This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52016PC0108
Proposal for a COUNCIL DECISION authorising enhanced cooperation in the area of jurisdiction, applicable law and the recognition and enforcement of decisions on the property regimes of international couples, covering both matters of matrimonial property regimes and the property consequences of registered partnerships
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
COM/2016/0108 final - 2016/061 (NLE)
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.3.2016
COM(2016) 108 final
2016/0061(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
SELETUSKIRI
1.SISSEJUHATUS
1.16. märtsil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku, 1 mis käsitleb nõukogu määrust kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades, ning ettepaneku, 2 mis käsitleb nõukogu määrust kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades 3 .
2.Kavandatud nõukogu määruste ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 3. Ettepanekutes käsitletakse tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd ning need sisaldavad „perekonnaõigusega seonduvaid aspekte”. Selle õigusliku aluse kohaselt võtab nõukogu meetmed vastu ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
3.Komisjoni ettepanekuid on alates 2012. aasta detsembrist arutatud nõukogu tsiviilõiguse töörühmas (abieluvararežiimid ja registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed). 2012. aasta detsembris arutati ettepanekuid nõukogu istungil ja ministrid jõudsid kokkuleppele teatavates suunistes, mille eesmärk on hõlbustada nende kahe ettepaneku üle läbirääkimiste pidamist.
4.Euroopa Parlament esitas nende kahe ettepaneku kohta oma pooldava arvamuse ning märkused 10. septembril 2013 4 . Euroopa Parlamendi märkusi võeti arvesse, eeskätt osas, mis puudutab välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse säilitamist mõlemas ettepanekus ja selliste täitmist käsitlevate sätete lisamist, mis on sarnased pärimismääruses 5 sisalduvate sätetega, ning kohtualluvust kostja kohtusse ilmumise alusel käsitlevate sätete lisamist. Euroopa Parlamendi taotlusel arvati registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevasse ettepanekusse kollisiooninorme ja kohtualluvust puudutavad sätted.
5.2014. aasta detsembriks oli enamik tehnilisi probleeme lahendatud ja ettepanekud olid poliitilise kokkuleppe saavutamiseks valmis. Suurem osa liikmesriikidest olid sel ajal ettepanekute vastuvõtmisest huvitatud. Samas käsitleti ettepanekutes poliitiliselt tundlikke teemasid, mis tekitasid mõne liikmesriigi jaoks probleeme. Eesistujariik Itaalia esitas ettepanekud justiits- ja siseküsimuste nõukogule, kes otsustas anda neile liikmesriikidele, kellel oli ettepanekute osas endiselt probleeme, järelemõtlemisaega kuni 2015 detsembrini. Probleemid olid peamiselt seotud asjaoluga, et samasooliste abielusid ja/või registreeritud kooselu paljudes liikmesriikides ei tunnustatud. Mõned neist liikmesriikidest leidsid, et nõukogule esitatud kompromisstekst sisaldas piisavalt tagatisi selleks, et siseriiklikud kohtud ei peaks käsitlema nende õigussüsteemis tundmatuid instituute. Teised aga väljendasid muret selle üle, et isegi kui tulevaste meetmetega ei nõuta liikmesriikidelt siseriiklikus õiguses tundmatute instituutide kehtestamist, võib see, kui selliseid instituute tunnustatakse neist tulenevate varaliste tagajärgede asetleidmise asukohariigis, kaudselt mõjutada siseriiklikku perekonnaõigust- ja poliitikat. Enamiku liikmesriikide jaoks oli oluline võtta mõlemad ettepanekud vastu paketina, et tagada kõikide paaride võrdne kohtlemine kogu liidus.
6.2015. aastal toimusid pingelised konsultatsioonid ja seda eelkõige Luksemburgi eesistumise ajal. Ettepanekutesse tehti muudatusi, et need oleks kõigi liikmesriikide jaoks vastuvõetavad. Pärast muudetud kompromisstekstide läbivaatamist jõudis nõukogu siiski 3. detsembri 2015. aasta koosolekul järeldusele, et kahe määruse suhtes ei olnud mõistliku aja jooksul võimalik jõuda ELi-ülese kokkuleppeni 6 . Samas väljendasid paljud delegatsioonid oma valmisolekut kaaluda määruste kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega seoses tõhustatud koostöö tegemist.
7.Ajavahemikus 2015. aasta detsembrist kuni 2016. aasta veebruarini saatsid 17 liikmesriiki (Rootsi, Belgia, Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Malta, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Austria, Bulgaaria ja Soome) komisjonile taotluse, milles kinnitasid, et soovivad teha üksteisega tõhustatud koostööd abieluvararežiime käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, samuti registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, ning palusid komisjonil esitada nõukogule vastavasisuline ettepanek.
8.Käesolev ettepanek on komisjoni vastus neile taotlustele.
2.TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ ÕIGUSLIK ALUS
9.Tõhustatud koostööd reguleerivad Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikkel 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklid 326–334.
10.Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse teha tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, põhineb ELi toimimise lepingu artikli 329 lõikel 1.
3.TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ RAKENDAMISE MEETMED
11.Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu otsus käsitleb tõhustatud koostöö lubamist kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Ettepanekud tõhustatud koostöö rakendamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta esitatakse koos käesoleva ettepanekuga. Kõnealuste meetmete põhielemendid on esitatud allpool.
12.Võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2015. aasta järeldusi ja kõnealuses valdkonnas tõhustatud koostööd teha soovivate liikmesriikide taotlust, peaksid tõhustatud koostöö meetmed hõlmama järgmist:
(a)ettepanek: nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades. Selle ettepaneku aluseks peaks olema justiits- ja siseküsimuste nõukogule 3. detsembril 2015 esitatud kompromisstekst 7 ;
(b)ettepanek: nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades. Selle ettepaneku aluseks peaks olema justiits- ja siseküsimuste nõukogule 3. detsembril 2015 esitatud kompromisstekst 8 .
13.Abieluvararežiime käsitlevate sätete ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate sätetega taotletavad eesmärgid on samad. Siiski ei saa nende sätete sõnastus olla ühesugune, võttes arvesse kummagi instituudi eripära ja eelkõige asjaolu, et registreeritud kooselu kõikides liikmesriikide ei tunnustata. Sellega seoses leiti komisjoni 2011. aasta ettepanekutele 9 lisatud mõjuhinnangus, et piiriülesed registreeritud kooselupaarid seisavad silmitsi eriomaste probleemidega, kuna seda instituuti ei tunta kõikides liikmesriikides. Seega tuleb abielu ja registreeritud kooselu jaoks kehtestada eraldi normide kogum, mis muudab mõlema instituudi käsitlemise ühes õigusaktis keeruliseks. Selleks et teha liikmesriikide ametiasutustele määruste tõlgendamine ja rakendamine lihtsamaks, käsitletakse neid kahte instituuti kahes eraldi ettepanekus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varasuhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Niisugune lähenemisviis vastab ka liikmesriikide soovile, et tõhustatud koostöö oleks sisuliselt kooskõlas nõukogule 3. detsembril 2015 esitatud kahe kompromisstekstiga, mis tagaks selle, et tõhustatud koostöös osaleb nii palju liikmesriike kui võimalik.
14.Juba komisjoni 2011. aasta ettepanekutele lisatud teatises rõhutati, et asjaomane tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö puudutas rahvusvaheliste paaride varasuhteid. Ka nõukogu ja Euroopa Parlament käsitasid komisjoni kahte esialgset ettepanekut ühe paketina. Lõpuks märkisid tõhustatud koostööd teha soovivad liikmesriigid, lähtudes ELi toimimise lepingu artikli 329 lõikest 1, mille kohaselt liikmesriigid, kes soovivad sisse seada omavahelise tõhustatud koostöö, peavad täpsustama kavandatava tõhustatud koostöö ulatuse, et nad soovivad teha tõhustatud koostööd nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas.
15.Eeltoodust lähtudes rakendatakse kavandatud määrustega tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varasuhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Selleks et tagada kodanike mittediskrimineerimine, tuleks kavandatud määrused vastu võtta ühel ajal ning käsitada neid tõhustatud koostöö sisseseadmisel ja selles osalemisel ühe paketina.
4.TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKE TINGIMUSTE HINDAMINE
4.1.Otsus tõhustatud koostöö lubamise kohta viimase abinõuna ja vähemalt üheksa liikmesriigi osalemise eeldus
16.ELi lepingu artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et otsuse tõhustatud koostöö lubamise kohta võib nõukogu vastu võtta üksnes viimase abinõuna, kui ta on kindlaks teinud, et liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama, ning tingimusel, et selles koostöös osaleb vähemalt üheksa liikmesriiki.
17.Nagu eespool märgitud, otsustas nõukogu 3. detsembri 2015. aasta koosolekul, et mõlema määruse mõistliku aja jooksul vastuvõtmiseks ei ole võimalik EL-ülest kokkulepet saavutada 10 . Seetõttu jõudis nõukogu järeldusele, et liidu kui terviku jaoks ei ole võimalik muud sobilikku lahendust leida ja et viimase abinõuna võib kasutada tõhustatud koostööd.
18.Tänaseks on komisjon saanud taotluse 17 liikmesriigilt (Rootsi, Belgia, Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Malta, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Austria, Bulgaaria ja Soome), milles nad kinnitavad, et soovivad teha tõhustatud koostööd nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas.
4.2.Aluslepingutega hõlmatud valdkond
19.ELi lepingu artikli 20 lõike 1 kohaselt võib tõhustatud koostöö sisse seada vaid „valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust” ja ELi toimimise lepingu artikli 329 lõike 1 kohaselt võib tõhustatud koostöö sisse seada „mõnes aluslepingutega hõlmatud valdkonnas, välja arvatud liidu ainupädevusse kuuluvad valdkonnad”.
20.Seitseteist koostöös osaleda soovivat liikmesriiki on palunud, et neil lubataks teha tõhustatud koostööd nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, nähes kõnealuses valdkonnas ette kollisiooninormid. Kollisiooninorme ei ole ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 1 esitatud liidu ainupädevuste loetelus nimetatud. Kollisiooninorme on nimetatud ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikes 2 toodud meetmete loetelus eraldi punktina ning artikli 81 lõikes 3 eristatakse üldisi tsiviil- ja kaubandusvaldkonna kollisiooninorme ning perekonnaõigust puudutavaid kollisiooninorme.
21.Perekonnaõiguse kollisiooninormide näol on seega tegemist täpselt määratletud valdkonnaga, mis ei kuulu liidu ainupädevusse aluslepingute tähenduses ja kus võib sisse seada tõhustatud koostöö.
4.3.ELi eesmärkide edendamine, tema huvide kaitsmine ja integratsiooniprotsessi tugevdamine
4.3.1.Üldine taust
22.Võttes arvesse mõjuhinnangut ja komisjoni 2011. aasta ettepanekutele lisatud seletuskirja, on tõhustatud koostöö eesmärk tagada selge ja terviklik õiguslik raamistik, mis hõlmab kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas, hõlmates nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Kooskõlas praeguste suundumustega perekonnaõiguses on ettepanekute eesmärk eelkõige võimaldada pooltele kohaldatava õiguse valimisel teatavat autonoomiat.
23.2003. aastal tellis komisjon uuringu abieluvararežiimide ja mitteabieluliste paaride varaliste suhete kohta rahvusvahelises eraõiguses ja siseriiklikus õiguses 11 . Selles toodi esile mõned selles valdkonnas esinevad probleemid. Need probleemid tekivad eeskätt siis, kui kodanikud kasutavad oma õigust liikuda vabalt Euroopa Liidus, mistõttu võivad nende varaliste suhete osas kuuluda kohaldamisele vastukäivad õigusnormid. Komisjon võttis 2006. aastal vastu rohelise raamatu 12 kollisiooninormide kohta abieluvararežiimi käsitlevates asjades, sealhulgas kohtualluvuse ja vastastikuse tunnustamise küsimustes. Uuringus toodi välja täiendavad kitsaskohad.
24.Komisjon moodustas ka liikmesriikide sõltumatutest ekspertidest koosneva eksperdirühma, kes abistaks teda edaspidi seadusandlike ettepanekute koostamisel. Avalik arutelu toimus 28. septembril 2009 ja seal osales 99 liikmesriikide esindajat. Eksperdirühm ning teadlased, juristid, notarid ja kodanikuühiskonna liikmed osalesid foorumil, et arutada vajadust sellise liidu õigusakti järele, mis reguleerib rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid.
25.Stockholmi programmis 13 märgiti, et vastastikust tunnustamist tuleks „laiendada valdkondadele, mida see veel ei hõlma, kuid mis on igapäevaelus äärmiselt olulised, nagu näiteks abielusuhtest tulenevad varalised õigused ning lahkumineku varalised tagajärjed”.
26.Komisjoni 2011. aasta ettepanekuid peeti üldiselt vajalikuks, et paaride varalisi suhteid oleks ühe kohaldatava õiguse alusel ja ühe ametiasutuse poolt võimalik ühtselt käsitleda; et võimaldada rahvusvahelistel abielupaaridel valida nende varale kohaldatav õigus; et suurendada registreeritud kooselus olevate inimeste jaoks õiguskindlust, kohaldades üldreeglina selle riigi õigusnorme, kus registreeritud kooselupaari vara on registreeritud; et võimaldada kodanikel taotleda, et sama kohus viiks läbi erinevaid menetlusi, vältides nii paralleelseid menetlusi ja vastukäivaid kohtuotsuseid; ja et parandada rahvusvaheliste paaride jaoks prognoositavust, lihtsustades otsuste tunnustamise ja täitmise menetlust ning ametlike dokumentide kasutamist kogu Euroopa Liidus.
27.Ettepanekud on oluline osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrusest (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist. Selle põhjuseks on asjaolu, et varasuhete lõpetamise küsimus eelneb tihti surnud isiku pärandvara likvideerimisele. Euroopa pärimistunnistuse tõhusust suurendataks oluliselt, kui kogu Euroopa Liidus kohaldataks paaride varalistele suhetele ühtseid kollisiooninorme.
28.Komisjoni 2011. aasta ettepanekud olid olulised, kuna need puudutasid ELis 16 miljonit abielupaari , kes näiteks elavad muus liikmesriigis kui nende kodakondsusjärgne riik või omavad vara teises liikmesriigis.
29.2007. aastal sõlmiti ELis ligikaudu 300 000 rahvusvahelist abielu ja umbes 500 000 rahvusvahelist abielu lõppes (lahutuse või ühe abikaasa surma tõttu). Igal aastal on rahvusvaheliste abielude lõppemisega seoses kõne all enam kui 460 miljonit eurot. ELis seostus 2007. aastal enam kui 41 000 uue registreeritud kooselupaari varaga „rahvusvaheline element”. Igal aastal lõppeb ligikaudu 10 000 registreeritud kooselu lahuselu või surmaga. Lisaks suureneb registreeritud kooselude arv pidevalt, eelkõige seetõttu, et nende liikmesriikide arv, kes on registreeritud kooselu seadustanud, on suurenenud 17 liikmesriigilt 2011. aastal 20 liikmesriigini praegu. Seetõttu lõppeb kooselu lõppemise või ühe kooselupoole surma tõttu üha enam kooselust tulenevaid varalisi suhteid.
4.3.2.Hetkeolukord kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
30.Hetkel võib ELi kodanikel tekkida erinevaid praktilisi varaplaneerimise probleeme, kui nad soovivad sõlmida rahvusvahelise abielu või kooselu. Üha rohkem ELi kodanikke liigub ühest riigist teise. Selle tulemusel suureneb rahvusvaheliste paaride või rahvusvahelise elemendiga paaride arv: erineva kodakondsusega abikaasad, paarid, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, paarid, kellele kuulub vara erinevates liikmesriikides, või isikud, kes lahutavad abielu või surevad riigis, mis ei ole nende kodakondsusjärgne riik. Probleem on selles, et niisuguses olukorras on inimestel väga keeruline teada, millistel kohtutel on pädevus ja millist õigust kohaldatakse nii nende endi kui ka nende vara suhtes. See toob kõnealuste paaride jaoks kaasa ootamatuid ja ebasoodsaid tagajärgi mitte ainult oma vara igapäevasel majandamisel, vaid ka lahkumineku või ühe suhtepoole surma korral.
31.Kuigi kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevad ELi õigusnormid on ette nähtud tsiviil- ja kaubandusasjades ning mõnedes perekonnaõiguse valdkondades, ei ole selliseid norme praegu kehtestatud rahvusvaheliste paaride varalistes suhetes. Seega reguleeritakse nimetatud valdkondi praegu siseriikliku õigusega ja väga piiratud ulatuses liikmesriikide vaheliste rahvusvaheliste lepingutega.
32.Registreeritud kooselu puhul on olemasolevate probleemide põhjused üldjoontes samad kui abielu puhul. Ometi tekib registreeritud kooselupaaridega seoses teatavaid olulisi lisaprobleeme, kuna registreeritud kooselu mõiste on määratletud üksnes 20 liikmesriigis, mitte kõigis liikmesriikides ei ole registreeritud kooselupaaride varalised suhted materiaalõiguslikult reguleeritud ja veel vähem liikmesriike on vastu võtnud kohtualluvust reguleerivad normid ja kollisiooninormid.
33.Kavandatud määrused hõlmavad paare, kellel on ametlik perekondlik staatus, täpsemalt abielupaare ja registreeritud kooselupaare. „De facto” kooselu määrused ei hõlma.
34.Tõhustatud koostöö eesmärk on luua koostöös osalevates liikmesriikides selge õiguslik raamistik, mille alusel on võimalik määrata kindlaks rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid arutama pädev kohus ja neile suhetele kohaldatav õigus ning mis hõlmab nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ja hõlbustab nende asjadega seotud otsuste ja ametlike dokumentide liikumist liikmesriikide vahel.
4.3.3.Kasu tõhustatud koostööst kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
35.Seitseteist liikmesriiki on esitanud taotluse teha tõhustatud koostööd rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas, mis hõlmab nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi: Rootsi, Belgia, Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Malta, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Austria, Bulgaaria ja Soome. Nende 17 koostööd taotleva liikmesriigi rahvaarv on kokku 340 miljonit,. mis moodustab 67 % ELi elanikkonnast 14 . Seega saab tõhustatud koostööst kasu märkimisväärne hulk hinnanguliselt 16 miljonist 15 rahvusvahelisest abielupaarist ELis. Mida rohkem liikmesriike tõhustatud koostöös osaleb, seda suurem on nende kodanike arv, kes sellest kasu saavad.
36.Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, tooks ELi kodanikele järgmist kasu:
(a)paaride varalisi suhteid on ühe kohaldatava õiguse alusel ja ühe ametiasutuse poolt võimalik ühtselt käsitleda;
(b)rahvusvahelistel abielupaaridel on võimalik valida nende varale kohaldatav õigus;
(c)suureneb õiguskindlus rahvusvaheliste paaride jaoks, kuna kohaldamisele kuulub üldjuhul selle riigi õigus, millega paaril on kõige tihedam seos;
(d)kodanikel on võimalik taotleda, et sama kohus viiks läbi erinevaid menetlusi, vältides nii paralleelseid menetlusi ja vastukäivaid kohtuotsuseid; ning
(e)paraneb prognoositavus rahvusvaheliste paaride jaoks, kuna lihtsustatakse otsuste tunnustamise ja täitmise menetlust ning ametlike dokumentide kasutamist kogu Euroopa Liidus.
4.3.4.ELi lepingu artikli 20 lõike 1 nõuete täitmine
37.ELi lepingu artikli 20 lõikes 1 rõhutatakse, et tõhustatud koostöö eesmärk on edendada liidu eesmärke, kaitsta tema huve ja tugevdada tema integratsiooniprotsessi.
38.Üks ELi ülesandeid on moodustada oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud (ELi lepingu artikli 3 lõige 2). Õigusel rajanev ala hõlmab õigusalase koostöö arendamist piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest (ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 1). Sellel eesmärgil võib EL vastu võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada esiteks kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel ning teiseks liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide kokkusobivus (ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punktid a ja c).
39.Kollisiooninormide ja kohtualluvust reguleerivate normide ühtlustamine lihtsustab kohtuotsuste vastastikust tunnustamist. Asjaolu, et erinevate liikmesriikide kohtud kohaldavad samu kollisiooninorme ja kohtualluvust reguleerivaid norme, et teha kindlaks, milline kohus on pädev asja arutama ja millist õigust asjale kohaldada tuleb, suurendab vastastikust usaldust teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste suhtes 16 .
40.Asjaomaste liikmesriikide vaheline tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, aitaks saavutada ELi eesmärki tagada liikmesriikides kohaldatavate kollisiooninormide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus. Tõhustatud koostöö selles valdkonnas suurendaks liikmesriikides rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid menetlema pädevate kohtute ja nende poolt niisugustele suhetele kohaldatava õiguse kindlakstegemiseks kehtestatud normide ning ühes liikmesriigis selles valdkonnas tehtud otsuste teises liikmesriigis tunnustamist ja täitmist käsitlevate normide kokkusobivust võrreldes praeguse olukorraga, kus rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas puuduvad ühtlustatud kollisiooni- ja kohtualluvusnormid ning otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad normid.
4.4.Kooskõla aluslepingute ja ELi õigusega
41.ELi toimimise lepingu artikli 326 kohaselt peab tõhustatud koostöö olema kooskõlas ELi aluslepingute ja õigusega.
42.Tõhustatud koostöö ei mõjutaks kehtivat õigustikku. Tõhustatud koostöö seataks sisse valdkonnas, milles ELil on jagatud pädevus, kuid milles praegu puuduvad ühised ELi normid. Esimese perekonnaõiguse valdkonnas vastu võetud ELi õigusaktiga, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1347/2000 17 , sätestati normid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis käsitlevad abieluasju ja vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest abieluõiguslike menetluste kontekstis. Määrus ei hõlmanud samas lahutuse korral kohaldatavat õigust käsitlevaid sätteid ega kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 18 , millega tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. märtsist 2005 nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000, vastuvõtmine selles küsimuses muudatusi kaasa ei toonud. 16 liikmesriiki võtsid abielulahutuse ja lahuselu korral kohaldamisele kuuluvad kollisiooninormid tõhustatud koostöö raames vastu määrusega (EL) nr 1259/2010 19 . Testamentidele ja pärimisele kohaldamisele kuuluvad kollisiooninormid kehtestati määrusega (EL) nr 650/2012 20 . Kollisiooninormid, mis kuuluvad kohaldamisele rahvusvaheliste paaride varalistes suhetes, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, peaks täiendama liidus rahvusvaheliste paaride suhtes kohaldatavat õiguslikku raamistikku.
43.Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ei põhjustaks diskrimineerimist kodakondsuse alusel, mis on ELi toimimise lepingu artikli 18 kohaselt keelatud, kuna kavandatavad kollisiooninormid on üldist laadi ning kohaldatavad koostöös osalevate liikmesriikide kohtute kõigis menetlustes, sõltumata poolte kodakondsusest või elukohast. Samas kohaldavad koostöös mitteosalevate liikmesriikide kohtud ka edaspidi siseriikliku rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel riiklikke kollisiooninorme.
4.5.Kooskõla siseturu ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega; tõkete ja diskrimineerimise puudumine kaubanduses, konkurentsimoonutuste puudumine
44.ELi toimimise lepingu artiklis 326 on sätestatud, et tõhustatud koostöö ei tohi kahjustada siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja et see ei tohi olla takistavaks ega diskrimineerivaks teguriks liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonutada nendevahelist konkurentsi.
45.Tõhustatud koostöö rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas, mis hõlmab nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ei kujuta endast kõnealuste õiguslike tingimuste seisukohast probleemi. Selles valdkonnas tõhustatud koostöö rakendamiseks tehtud ettepanekud aitavad kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kõrvaldades takistused selliste isikute vabaks liikumiseks, kes seisavad praegu silmitsi probleemidega, mis tulenevad erinevustest kooselu varalisi tagajärgi käsitlevates siseriiklikes õigusnormides. Selles valdkonnas ühtlustatud kollisiooninormide kehtestamisega kaasneval suurenenud õiguskindlusel on seega positiivne mõju paaridele, kes kasutavad oma õigust vabale liikumisele tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide vahel.
46.Arvestades, et kavandatavad määrused käsitlevad üksnes kahe üksikisiku vahelisi suhteid, ei mõjuta tõhustatud koostöö turul tegutsevaid ettevõtjaid ega turul kehtivaid õigussuhteid ega ka kaubandust ja konkurentsi ELis. Lisaks ei mõjutaks tõhustatud koostöö ELi piirkondade vahelist territoriaalset ühtekuuluvust.
47.Kollisiooninormide ühtlustamisega lihtsustaks ettepanekud märkimisväärselt kodanike (ja õiguspraktikute) elu, kuna neil on tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides võimalik kindlaks määrata, milline kohus on pädev nende varalisi suhteid arutama ja milline õigus neile suhetele kohaldamisele kuulub ning saada kasu asjaomaste otsuste ja ametlike dokumentide lihtsustatud edastamisest.
48.Kuigi tõhustatud koostöö tulemusel tekkivast õiguskindlusest ja lihtsustamisest ei saa osa kõik ELi rahvusvahelised paarid, ei halvene rahvusvaheliste paaride olukord koostöös mitteosalevate liikmesriikide kohtute menetluses praeguse olukorraga võrreldes. Tõhustatud koostöös mitteosalevad liikmesriigid säilitavad olemasoleva olukorra, kuna nad kohaldavad abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi puudutavatele piiriülestele olukordadele jätkuvalt siseriiklikke õigusnorme (sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme), et teha kindlaks, milline kohus on pädev neid asju arutama ja millist õigust peaks kohus neile juhtumitele kohaldama. Tõhustatud koostöös mitteosalevad liikmesriigid kohaldavad tõhustatud koostöös osalevas liikmesriigis tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise suhtes ka edaspidi siseriiklikku õigust (sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme). Tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid kohaldavad omakorda tõhustatud koostöös mitteosalevas liikmesriigis tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise suhtes jätkuvalt siseriiklikke õigusnorme (sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme). Seega on abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi puudutav olukord sama mis muudetsiviilõigusaktide puhulgi, milles kõik liikmesriigid ei osale, nagu määrus nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas ning määrus nr 650/2012, mis käsitleb pärimisasju ja testamente.
49.Lisaks ei sõltu abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate tõhustatud koostööd rakendavate määruste kohaldamine paarisuhtes olevate isikute kodakondsusest, st sellest, kas nad on tõhustatud koostöös osaleva liikmesriigi kodanikud või mitte. Tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide ametiasutused (näiteks kohus või notar), kes on kohustatud neid määruseid kohaldama, kohaldavad kõnealuseid määrusi kõigile kodanikele, kes pöörduvad nende poole abieluvararežiimi või registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi puudutavas asjas, olenemata kodanike kodakondsusest. Ka juhul, kui paar, mis koosneb ühest või kahest tõhustatud koostöös osaleva liikmesriigi kodanikust, pöördub tõhustatud koostöös mitteosaleva liikmesriigi ametiasutuse poole, ei kohalda see ametiasutus mitte neid määrusi, vaid siseriiklikke õigusnorme (sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid), et käsitleda abieluvararežiimi või registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud rahvusvahelisi menetluslikke elemente.
50.Seega ei kaasne ettepanekuga kodanike põhjendamatut erinevat kohtlemist.
4.6.Kooskõla mitteosalevate liikmesriikide õiguste, pädevuse ja kohustustega
51.ELi toimimise lepingu artiklis 327 nõutakse, et mis tahes tõhustatud koostöö austaks nende liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi, kes selles ei osale.
52.Ühised kollisiooninormid, mille tõhustatud koostöös osaleda soovivad 17 liikmesriiki vastu võtavad, ei mõjuta mitteosalevate liikmesriikide õigusnorme. Tõhustatud koostöös mitteosalevad liikmesriigid jätkavad siseriiklike rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamist seoses kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmisega rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades.
53.Rahvusvahelise avaliku õiguse tasandil ei ole tõhustatud koostöös osalevate ja mitteosalevate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas (mis hõlmab abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi), mida tõhustatud koostöö mõjutada võiks.
4.7.Kokkuvõte õiguslike tingimuste täitmisest
54.Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et kõik aluslepingutega tõhustatud koostöö lubamiseks ette nähtud õiguslikud tingimused on täidetud.
4.8.Kooskõla põhiõigustega
55.Tõhustatud koostöö rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas, mis hõlmab nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega, eeskätt artiklis 9 sätestatud õigusega abielluda ja õigusega luua perekond siseriikliku õiguse alusel, ja artikliga 21, mis näeb ette diskrimineerimiskeelu. Tõhustatud koostöö rakendamist käsitlevas määruses kavandatavaid kollisiooninorme kohaldatakse tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides kõigi seadustatud kooselus – nagu abielu ja registreeritud kooselu – olevate rahvusvaheliste paaride suhtes ilma igasuguse diskrimineerimiseta mis tahes alusel.
4.9.Kokkuvõte tõhustatud koostööst
56.Komisjon leiab, et tõhustatud koostöö sisseseadmisel kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on palju eeliseid võrreldes võimalusega säilitada olemasolev olukord ja et selles valdkonnas tõhustatud koostöö sisseseadmine kaalub üles mis tahes negatiivse mõju.
57.Ühised kollisiooninormid rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas muudavad paljude tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides elavate paaride elu oluliselt lihtsamaks. See on kooskõlas Stockholmi programmiga, milles Euroopa Ülemkogu leidis, et kollisiooninormide ELi tasandil ühtlustamise protsess peaks laienema valdkondadele, milles see on vajalik, nagu „abielusuhtest tulenevatele varalistele õigustele ning lahkumineku varalistele tagajärgedele” 21 .
58.Seetõttu teeb komisjon ettepaneku koostöös osaleda soovivate liikmesriikide vahelist tõhustatud koostööd lubada. Komisjon rõhutab, et tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 alusel igal ajal avatud kõikidele liikmesriikidele, ning kutsub tõhustatud koostöös osalemist veel mitte taotlenud liikmesriike selles osalema, suurendades nii tõhustatud koostöö eeliseid ja sellest tulenevat kasu.
2016/0061 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 329 lõiget 1,
võttes arvesse taotlusi, mille esitasid Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Soome ja Rootsi,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 22
ning arvestades järgmist:
(1)EL on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks tuleb ELil piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames võtta vajalikke meetmeid.
(2)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 kohaselt hõlmavad need meetmed liikmesriikides kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide kokkusobivuse edendamist, sealhulgas perekonnaõigust käsitlevaid piiriülese toimega meetmeid.
(3)16. märtsil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades ning ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades.
(4)Nõukogu otsustas oma 3. detsembri 2015. aasta koosolekul, et määruste mõistliku aja jooksul vastuvõtmiseks ei ole võimalik EL-ülest kokkulepet saavutada.
(5)Sellest lähtuvalt esitasid Malta, Horvaatia ja Belgia komisjonile vastavalt 14. detsembri 2015, 15. detsembri 2015 ja 17. detsembri 2015 kirjas ning Rootsi, Kreeka, Sloveenia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Luksemburg ja Saksamaa 18. detsembri 2015. aasta kirjas taotluse, milles kinnitasid, et soovivad teha üksteisega tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades ning palusid komisjonil esitada nõukogule vastavasisuline ettepanek. Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Bulgaaria, Austria ja Soome esitasid komisjonile samasisulise taotluse vastavalt 28. jaanuari 2016. aasta, 2. veebruari 2016. aasta, 9. veebruari 2016. aasta, 16. veebruari 2016. aasta ja 26. veebruari 2016. aasta kirjas. Tõhustatud koostööd taotlevad kokku 17 liikmesriiki.
(6)Tõhustatud koostöö peaks looma koostöös osalevates liikmesriikides rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas selge ja tervikliku õigusliku raamistiku, mis hõlmab nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, tagama kodanikele õiguskindluse, prognoositavuse ja paindlikkuse põhimõttest lähtuvalt sobivad lahendused ning lihtsustama otsuste ja ametlike dokumentide liikumist koostöös osalevate liikmesriikide vahel.
(7)Kooskõlas liikmesriikide taotlusega seada sisse tõhustatud koostöö teeb komisjon ettepaneku võtta tõhustatud koostöö rakendamiseks vastu kaks õigusakti, millest üks käsitleb abieluvararežiime ja teine registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Selleks, et hõlmata rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas tehtavat tõhustatud koostööd tervikuna ja tagada, et kodanikke ei diskrimineerita, tuleks need kaks rakendusakti vastu võtta üheaegselt.
(8)Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326 ja 329 sätestatud tingimused on täidetud.
(9)Tõhustatud koostöö valdkond, täpsemalt r kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkond rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punktide a ja c ning artikli 81 lõike 3 kohaselt üks aluslepingutega hõlmatud valdkondadest. See valdkond ei kuulu liidu ainupädevusse.
(10)Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõike 2 „viimase abinõu” nõue on täidetud sellega, et nõukogu jõudis 3. detsembril 2015 järeldusele, et Euroopa Liit tervikuna ei ole võimeline määruse ettepaneku eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama.
(11)Tõhustatud koostöö eesmärk kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on arendada kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtudes õigusalast koostöö piiriülese toimega tsiviilasjades ja tagada liikmesriikides kohaldatavate kollisiooninormide kokkusobivus. Seega edendab see koostöö ELi eesmärke, kaitseb tema huve ja tugevdab tema integratsiooniprotsessi, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõikes 1.
(12)Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on kooskõlas aluslepingute ja liidu õigusega ning see ei kahjusta siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. See ei kujuta endast takistavat ega diskrimineerivat tegurit liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonuta nendevahelist konkurentsi.
(13)Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on kooskõlas liidu õigusega, mis käsitleb õigusalast koostööd tsiviilasjades, kuna tõhustatud koostöö ei mõjuta olemasolevat õigustikku.
(14)Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, järgib koostöös mitteosalevate riikide pädevust, õigusi ja kohustusi. Tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides kohaldatavad ühised kohtualluvust reguleerivad normid ja kollisiooninormid ei mõjuta mitteosalevate liikmesriikide õigusnorme. Tõhustatud koostöös mitteosalevate liikmesriikide kohtud kohaldavad kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel ning otsuste tunnustamisel ja täitmisel nii abieluvararežiimide kui ka registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seoses jätkuvalt siseriiklikke õigusnorme.
(15)Käesolevas otsuses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 9 ja 21.
(16)Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 alusel igal ajal avatud kõikidele liikmesriikidele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga antakse Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Portugali Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile luba omavahel sisse seada tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, kohaldades aluslepingute asjakohaseid sätteid.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja