EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.5.2016

COM(2016) 266 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus,

milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta, mis võetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning töörühmade loomisega

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus,

milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta, mis võetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning töörühmade loomisega

1. LISA

ELi-INDONEESIA ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/2016,

[kuupäev],

millega võetakse vastu ühiskomitee töökord

ELi-INDONEESIA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelist laiahaardelist partnerluse ja koostöö raamlepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)Leping jõustus 1. mail 2014.

(2)Lepingu tulemuslikule rakendamisele kaasa aitamiseks tuleks võimalikult kiiresti moodustada ühiskomitee.

(3)Lepingu artikli 41 lõikega 5 nähakse ette, et töökorra võtab vastu ühiskomitee ise,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud A lisas.

[Koht],

A LISA

Ühiskomitee töökord

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1. Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu (edaspidi „leping“) artikli 41 alusel moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 41 sätestatud ülesandeid.

2. Ühiskomitee koosneb mõlema lepinguosalise võimalikult kõrgetasemelistest esindajatest.

3. Ühiskomitee eesistuja kohal on vaheldumisi Indoneesia Vabariigi välisminister ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Nad võivad ühiskomitee koosolekute täieliku või osalise juhatamise volituse delegeerida kõrgetasemelisele ametnikule.

Artikkel 2

Esindamine

1. Lepinguosalised teatavad teineteisele ühiskomiteesse määratud esindajate („liikmed“) nimekirja. Nimekirja haldab ühiskomitee sekretariaat.

2. Kui liige soovib, et teda esindaks asendusesindaja, teatab ta enne asjaomase koosoleku toimumist eesistujale kirjalikult oma asendusesindaja nime. Liikme asendusesindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

Artikkel 3

Delegatsioonid

1. Ühiskomitee liikmetel võib kaasas olla teisi ametnikke. Enne iga koosolekut teatab sekretariaat lepinguosalistele koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatava koosseisu.

2. Vajaduse korral ja lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib ühiskomitee kutsuda koosolekutel osalema vaatlejana või konkreetse teema kohta teabe saamiseks eksperte või teiste asutuste esindajaid.

Artikkel 4

Koosolekud

1. Kui mõlemad lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, tuleb ühiskomitee tavapäraselt kokku vähemalt korra kahe aasta jooksul. Ühiskomitee koosoleku kutsub kokku eesistuja. Koosolekuid peetakse eelnevalt mõlema poole kokku lepitud kuupäeval vaheldumisi Indoneesias ja Brüsselis. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid.

2. Erandkorras võib mõlema lepinguosalise kokkuleppel ühiskomitee koosolekuid korraldada ka tehniliste vahendite abil, näiteks video- või telekonverentsina.

3. Ühiskomitees kohtuvad kooskõlas lepinguosaliste kokkuleppega võimalikult kõrgetasemelised esindajad. Selleks püüavad mõlemad lepinguosalised võimaluse korral tagada oma osaluse ministrite tasandil.

4. Kui ühiskomiteed juhitakse ministri tasandil, siis valmistutakse selleks ette eelnevalt toimuval kõrgetasemeliste ametnike kohtumisel.

Artikkel 5

Avalikustamine

1. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole ühiskomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab ühiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.

2. Ühiskomitee võib teha avalikkusele suuantud avaldusi, kui peab seda asjakohaseks.

Artikkel 6

Sekretariaat

Euroopa välisteenistuse esindaja ja Indoneesia Vabariigi valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee eesistuja kirjavahetus edastatakse sekretäridele. Ühiskomitee eesistuja kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sh elektronposti teel.

Artikkel 7

Koosolekute päevakorrad

1. Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse tavapäraselt koos asjakohaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

2. Eesistuja võib teha ettepaneku kaasata ühiskomitee koosolekutele eksperte, et konkreetse päevakorrapunkti kohta teavet koguda.

3. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Poolte kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei olnud.

4. Erijuhtudel ja lepinguosaliste kokkuleppel võib eesistuja konkreetse juhtumi asjaolude arvesse võtmiseks lühendada lõikes 1 osutatud tähtaegu.

Artikkel 8

Kooskõlastatud protokoll

1. Ühiskomitee koosoleku tulemus vormistatakse kooskõlastatud protokollina.

2. Nimetatud kooskõlastatud protokolli eelnõu koostavad kaks sekretäri ühiselt iga koosoleku järel pärast kokkuvõtte saamist ja tavaliselt 30 kalendripäeva jooksul. Kooskõlastatud protokolli eelnõu tugineb kokkuvõttel, mille teeb ühiskomitee järelduste kohta eesistuja.

3. Mõlemad lepinguosalised peavad koosoleku protokolli heaks kiitma 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva või lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäevaks. Kui protokolli suhtes on jõutud kokkuleppele, kirjutavad lepinguosalised alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

Artikkel 9

Otsused ja soovitused

1. Ühiskomitee võib talle lepingu artiklis 41 ette nähtud ülesande täitmiseks leppida kokku otsuse ja/või soovituse vastuvõtmise. Sellisel otsusel ja/või soovitusel peab olema seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

2. Otsuse ja/või soovituse võib teatavatel asjaoludel kokku leppida kirjalikus menetluses.

3. Avalikustamist käsitlevast artiklist 5 olenemata võib kumbki lepinguosaline otsustada avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 10

Kirjavahetus

1. Ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse emma-kumma lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sekretariaat tagab, et ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse eesistujale ja saadetakse vajaduse korral käesoleva töökorra artiklis 11 osutatud dokumentidena edasi.

3. Sekretariaat edastab eesistuja saadetud kirjad lepinguosalistele ja saadab need vajaduse korral käesoleva töökorra artiklis 11 osutatud dokumentidena edasi.

Artikkel 11

Dokumendid

1. Kui ühiskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, nummerdab sekretariaat kõnealused dokumendid ning saadab need edasi liikmetele.

2. Kumbki sekretär vastutab dokumentide edasisaatmise eest oma poole asjaomastele liikmetele ühiskomitees ning saadetavate dokumentide koopiate süstemaatilise saatmise eest teisele sekretärile.

Artikkel 12

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas tööjõu-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Artikkel 13

Töökorra muutmine

Lepinguosaline võib kirjalikult taotleda läbivaatamist ning töökorda on võimalik muuta vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas artikliga 9.

Artikkel 14

Töörühmad ja muud mehhanismid

1. Ühiskomitee võib oma ülesannete täitmise toetamiseks luua töörühmi või muid mehhanisme. Töörühmad ja muud mehhanismid annavad aru ühiskomiteele.

2. Ühiskomitee võib otsustada, et lõpetab praeguste töörühmade või muude mehhanismide töö või loob veel töörühmi või muid mehhanisme, mis ühiskomiteed ülesannete täitmisel toetaksid.

4. Töörühmadel on õigus anda ühiskomiteele üksnes soovitusi.

2. LISA

ELi-INDONEESIA ÜHISKOMITEE OTSUS NR 2/2016,

[kuupäev],

töörühmade ja muude mehhanismide moodustamise kohta

ELi-INDONEESIA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelist laiahaardelist partnerluse ja koostöö raamlepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)Leping jõustus 1. mail 2014.

(2)Lepingu tulemuslikule rakendamisele kaasa aitamiseks tuleks võimalikult kiiresti kehtestada selle institutsiooniline raamistik.

(3)Lepingu artikli 41 lõike 3 ja ühiskomitee töökorra artikli 14 kohaselt võib ühiskomitee luua töörühmi, mis ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel toetaksid.

(4)Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada töörühmad või muud mehhanismid. Lepinguosalised võivad lisaks kokku leppida, et muudavad töörühmade või muude mehhanismide nimekirja ja/või nende ulatust.

(5)Ühiskomitee võib kooskõlas töökorra artikliga 9 otsuseid teha ka kirjalikus menetluses.

(6)Sellise otsuse peaks ühiskomitee vastu võtma olukorras, kui on vaja, et töörühmad või mehhanismid oleksid õigeks ajaks töövalmis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga moodustatakse A lisas loetletud töörühmad ja muud mehhanismid.

[Koht],

ELi-Indoneesia ühiskomitee nimel

Eesistuja

A LISA

ELi-Indoneesia ühiskomitee

Töörühmad ja muud mehhanismid

(1)    Arengukoostöö töörühm.

(2)    Kaubanduse ja investeeringute töörühm.

(3)    Inimõigustealane dialoog.

(4)    Poliitiline dialoog.

(5)    Julgeolekudialoog.