EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.1.2016

COM(2016) 36 final

2013/0014(COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise uue õigusakti vastuvõtmise kohta: määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/0014 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise uue õigusakti vastuvõtmise kohta: määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

1.Taust

30. jaanuaril 2013 võttis komisjon Euroopa raudteeveoteenuste kvaliteedi parandamiseks ja teenuste valiku suurendamiseks vastu kuuest seadusandlikust ettepanekust koosneva ulatusliku paketi.

Selleks et muuta raudtee reisijate jaoks atraktiivsemaks transpordiviisiks ja soodustada ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, on vaja parandada teenuste kvaliteeti ja suurendada tõhusust. Avaliku sektori nappe vahendeid on võimalik majanduslikult paremini ja jätkusuutlikumalt ära kasutada.

Kõnealuse paketiga soovitakse ka soodustada innovatsiooni ELi raudteesektoris, et täita kasutajate ootusi. Selleks kasutatakse kolme omavahel seotud eri võimalust:

(1)riigisisese reisijateveoturu avamine konkurentsile ja kohustuslik osalemine teenuste riigihankelepinguid käsitlevas pakkumismenetluses;

(2)taristuettevõtjate sõltumatuse suurendamine nii, et nad kontrolliksid kõiki raudteevõrgu põhifunktsioone ja tagaksid raudteeveoteenuste õiglase kättesaadavuse kõigile isikutele;

(3)Euroopa Raudteeameti osatähtsuse suurendamine, et muuta see ühtseks kontaktpunktiks, mis annab ettevõtjatele välja üleeuroopalisi veeremilube (nn veeremipassid) ja üleeuroopalisi ohutustunnistusi.

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, on neljanda raudteepaketi üks kuuest seadusandlikust ettepanekust, mille komisjon võttis vastu 30. jaanuaril 2013.

Määruse (millega loodi Euroopa Raudteeagentuur) 1 (edaspidi „amet”) läbivaatamise põhieesmärk on suurendada ameti osatähtsust ja muuta see ühtseks kontaktpunktiks, mis annab ettevõtjatele välja üleeuroopalisi veeremilube (nn veeremipassid) ja üleeuroopalisi ohutustunnistusi. Tänu läbivaadatud määrusele suureneks ameti roll ka liikmesriikide eeskirjade üle tehtavas järelevalves, amet saaks õiguse nõuda tarbetute eeskirjade kehtetuks tunnistamist ja kontrollida riiklike ohutusasutuste tegevust, samuti suureneks tema osatähtsus Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ja telemaatiliste rakenduste haldajana.

Samuti tegi komisjon ettepaneku muuta ametit käsitlevat alusakti ning viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusega detsentraliseeritud ametite kohta 2 (mis hõlmab juhtimisstruktuure, mitmeaastaseid tööprogramme ja töötajatega seotud menetlusi).

Pidades silmas ameti ülesannetes ja sisemises töökorralduses tehtud muudatuste suurt hulka, tegi komisjon ettepaneku asendada määrus (EÜ) nr 881/2004 uue õigusaktiga.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

Transpordinõukogus 10. detsembril 2015 esimesel lugemisel vastu võetud seisukoht toetab ameti osatähtsuse suurendamist käsitleva komisjoni ettepaneku põhieesmärke. Samas läheb see ettepanekust ka mõnes aspektis lahku, seda eelkõige küsimuses, et üksnes ühes liikmesriigis tegutsevatele raudteeveo-ettevõtjatele/tootjatele tuleks anda võimalus taotleda ohutustunnistust või veeremiluba kas ametilt või oma riiklikult ohutusasutuselt.

Peale selle on nõukogu seisukohas:

üksikasjalikult sätestatud ameti töörühma toimimine.

Eelkõige on ära toodud menetlus sellega seoses kohaldavate läbipaistvate eeskirjade vastuvõtmiseks;

antud ameti käsutusse vahendid, mis on vajalikud selleks, et amet saaks IT-süsteemi kaudu tegutseda ühtse kontaktpunktina.

Sellise vahendi abil teavitatakse ametit ja riiklikke ohutusasutusi kõikidest veeremiloa/ohutustunnistuse taotlustest, menetluse hetkeseisust ja tulemusest;

selgitatud ameti rolli liikmesriikide eeskirjade arvu järkjärgulises vähendamises.

Kõnealuse tekstiga nähakse ette kontrollida liikmesriikide meetmeid raudteeohutuse ja koostalitlusvõime ning konkurentsieeskirjadega kokkusobivuse seisukohast, et järk-järgult vähendada liikmesriikide eeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Seoses sellega sõnastatakse ameti roll sellise arvamuse kujundamisel;

loetletud ameti lisaülesanded seoses riiklike ohutusasutuste ja teavitatud asutuste üle teostatava järelevalvega.

Amet jälgib kõnealuste asutuste tööd ja otsustusprotsessi, et tagada tegevuse parem ühtlustamine ELi tasandil;

täpsustatud apellatsiooninõukogu tegevust.

Eelkõige on sätestatud apellatsiooninõukogu toimimise üksikasjalikud eeskirjad, sh eeskirjad selle liikmete sõltumatuse kohta kaebe- või vahekohtumenetluses osalevatest pooltest, ameti kõigi tasandite töötajate huvide konflikti ärahoidmise ja lahendamise kohta ning kaebemenetluse puhul kolmekuulise tähtaja lisamise kohta selle tagamiseks, et apellatsioonijuhtumid ei tekitaks takistusi ega viivitusi;

määratud kindlaks ametile makstavaid lõive käsitleva rakendusakti vastuvõtmise tingimused.

Selles täpsustatakse, et lõivud ja tasud kehtestatakse läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt ning et need ei tohi kahjustada Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet.

Komisjonil on kahju, et võrreldes nõukogule esitatud algse ettepanekuga läheb nõukogu seisukoht lahku mõnes põhiküsimuses, mis lepiti kokku Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud ametite kohta. Eelkõige peetakse silmas järgmisi küsimusi:

komisjoni nelja esindaja asemel kahe nimetamine haldusnõukokku;

tegevdirektori ametist vabastamise ettepaneku tegemise õiguse andmine ühele kolmandikule haldusnõukogu liikmetest, kuigi ühisavalduse kohaselt peaks tegevdirektori ametist vabastamine toimuma analoogselt tema ametisse nimetamisega;

komisjon rõhutab ka asjaolu, et haldusnõukogu liikmete seast vaatleja määramine selleks, et jälgida tegevdirektori valimist komisjonis, et tohiks põhjustada ülesannete dubleerimist valiku- ja ametisse nimetamise menetluses.

4.Järeldus

Komisjon leiab, et Euroopa Raudteeametit käsitleva määruse läbivaatamine on raudteesektorit käsitleva lihtsustatud ja ühtse raamistiku kehtestamise seisukohast väga tähtis.

Seepärast on komisjon kompromissina nõus nõukogu vastuvõetud seisukohaga ja võimaldab seega Euroopa Parlamendil võtta teisel lugemisel vastu lõplik tekst koos neljanda raudteepaketi ülejäänud viie ettepanekuga. Komisjoni arvates on hea võtta ühel ja samal ajal vastu turu- ja tehnikameetmed, sest niimoodi on võimalik maksimaalselt parandada raudteesektori teenuste kvaliteeti ning muuta sektor tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004.

(2) Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud ametite kohta, mis allkirjastati 19. juulil 2012.