EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2016

COM(2016) 671 final

2016/0327(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra ja Türgi vahelist päritolu kumulatsiooni Euroopa Liidu üldise soodustussüsteemi raames

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek esitatakse üldiste tariifsete soodustuste kava 2010. aasta päritolureeglite reformi (mis algatati 18. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1063/2010, millega muudeti määrust (EMÜ) nr 2454/93) raames.

Reformiga kaasati Türgi tingimuslikult päritolu kumulatsiooni süsteemi, mis oli seni kehtinud liidu, Šveitsi ja Norra vahel.

Reformiga võeti kasutusele ka registreeritud eksportijate poolt päritolu sertifitseerimise uus süsteem, mille kohaldamine on edasi lükatud kuni 1. jaanuarini 2017.

Eespool nimetatud asjaoludele tuginedes on vaja läbi vaadata olemasolev õigusakt, mida kohaldatakse liidu ja Šveitsi vahelise päritolu kumulatsiooni süsteemi suhtes. See on käesoleva ettepaneku eesmärk.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 5;
nõukogu 5.detsembri 2000. aasta otsus nr 2001/101/EÜ.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selle mõju on rangelt piiratud sellega, mis on vajalik Šveitsi ja Norra päritoluga toodete kehtiva kumulatsiooni laiendamiseks Türgile.

•Vahendi valik

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 5 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse volitused kokkuleppe allkirjastamiseks läbirääkija ettepaneku põhjal. Käesolev ettepanek käsitleb sellist otsust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsulteerimine huvitatud pooltega on võimaldanud jõuda kokkuleppele, mille kõik elemendid on täielikult heaks kiidetud.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud eelmine ühenduse ja üldise soodustussüsteemi raames EFTA riikide (Norra ja Šveits) vahel kirjavahetuse teel sõlmitud tariifisoodustusi andev kokkulepe, mis sätestab, et kaupu, mille komponendid on Norra või Šveitsi päritoluga, käsitletakse ühenduse tolliterritooriumile jõudes kui kaupu, mille komponendid on ühenduse päritolu (nõukogu 5. detsembri 2000. aasta otsus), tuleb asendada uue kokkuleppega, et arvesse võtta üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglite reformi, mis algatati 18. novembri 2010. aasta määrusega nr 1063/2010. Pärast nõukogu poolt 8. märtsil 2012. aastal komisjonile antud heakskiitu on Norra ja Šveitsiga peetud kõnealuse uue kokkuleppe üle läbirääkimisi ja need ka lõpule viidud.

2016/0327 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra ja Türgi vahelist päritolu kumulatsiooni Euroopa Liidu üldise soodustussüsteemi raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 1 artikli 41 punktile b käsitatakse soodustatud riigist pärit toodetena Norras, Šveitsis ja Türgis saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et need materjalid on läbinud piisava töö või töötluse kõnealuse delegeeritud määruse artikli 45 tähenduses (kumulatsiooni süsteem).

(2)Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 54, kohaldatakse kumulatsioonisüsteemi tingimusel, et Šveits kohtleb vastastikkuse alusel samaväärselt tooteid, mis on pärit soodustatud riikidest ja sisaldavad liidust pärit materjale.

(3)Šveitsi osas kehtestati kõnealune kumulatsioonisüsteem algselt liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppena. Kõnealune kirjade vahetus toimus 14. detsembril 2000 pärast seda, kui nõukogu oli otsusega 2001/101/EÜ 2 andnud oma heakskiidu.

(4)Selleks et tagada päritolu mõiste selline kohaldamine, mis vastaks liidu üldiste tariifsete soodustuste süsteemi päritolureeglites sätestatule, on Šveits muutnud oma üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureegleid. Seepärast on vaja liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet muuta.

(5)Kirjavahetuse teel sõlmitud muudetud kokkuleppe raames tuleks jätkuvalt kohaldada liidu, Norra ja Šveitsi päritolusertifikaatide vormi A asendussertifikaatide vastastikuse tunnustamise süsteemi ning seda tuleks tingimuslikult kohaldada Türgi suhtes, et soodustada kaubavahetust liidu, Norra, Šveitsi ja Türgi vahel.

(6)Lisaks nähakse liidu üldiste tariifsete soodustuste süsteemi päritolureeglitega ette registreeritud eksportijate päritolutõendite kehtestamise uue süsteemi rakendamine alates 1. jaanuarist 2017. Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet tuleb muuta ka sellest seisukohast.

(7)Selleks et ennetada kõnealuse uue süsteemi ja sellega seotud eeskirjade rakendumist, volitas nõukogu 8. märtsil 2012 komisjoni pidama läbirääkimisi kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimiseks Šveitsiga, mille raames käsitletakse päritolusertifikaatide vormi A asendussertifikaatide vastastikust tunnustamist või asenduspäritolukinnitusi ning nähakse ette, et kaupu, mille komponendid on Norra, Šveitsi või Türgi päritoluga, käsitletakse liidu tolliterritooriumile jõudes kui kaupu, mille komponendid on liidu päritolu. Läbirääkimised viidi kokkuleppe parafeerimisega edukalt lõpule.

(8)Seetõttu tuleks kokkulepe Euroopa Liidu nimel allkirjastada tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tingimusel, et sõlmitakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra ja Türgi vahelist päritolu kumulatsiooni Euroopa Liidu üldise soodustussüsteemi raames („kokkulepe“), kiidetakse käesolevaga heaks selle allkirjastamine liidu nimel.

Allkirjastatava kirjavahetuse vormis kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab kokkuleppele allakirjutamise täielikud volitused isikutele, kelle on määranud kokkuleppe läbirääkija, tingimusel et kokkulepe sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Brüssel,

(1) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(2) Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta otsus 2001/101/EÜ, mis käsitleb heakskiidu andmist ühenduse ja üldise soodustussüsteemi raames EFTA riikide (Norra ja Šveits) vahel kirjavahetuse teel sõlmitud tariifisoodustusi andvale kokkuleppele, mis sätestab, et kaupu, mille komponendid on Norra või Šveitsi päritoluga, käsitletakse ühenduse tolliterritooriumile jõudes kui kaupu, mille komponendid on ühenduse päritolu (vastastikune kokkulepe) (EÜT L 38, 8.2.2001, lk 24).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2016

COM(2016) 671 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra ja Türgi vahelist päritolu kumulatsiooni Euroopa Liidu üldise soodustussüsteemi raames

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra ja Türgi vahelist päritolu kumulatsiooni Euroopa Liidu üldise soodustussüsteemi raames

A. Liidu kiri                        …, …

                                   [koht ja kuupäev]

Lugupeetud kirjasaaja

1. Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi „Šveits“) on käesoleva kokkuleppe pooled ja tunnistavad, et üldise soodustussüsteemi („GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

(a)päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

(b)sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

(c)sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

(d)sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

(e)sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

(f)sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

(g)nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

2. Liit ja Šveits tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Norrast ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

Liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige eelmises lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt, edaspidi „harmoneeritud süsteem“) gruppidesse 1–24.

3. EL ja Šveits kohustuvad kaesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise lepinguosalise kauba edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

Kumbki lepinguosaline võib oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

4. Pool tagab, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

(a)asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Šveitsi õigusaktidele;

(b)ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

(c)tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

(a)kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

(b)kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

(c)kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

5. Lõigu 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

Kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil.

Edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks.

Kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

6. Pool tagab, et:

a)    kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Šveitsi GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

b)    kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

7. Pool tagab, et:

(a)iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

(b)lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

(c)edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

(d)lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

(e)esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

(f)viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

(g)asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

(h)tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, peaks märkima algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbri(d). Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

(i)Asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

8. Pool tagab, et:

(a)edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

(1)kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

(2)kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

(3)üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

(4)tema nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

(5)ELis või Šveitsis asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

(6)päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

(b)igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

(c)asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

(d)päritolutõendi asendamisel märgib kauba edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

(1)asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

(2)kauba edasisaatja nimi ja aadress;

(3)ELis või Šveitsis asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

(e)esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

(f)asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast.

(g)Asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

9. Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

10. Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

11. Mis tahes pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

12. Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat kokkulepet igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva kokkuleppe võimalike muudatuste kohta. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

13. Tõsiste kahtluste korral käesoleva kokkuleppe nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

14. Emb-kumb pool võib käesoleva kokkuleppe lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

15. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Norrast pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Norraga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

16. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele 1 ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

17. Alates Šveitsi ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva kokkuleppe lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

18. Käesolev kokkulepe jõustub omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui EL ja Šveits on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse selle kokkuleppega 14. detsembril 2000. aastal allkirjastatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe 2 .

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Kui eespool sätestatu on teie valitsusele vastuvõetav, on mul au teha ettepanek, et käesolev kiri ja teie kinnitus sellele moodustaksid Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe.

Lugupidamisega

Euroopa Liidu nimel

B. Šveitsi kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud Teie kirja, mis kõlab järgmiselt:

1. EL ja Šveits on käesoleva kokkuleppe pooled ja tunnistavad, et üldise soodustussüsteemi („GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

(a)päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

(b)sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

(c)sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

(d)sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

(e)sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

(f)sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

(g)nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

2. Liit ja Šveits tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Norrast ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige eelmises lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt, edaspidi „harmoneeritud süsteem“) gruppidesse 1–24.

3. EL ja Šveits kohustuvad kaesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise lepinguosalise kauba edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

Kumbki lepinguosaline võib oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

4. Pool tagab, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

(a)asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Šveitsi õigusaktidele;

(b)ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

(c)tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

(a)kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

(b)kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

(c)kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolukinnitusi väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad.

5. Lõigu 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

Kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil.

Edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks.

Kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

6. Pool tagab, et:

a)    kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Šveitsi GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

b)    kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

7. Pool tagab, et:

(a)iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

(b)lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

(c)edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

(d)lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

(e)esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

(f)viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

(g)asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

(h)tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, peaks märkima algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbri(d). Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

(i)Asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

8. Pool tagab, et:

(a)edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

(1)kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

(2)kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

(3)üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

(4)tema nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

(5)ELis või Šveitsis asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

(6)päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

(b)igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

(c)asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

(d)päritolutõendi asendamisel märgib kauba edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

(1)asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

(2)kauba edasisaatja nimi ja aadress;

(3)ELis või Šveitsis asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

(e)esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

(f)asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast.

(g)Asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

9. Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

10. Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

11. Mis tahes pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

12. Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat kokkulepet igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva kokkuleppe võimalike muudatuste kohta. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

13. Tõsiste kahtluste korral käesoleva kokkuleppe nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

14. Emb-kumb pool võib käesoleva kokkuleppe lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

15. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Norrast pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Norraga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

16. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele 3 ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

17. Alates Šveitsi ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva kokkuleppe lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

18. Käesolev kokkulepe jõustub omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui liit ja Šveits on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse selle kokkuleppega 14. detsembril 2000. aastal allkirjastatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe 4 .

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub eespool nimetatuga.

(1) EL täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi, ELT C 134, 15.4.2016, lk 1.

(2) EÜT L 38, 8.2.2001, lk 24.

(3) EL täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi, ELT C 134, 15.4.2016, lk 1.

(4) EÜT L 38, 8.2.2001, lk 24.