval kahel või enamal liidus asuval krediidiasutusel või investeerimisühingul oleks liidus asutatud vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja.

2.Liikmesriigid nõuavad, et vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja hangiks liidus tegevusloa krediidiasutuse või investeerimisühinguna kooskõlas artikliga 8 või finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana kooskõlas artikliga 21a.

3.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi grupi liidus asuvate varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, v.a kui see kolmanda riigi grupp on kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja.

4.Käesoleva artikli kohaldamisel arvestatakse kolmanda riigi grupi liidus asuvate varade koguväärtusesse järgmine:

(a)kolmanda riigi grupi iga krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarad liidus nende konsolideeritud bilansi alusel ning

(b)liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi grupi iga filiaali koguvarad.

5.Pädevad asutused teatavad igast lõike 2 kohaselt antud tegevusloast Euroopa Pangandusjärelevalvele.

6.Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil nimekirja kõikidest vahepealsetest ELis tegutsevatest emaettevõtjatest, kellele on antud liidus tegevusluba.

Pädevad asutused tagavad, et kõikide samasse kolmanda riigi gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul oleks olemas üksainus vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja.“

(10)Artikli 23 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse majandustegevust juhtima asuva juhtorgani iga liikme maine, teadmised, oskused ja kogemused, nagu on sätestatud artikli 91 lõikes 1;“.

(11)Artikli 47 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet järgmisest:

(a)kõik filiaalide tegevusload, mis on antud kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutustele;

(b)kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutuste tegevusloa saanud filiaalide koguvarad ja -kohustused korrapäraste aruannete alusel.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil nimekirja kõikidest liikmesriikides tegutsemiseks loa saanud kolmanda riigi filiaalidest, märkides iga filiaali asukohaks oleva liikmesriigi ja koguvarad.“

(12)Artikli 75 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused koguvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktides g, h, i ja k sätestatud avalikustamise kriteeriumide kohaselt avalikustatud teavet ja kasutavad seda selleks, et võrrelda tasustamispoliitika suundumusi ja tavasid. Pädevad asutused edastavad kõnealuse teabe Euroopa Pangandusjärelevalvele.“

(13)Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84
Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk

1.Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad sisesüsteeme või kasutavad standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

2.Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

3.Kui lõikes 1 osutatud riskide hindamiseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid lõikes 1 osutatud standardmeetodit.

4.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et käesoleva artikli kohaldamiseks täpsustada standardmeetodikat, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lõikes 1 osutatud riskide hindamiseks kasutada.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised, et täpsustada järgmine:

(a)kriteeriumid, mille alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu sisesüsteemis lõikes 1 osutatud riske hinnatakse;

(b)kriteeriumid, mille alusel krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 1 osutatud riske välja selgitavad, juhivad ja maandavad;

(c)kriteeriumid, mille alusel krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud riske hindavad ja jälgivad;

(d)kriteeriumid, mille alusel määratakse, millised lõike 1 kohaldamiseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, nagu osutatud lõikes 3;

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab kõnealused suunised hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].“

(14)Artikli 85 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad põhimõtteid ja protsesse, millega hinnata ja juhtida operatsiooniriskile, sh mudeliriskile ja edasiantud tegevusest tulenevale riskile, avatust ning hõlmata harvaesinevad väga tõsised juhtumid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad operatsiooniriski asjaomaste põhimõtete ja protseduuride tähenduses.“

(15)Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 jäetakse välja;

(b)lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused tagavad, et kogu töötasu, sh palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, sh kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuste riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel, järgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi põhimõtteid viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.“

(16)Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkti l alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) aktsiad, või olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist, samaväärsed osalused; või aktsiatega seotud instrumendid, või olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist, samaväärsed mitterahalised instrumendid;“;

(b)lisatakse järgmised lõiked:

„3. Erandina lõikest 1 ei kohaldata punktides l ja m ning punkti o teises lõigus sätestatud põhimõtteid järgmiste suhtes:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing, kelle varade väärtus oli jooksvale eelarveaastale eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt kuni 5 miljardit eurot;

(b)töötaja, kelle aastane muutuvtasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks neljandik töötaja aastasest kogutöötasust.

Erandina punktist a võib pädev asutus otsustada, et erandit ei kohaldata krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, või kui see on kohaldatav, grupi tunnuste tõttu, selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle vara koguväärtus on alla punktis a osutatud künnise.

Erandina punktist b võib pädev asutus otsustada, et erandit ei kohaldata siseriikliku turu tasustamistavadega seotud eripärade või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu selliste töötajate suhtes, kelle aastane muutuvtasu on alla punktis b osutatud künnise ja osakaalu.

4. Komisjon vaatab hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega läbi lõike 3 kohaldamise ja koostab selle kohta aruande, mille esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos seadusandliku akti ettepanekuga, kui see on asjakohane.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab ka vastu suunised lõike 3 rakendamise lihtsustamiseks ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks.“

(17)Artikli 97 lõikes 1 jäetakse välja punkt b.

(18)Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt j jäetakse välja;

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Pädevate asutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile avatuse läbivaatamist ja hindamist. Järelevalvemeetmeid tuleb võtta vähemalt selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle omavahendite majanduslik väärtus, millele on osutatud artikli 84 lõikes 1, langeb rohkem kui 15 % nende esimese taseme kapitalist, tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis.“

(c)lisatakse lõige 5a:

„5a. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 5 kohaldamisel järgmist:

(a)iga valuuta intressimäärade suhtes kohaldatavad kuus järelevalvealast šokistsenaariumi;

(b)ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 5 osutatud omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel kasutavad;

(c)kas järelevalvemeetmeid nõutakse ka siis, kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute artikli 84 lõikes 1 osutatud netointressitulu langus on tingitud võimalikust intressimäärade muutumisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

(19)Artikli 99 lõike 2 punkt b jäetakse välja.

(20)Artikkel 103 jäetakse välja.

(21)Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Artikli 97, artikli 98 lõike 4, artikli 101 lõike 4 ja artikli 102 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:

(a)õigus nõuda artiklis 104a sätestatud tingimustel krediidiasutustelt ja investeerimisühingult täiendavaid omavahendeid lisaks määruses (EL) nr 575/2013 nõutule;

(b)õigus nõuda kooskõlas artiklitega 73 ja 74 rakendatud korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

(c)õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitaksid kava käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks ja kehtestaksid tähtaja selle rakendamiseks ning teeksid kavasse parandused seoses kava ulatuse ja tähtajaga;

(d)õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

(e)õigus piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute majandustegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldusväärsust;

(f)õigus nõuda krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist, sh edasiantud tegevuses;

(g)õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

(h)õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;

(i)õigus piirata või keelata asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu väljamaksed või intressimaksed aktsionäridele, osanikele või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitust;

(j)õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sh aruandluse kapitali või likviidsuse olukorra kohta;

(k)õigus kohaldada konkreetseid likviidsusnõudeid, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele;

(l)õigus nõuda täiendavat avalikustamist, kuid üksnes vajaduse alusel.

2. Lõike 1 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

(a)täidetud on artikli 102 lõike 1 punktis a või b osutatud tingimus;

(b)pädev asutus peab artikli 102 lõike 1 punktis b osutatud tõendite hankimise otstarbel selliste nõuete kehtestamist mõistlikuks;

(c)lisateavet nõutakse krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 99 kohase järelevalvealase kontrolliprogrammi jooksul.

Võimalikku krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutavat teavet loetakse esimese lõigu mõistes dubleerivaks, kui sama või põhimõtteliselt sama teave on pädevale asutusele juba kättesaadav, pädeva asutuse tuletatav või hangitav muude vahenditega, milleks ei ole vaja nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle esitamist. Kui teave on pädevale asutusele kättesaadav aruandluses nõutavast erinevas vormingus või erineva täpsusega, siis ei nõua pädev asutus täiendava teabe esitamist, kui ta saab sellisest vormingust või täpsusest hoolimata tuletada põhimõtteliselt samalaadse teabe.“;

(b)lõige 3 jäetakse välja.

(22)Lisatakse artiklid 104a, 104b ja 104c:

„Artikkel 104a
Täiendavate omavahendite nõue

1.Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet ainult siis, kui nad on artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatamistega tuvastanud, et konkreetne krediidiasutus või investeerimisühing on ühes järgmistest olukordadest:

(a)nagu lõikes 2 täpsustatud, on krediidiasutus või investeerimisühing avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuetega üldse või piisavalt hõlmatud;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 73 ja 74 või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 sätestatud nõuetele ning muude haldusmeetmete kohaldamine üksi ei paranda tõenäoliselt mõistliku aja jooksul piisavalt kõnealuseid kordi, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid;

(c)artikli 98 lõikes 4 osutatud kohandusi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel või investeerimisühingul normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;

(d)artikli 101 lõike 4 kohasel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisavad omavahendite nõuded;

(e)krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda saavutada või säilitada artikli 104b lõikes 1 sätestatud täiendavate omavahendite piisavat taset.

Pädevad asutused ei kehtesta artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet makrotasandi usaldatavuse või süsteemsete riskide maandamiseks.

2.Lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse riske või riskielemente sellisteks, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuetega üldse või piisavalt hõlmatud, kui pädev asutus leiab, et artikli 73 esimese lõigu kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute korraldatud hindamisele järgnenud järelevalvelise hindamise järel piisavaks peetud kapitali kogusumma, liigid ja koosseis ületavad määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osa kohaseid krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab piisavaks loetav kapital kõiki olulisi riske või selliste riskide elemente, mille suhtes ei kohaldata konkreetset omavahendite nõuet. Nende hulgas võivad olla riskid või riskielemendid, mis on sõnaselgelt määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast välja arvatud.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski loetakse oluliseks üksnes juhul, kui omakapitali majanduslik väärtus langeb enam kui 15 % esimese taseme kapitalist tulenevalt ühest artikli 98 lõikes 5 osutatud kuuest järelevalvealasest šokistsenaariumist, mida kohaldatakse intressimäärade suhtes või mis tahes muul Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 98 lõike 5 punkti c kohaselt kindlaks määratud juhul.

Lõike 1 punktis a osutatud riskide hulka ei kuulu riskid, mille jaoks direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 on ette nähtud ülemikukord, ega riskid, mille suhtes kohaldatakse ajutiselt kohaldatavaid varasemalt kehtinud nõudeid.

3.Pädevad asutused määravad artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuete vahe.

4.Krediidiasutus või investeerimisühing täidab artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude selliste omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

(a)vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme kapitaliga;

(b)vähemalt kolm neljandikku esimese taseme kapitalist moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.

Artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud ühegi muu omavahendite nõude ega käesoleva direktiivi artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks.

Erandina teisest lõigust võib käesoleva direktiivi artikli 128 lõikes 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks kasutada omavahendeid, mida kasutati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata riskide või riskielementide maandamiseks artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädevate asutuste kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmisel.

5.Pädev asutus põhjendab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust igale krediidiasutusele või investeerimisühingule nõuetekohaselt ja kirjalikult, esitades vähemalt lõigetes 1–4 osutatud elementide hindamise täieliku ülevaate. Lõike 1 punktis d sätestatud juhul hõlmab see konkreetsete põhjuste nimetamist, miks kapitalisuuniste rakendamist enam piisavaks ei peeta.

6.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas lõikes 2 osutatud riske ja riskielemente mõõta.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu on järgmist arvestades proportsionaalne:

(a)krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning pädevate asutuste rakendamiskoormus ning

(b)võimalus, et kapitalinõuete üldiselt kõrgema taseme kohaldamine juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta sisemudeleid, võib õigustada lõike 2 kohaste riskide ja riskielementide hindamisel madalamate kapitalinõuete kehtestamist.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu lõikes 6 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 104b
Suunised täiendavate omavahendite kohta

1.Artiklis 73 osutatud strateegiate ja protsesside kohaselt näevad krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast pädevate asutustega konsulteerimist ette piisava omavahendite taseme, mis määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas ning käesolevas direktiivis sätestatud omavahendite nõudeid piisavalt ületab, sh pädevate asutuste poolt artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, et tagada järgmine:

(a)majanduse tsüklilise kõikumise tõttu neid nõudeid ei rikuta ning

(b)krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest saab määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõudeid ning pädevate asutuste poolt artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõudeid rikkumata kompenseerida artiklis 100 osutatud järelevalvealase stressitestimise käigus väljaselgitatud võimaliku kahju.

2.Pädevad asutused vaatavad igale krediidiasutuse või investeerimisühingu lõike 1 kohaselt kehtestatud omavahendite taseme korrapäraselt läbi, võttes arvesse artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatuste ja hindamiste tulemusi, sh artiklis 100 osutatud stressitestide tulemusi.

3.Pädevad asutused teatavad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lõikes 2 sätestatud läbivaatuse tulemuse. Vajaduse korral võivad pädevad asutused teatada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, millist kooskõlas lõikega 1 ette nähtud omavahendite taseme kohandamist nad eeldavad.

4.Juhul kui täiendavate omavahendite nõue kehtestatakse artikli 104a kohaselt, ei teata pädevad asutused krediidiasutustele ja investeerimisühingutele omavahendite taseme kohandamise eeldamisest lõike 3 kohaselt.

5.Lõikes 3 sätestatud eeldusi mittetäitva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei kohaldata artiklis 141 osutatud piiranguid.

Artikkel 104c
Koostöö kriisilahendusasutustega

1.Pädevad asutused konsulteerivad enne artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud mis tahes täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramist ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele artikli 104b kohaselt omavahendite taseme kohandamise eeldamise kohta teada andmist kriisilahendusasutusega. Pädevad asutused peavad sel otstarbel esitama kriisilahendusasutusele kogu vajaliku teabe.

2.Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetest ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele teada antud artikli 104b kohasest omavahendite taseme kohandamise eeldamisest.“

(23)Artikli 105 punkt d jäetakse välja.

(24)Artikli 108 lõige 3 jäetakse välja.

(25)Artikli 109 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused nõuavad, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid käesoleva peatüki II jaos sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada käesoleva peatüki II jaos nõutavate kordade, protsesside ja mehhanismide järjepidevus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet. Eelkõige tagavad nad, et emaettevõtjad ja tütarettevõtjad, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, rakendavad nimetatud kordi, protsesse ja mehhanisme oma (sh offshore-finantskeskustes asutatud) tütarettevõtjates, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata. Nimetatud korrad, protsessid ja mehhanismid on järjepidevad ja ühtsed ning kõnealused tütarettevõtjad on võimelised esitama mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve eesmärgil vajalikud.

3. Käesoleva peatüki II jaost tulenevaid kohustusi seoses tütarettevõtjatega, kes iseenesest ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ei kohaldata, kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing suudab tõendada pädevatele asutustele, et II jao kohaldamine on ebaseaduslik selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtja on asutatud.“

(26)Artikkel 113 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 113
Ühisotsused krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta

1.Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis vastutavad pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni järgmise suhtes:

(a)artiklite 73 ja 97 kohaldamine, et teha kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite adekvaatsus seoses tema finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite nõutav määr artikli 104 lõike 1 punkti a kohaldamisel nii grupi iga üksuse suhtes kui ka konsolideeritult;

(b)meetmed, millega käsitletakse olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt artiklile 86 ning seoses vajadusega krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste likviidsusnõuete järele vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 105;

(c)või kooskõlas artikli 104b lõikega 3 eeldatav omavahendite konsolideeritud taseme mis tahes kohandamine.

2.Lõikes 1 osutatud ühisele otsusele jõutakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkti a kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on artikli 104a kohaselt teistele asjaomastele pädevatele asutustele esitanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande;

(b)lõike 1 punkti b kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on esitanud aruande, mis sisaldab krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsusriskiprofiili hinnangut vastavalt artiklitele 86 ja 105;

(c)lõike 1 punkti c kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on artikli 104b kohaselt esitanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande.

Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad asutused on teostanud artiklite 73, 97, 104a ja 104b kohaselt.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud ühiseid otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse dokumentides, mille konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule. Lahkarvamuse korral konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mõne teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel Euroopa Pangandusjärelevalvega. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega omal algatusel.

3.Kui pädevad asutused ei jõua lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud vastavate pädevate asutuste poolset tütarettevõtjate riskihindamist, vastu konsolideeritud alusel otsuse artiklite 73, 86 ja 97, artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on lõikes 2 osutatud perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Pangandusjärelevalve poole, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodidena määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.

ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad asjaomased pädevad asutused teevad otsuse artiklite 73, 86 ja 97 ning artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mõni asjaomane pädev asutus on enne lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist pöördunud kõnealuses küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve poole vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkab pädev asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse perioodidena kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast nelja kuu möödumist ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis ning nendes võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

Kui konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvega, kaaluvad kõik pädevad asutused tema nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.

4.Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja lõikes 3 osutatud ühise otsuse puudumise korral pädeva asutuse tehtud otsuseid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides.

Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Sellisel juhul võib ajakohastamise küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt.

5.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et tagada ühetaolised tingimused käesolevas artiklis osutatud ühise otsuse tegemise menetluse kohaldamisel, seoses artiklite 73, 86, 97, artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamisega eesmärgiga hõlbustada ühiste otsuste tegemist.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

(27)Artikli 116 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Järelevalvekolleegiumid moodustatakse ka juhul, kui kõik ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.“

(28)Artikli 119 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui artiklis 21a ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vastu tarvilikud meetmed, et võtta finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla.“

(29)Artikli 120 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse eelkõige riskipõhise järelevalve alal käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ alusel samaväärseid sätteid, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, olles leppinud kokku kindlustussektoris konsolideerimisgrupi üle järelevalvet teostava asutusega, kohaldada üksnes direktiivi sätteid seoses kõige olulisema finantssektoriga, nagu on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 3 lõikes 2.“

(30)Artikli 131 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid määravad asutuse, kes määrab konsolideeritud alusel kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ning vastavalt kas individuaalselt, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel muud süsteemselt olulised ettevõtjad, kellele on antud nende jurisdiktsioonis tegevusluba. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus. Liikmesriigid võivad määrata rohkem kui ühe asutuse.

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on üks järgmistest:

(a)grupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, või

(b)krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.

Muu süsteemselt oluline ettevõtja võib olla grupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing.“

(31)Artikli 141 lõiked 1–6 asendatakse järgmisega:

„1. Kombineeritud puhvri nõuet täitev krediidiasutus või investeerimisühing ei tee esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid esimese taseme põhiomavahendid määral, mille puhul kombineeritud puhvri nõue ei ole enam täidetud.

2. Kombineeritud puhvri nõuet mittetäitev krediidiasutus või investeerimisühing arvutab asjaomaste väljamaksete maksimumsumma kooskõlas lõikega 4 ning teatab selle pädevale asutusele.

Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi krediidiasutus või investeerimisühing enne asjaomaste väljamaksete maksimumsumma arvutamist teha ühtki järgmistest toimingutest:

(a)teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid;

(b)võtta kohustus maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei täitnud kombineeritud puhvri nõudeid;

(c)teha väljamakseid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida või ei ületa kombineeritud puhvri nõuet, ei tee krediidiasutus või investeerimisühing väljamakseid lõike 2 teise lõigu punktides a, b ja c osutatud toimingutega suuremas summas kui on lubatud kooskõlas lõikega 4 arvutatud asjaomaste väljamaksete maksimumsummaga. Krediidiasutus või investeerimisühing ei tee ühtki lõike 2 teise lõigu punktis a või b osutatud toimingut enne täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvatelt instrumentidelt väljamaksete tegemist.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asjaomaste väljamaksete maksimumsumma, korrutades lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Väljamaksete maksimumsummat vähendatakse lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud mis tahes sooritatud toimingute võrra.

5. Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab järgmist:

(a)vahekasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud alates kõige hilisemast kasumi jaotamise otsusest või käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingute tegemisest,

millele liidetakse

(a)majandusaasta kasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud alates kõige hilisemast kasumi jaotamise otsusest või käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingute tegemisest,

millest lahutatakse

(b)maksusumma, mis kuuluks tasumisele, kui säilitataks käesoleva lõike punktides a ja b osutatud elemendid.

6. Tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

(a)tegur on 0, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

(b)tegur on 0,2, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

(c)tegur on 0,4, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

(d)tegur on 0,6, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

„Qn“ näitab asjaomase kvartiili ordinaalarvu.“

(32)Lisatakse artikkel 141a:

„Artikkel 141a
Kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmine

1.Leitakse, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet täitnud, kui tema omavahendite ja kõlblike kohustuste kogus ja kvaliteet ei võimalda artikli 128 lõikes 6 määratletud nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud:

(a)määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

(b)määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

(c)määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

(d)määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d.

2.Erandina lõikest 1 ei loeta krediidiasutust või investeerimisühingut artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet mittetäitnuks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing vastab artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõudele ja kõikidele lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõuetele;

(b)lõike 1 punktis d osutatud nõuete mittetäitmine on tingitud üksnes krediidiasutuse või investeerimisühingu suutmatusest asendada kohustused, mis enam ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele;

(c)suutmatus täita lõike 1 punktis d osutatud nõudeid ei kesta üle 6 kuu.“

(33)Artiklisse 145 lisatakse punktid j ja k:

„j) artikli 2 lõigete 5a ja 5b täiendamine, tuvastades talle kättesaadava teabe alusel,

i)kas krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad vastavad kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele; või

ii)kas krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad enam ei vasta kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele;

k) artikli 2 lõikes 5 sätestatud nimekirja muudatused:

i)kustutades krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad, kui asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut või nende kategooriat ei ole enam olemas;

ii)tehes vajalikud muudatused, kui asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või nende kategooria nimi on muutunud.“

(34)Artikli 146 punkt a jäetakse välja.

(35)Artiklile 161 lisatakse lõige 10:

„10. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2023 läbi artikli 104 lõike 1 punktides j ja l osutatud järelevalvevolituste rakendamise ja kohaldamise ning koostab selle kohta aruande, mille esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. “

Artikkel 2
Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [üks aasta + üks päev pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Seevastu direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 muudatusi sisaldavates artikli 1 punktides 13 ja 18 sätestatud muudatuste järgimiseks vajalikke sätteid kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1) Vt http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/long-term-finance/docs/consultation-document_en.pdf ja http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/financial-regulatory-framework-review/docs/consultation-document_en.pdf . Arvamuste esitamise üleskutsega oli kavas hõlmata finantsteenuste reguleerimise kõik aspektid. Mõjuhinnangus käsitletakse üksnes pangandusvaldkondadega seotud probleeme. Muude ELi finantsalaste õigusaktide valdkondadega seotud probleeme käsitletakse eraldi.

(2) Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tasustamisnõuete hindamine direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 alusel“ (COM(2016)510).

(3) Avalikku konsulteerimist vt aadressilt http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/long-term-finance/index_en.htm.

(4) Sisestada link mõjuhinnangule.

(5) Sisestada link arvamusele.

(6) ELT C […], […], lk […].

(7) ELT C, , lk .

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(11) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).