EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2016

COM(2016) 789 final

2016/0394(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013, nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ ning nõukogu direktiivi 94/63/EÜ keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Üldine taust

Paljud liidu õigusaktid on vastu võetud ilma aegumisaega kindlaks määramata. Need õigusaktid jäävad ametlikult kehtima ka pärast seda, kui nende õiguslik mõju on lõppenud.

Kui õigusaktid, mis ei ole enam kohaldatavad või asjakohased, kehtetuks tunnistatakse, saame kasutajasõbralikumalt esitada ning tõhusamalt ja aega säästvamalt kasutada selliseid liidu õigusele ligipääsu hõlbustavaid vahendeid, nagu CELEX, EUR-Lex ja kehtivate õigusaktide loend (näiteks otsingutulemused ei näitaks enam lisaks kohaldatavatele õigusaktidele aegunud õigusakte). Liidu õiguse läbipaistvamaks muutmine on oluline osa parema õigusloome tegevuskavast, mida liidu institutsioonid rakendavad uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe alusel 1 . 2014. aasta õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) käsitlevas teatises 2  on märgitud, et komisjon valmistab ette õigusaktide kehtetuks tunnistamist muu hulgas ka keskkonnaalase ühtlustatud aruandluse valdkonnas. Lisaks tehti 2015. aasta teatises parema õigusloome kohta 3 ettepanek vaadata läbi aruandlusnõuded mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas keskkonnavaldkonnas. Eespool kirjeldatud põhjustel kaalutakse nüüd ettepanekut tunnistada kehtetuks nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (edaspidi „direktiiv 91/692/EMÜ“). See on seotud ka keskkonnaseire ja -aruandluse toimivuse kontrolli ulatuslikuma kohaldamisega. Kõnealune toimivuskontroll on praegu käimas, nagu on ette nähtud komisjoni 2016. aasta tööprogrammis, 4 mille V lisas loetletud kehtetuks tunnistamise algatused hõlmavad muu hulgas ettepanekut tunnistada kehtetuks direktiiv 91/692/EMÜ ja sellega seotud nn veeküsimustikku käsitlev otsus 95/337/EMÜ. 

Kehtetuks tunnistamise pakett hõlmab nelja kavandatavat algatust, mis on seotud direktiiviga 91/692/EMÜ ja otsusega 95/337/EMÜ.

1.Teatis, millega tunnistatakse aegunuks 11 rakendusakti, mille komisjon on vastu võtnud keskkonnaalase aruandlusega seotud küsimustike kehtestamiseks, sh komisjoni otsus 95/337/EMÜ.

2.Kaks komisjoni otsuse ettepanekut, millega tunnistatakse kehtetuks kaks rakendusotsust (komiteemenetluse kaudu), nimelt komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsus 2011/92/EL 5 ja komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/681/EL, 6 mille õiguslik mõju on küll lõppenud, kuid mille komisjon tunnistab menetluslikel põhjustel hiljem kehtetuks komiteemenetluse kaudu.

3.Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks kuue õigusakti sätted, milles osutatakse direktiivile 91/692/EMÜ, ja muudetakse neid.

Komisjon on kõnealuste algatuste ettevalmistamiseks koostanud analüüsi ja uurinud, missugused on eri kohustuste jõusse jätmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed. Selle töö tulemused on kokkuvõtlikult esitatud allpool; üksikasjalikum teave on esitatud toetavas uuringus, mis avaldatakse eraldi 7 . Kuna ettepaneku eesmärk on aegunud sätete ja õigusaktide kehtetuks tunnistamine, on komisjon seisukohal, et ametlikku mõjuhinnangut ei ole vaja. Oluline on rõhutada, et kehtetuks tunnistamisest ei oodata reaalset majanduslikku kasu. Sellise korrastamine tulemuseks on eelkõige selgemad eeskirjad keskkonnaalaste aruannete valdkonnas.

Direktiivi 91/692/EMÜ puudused

Direktiivi 91/692/EMÜ eesmärk oli lihtsustada kõikide direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud aruandekohustusi. Tegelikkuses kõiki keskkonnaalasid aruandlusnõudeid direktiiviga 91/692/EMÜ ei ühtlustatud. Kõnealuse direktiivi kohaldamisalast jäid välja näiteks direktiivid 91/271/EMÜ 8 ja 91/676/EMÜ 9 . Võib väita, et kõnealuse direktiivi rakendamine oli juba algusest peale koormav ja vähetõhus. Üks peamisi probleeme oli see, et direktiiv võeti vastu enne infotehnoloogia laiaulatuslikku kasutuselevõttu. Peale selle asendati paljud konkreetsed vahendid, mille suhtes direktiivis 91/692/EMÜ sätestatud aruandlusnõudeid kohaldati, hiljem selliste vahenditega, mille suhtes aruandlusnõudeid ei kohaldatud. Näiteks tunnistati direktiiviga 2000/60/EÜ 10 kehtetuks seitse veealast õigusakti ja seega ei olnud direktiivi 91/692/EMÜ alusel vastu võetud asjaomane veealane küsimustik 95/337/EMÜ enam vajalik. Direktiiviga 2000/60/EÜ ja direktiiviga 2010/75/EÜ 11 (ja sellele eelnenud direktiiviga 96/61/EÜ 12 ) võeti kasutusele sõltumatud aruandekohustused.

Euroopa Keskkonnaameti andmesüsteemi Reportnet edukat väljaarendamist ja asjaomase sektori aruandluse ühtlustamise algatusi (nt Euroopa veeteabesüsteem) arvesse võttes muutus üha küsitavamaks, kas horisontaalset aruandlusvahendit on ikka vaja ja kas see on piisavalt tõhus. INSPIRE direktiivi (2007/2/EÜ) vastuvõtmise ja sellega seotud ühise keskkonnateabe süsteemi (SEIS) 13 väljaarendamise tulemusel võeti ELi keskkonnapoliitikaga seotud teabe haldamise ja asjakohase aruandluse suhtes kasutusele endisest ajakohasem ja tõhusam horisontaalne lähenemisviis.

Sel ajal oli komisjon seisukohal, et „[...] ühise keskkonnateabesüsteemi rakendamisel ja eelkõige loodetud lihtsustamise saavutamisel [on] oluline samm keskkonnaalaste õigusaktidega ettenähtud teabe esitamist käsitlevate sätete kaasajastamine. Eeldatavasti toimub see ühtlustatud aruandluse direktiivi 91/692/EÜ läbivaatamise käigus, kuna direktiivi tuleb ajakohastada ja viia see ühise keskkonnateabesüsteemi põhimõtetega vastavusse. Komisjon kavatseb 2008. aastal esitada sellekohase õigusakti ettepaneku, mis hõlmab kehtiva ühtlustatud aruandluse direktiivi aegunud sätete kehtetuks tunnistamist.“ 14  Lõpuks otsustas komisjon, et ta ei tööta välja uut aruandlust käsitlevat õiguslikku vahendit, vaid jätkab kõnealuse tegevuskava elluviimist, ühendades omavahel mitteõigusliku lähenemisviisi (vt ELi ühise keskkonnateabesüsteemi rakendamise väljavaated 15 ) ja keskkonnaalase poliitika eri valdkondades (nt vesi, õhk, loodus jne) võetavad kooskõlastatud meetmed.

Direktiivi 91/692/EMÜ praegune kohaldamisala ja asjakohasus

Direktiivis 91/692/EMÜ on osutatud kõnealuse direktiivi sätetega hõlmatud 28 keskkonnaalasele õigusaktile. Direktiivi 91/692/EMÜ sätetele osutatakse ka mitmes hilisemas õigusaktis. Pärast eespool nimetatud õigusaktide (vt tabelis 2 esitatud ülevaade) kehtetuks tunnistamist kehtivad praegu üks määrus, üheksa direktiivi (vt tabelis 1 esitatud ülevaade) (direktiivi 91/692/EMÜ sätteid kohaldatakse kahe direktiivi, nimelt direktiivi 86/278/EMÜ ja direktiivi 87/217/EMÜ suhtes) ja 23 otsust, milles osutatakse kõnealuse direktiivi sätetele (vt tabelis 3 esitatud ülevaade).

Kokkuvõtteks võib öelda, et enamik direktiivis 91/692/EMÜ sätestatud esialgseid kohustusi on aegunud ja neil ei ole enam õiguslikku mõju. Seetõttu on tehtud ettepanek tunnistada direktiiv kehtetuks, et tagada õiguskindlus, suurendada läbipaistvust, vähendada halduskoormust ning tagada vastavalt parema õigusloome tegevuskavale ELi õigusaktide eesmärgipärasus.

Direktiivi 91/692/EMÜ ja sellega seotud õigusaktide kehtetuks tunnistamiseks kavandatud meetmed

Esimene meede hõlmab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühtlustatud aruandlust käsitlevate nõuete väljajätmise kohta. Lisaks tehakse ettepanek asendada vanad komiteemenetluse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 13 kohastes üleminekusätetes.

Teise meetme eesmärk on võtta vastu teatis direktiivi 91/692/EMÜ alusel vastu võetud ja seni kehtivate rakendusotsuste aegunuks tunnistamise kohta. Teatises määratakse kindlaks otsused, mis on aegunud ja mille õiguslik alus on kehtetuks tunnistatud.

Kolmanda meetme eesmärk on tunnistada kehtetuks kaks rakendusotsust, millel on küll kehtiv õiguslik alus, kuid mille õiguslik mõju on lõppenud 16 .

Ettevalmistava analüüsi osana kaaluti mitut varianti, et tagada õigusaktide tõhus tühistamine ja säilitada vajaduse korral nende õiguslik mõju. Analüüsi tulemused on esitatud toetavas uuringus, 17 milles soovitatakse direktiivi 91/692/EMÜ sätted täielikult kehtetuks tunnistada, aegunud sätted välja jätta ning osutada rakendusaktides sisalduvatele uutele eeskirjadele. Komisjon leidis, et kõnealune kolmest eespool nimetatud meetmest koosnev variant on kõige tõhusam võimalus bürokraatia vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks.

Direktiivis 91/692/EMÜ osutatud varem kehtinud direktiivid

Nagu eespool on märgitud, jäävad direktiivis 91/692/EMÜ algselt nimetatud 28 vahendist (vt tabelis 2 esitatud ülevaade) kehtima ainult direktiiv 86/278/EMÜ ja direktiiv 87/217/EMÜ (vt tabelis 1 esitatud ülevaade).

Komisjon teeb ettepaneku jätta direktiivi 86/278/EMÜ kohased aruandlussätted jõusse ja viia need kooskõlla eeskirjadega, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepinguga kehtestatud uute rakendusaktide suhtes.

Direktiivi 87/217/EMÜ aruandlussätteid ei kohaldata eelkõige seetõttu, et ELi liikmesriikides asbeste enam ei kasutata, kuna toorasbesti ja asbesti sisaldavate toodete tootmine ja kasutamine ELis on kemikaale käsitleva määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) kohaselt lõpetatud.

Tabel 1. Direktiivi 91/692/EMÜ käsitleva kavandatava otsusega hõlmatud direktiivid ja määrused (kõik muud direktiiviga 91/692/EMÜ seotud asjakohased õigusaktid on aegunud või ebaolulised).

Tabel 2. Ülevaade kehtetuks tunnistatud direktiividest ja määrustest, mis olid varem hõlmatud direktiiviga 91/692/EMÜ

Tabel 3. Ülevaade rakendusaktidest, mis jäävad kehtima, mis kavatsetakse tunnistada kehtetuks või aegunuks

Mõju hindamine

Keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju hindamine ja ulatuslikum konsulteerimine viidi läbi juba ühist keskkonnateabesüsteemi (SEIS) käsitleva teatise ettevalmistamise käigus 95 . Pärast seda ajakohastati hindamise aluseks olevat analüüsi ja valmistati ette üksikasjalik aruteludokument 96 . See sisaldas piisavaid tõendeid kehtetuks tunnistamise ettepaneku esitamiseks ning seetõttu ei olnud täiendavat mõjuhinnangut vaja koostada.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks valitud vahendid (eespool nimetatud kaks otsust ja üks teatis) aruandlust tegelikult ei muudaks. Põhjuseks on see, et kavandatav kehtetuks tunnistamise pakett aitab aegunud sätete väljajätmise kaudu suurendada õigusselgust ning lihtsustab paljusid aruandekohustusi, viies asjaomased menetlused kooskõlla Lissaboni lepinguga 97 . Eeldatavasti peaks ELi õigustiku lihtsustamine suurendama tõhusust, mis tähendab, et sellest ei saada mitte majanduslikku, vaid pigem tehnilist ja õiguslikku kasu. Kulude ja/või tulude arvväärtusi, mida saaks kehtetuks tunnistamisega otseselt siduda, ei ole võimalik esitada seetõttu, et enamik direktiiviga ette nähtud algsetest kohustustest on tegelikult juba aegunud.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Keskkonnaalase aruandluse valdkonna õigusaktide kehtetuks tunnistamise ettepanekuga on kindlaks määratud sellised õiguslikud meetmed, mis on aegunud, või millega on vajaduse korral asendatud olemasolevad sätted, mis sisaldavad asjakohaseid viiteid määrusele (EL) nr 182/2011.

Õiguslik alus

Kehtetuks tunnistamise ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 192 .

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Käesolevas ettepanekus käsitletavad meetmed on aegunud, kuna need ei ole enam asjakohased oma ajutise iseloomu tõttu või seepärast, et nende sisu on üle võetud hilisemate õigusaktidega. Seepärast on kõnealuste meetmete kehtetuks tunnistamine kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Liidu seadusandja ülesanne on võtta selleks vajalikke meetmeid.

Kavandatava otsuse peamised õigussätted

Artikkel 1

Sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) artikli 21 lõike 1 ning nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muudatus, lisades viite määrusele (EL) nr 182/2011.

Artikkel 2

Sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) artikli 27 lõike 1 muudatus, lisades viite määrusele (EL) nr 182/2011, ja kohandatakse direktiivi 2009/31/EÜ artiklit 29, milles on sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, viies selle vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

Artikkel 3

Sätestatakse nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/278/EMÜ (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses) artiklite 13, 15 ja 17 muudatus ning lisatakse uus artikkel 15a, lisades viited määrusele (EL) nr 182/2011.

Artikkel 4

Sätestatakse 19. märtsi 1987. aasta direktiivi 87/217/EMÜ (asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta) artikli 13 muudatus, jättes välja kõnealuse artikli lõike 1.

Artikkel 5

Sätestatakse määruse 1257/2013/EL (laevade ringlussevõtu kohta) artikli 21 lõike 2 muudatus.

Artikkel 6

Sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/63/EÜ (bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta) artikli 4 lõike4 ja artikli 6 lõike 4 muudatus ning jäetakse välja artikli 9 esimene lause, milles käsitletakse järelevalvet ja aruandlust.

Artiklid 7 ja 8

Sätestatakse direktiiv 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamine ning määratakse kindlaks kehtetuks tunnistamist käsitleva õigusakti jõustumise ja kohaldamise kuupäevad. Jõustumise kuupäev määratakse kindlaks nii, et see oleks kooskõlas ringmajanduse ettepanekuga, 98 mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ,mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta), ning ettepanekuga , millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist 99 .

Vahendi valik

Kavandatav õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

2016/0394 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013, nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ ning nõukogu direktiivi 94/63/EÜ keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 100 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 101 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 102 ja nõukogu direktiiv 87/217/EMÜ 103 põhinevad Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklitel 100 ja 235, mis nüüd on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 115 ja 352. Nende direktiivide muutmine on seotud liidu keskkonnapoliitikaga ja tuleneb otseselt nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ 104 kehtetuks tunnistamisest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel. Seepärast on asjakohane direktiive 86/278/EMÜ ja 87/217/EMÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel muuta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ 105 põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100a, mis nüüd on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Selle direktiivi muutmine on seotud liidu keskkonnapoliitikaga ja tuleneb otseselt nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamisest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel. Seepärast on asjakohane direktiivi 94/63/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel muuta.

(3)Direktiiv 91/692/EMÜ võeti vastu selleks, et ratsionaliseerida ja parandada sektorite kaupa sätteid teatavaid keskkonnakaitsealaseid direktiive käsitleva teabe edastamise ja aruannete avaldamise kohta. Selleks muudeti direktiiviga 91/692/EMÜ mitut direktiivi, et kehtestada ühised aruandlusnõuded.

(4)Direktiiviga 91/692/EMÜ kehtestatud aruandlusnõuete kohaldamine on koormav ja vähetõhus. Paljud direktiiviga 91/692/EMÜ muudetud liidu õigusaktid on uutega asendatud ega sisalda enam direktiiviga 91/692/EMÜ kehtestatud aruandlusnõudeid. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ 106 tunnistati kehtetuks seitse liidu veepoliitikaga seotud õigusakti, direktiiviga 91/692/EMÜ kehtestatud aruandlusnõudeid aga sellega üle ei võetud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL puuduvad viited direktiivile 91/692/EMÜ 107 ning sellega kehtestatakse eraldi aruandlussüsteem.

(5)Lisaks puuduvad direktiivis 91/692/EMÜ sätted elektrooniliste vahendite kasutamise kohta. Euroopa Keskkonnaameti andmesüsteemi Reportnet edukat väljaarendamist ja asjaomase sektori aruandluse ühtlustamise algatusi (nt Euroopa veeteabesüsteem) arvesse võttes muutus üha küsitavamaks, kas horisontaalset aruandlusvahendit on ikka vaja ja kas see on piisavalt tõhus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ 108 vastuvõtmise ja sellega seotud ühise keskkonnateabe süsteemi 109 väljaarendamise tulemusel hakati ELi keskkonnapoliitikaga seotud teabe haldamise ja asjakohase aruandluse suhtes kohaldama endisest ajakohasemat ja tõhusamat horisontaalset lähenemisviisi.

(6)Direktiiv 91/692/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(7)(Enamus direktiiviga 91/692/EMÜ muudetud direktiive on kehtivuse kaotanud. Siiski kehtivad seni veel direktiivid 87/217/EMÜ ja 86/278/EMÜ.

(8)Direktiiviga 86/278/EMÜ on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kõnealuse direktiivi rakendamise kohta esitama komisjoni küsimustiku või vormi alusel aruande kooskõlas direktiivis 91/692/EMÜ sätestatud menetlusega. Selleks et vältida direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamisest põhjustatud õiguslikku vaakumit, tuleb viited direktiivile 91/692/EMÜ asendada viidetega direktiivis 86/278/EMÜ osutatud menetlusele.

(9)Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006/EÜ (milles on sätestatud toorasbesti ja asbesti sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise lõpetamine liidus) 110 vastuvõtmist ei pea liikmesriigid direktiivi 87/217/EMÜ alusel enam aruandeid esitama. Seepärast on asjakohane direktiivis 87/217/EMÜ sätestatud aruandlusnõuded välja jätta.

(10)Pärast direktiivi 91/692/EÜ vastuvõtmist viidati direktiivile 91/692/EÜ järgmistes määrustes ja direktiivides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 111 direktiiv 94/63/EÜ, nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 112 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 113 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EC, 114 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 115 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ 116 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2013 117 .

(11)Komisjon tegi ELi ringmajanduse loomise tegevuskava 118 raames ettepaneku muuta direktiive 2008/98/EÜ, 94/62/EÜ, 1999/31/EÜ ja 2000/53/EÜ, et asendada viide direktiivile 91/692/EMÜ. Selle tagamiseks, et direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamine ei tekitaks õiguslikku vaakumit, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates samast kuupäevast kui ringmajanduse loomise tegevuskava paketis sisalduvaid kavandatavaid õigusakte.

(12)Direktiividega 2009/31/EMÜ ja 2003/87/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kõnealuste direktiivide rakendamise kohta esitama komisjoni küsimustiku või vormi alusel aruande kooskõlas direktiivis 91/692/EMÜ osutatud menetlusega. Selleks et vältida direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamisest põhjustatud õiguslikku vaakumit, tuleb viited direktiivile 91/692/EMÜ asendada viidetega asjakohases direktiivis osutatud menetlusele.

(13)Selle tagamiseks, et direktiivi 86/278/EMÜ lisade teatavad sätted oleksid ajakohased, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte nende sätete kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga. Selle tagamiseks, et direktiivi 2009/31/EÜ lisad oleksid ajakohased, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte nende lisade kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga. Eelkõige on oluline silmas pidada, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, milles muu hulgas osaleksid ka eksperdid, ja et kõnealused konsultatsioonid viiakse läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(14)Määrus (EL) nr 1257/2013 sisaldab viidet direktiivile 91/692/EMÜ. Asjaomane viide on seotud aruannete esmakordse esitamisega, mis on juba lõpule viidud. Seega tuleks asjaomane säte välja jätta.

(15)Direktiivis 94/63/EÜ sätestatud aruandlusnõue ei ole direktiivi 94/63/EÜ rakendamise üle teostatava järelevalve seisukohalt enam vajalik. Seega tuleks kõnealune säte välja jätta.

(16)Seepärast tuleks direktiive 87/217/EMÜ, 2003/87/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrust (EL) nr 1257/2013 ning direktiive 86/278/EMÜ ja 94/63/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Direktiivi 2003/87/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 21 lõike 1 neljas lause asendatakse järgmisega:

„Aruanne esitatakse komisjoni rakendusaktidega vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 2
Direktiivi 2009/31/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/31/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 27 lõike 1 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Aruanne esitatakse komisjoni rakendusaktidega vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

2)artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29
Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte lisade kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga.“;

3) lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a
Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artiklis 29 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva otsuse jõustumise kuupäev].

3.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 29 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.    Artikli 29 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;

4)artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30
Komiteemenetlus

1.    Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013* artikliga 26. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.    Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

______________________________________

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

**    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

Artikkel 3
Direktiivi 86/278/EMÜ muutmine

Direktiivi 86/278/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte lisade kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga.

Esimest lõiget ei kohaldata I A, I B ja I C lisas loetletud näitajate ja normide ning kõikide tegurite suhtes, mis võivad mõjutada normide hindamist, ning II A ja II B lisas nimetatud analüüsiparameetrite suhtes.“;

2) artikkel 14 jäetakse välja;

3) artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.    Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EMÜ* artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011** tähenduses.

2.    Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

_______________________________________________

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EL, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

**    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“;

4) lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;

5) artikli 17 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Sektoriaruanded esitatakse komisjoni rakendusaktiga vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

Artikkel 4
Direktiivi 87/217/EMÜ muutmine

Direktiivi 87/217/EMÜ artikli 13 lõige 1 jäetakse välja.

Artikkel 5
Määruse (EL) nr 1257/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga aruanne hõlmab kolmeaastast ajavahemikku ja see esitatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt üheksa kuud pärast aruandega hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Esimene elektrooniline aruanne hõlmab ajavahemikku alates Euroopa loetelu avaldamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2018.“

Artikkel 6
Direktiivi 94/63/EÜ muutmine

Direktiivi 94/63/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise erandiga hõlmatud terminalidest“;

2) artikli 6 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teavitavad komisjoni üksikasjadest piirkondades, kus nad kavatsevad teha sellise erandi, ning edaspidi kõigist kõnealuste piirkondadega seotud muudatustest.“;

3) artikli 9 esimene lause jäetakse välja.

Artikkel 7
Direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/692/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [OP: DATE of entry into force of amendment to Article 37(1) 119 of Directive 2008/98/EC, the amendment to Article 9 120 of Directive 2000/53/EC, the amendment to Article 15 121 of Directive 1999/31/EC, the amendment to Article 17 122 of Directive 94/62/EC.]

Artiklit 1 kohaldatakse alates [OP: the DATE of entry into force of the amendment of Article 22a of Directive 2003/87/EC 123 ].

Brüssel,

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(2) COM(2014) 368 on Regulatory Fitness and Performance Programme (REFIT): State of Play and Outlook under section III. on "Future REFIT initiatives".

(3) COM(2015) 215, 19. mai 2015.

(4) COM(2015) 610, 27. oktoober 2015.

(5) ELT L 37, 11.2.2011, lk 19–24.

(6) ELT L 292, 10.11.2010, lk 65–67.

(7) Täiendavat teavet saab järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/other_actions_en.htm

(8) Asulareovee direktiiv

(9) Nitraadidirektiiv

(10) Veepoliitika raamdirektiiv

(11) Tööstusheidete direktiiv

(12) Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (IPPC direktiiv)

(13) COM(2008) 46, 1. veebruar 2008.

(14) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) väljakujundamine“ {SEK(2008) 111} {SEK(2008) 112} /* KOM/2008/0046 (lõplik) *

(15) SWD(2013) 18, 25. jaanuar 2013.

(16) Komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsus 2011/92/EL (ELT L 37, 11.2.2011, lk 19–24) ja komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/681/EL (ELT L 292, 10.11.2010, lk 65–67).

(17) Kättesaadav internetis: http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/index_en.htm

(18) artikli 37 lõige 1

(19) artikkel 9

(20) artikkel 15

(21) COM(2015) 595 final COM(2015) 593 final COM(2015) 594 final COM(2015) 596 final

(22) EÜT L 31, 5.2.2.1976, lk 1–7.

(23) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37–51.

(24) EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23–29.

(25) ELT L 64, 4.3.2006, lk 52–59.

(26) EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19–24.

(27) EÜT L 032, 3.2.1983, lk 0028–0028.

(28) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119.

(29) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 1–10.

(30) ELT L 264, 25.9.2006, lk 20–31.

(31) ELT 327, 22.12.2000, lk 1–73.

(32) EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44–53.

(33) EÜT L 319, 7.11.1981, lk 16–16.

(34) EÜT L 281, 10.11.1979, lk 47–52.

(35) ELT L 376, 27.12.2006, lk 14–20.

(36) EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43–48.

(37) EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29–34.

(38) ELT L 348, 24.12.2008, lk 84–97.

(39) EÜT L 291, 24.10.1983, lk 0001–0008.

(40) EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49–54.

(41) EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11–17.

(42) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16–27.

(43) EÜT L 219, 14.8.1990, lk 0049–0057.

(44) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26–31.

(45) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11–29.

(46) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54.

(47) EÜT L 087, 27.3.1985, lk 0001–0007.

(48) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 36–36.

(49) EÜT L 307, 27.11.1975, lk 22–24.

(50) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81–83.

(51) EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20–25.

(52) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8–29.

(53) EÜT L 334, 17.12.2010, lk 17–119.

(54) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 0030–0048.

(55) EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41–60.

(56) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 0015–0018.

(57) EÜT L 087, 27.3.1985, lk 0001–0007.

(58) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 36–36.

(59) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23–25.

(60) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30.

(61) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39–41.

(62) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9–21.

(63) EÜT L 108, 26.4.1976, lk 0041–0042.

(64) EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31–35.

(65) EÜT L 84, 31.3.1978, lk 43–48.

(66) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 0020–0027.

(67) EÜT L 326, 13.12.1984, lk 31–41.

(68) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1–28.

(69) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98.

(70) EÜT L 176 , 6.7.1985, lk 0018–0021

(71) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23.

(72) ELT L 89, 25.3.2014, lk 45–76.

(73) ELT L 126, 19.5.2005, lk 43.

(74) ELT L 329, 25.11.2006, lk 38–63.

(75) C(2012) 2384 final.

(76) ELT L 78, 16.3.2004, lk 56–59.

(77) ELT L 67, 7.3.2007, lk 7–9.

(78) EÜT L 298, 25.11.2000, lk 24–26.

(79) EÜT L 282, 26.10.2001, lk 77–80.

(80) EÜT L 256, 19.9.1997, lk 13–19.

(81) EÜT L 296, 17.11.1994, lk 42–55.

(82) ELT L 247, 24.9.2011, lk 54–58.

(83) ELT L 37, 11.2.2011, lk 19–24.

(84) ELT L 292, 10.11.2010, lk 65–67.

(85) ELT L 195, 27.7.2007, lk 47–49.

(86) ELT L 89, 5.4.2003, lk 17–23.

(87) EÜT L 195, 24.7.2002, lk 74–80.

(88) EÜT L 148, 15.6.1999, lk 39–43.

(89) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 43–45.

(90) EÜT L 67, 7.3.1998, lk 48–50.

(91) EÜT L 213, 22.8.1996, lk 16–24.

(92) EÜT L 116, 11.5.1996, lk 26–27.

(93) EÜT L 247, 27.8.1992, lk 10–36.

(94) EÜT L 200, 24.8.1995, lk 1–34.

(95) Vt SEISi mõjuhinnang, SWD(2008) 111, 1. veebruar 2008.

(96) http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/index_en.htm

(97) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18.

(98) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final).

(99) KOM(2015) 0337 final/2.

(100) ELT C […], […], lk […].

(101) ELT C […], […], lk […].

(102) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(103) Nõukogu 19. märtsi 1987. aasta direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta (EÜT L 85, 28.3.1987, lk 40).

(104) Nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(105) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24).

(106) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(107) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(108) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(109) KOM(2008) 46, 1. veebruar 2008.

(110) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(111) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(112) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(113) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

(114) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(115) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(116) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(117) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).

(118) COM(2015) 614 (final), 2. detsember 2015.

(119) COM(2015) 595 final

(120) COM(2015) 593 final

(121) COM(2015) 594 final

(122) COM(2015) 596 final COM/2015/0337

(123) COM/2015/0337