EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.5.2016

COM(2016) 242 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2015/012 BE/Hainaut Machinery)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF”) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus”).

2.17. detsembril 2015 esitas Belgia taotluse EGF/2015/012 BE/Hainaut Machinery, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 NACE Revision 2 osa 28 (mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Belgias NUTS 2. tasandi piirkonnas Hainaut`s (BE32).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

2.TAOTLUSE KOKKUVÕTE

3.TAOTLUSE HINDAMINE

3.1.Menetlus

4.Belgia esitas taotluse EGF/2015/012 BE/Hainaut Machinery 17. augustil 2015, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitumise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist selleks ettenähtud kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja taotles Belgialt samal kuupäeval lisateavet. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 5. mail 2016.

3.2.Taotluse rahastamiskõlblikkus

3.2.1.Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.Taotlus esitati, sest NACE Revision 2 osa 28 (mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris koondati 488 töötajat. Asjaomastes ettevõtetes toimunud koondamised leidsid aset NUTS 2 tasandi Belgia piirkonnas Hainautʼs (BE32).

3.2.2.Sekkumiskriteeriumid

6.Belgia ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohase sekkumiskriteeriumi alusel, millega tehakse erand artikli 4 lõike 1 punktist b, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. NUTS 2 tasandi piirkonnas Hainaut`s (BE32) koondati kokku 488 töötajat.

7.Üheksakuuline vaatlusperiood kestis 25. detsembrist 2014 kuni 25. septembrini 2015.

3.2.3.Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt:

–44 koondatud töötajat, arvestades kuupäevast, mil tööandja teavitas kooskõlas nõukogu direktiivi 98/59/EC artikli 3 lõikega 1 pädevat riigiasutust kavandatavatest kollektiivsetest koondamistest kirjalikult. Belgia kinnitas enne komisjoni hindamise lõppu, et need 44 koondamist on tegelikult toimunud;

–438 töötajat koondati kuupäevast, mil tööandja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

–6 koondatud töötajat, arvestades töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

3.2.4.Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 488.

3.2.5.Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

10.Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Belgia, et viimastel aastatel on ehitusmasinatega kauplemisel esinenud liidus tõsiseid probleeme. See on mõjutanud negatiivselt ka kasumlikkust Euroopas kõigi kolme ettevõtte puhul, mis on spetsialiseerunud detailide tootmisele ja/või ehitussektoris kasutatavate masinate kokkupanemisele. Ettepanekuga hõlmatud sektorit iseloomustab see, et tootmisüksused on turule lähedal. Seega toodavad need kolm ettevõtet peamiselt Euroopa turu jaoks. Kuna avaliku ja erasektori investeeringud taristusse on vähenenud, on kõigi kolme ettevõtte toodete nõudlus samuti vähenenud. Ehitusmasinate tootmine on Euroopas vähenenud 212 028 ühikult 2007. aastal 116 461 ühikuni 2014. aastal, mis teeb toodangu languseks 45,1 % 6 . Selle tagajärjel on Euroopa tootjad kaotanud ulatuslikult turuosa. Samal ajal on terase hind Euroopas märkimisväärselt tõusnud. Mastaabisäästu vähenemine ja ühikukulu suurenemine on vähendanud Euroopa tehaste konkurentsivõimet. Konkurentsivõime vähenemine on kaasa toonud tootmisvõimsuse ulatusliku ümberpaigutamise kolmandatesse riikidesse (eelkõige on kasu saanud Aasia tehased).

11.Praeguseks on sektorilt „mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine” laekunud EGFile 14 taotlust, millest kaheksa põhines kaubandusega seotud üleilmastumise mõjul ja kuus üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedel.

3.2.6.Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

12.Peamine koondamisi põhjustanud sündmus oli Caterpillar Belgium S.A. 23. veebruari 2013. aasta teade, et alustatakse kollektiivse koondamisega Gosselies's asuvas tehases. Enamikku 1 399 töötajast käsitleti esimeses EGFi taotluses, mis puudutas koondamisi kõnealuses ettevõttes. Käesolev ettepanek hõlmab ülejäänud 169 töötajat. Carwall S.A., peamine kabiinide tarnija ettevõttele Caterpillar Belgium S.A., täheldas oma toodete nõudluse langust, mis oli peamiselt tingitud Caterpillari tellimuste vähenemisest, ning oli sunnitud tootmist vastavalt koomale tõmbama. Kolmas ettevõte, keda käesolev ettepanek puudutab, on ekskavaatoreid tootev Doosan S.A.. Nõudluse vähenemise tõttu Euroopas võeti vastu otsus sulgeda tehas Frameries's ning tarnida toodangut Euroopa turule oma Lõuna-Koreas asuvatest tehastest.

3.2.7.Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

13.Koondamiste mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning tööhõivele on eeldatavasti märkimisväärne. Hainaut` tööturu olukord on eriti problemaatiline, sest sealne tööhõive määr on 52,7 % (9,2 protsendipunkti alla riigi keskmise) ja töötuse määr 14,5 % (5,9 protsendipunkti üle riigi keskmise 7 ). Hainaut’ piirkonnas on löögi alla sattunud eelkõige töötlev tööstus, kus tööhõive on ajavahemikus 2007–2012 ainuüksi Charleroi piirkonnas vähenenud 15,3 % võrra. Olukorra on muutnud veelgi keerukamaks fakt, et kogu Valloonia tootmissektor on kahandanud tootmistegevust: 2013. aastal kaotati 1 236 töökohta ja 2014. aastal 1 878 töökohta. Riiklik tööturuasutus on samuti täheldanud tööpakkumiste märkimisväärset vähenemist 13 % võrra alates 2012. aastast. Hainaut' piirkonna tööturgudel on ka palju alakvalifitseeritud tööjõudu (veidi üle pooltel Hainautʼ tööotsijatel puudub keskharidus). Kogu tootmissektori tootmismahu vähenemine muudab käesoleva taotluse sihtrühma jaoks varasemaga sarnase töö leidmise keeruliseks ja selleks on kindlasti vaja tööotsijate oskusi täiendada.

3.2.8.Taotluse toetuskõlblikkuse põhjenduseks esitatud eriolukorra kirjeldus

14.Belgia väidab, et hoolimata sellest, et üheksakuulise vaatlusperioodi vältel toimus koondamisi vähem kui 500, tuleks esitatud taotlust siiski käsitada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohase taotlusena, sest tegemist on eriolukorraga, millel on ulatuslik mõju tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule majandusele. Ühe taotluse aluseks oleva ettevõtte, Caterpillar Belgium S.A., muud töötajad olid hõlmatud varasema taotlusega (EGF/2014/011 BE/Caterpillar), mida praegu rakendatakse. Praegune taotlus on jätk esimesele taotlusele, mis käsitles massilist koondamist ettevõttes Caterpillar Belgium S.A., sest tegemist on ühe ja sama kollektiivse koondamisega. Kolmel käesoleva taotlusega hõlmatud ettevõttel on piirkonnas oluline roll ehitusmasinate tootmise sektoris, kus nad pakuvad 72 % töökohtadest. Lisaks sellele töötab 12,3 % asjaomase piirkonna töötajatest tootmise alal, kus tööhõive on alates 2007. aasast vähenenud 8 protsendipunkti. Juhtumi erakorraliste asjaolude kirjeldamisel on viidatud ka piirkonna tööturu ebasoodsale olukorrale, mida iseloomustavad keskmisest madalamad tööhõivenäitajad, kvalifitseerimata töötajate suur osakaal ja pikaajalise töötuse kõrge tase, mis on Hainaut' piirkonnas 39,0 %.

3.3.Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

3.3.1.Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

15.Meetmetes osalevate koondatud töötajate hinnanguline arv on 488. Kõnealuste töötajate jagunemine soo, kodakondsuse ja vanuse alusel on järgmine:

16.Lisaks osutavad Belgia ametiasutused EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 300 Hainautʼ piirkonna mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval nooremad kui 25, arvestades, et punktis 15 osutatud koondamistest 488 toimuvad NUTS 2. tasandi piirkonnas Hainautʼs (B32), mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblik.

17.Hinnangute kohaselt osaleb meetmetes seega eeldatavasti 788 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored.

3.3.2.Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

18.Koondatud töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmisi tegevusi.

–Toetus, juhendamine, integratsioon: see teenusepakett rajaneb ümberpaigutamistalituse tavapärasel tegevusel. Neid teenuseid hakkab osutama FOREMi 8 ametnikest koosnev töörühm koostöös organisatsioonidega, kes asjaomaseid töötajaid varem esindasid ning kes nüüd toetavad töötajaid meetmetes osalemisel ning aitavad neid haldusmenetlustes. Töötajatevahelise suhtluse edendamiseks osutatakse teenuseid kõigile korraga sellistes ruumides, kuhu kõik koondatud töötajad ära mahuvad. Teenused hõlmavad kolme järgmist liiki tegevust: i) üldteave tööotsingumeetodite kohta (CV ja taotluskirja koostamine, veebipõhiste vahendite kasutamine jms); ii) individuaalsed vestlused FOREMi nõustajaga (ülevaade oskustest, karjäärikava, juhendamine koolituste valimisel jms); iii) tasuta avatud juurdepääs tööotsinguvahenditele (internetiühendusega IT-vahendid, telefon, eridokumendid jms).

–Tööotsingute hõlbustamine: FOREM korraldab ka konkreetset tegevust, mille käigus aidatakse töötajatel tööd otsida ning selle käigus ilmnevaid probleeme lahendada. See tegevus hõlmab kohtumisi koondatud töötajate ja võimalike tööandjate vahel (tööjõu vajaduste ja pakkumise väljaselgitamiseks), külaskäike ettevõtetesse, kohtumisi personalispetsialistidega tööintervjuudeks valmistumiseks ning kogemuste vahetamist teiste töötajatega, kes on pärast kollektiivset koondamist juba ümber õppinud või töökoha leidnud.

–Tervikkoolitus: FOREM, kutseõppe- ja koolituskeskused (centres de compétences) või IFAPME 9 pakuvad mitmesuguseid spetsiifilisi koolitusi. Esimese sammuna aitavad FOREMi töötajad igal osalisel kindlaks määrata tööalased eesmärgid ning annavad neile nõu, millist koolitusmoodulit valida. Iga koolitusmooduli lõpus hinnatakse osalise uusi oskusi ning registreeritakse need. Olenevalt koolituse liigist ja pädevusvaldkonnast saavad osalised kas ametliku sertifikaadi omandatud oskuste kohta (st pädevussertifikaat), osavõtusertifikaadi (pädevus või kutsealad, mille puhul ei ole ametlikku sertifitseerimisraamistikku) või kinnituse oskuste omandamise kohta (oskused ja pädevus, mis ei ole omandatud ametlikel koolituskursustel).

–Ettevõtte loomise toetus: töötajaid, kes kaaluvad oma ettevõtte loomist, toetakse selle protsessi käigus. Toetus hõlmab peamiselt kahte tegevust: i) üldised teabetunnid, kus tutvustatakse ettevõtte loomise võimalusi, selgitatakse juriidilisi aspekte ning antakse teavet ettevõtte loomise toetavate meetmete kohta; ii) individuaalsed vestlused huvitatud töötajatega, mille käigus vaadatakse üle nende koostatud projektid ja viiakse nad kokku ettevõtlust toetavate asutuste ja teenuseosutajatega.

–Ühisprojektide toetamine: töötajaid, kes võiksid kaaluda ühiselt sotsiaalettevõtte loomist, juhendavad ja toetavad valdkonnale spetsialiseerunud konsultandid ja ümberpaigutamistalituse nõustajad. Toetus hõlmab ettevõtte loomise ja juhtimise algteadmiste alast teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, samuti muud ettevõtlusalast koolitust (nt äriplaani ja põhikirja koostamine, turundus jne). Tugikomitee, kuhu kuuluvad tööandjate organisatsioonide, ametiühingute ja FOREMi esindajad, hindavad taotlusi ja otsustavad, kas anda rahalist toetust või mitte. Iga projekti kaasatud töötaja võib saada toetust 5 000 eurot (kõigi osalevate töötajate toetus moodustab ühisvara). Toetust võib kasutada varustuse ostmiseks, turunduse-, reklaami-, nõustamis- ja koolitustegevuseks jne. Toetust haldab konsultant, kes annab FOREMile aru kantud kulude kohta (esitab arved ja muud dokumendid).

–Rahalised toetused: osalejatele tehakse kättesaadavaks ka tööotsimis- ja koolitustoetused.

Need individuaalsed teenused, mida osutatakse mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, tuginevad samadele põhimõtetele, mida eespool kirjeldati, ja koosnevad järgmistest tegevustest:

–Kaasamine ja juhendamine: üksikasjalike profiilide koostamine võimaldab noortel suunduda otse täiendõppe- või koolituskursustele või suunab nad spetsiaalsete, enesekindluse arendamiseks ja huvide kindlakstegemiseks kujundatud sissejuhatavatele loengutele.

–Koolitus: FOREM, kutseõppe- ja koolituskeskused (centres de compétences) või IFAPME pakuvad mitmesuguseid spetsiifilisi koolitusi.

–Individuaalsed täiendõppevõimalused: iga meetmes osaleva noore jaoks kujundatakse individuaalne täiendõppekava.

–Rahalised toetused: osalejatele tehakse kättesaadavaks ka tööotsimis-, koolitus- ja liikuvustoetused.

19.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

20.Belgia asutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

3.3.3.Eelarveprognoos

21.Hinnangulised kogukulud on 3 040 069 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust (2 972 669 eurot) ning ettevalmistuste, juhtimise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid (67 400 eurot).

22.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 824 041 eurot (60 % kogukuludest).

23.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest. Belgia ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

24.Belgia ametiasutused on kinnitanud, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

3.3.4.Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

25.Belgia ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. jaanuaril 2015. Seega on punktis 22 osutatud meetmete võtmiseks vajalikud kulutused EGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2015 kuni 17. detsembrini 2017. Erandiks on kulutused kaheaastastele või pikematele koolitustele, mille puhul antakse rahalist toetust kuni 17. juunini 2018.

26.Belgia ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. jaanuaril 2015. Ettevalmistuse, halduse, teavitamise ja reklaami ning kontrolli ja aruandlusega seotud kulud on seetõttu EGFi toetuse saamiseks kõlblikud alates 1. jaanuarist 2015 kuni 17. juunini 2018.

3.3.5.Meetmete täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

27.Riiklikud eelfinantseerimise ja kaasfinantseerimise eraldised on teinud Valloonia riiklik tööhõiveasutus FOREM ja Vallooni piirkond.

28.Belgia on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

3.3.6.Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

29.Belgia ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud kõigi huvirühmade, sh tööturu osapoolte, ettevõtjate ja riiklike tööhõiveasutustega konsulteerides. Järelevalvekomitee vahendusel jälgivad huvirühmad hoolikalt kavandatud meetmete rakendamist.

3.4.Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

30.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Belgia on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid.

3.5.Asjaomase liikmesriigi kohustused

31.Belgia on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtted, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

4.MÕJU EELARVELE

4.1.Eelarvet käsitlev ettepanek

32.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 11 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklis 12 on sätestatud, et EGF ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

33.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 824 041 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

34.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 12 (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 13.

4.2.Seotud õigusaktid

35.EGFi kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 824 041 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

36.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2015/012 BE/Hainaut Machinery)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 13 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 14 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, määruses (EÜ) nr 546/2009 käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 15 artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)17. detsembril 2015 esitas Belgia taotluse EGF/2015/012 BE/Hainaut Machinery, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 28 (mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Belgias NUTS 2. tasandi piirkonnas Hainaut`s (BE32). Taotlust täiendati vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artiklile 13.

(4)Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Belgia teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid ka 300 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele.

(5)Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõikega 2 käsitatakse Belgia esitatud taotlust vastuvõetavana, sest koondamistel on tööhõivele ja kohalikule, piirkondlikule või riiklikule majandusele ulatuslik mõju.

(6)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Belgia ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 824 041 eurot.

(7)Selleks et minimeerida EGFi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 824 041 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption] 16*.

Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6) OFF-Highway Research, Annual Review and a Forecast to 2014, aprill 2010

(7) SPF Economie, Classes moyennes et Energie, Enquête sur les forces de travail, 2015

(8) Valloonia riiklik tööhõiveteenistus.

(9) Vallooni piirkonna koolitusinstituut IFAPME (Institut wallon de Formation en Alternance et des indépendants et Petites et Moyennes Entreprises) pakub töökohaga seotud kombineeritud koolitust (praktika kujul) ning erikursusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidele.

(10) Osalejate arvu ja kogukulude põhjal ümardatult.

(11) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(12) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(13) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(14) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(15) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(16)  Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.