EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.6.2016

COM(2016) 424 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ja nõukogu soovituse (romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta) rakendamise hindamine: 2016

{SWD(2016) 209 final}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

NING REGIOONIDE KOMITEELE

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ja nõukogu soovituse (romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta) rakendamise hindamine: 2016

1. Sissejuhatus

Vastavalt romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikule aastani 2020 1 on liikmesriikidel kohustus koostada ühtsele tõenduspõhisele meetodile tuginevad strateegiad, neid rakendada ja nende üle järelevalvet teostada 2 . Komisjon hindab rakendamist ja esitab kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi raamistikku on tugevdatud nõukogu soovitusega romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta 3 . Selle soovituse kaudu laiendati raamistiku haaret lisavaldkondadega ja kutsuti liikmesriike üles teatama komisjonile igal aastal soovituse kohaselt võetud meetmetest ja strateegiate rakendamisel tehtud edusammudest. 

Käesolevas teatises esitatakse üldised järeldused ELi raamistiku rakendamise edenemise kohta. Esimest korda antakse selles ülevaade ka nõukogu soovituse kohaselt kehtestatud romade integreerimise meetmetest. Teatisega kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis esitatakse hinnang riikide kaupa ja tuuakse näiteid eri teemavaldkondade tavadest. Et toetada liikmesriikide aruandlust, on välja töötatud üksikasjalik aruandevorm 4 . Osa liikmesriike (Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia) on valinud alternatiivse aruandluse, teised liikmesriigid (Taani, Luksemburg, Madalmaad) 5 ei ole oma meetmete kohta aruannet esitanud.

2. Komisjoni roll liikmesriikide toetamisel

Komisjon on ühendanud romade kaasamisel saavutatud edusammude järelevalve oma ulatuslikuma majanduskasvu tegevuskavaga, strateegiaga „Euroopa 2020“. Alates 2012. aastast on viis suurima roma kogukonna ja kõige pakilisemate probleemidega liikmesriiki saanud riigipõhiseid soovitusi, kuidas romasid üldise poliitikaga rohkem kaasata. Komisjoni 2016. aastal esitatud soovitustes keskendutakse roma laste kvaliteetses tavaharidussüsteemis osalemise edendamisele 6 . Euroopa tasandi õiguslikud, poliitilised ja rahalised vahendid on viidud täielikku kooskõlla 2014.–2020. aasta finantsplaneerimise perioodi algusega.

2.1. Suutlikkuse suurendamine ja koostöö edendamine

Komisjon jätkab romade integreerimise riiklike kontaktpunktide võrgustiku kaudu liikmesriikide vahelise dialoogi hõlbustamist 7 . Samuti jätkab ta ka edaspidi tööd romadega tegelevas rakkerühmas, mis toob kokku asjaomased komisjoni talitused, kes aitavad kaasa ELi romade integreerimise protsessile. Kahepoolsetel kontrollkäikudel liikmesriikidesse peetakse põhjalikke mõttevahetusi komisjoni, riigi ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonnaga. Samuti külastatakse roma kogukondi.

Romade kaasamise Euroopa platvorm, mis koondab Euroopa tasandil kõik sidusrühmad, kujundati 2015. aastal ümber, et tagada protsessi suurem kaasavus. Platvormi reformimisest ja ettevalmistamisest võtsid aktiivselt osa Euroopa kodanikuühiskonna katusorganisatsioonid, kes suhtlevad komisjoniga korrapäraselt. 2015. aastal keskendus platvorm eri sidusrühmade koostööle ning diskrimineerimise ja romavastasuse tõkestamisele.

Komisjon on võtnud kohustuse toetada liikmesriike romade kaasamise riiklike platvormide arendamisel. Need platvormid täidavad tähtsat ülesannet tagada kõikide sidusrühmade läbipaistev ja kaasav osalemine rakendamises, järelevalves ja aruandluses.

Komisjon on tugevdanud ka kohaliku tasandi suutlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise algatusi, toetades

•kohalike ametiasutuste mestimist (riikidevahelise kampaania „Romade eest ja romadega“ kaudu) 8 ;

•ühisprogramme 9 koos Euroopa Nõukoguga, et investeerida vahendamisse, struktureeritud dialoogi ning roma kogukondade ja kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamisse;

•ametiasutuste riikidevahelise koostöö võrgustikke riigi ja kohalikul tasandil, samuti romasid esindavaid (toetavaid) vabaühendusi.

2.2. Diskrimineerimise ja romavastasuse tõkestamine

2015. aastal hoogustas komisjon meetmeid diskrimineerimise, segregatsiooni ja romavastasuse, sealhulgas vihkamist õhutavate avalduste ja vihkamiskuritegude vastu. Aluslepingu järelevalvajana on komisjoni ülesanne tagada, et diskrimineerimisvastased õigusaktid, näiteks rassilise võrdsuse direktiiv, 10 võetakse üle ja jõustatakse nõuetekohaselt. Komisjon algatas teise rikkumismenetluse, mis käsitles roma laste diskrimineerimist hariduses, 11 ja jätkas mitme liikmesriigi haridus- ja elamumajandusvaldkonnas kahtlustatava diskrimineerimise uurimist.

Komisjon alustas liikmesriikidega mõttevahetust, et tagada rassismi ja ksenofoobiat käsitleva nõukogu raamotsuse 12  õige ülevõtmine ja rakendamine pärast seda, kui ta oli saanud volitused selle kohaldamise üle järelevalve tegemiseks. Samuti tugevdas komisjon oma jõupingutusi, et abistada liikmesriike vihkamist õhutavate avalduste ja vihkamiskuritegude vastaste tõhusate meetmete tagamisel kohapeal. Ta alustas arutelu IT-ettevõtjatega, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, et eemaldada internetist kiiresti ebaseaduslikud vihkamist õhutavad avaldused ja töötada välja vastupropaganda.

Komisjon algatas riikidevahelise teadlikkuse suurendamise kampaania „Romade eest ja romadega“. Selle eesmärk on võidelda romavastaste stereotüüpidega, tehes koostööd meediaga, edendades kultuurilist mõistmist, korraldades koolide joonistusvõistlusi ja toetades kohalike ametiasutuste mestimisprojekte.

2015. aastal avaldas komisjon kolmest teabematerjalist koosneva kogumiku, et toetada liikmesriike diskrimineerimise ja segregatsiooni tõkestamisel:

•juhised, kuidas kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde 2014.–2020. aastal haridusliku ja ruumilise segregatsiooni kaotamiseks. Juhised sisaldavad ekspertide nõuandeid rakendustegevuse kohta kõige suuremate probleemidega liikmesriikidele 13 ;

•brošüür „Tunne oma õigusi“, mis sisaldab juhiseid, kuidas esitada kaebust diskrimineerimise kohta. Selles selgitatakse ohvrite õigusi lihtsas keeles, et parandada võrdsust käsitlevate direktiivide jõustamist ja teadlikkust õigustest 14 ;

•Euroopa vahend koolidele heade tavade kohta haridussüsteemis, sealhulgas roma lastele mõeldud toetuse pakkumise tavad ja töö roma perekondadega 15 .

Komisjon toetas jõuliselt Euroopa Parlamendi resolutsiooni, 16 mis käsitleb romavastasust ja romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamist ELis. Komisjon rahastas programmi „Kodanike Euroopa“ kaudu romade holokausti mälestamise projekte ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi projekte, mis käsitlevad romade integratsiooni ja diskrimineerimisvastast võitlust.

3. Romade integreerimise seis liikmesriikides

Lisaks majandus- ja finantskriisile esitas liikmesriikidele enneolematu väljakutse pagulaskriis. Avaliku sektori asutused on suure surve all, et täita peale enda riigi haavatavate roma kodanike ja nende territooriumil elavate EList või kolmandatest riikidest tulnud roma päritolu kodanike ka hiljuti saabunud pagulaste vajadused. Hoolimata probleemidest, mida nende kogukondade integreerimine endast kujutab, ei tohiks liikmesriigid üht teisele eelistada. Vaja on tasakaalustatud toimimist, kus kõik integratsioonivajadused ühendatakse vastastikku toetavate ja koordineeritud meetmetega.

See hinnang põhineb liikmesriikide esitatud teabel, mida täiendavad kodanikuühiskonnalt saadud andmed. Romade integreerimise näitajaid käsitlevas töörühmas (mida koordineeris Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja kus osales 17 liikmesriiki ja komisjon) tehti jõupingutusi, et töötada välja romade integreerimise näitajate ühine raamistik. Selle protsessi tulemusena võeti kasutusele üksikasjalik aruandlusvorm. Nüüd on vaja jätkata tööd romade integreerimise näitajate raamistiku kallal, et ühendada meetmed alusandmete ja tulemustega. Sellel aastal kasutatud aruandlusvorm tekitas mõnele liikmesriigile probleeme. Komisjon on võtnud kohustuse välja töötada lihtsasti kasutatav aruandlusmetoodika, mis on tihedalt seotud näitajate raamistikuga.

3.1. Horisontaalsed meetmed

Diskrimineerimine levib endiselt kogu Euroopa Liidus ning on märgatav kogu ühiskonnas ja kõikides olulistes valdkondades. Seda kinnitavad hiljutise Eurobaromeetri uuringu 17 tulemused ja kodanikuühiskonnalt saadud vastukaja. Liikmesriikide tegevuse keskmes on kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekesisuse edendamine ning roma ajalugu ja kultuuri, sealhulgas romade holokausti käsitleva teabe tutvustamine. Mõni riik on lisanud selle teabe juba oma koolide õppekavadesse. Tähtis on võidelda romade diskrimineerimise vastu, harides lapsi ja vaadeldes haridust laiemast vaatenurgast. Osa liikmesriike on alustanud koolitustegevust, mille eesmärk on parandada riigiteenistujate ja teenuseosutajate kultuuridevahelist mõistmist, mida romadega töötades vaja läheb. Mõni riik korraldab ka vihkamiskuritegude vastaseid kampaaniaid. Kõik need meetmed on võrdsuse edendamiseks hädavajalikud. Liikmesriike kutsutakse üles nendega edasi minema.

Nendest pingutustest hoolimata ei ole kohapeal tegelikku arengut näha. Seetõttu on vaja süsteemsemat lähenemisviisi ja liikmesriike julgustatakse näitama üles suuremat poliitilist tahet võidelda diskrimineerimise vastu. Pead tõstab romavastasus kui rassismi erivorm, mis on tihedalt seotud sügavalt juurdunud stereotüüpide ja romade häbimärgistamisega. See on kaasnenud radikaliseerumise ja äärmusluse suurenemisega ELis. Avaliku sektori asutustel tuleks kindlasti distantseeruda romavastasest rassistlikust ja ksenofoobsest mõtteviisist ning kriminaliseerida tulemuslikult romavastane retoorika, vihkamist õhutavad avaldused ja vihkamiskuriteod. Tähtis on mõista, et soovimatus tegutseda soodustab ka sallimatuse aktsepteerimist ühiskonnas.

Kuigi mõni liikmesriik astub samme romade diskrimineerimise ja segregatsiooni kaotamiseks, võttes vastu kaasamist soodustavaid õigusakte – eelkõige haridusvaldkonnas, et edendada roma laste võrdset juurdepääsu tavaharidusele, 18 – ei ole kuhugi kadunud töökohalt tõrjumine, segregatsioon hariduses ja elamumajanduses. Seepärast peaksid liikmesriigid rohkem pingutama ka diskrimineerimisvastaste õigusaktide tõhusa tegeliku kohaldamise tagamise nimel, et kõrvaldada tulemuslikult diskrimineerivad ja segregatsiooni tekitavad tavad.

Enamik liikmesriike on teatanud romade kaasamist edendavatest meetmetest, kuid rohkem on vaja keskenduda roma noortele. Ikka veel tekitab suurt muret roma laste olukord. On liikmesriike, kes on võtnud meetmeid ahistamise ja kiusamise vastu. Tõrjumine jätkub aga sellest hoolimata. Mõnes liikmesriigis on see seotud registreerimis- ja isikut tõendavate dokumentide puudumisega, vähese osalemisega alushariduses ja lastehoius ning haridussüsteemist varakult lahkunud noorte suurema osakaaluga.

Roma naiste teemaga tegeldakse peamiselt üldmeetmete kaudu. Arvestades, et nad seisavad silmitsi mitme diskrimineerimisvormiga (vägivald, inimkaubandus, alaealiste ja sundabielud ja lapsi kaasav kerjamine), tuleks nendega tegeleda ka sihipärasemate meetmete abil osana soopõhisest ja lastekesksest strateegilisest toimimisviisist. Üldiselt nendes valdkondades meetmed puuduvad, ehkki on märke romade inimkaubanduse suurenemisest eespool nimetatud eesmärkidel 19 .

Liikmesriigid peaksid keskenduma rohkem romade eriolukorrale, kasutades koos üld- ja suunatud meetmeid, et tagada neile õiguste ja üldteenuste tõhus ja võrdne kättesaadavus.

3.2. Haridus

Liikmesriikide integratsioonimeetmetes pälvib endiselt kõige suuremat tähelepanu haridus. Enamik liikmesriike on teatanud meetmetest alushariduse ja lastehoiu, haridussüsteemist varakult lahkumise, kaasava hariduse ning individuaalse toetamise vallas. Paljud liikmesriigid on vastu võtnud haridussüsteemist varakult lahkumist käsitlevad strateegiad, kuid need ei ole mõeldud eraldi romadele, keda on ikka veel haridussüsteemist varakult lahkujate seas väga palju. Alushariduse saamisele ja selle kvaliteedi parandamisele pööratakse märkimisväärset tähelepanu, sest see aitab vältida hiljem haridussüsteemist lahkumist ja parandada õpitulemusi. Viimastel aastatel on olnud märgata soodsat muutust mõtteviisi poole, mille puhul tunnistatakse alushariduse keskset tähtsust. Seda näitab rohkemate vahendite eraldamine lasteaedade ehitamisele ja seadusandlikud muudatused mitmes liikmesriigis, et kehtestada kohustuslik alusharidus või seda laiendada 20 .

Uuem teretulnud muutus on laste kaasava hariduse edendamine ja individuaalne toetamine tavaharidussüsteemis, mis aitab ära hoida erivajadustega kooli paigutamist sotsiaalse tausta alusel. Kaasamist soodustava õiguskeskkonnaga, mida on mitmes liikmesriigis tugevdatud, peavad kaasnema tõhusad rakendusmeetmed. Käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks peavad olema tagatud nõuetekohane järelevalve, jätkusuutlik rahastamine ja asjakohane õpetajaharidus. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata teist võimalust pakkuvale haridusele ja täiskasvanuharidusele ning lihtsamale liikumisele haridustasemete vahel, sealhulgas minekul kolmandale haridustasemele. Esikohal peaks olema aktiivsed segregatsiooni kaotamise meetmed, et pakkuda roma lastele tavaharidussüsteemis hea kvaliteediga haridust. Töö saamise väljavaadete tulemuslikuks parandamiseks peaksid koolituskavad vastama tööturu tegelikele vajadustele.

3.3. Tööhõive

Romade osalemine tööturul on ikka veel väga loid. Liikmesriigid on pidanud esmatähtsaks meetmeid, mis on seotud töötuse, väljaõppe ja pikaajalistele töötutele mõeldud subsideeritud töökohtadega. Samuti pakuvad liikmesriigid töötute aktiveerimist ja ühiskondlikku tööd ning meetmeid rändaja taustaga inimestele. Neil meetmetel puudub aga silmaga nähtav mõju romadele. Enamik riikidest on teatanud meetmetest, millega toetatakse esimese töökogemuse saamist, kutseõpet, töökohal toimuvat väljaõpet, elukestvat õpet ja oskuste arendamist. Mitu liikmesriiki on käivitanud üldiste tööhõiveteenuste ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või ettevõtlusega seotud algatusi. Hoolimata kõigist neist meetmetest on romad ikkagi tööturul kõige alaesindatum rühm. Kesiseid tööhõivenäitajaid selgitavad sellised tegurid nagu madal haridustase, vähesed oskused ja laialt levinud diskrimineerimine. Töötute aktiveerimine ja ühiskondlik töö on võib-olla parandanud tööhõivestatistika tulemusi, kuid selle asemel et pakkuda pääsu avatud tööturule, on neil olnud pidurdav mõju, sest need on jätnud osalejatele halva kvaliteediga, väikese sissetulekuga töökohad, millest ei piisa vaesusest väljamurdmiseks.

Ilmselgelt on vajalikud kõikehõlmavad ja kohandatud toimimisviisid. Paremini tuleks ära kasutada uuenduslikke meetmeid – edendada sotsiaalseid ettevõtteid ja romade ettevõtlust, tööandjatele mõeldud algatusi, ulatada abikäsi erasektori tööandjatele, tegeleda romadega noortegarantii raames ning võtta riigihangetes rohkem arvesse sotsiaalseid kaalutlusi –, samuti integreeritud aktiivse kaasamise meetodeid. Veel on oluline teha põhjalikku järelevalvet romade kõikide tööhõivemeetmete mõju üle. Lisaks tuleks tugevdada võitlust tööturul valitsevate diskrimineerivate tavade vastu ja tööinspektsiooniga tuleks teha tihedamat koostööd. Euroopa Sotsiaalfondist tehtavad eraldised tuleks täielikult ära kasutada, et tagada meetmete tõhusus ja jätkusuutlikkus integreeritud ja individuaalse toetuse kaudu. Romade tööhõive edendamiseks maapiirkondades, kus elab enamik romasid, tuleks rakendada kõiki Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi pakutavaid võimalusi.

3.4. Tervishoid

Võitlus romade tervisealase ebavõrdsuse vastu on jäänud lahendamist nõudvaks ülesandeks eelkõige enim puudust kannatavates piirkondades. Enamik liikmesriike on teatanud meetmetest, mis hõlbustavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ning mille keskmes on ennetavad ja kaitsemeetmed, eelkõige laste vaktsineerimine, pereplaneerimine ja terviseteadlikkuse suurendamine. Samuti teevad riigid koostööd vabaühenduste sektoriga. Siiski on romasid, kelle juurdepääs tervishoiuteenustele on registreerimise puudumise ja ebapiisava tervisekindlustuse tõttu piiratud. Nende haavatavate inimesteni jõudmiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi, muu hulgas nende tervishoiualastesse ja sotsiaalhoolekande algatustesse kaasamise kaudu. Kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada meetmed, mille eesmärk on suurendada nii tervishoiutöötajate kui ka romade teadlikkust.

3.5. Eluase

Liiga vähe on tegeletud kõige tõsisemate eluasemega seotud probleemide lahendamisega: segregatsioonivastase võitlusega ja väljatõstmise takistamisega 21 . Mitu liikmesriiki on teatanud meetmetest, millega edendatakse mittediskrimineerivat juurdepääsu sotsiaalmajutusele, teised aga on andnud teada segregatsiooni vastu võitlemisest. Mõlemad valdkonnad peaksid olema olulised edaspidistes ühtsemates jõulistes meetmetes, mida võiks rahastada ELi vahenditest. Vältida tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sellist kasutamist, mis toob kaasa vahendite (edasise) segregeerimise. Segregatsiooni tõkestamine nõuab pikaajalist lähenemisviisi. Segregatsiooni eduka kaotamise eeltingimused on muu hulgas:

•keskendumine mahajäänud ja riskipiirkondadele;

•sidusrühmade vahelise koordineerimise ja mõjutatud roma kogukondade rakendamisse kaasamise tagamine;

•taristu ja töötajate arendamise ühendamine;

•eluaseme legaliseerimine;

•ettevalmistavate ja lisameetmete algatamine;

•piisava eluaseme pakkumine tervikpaketina;

•segregatsiooni kaotamise ühendamine tervikliku käsitusviisiga.

Mõni asjassepuutuv riik on kehtestanud ka meetmeid seoses ELi raamistikus ja nõukogu soovituses esile tõstetud teise prioriteediga, milleks on rändajate jaoks peatuspaikade loomine vastavalt kohalikele vajadustele. Romade elutingimuste parandamiseks peaksid kõik asjaomased liikmesriigid tegelema kommunaalteenuste kättesaadavusega.

3.6. Struktuurimeetmed

Romade integreerimise riiklike kontaktpunktide töö tugevdamisel ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamisel on tehtud edusamme, kuigi kontaktpunktide volitused ja vahendid on endiselt väga erinevad. Paljud neist ei ole seotud mitte ainult asjaomase poliitika koordineerimisega, vaid ka selle kavandamise ja läbivaatamisega. Suur hulk kontaktpunkte osales aktiivselt poliitiliste prioriteetide vastavusseviimises 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi kättesaadavaks tehtud rahastamisvahenditega 22 . Nende töö aitas kaasa sellele, et marginaliseeritud roma kogukondade sotsiaal-majanduslik integratsioon valiti rakenduskavade konkreetseks investeerimisprioriteediks. See kindlustas romade integreerimise meetmete jätkusuutliku rahastamise kuni 2020. aastani.

Mõni romade integreerimise riiklik kontaktpunkt teeb tihedat koostööd kohalike ametiasutustega, pakkudes metoodilist tuge kohalike tegevuskavade väljatöötamisel, ning roma kodanikuühiskonna esindajatega. Kõigi sidusrühmade nähtavus suureneb. Ent vajalikud on edasised edusammud, eelkõige kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja iseäranis erasektoriga tehtavas rakenduskoostöös. Liikmesriikide aruannetest ilmneb, et riikide avaliku sektori asutused viivad ellu enamiku teatatud meetmetest, eriti haridus- ja tervishoiuvaldkonnas, kohalikud ametiasutused vastutavad aga tavaliselt eluaseme- ja tööhõivemeetmete rakendamise eest. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on kõige aktiivsemad tervishoiu vallas, sellele järgneb haridus, kuid nende partnerlust kõigis asjaomastes valdkondades tehtavas rakendustöös tuleks veelgi hoogustada. Erasektori võimalikku rolli ei ole endiselt eriti uuritud.

Paljudes liikmesriikides on alustatud kontaktpunktide ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste 23 koostööd. Nii kontaktpunktid kui ka nimetatud asutused kujundavad poliitikat ja pakuvad vajaduse korral tuge. Nende töötajate arvu ja rahalisi vahendeid tuleb veelgi suurendada, et parandada nende koostööd ja muuta see tulemuslikumaks.

Kõikide tasandite kõik osalejad tunnustavad üha enam sellise riikidevahelise koostöö tähtsust ning viljelevad ja edendavad seda koostööd. Ametiasutused vahetavad parimaid tavasid nii riigi tasandil (nt võrgustik EURoma, mis ühendab kontaktpunktid ja korraldusasutused, et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist romade kaasamiseks) kui ka omavalitsuste tasandil (nt ELi Doonau piirkonna strateegia raames). Romasid integreeriva riikidevahelise koostöö hoogustamiseks on sõlmitud kahepoolsed lepingud (nt Prantsusmaa ja Rumeenia, Rootsi ja Rumeenia vahel). Kohaliku tasandi riikidevaheline koostöö hõlmab ka romade integreerimist (nt programmi EUROCITIES romadega tegeleva rakkerühma kaudu või programmi ROMACT uue komponendi raames suutlikkuse suurendamise ja riikidevahelise koostöötegevuse toetamisel, et abistada kohalikke ametiasutusi). Lääne- ja Ida-Euroopast võib tuua mitu head näidet omavalitsuste koostööst, mille keskmes on teenuste osutamine romadele, sealhulgas haridusvaldkonnas (nt Glasgow’ ja Oslo koostöö Belfasti, Aradi, Craiova ja Timişoaraga) ja tööhõives (nt Genti koostöö Glasgow’, Ateena ja Malmöga).

Liikmesriigid on teinud edusamme romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate järelevalve arendamisel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nõue tagada tugevad järelevalvemeetodid on romade integreerimise meetmete hindamise parandamisel tähtsal kohal. Siiski on vaja uusi jõupingutusi, et hinnata romadega seoses teatatud suunatud ja üldmeetmete tulemusi, sealhulgas nende mõju segregatsioonisuundumustele, romade hariduse omandamise ja tööhõive tasemele ning eluasemete ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele tervikpaketina. Selleks jätkab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet tööd, et töötada välja romade integreerimist käsitlevad näitajad. Alusandmeid kogutakse kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt ja seejärel saab nende näitajate põhjal koostada aruandlusmetoodika. Romade integratsioonimeetmete ja romade kaasamiseks ette nähtud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite järelevalve tuleks viia paremini kooskõlla kontaktpunktide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutuste tihedama koordineerimise kaudu. See tagab raha jõudmise romadeni.

3.7. Rahastamine

2015. aasta teatises tutvustas komisjon 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil pakutavaid võimalusi. Komisjoni talituste töödokumendis on esitatud riikide kaupa liikmesriikide suuremad rahaeraldised sotsiaalsele kaasamisele ning võitlusele vaesuse ja diskrimineerimise vastu. Tuleb märkida, et sotsiaalse kaasamise jaoks suuremate summade eraldamisel on 12 liikmesriiki 24 valinud uue investeerimisprioriteedi, mis võimaldab sõnaselgete, kuid mitte välistavate eesmärkide seadmist seoses romadega, ning eraldanud selle jaoks kokku 1,5 miljardit eurot. Kindlaks on tehtud ka mitu muud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeerimisprioriteeti, mis soodustavad romade kaasamist 25 .

Mis puutub riikide avaliku sektori vahenditesse, siis olulistest poliitikavaldkondadest tehakse kõige rohkem investeeringuid haridusse ja eluasemetesse, palju vähem vahendeid läheb tööhõivele ja veelgi vähem tervishoiule. Horisontaalsete ja struktuurimeetmete riikliku rahastamise maht on teadete kohaselt kaduvväike. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite toel ja kooskõlas Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiste soovitustega on kaks peamist investeerimisvaldkonda kaasav haridus (sealhulgas alusharidus) ja tööhõive; märkimisväärse eraldise saavad ka eluasemed. Tervishoiuinvesteeringuteks eraldatud summa on palju väiksem. Mis puutub horisontaalsetesse ja struktuurimeetmetesse, siis läheb suurem hulk vahenditest naiste ja laste kaitsmisele ja diskrimineerimisvastasele võitlusele. Peamiselt tuleb raha Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

Mitu liikmesriiki on asunud roma kogukondi kaardistama, võttes kasutusele etnilised või sotsiaal-majanduslikud näitajad (st puudust kannatavad / eraldatud piirkonnad, kõige rohkem abi vajavad inimesed, vaesuskaardid jne), et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite sihtotstarbelisust ja eraldamist romade integreerimisele.

4. Laienemine

Laienemisprotsessis on romade integreerimine endiselt esmatähtis. Komisjon teeb tihedat koostööd Lääne-Balkani riikide ja Türgiga ning teostab järelevalvet kohustuste täitmise üle. Romade integratsiooniprogrammide toetamiseks riigi ja piirkondlikul tasandil tehakse kõvasti tööd ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames. Enamiku roma kogukondade olukord on aga ikka veel murettekitav. Seadusandlike või poliitiliste dokumentide vastuvõtmisest ei piisa. Riigi tasandil tuleks integratsioonimeetmete rakendamiseks eraldada piisavaid eelarvevahendeid, pöörates erilist tähelepanu kohalikule rakendustegevusele. Roma kogukondi tuleb täiel määral kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse kaasata. Romade kaasamise aastakümne algatus 26 muutis romade integreerimise poliitilise tegevuskava osaks. Aastakümne algatuse järgses etapis tuleks keskenduda kohapeal mõõdetavate tulemuste saavutamisele, vähendades selgelt lõhet romade ja mitteromade vahel ja koondades tähelepanu eeskätt eelisvaldkondadele (haridus, tööhõive, tervishoid, eluasemed ja isikutunnistused), samuti kattuvatele valdkondadele, mis on seotud soo ja romavastasusega. Vastuseks praegusele pagulaskriisile tuleb romade integreerimist tugevdada; suur osa nüüd turvalisteks päritoluriikideks tunnistatud Lääne-Balkani riikidesse tagasipöördujatest on romad.

5. Järeldused ja tulevikuplaanid

Euroopa tasandil on kehtestatud õiguslikud, poliitilised ja rahastamisvahendid. Vastuseks nõukogu soovitusele on liikmesriigid loonud koordineerimisstruktuurid, võtnud kasutusele suunatud ja üldmeetmeid ning eraldanud rahalisi vahendeid. Hindamisel märgati mõningaid teretulnud suundumusi, nagu suurenev tähelepanu alusharidusele, uued seosed romade integreerimise poliitiliste prioriteetide, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta vahendite kasutamise ning romade integreerimise riiklike kontaktpunktide ülesannete vahel sellise rahastamise kavandamisel. Need jõupingutused ei ole aga ära hoidnud romade elutingimuste edasist halvenemist ja enamikus ühiskondades levivat vaenulikkust. Tõsiseid kitsaskohti on tuvastatud romavastase diskrimineerimise tõkestamisel, eriti seoses eluasemetega, haridusliku segregatsiooniga ja väljatõstmiste ennetamisega. Kohalikul tasandil tuleb endiselt tegeleda jätkusuutlikult kohustuste võtmise ja täitmisega. Koostöö kodanikuühiskonnaga ja erasektori kaasamine rakendamisse ei ole ikka veel piisav. Samuti tuleks integratsioonialaste jõupingutuste kohapealset mõju paremini arvesse võtta.

Liikmesriigid peaksid jätkama romade integreerimise poliitilise kohustuse täitmist, nii et loodud õiguslikke, poliitilisi ja rahastamisvahendeid kasutataks täielikult käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks. Kõige tähtsam on kohalik rakendustegevus.

Komisjon kutsub liikmesriike üles asuma järgmiste pakiliste prioriteetide kallale.

Jõustada riigi ja kohalikul tasandil diskrimineerimisvastased, rassismi- ja ksenofoobiavastased õigusaktid ja kaitsemeetmed,

otehes järelevalvet romadevastase diskrimineerimise üle, tõkestades seda, teatades sellest ja karistades selle eest kõigis poliitikavaldkondades;

okriminaliseerides avaliku, sealhulgas etnilise päritolu alusel vägivalla või vihkamise õhutamise;

otõkestades soopõhiste ja lastega arvestavate meetmete kaudu inimkaubandust;

okorraldades ühiskonna enamikule ja peamistele sidusrühmadele teadlikkust suurendavaid ja diskrimineerimisvastaseid kampaaniaid, et edendada arusaamist romade kaasamise majanduslikust vajalikkusest ja vastastikusest kasust.

Ennetada väljatõstmist etnilise päritolu alusel, tagades, et väljatõstmisel austatakse alati kõiki põhiõigusi, pakkudes väljatõstetud peredele sobivat alternatiivset eluaset, et vältida kodutust ja süvenevat tõrjutust, ning uurides romade eluasemetega seotud olukorra parandamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavaid investeerimisvõimalusi.

Kõrvaldada segregatsioon hariduses ja seoses eluasemega kooskõlas komisjoni juhistega ning õigusaktide, kaasava poliitikareformi, õpetajakoolituse, kaasamismeetodite levitamise ja konkreetsete segregatsiooni kaotamise meetmete kaudu, mis on ühendatud sihipärase toetuse ja kõigi juurdepääsutõkete kaotamisega, kasutades kõiki Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide võimalusi.

Võtta kasutusele kaitsemeetmed ja suunatud meetmed, tagamaks, et tavapärase sekkumisega jõutaks tõhusalt romadeni, eriti tööhõive ja tervishoiu valdkonnas.

Laiendada ja mitmekordistada edukaks osutunud väiksemamahulisi algatusi, kasutades 2014.–2020. aasta vahendeid.

Arendada edasi andmete kogumist, järelevalve- ja aruandlusmetoodikat, et vastata ootustele, mis on seotud riiklikest vahenditest rahastamise kohta käiva aruandluse kohustuse täitmisega, ning tagada romadega seotud suunatud ja üldmeetmete hindamine, mille tulemusena õpitakse poliitilisest kogemusest ja vaadatakse poliitika läbi.

Kasutada täielikult ära romade kaasamise riiklikud platvormid, et tagada kõigi sidusrühmade kaasav osalemine rakendamises, järelevalves, aruandluses ja poliitika läbivaatamises, et edendada heade tavade vahetamist, hindamist ja edastamist, rajada partnerlussuhteid ning ühendada veelgi roma kogukondi, kohalikke ametiasutusi, kodanikuühiskonda ja erasektorit.

Komisjon jätkab liikmesriikide toetamist, tagab Euroopa tasandil vajaliku valmisoleku romade kaasamiseks ning kasutab mõttevahetuse ja koostöö edendamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid. Komisjoni eelisvaldkonnad on järgmised.

Võtta meetmeid, et tagada diskrimineerimisvastaste õigusaktide täielik jõustamine ja võidelda romavastasusega, kasutades selleks kättesaadavaid õiguslikke vahendeid.

Toetada romade kaasamise riiklikke platvorme, et edendada kõigi sidusrühmade kaasavat koostööd riigi tasandil.

Toetada liikmesriikide jõupingutusi romade integreerimise valdkonnas, lihtsustades teabevahetust, koostööd ja temaatilist arutelu romade integreerimise riiklike kontaktpunktide võrgustiku kaudu.

Tagada kõrgetasemeline mõttevahetus ja poliitikasuunised, käies kahepoolsetel vaatlusmissioonidel, kaasates riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning kodanikuühiskonda.

Edendada kõigi sidusrühmade osalemist ja dialoogi Euroopa tasandil reformitud romade kaasamise Euroopa platvormi kaudu.

Soodustada kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamist, et edendada nende aktiivset kaasamist.

Töötada välja 2020. aasta järgne romade integreerimise strateegia, võttes arvesse 2019. aastaks kavandatud nõukogu soovituse võimalikku läbivaatamist, senist romade ja muude rahvuste vahelist lõhet haridus-, tööhõive-, tervishoiu- ja elamumajandusvaldkonnas, diskrimineerimisvastast võitlust, samuti käimasolevaid arutelusid romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku vahehindamise kohta.

(1)

KOM(2011) 173 lõplik, mille riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid 23.–24. juunil 2011.

(2)

Terminit „strateegia“ kasutatakse kõikide integreeritud poliitikameetmete hõlmamiseks. Liikmesriike tähistatakse järgmiste lühenditega: AT – Austria, BE – Belgia, BG – Bulgaaria, CY – Küpros, CZ – Tšehhi, DE – Saksamaa, DK – Taani, EE – Eesti, EL – Kreeka, ES – Hispaania, FI – Soome, FR – Prantsusmaa, HU – Ungari, HR – Horvaatia, IE – Iirimaa, IT – Itaalia, LT – Leedu, LU – Luksemburg, LV – Läti, MT – Malta, NL – Madalmaad, PL – Poola, PT – Portugal, RO – Rumeenia, SE – Rootsi, SI – Sloveenia, SK – Slovakkia, UK – Ühendkuningriik. Malta territooriumil romasid ei ela.

(3)

ELT C 378, 14.12.2013, lk 1.

(4)

Romade integreerimise näitajaid käsitlev töörühm, keda abistas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja kuhu kuulus 17 liikmesriiki (AT, BE, BG, CZ, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, NL, PT, RO, SK, UK), töötas soovituse ülesehitust järgides välja aruandlusraamistiku. Romade integreerimise näitajate raamistik, mis ühendab meetmed alusandmete ja tulemustega, vajab veel lõplikku viimistlemist.

(5)

 Madalmaad esitasid romade elutingimusi käsitleva kvalitatiivse uuringu, mille valitsus tellis Erasmuse ülikoolilt. Taanis oli romade integreerimise riiklik kontaktpunkt pikemat aega määramata. Hiljuti see küll määrati, kuid komisjonile ei ole esitatud aruannet nõukogu soovituse kohaselt kehtestatud meetmete kohta.

(6)

BG, CZ, HU, RO, SK: http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_et.htm .

(7)

 Võrgustik kohtub kaks korda aastas. See loodi 2012. aastal eesmärgiga edendada vastastikust õppimist ja koostööd romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel ning pakkuda komisjoni toetust kontaktpunktides tuvastatud probleemidega tegelemisel. Võrgustiku temaatilistes töörühmades (kes keskenduvad praegu riikide koostööle ja roma lastele) saab pidada põhjalikumaid arutelusid.

(8)

  http://ec.europa.eu/justice/discrimination/roma/for-roma-with-roma/index_en.htm .

(9)

Programmid ROMED2 ja ROMACT.

(10)

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, EÜT L 180, 19.7.2000.

(11)

Slovakkia suhtes 2015. aasta aprillis. Esimene menetlus algatati 2014. aasta septembris Tšehhi vastu.

(12)

2008/913/JSK, ELT L 328, 28.11.2008.

(13)

  http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/thematic_guidance_fiche_segregation_en.pdf .

(14)

  http://ec.europa.eu/justice/discrimination/files/rights_against_discrimination_web_en.pdf .

(15)

  http://www.schooleducationgateway.eu/en/pub/resources/toolkitsforschools/general.htm .

(16)

15.4.2015, 2015/2615(RSP).

(17)

Eurobaromeetri eriuuring nr 437, 2015.

(18)

BG, CZ, SK.

(19)

Europoli aruanne inimkaubanduse olukorra kohta „Situation Report — Trafficking in human beings in the EU“ (Olukorra ettekanne. Inimkaubandus ELis).

(20)

 BG, CZ, HU, FI.

(21)

Rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid ja kodanikuühiskond väljendasid 2015. aastal mitu korda muret mõnes liikmesriigis aset leidnud rohkete väljatõstmiste pärast. Vt näiteks http://www.coe.int/en/web/commissioner/-/european-countries-must-stop-forced-evictions-of-roma . Enamikul juhtudel alternatiivset sotsiaalmajutust vastu ei pakutud ja mõnel juhul eraldati lapsed perekonnast.

(22)

 Teave Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta: http://ec.europa.eu/regional_policy/en/funding/ ; tugevdatud partnerluse kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamisel, rakendamisel ja järelevalves: http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/what/glossary/e/european-code-of-conduct .

(23)

ELi võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide 2000/43/EÜ, 2004/113/EÜ ja 2006/54/EÜ alusel rajatud asutused.

(24)

 AT, BE, BG, CZ, ES, FR, EL, HU, IT, PL, RO, SK.

(25)

 Nt Euroopa Sotsiaalfondi kaudu: haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine ning kvaliteetsele haridusele juurdepääsu hõlbustamine nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis; igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine. Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu: sotsiaal-, tervishoiu- või haridustaristu või puudust kannatavate kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taastumise toetamine.

(26)

  http://www.romadecade.org/ .