52016AR5838

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52016AR5838 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016AR5838

Help

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad“

ELT C 306, 15.9.2017, p. 64–80 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

15.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 306/64

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad“

(2017/C 306/12)

Raportöör:

Michiel Rijsberman (NL/ALDE), Flevolandi provintsivalitsuse regionaalminister

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014, (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 541/2014/EL“

COM(2016) 605 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikkel 27

Muuta lõiget 1 järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

a)	ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud reale, kust ümberpaigutus tehakse;

a)	ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud reale, kust ümberpaigutus tehakse;

b)	ühest peatükist teise ilma piiranguteta.

b)	ühest peatükist teise ilma piiranguteta.

c)	aastast n aastasse n+1 maksimaalselt 10 % institutsiooni eelarve assigneeringute kogumahust, et paigutada ümber kasutamata jäänud assigneeringuid kõigilt eelarveridadelt konkreetsetele eelarveridadele, mis on mõeldud artikli 258 lõikes 5 määratletud institutsiooni kinnisvaraprojektide jaoks.

Motivatsioon

Selleks et kasutada kõiki kättesaadavaid eelarvevahendeid, peaks olema lubatud kasutamata jäänud assigneeringuid ümber paigutada järgmisesse aastasse, et tasuda üüri, hoonete laenumakseid või nende hoolduse kulusid (kinnisvaraprojektide määratlus on toodud artikli 258 lõikes 5).

Muudatusettepanek 2

Artikkel 39

Muuta lõiget 3 järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(…) Komisjon lisab eelarveprojektile

a )	põhjendused selle kohta, miks sisaldab eelarveprojekt teiste institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi;

a)	võrdleva tabeli, mis hõlmab komisjoni eelarveprojekti teiste institutsioonide kohta ja teiste institutsioonide esialgseid finantstaotlusi, mis on edastatud Euroopa Komisjonile;

b )	vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loeteludega. Sellistes töödokumentides, kus on ära toodud viimane kinnitatud ametikohtade loetelu, esitatakse järgmine teave:

b )	põhjendused selle kohta, miks sisaldab eelarveprojekt teiste institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi;

c )	vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loeteludega. Sellistes töödokumentides, kus on ära toodud viimane kinnitatud ametikohtade loetelu, esitatakse järgmine teave:

(…)

Motivatsioon

Selles muudatusettepanekus tõstatatud küsimus on komitee kui institutsiooni jaoks oluline. Muudatusettepanekuga üritatakse kohustada komisjoni lisama oma eelarveprojektile esialgsed eelarved, mille eri institutsioonid (nt komitee täiskogu) vastu on võtnud, nii et komisjoni ühepoolsed muudatused oleksid nähtavad ja läbipaistvad. See suurendaks eelarvemenetluse raames komitee läbirääkimisruumi parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 123

Muuta järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 123	Artikkel 123
Kolmanda isiku audititele tuginemine	Kolmanda isiku audititele tuginemine
Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse, võetakse kõnealune audit üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades.	Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse, võetakse kõnealune audit üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades. Võimalikult palju tuleks kasutada korraldusasutuses juba kättesaadavat teavet, et vältida toetuse saajatelt sama teabe küsimist rohkem kui ühe korra.

Motivatsioon

Liialdatud nõudmised auditile tekitavad suuri riske nii piirkondlikele omavalitsustele kui ka VKEdele. Eeskirjade lihtsustamine peaks kaasa aitama toetuse saajate auditkoormuse vähendamisele ning auditite puhul ühe auditeerimisasutusega piirdumisele. Esimene kontrolltasand, selle asemel et toetuse saaja juurde tagasi pöörduda ja kontrollipüramiidi loomine kontrollitorni asemel.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 125

Muuta järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 125	Artikkel 125
Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse	Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse
Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös nendega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmeriikide taotlusel paigutada ümber käesoleva määruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse. Komisjon haldab neid vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti a või c kohaselt võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. Lisaks võib liikmesriikidele nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames eraldatud vahendeid kasutada liikmesriikide taotlusel EFSI riskivõtmisvõime parandamiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse EFSI norme.	Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös nendega toimuva eelarve täitmise raames ning asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja korraldusasutuste selgesõnalisel nõusolekul , võib liikmeriikide taotlusel paigutada ümber käesoleva määruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse. Komisjon haldab neid vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti a või c kohaselt võimaluse korral asjaomase liikmesriigi vastavate alade (piirkonnad ja/või kohalik tasand) eest. Lisaks võib liikmesriikidele nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames eraldatud vahendeid kasutada liikmesriikide taotlusel EFSI riskivõtmisvõime parandamiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse EFSI norme.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga viiakse artikkel 125 kooskõlla komitee arvamuse muudatusettepanekuga 6.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 265

Muuta järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lisatakse artikkel 30a:	Lisatakse artikkel 30a:
„Artikkel 30a	„Artikkel 30a
1. Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.	1. Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 1 ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Sellise taotluse võib esitada asjaomase kohaliku või piirkondliku omavalitsuse ja korraldusasutuse algatusel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.
2. Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.	2. Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.
3. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“	3. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.
	4. Komisjon kontrollib ja kinnitab vahendite ümberpaigutuse ainult siis, kui liikmesriigi taotlust toetavad ja selle kiidavad heaks ka asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja korraldusasutused.
	5. Ühe või mitme finantsmääruse alusel loodud rahastamisvahendi osa või valdkondlike eeskirjade alusel tehtavate eraldiste osa või EFSI riskivõtmisvõime suurendamiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 125 tehtavate eraldiste osa võib lõikes 1 nimetatud tingimustel ümber paigutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse.“

Motivatsioon

Komitee toetab suurema paindlikkuse nõudmist, kuid tunnistab artikliga 30a kaasnevat riski muu hulgas tsentraliseerimise ja subsidiaarsuse osas. Seetõttu toetaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused artikli 30a väljajätmist kolmepoolsete läbirääkimiste käigus. Kui artikkel 30a siiski alles jäetakse, on komitee arvates määrava tähtsusega, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja korraldusasutused peavad andma oma selge nõusoleku igale heakskiitmist vajavale vahendite ülekandmisele. Subsidiaarsuse ja struktuursete investeeringute vajaduse tõttu ei tohiks ümberpaigutusi soodustada.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 265

Muuta lõike 13 punkti 2 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
13. Lisatakse artikkel 39a:	13. Lisatakse artikkel 39a:
(…)	(…)
2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.	2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud ja üleminekupiirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.
(…)	(…)

Motivatsioon

Selle koondmääruse meetme eesmärk on võimaldada struktuurifondide vahendeid kasutada EFSI investeerimisplatvormide toetamiseks. Käesoleva ettepanekuga laiendatakse täiendava paindlikkuse geograafilist ulatust, et tagada seal, kus see on eelhindamise alusel põhjendatud, EFSI vahenditest toetus, mis on kogukuludest enam kui 25 % .

See võimaldab vahendite kavandamisel suuremat paindlikkust, võtmaks arvesse valdkondlikke ja kohalikke tingimusi, säilitades samas piisava kontrolli paindlikkuse kuritarvitamiste üle tingimusega, et üle 25 %-line osa peab olema põhjendatud eelhindamisega.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 265

Muuta lõike 13 punkti 6 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
13. Lisatakse artikkel 39a:	13. Lisatakse artikkel 39a:
(…)	(…)
6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses , sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades . Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.	6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses , nõukogu järeldustes, komisjoni soovitustes ja teatistes või muudes komisjoni poolt välja antud asjaomastes ametlikes juhistes . Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

Motivatsioon

Komitee leiab, et vaid siduvad õigusaktid annavad vajaliku õiguskindluse maksustamise vältimise sätete osas. Eelarve peadirektoraadi ja raportööri vahelisest arutelu tulemusel tunnistas eelarve peadirektoraat komitee õiguskindluse nõuet ning oli nõus sõnastuse ühtlustamise ja mõiste „ametlikud juhised“ kasutamisega.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 265

Muuta lõiget 16 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 42 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

(…)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2018, ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.

b)	lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: (…)

Motivatsioon

Ainus, mille muutmist taotletakse, on 2017 (asendatakse 2018-ga). Selleks, et võtta arvesse kõnealuseid rahastamisvahendeid vaatamata sellele, et rahastamiskõlblikkusperiood lõpeb 2023. aastal, on ühissätete määruses sätestatud, et teatavatel piiratud tingimustel võib eraldada raha kulutamiseks pärast sulgemist, tingimusel, et asjaomane rahastamisleping sõlmitakse hiljemalt 31. detsembril 2017.

Arvestades üleminekuaega rahastamiskokkulepete allkirjastamiseks fondihalduritega, võib 2017. aasta lõppu tähtajana pidada praktikas saavutamatuks, mis takistaks mitmeid korraldusasutusi oma ESIF eraldisi mõistlikult suunamast omakapitalifondide tähelepanu all olevatesse valdkondadesse.

Tugev turuteave näitab, et märkimisväärset osa Euroopa ESIF omakapitaliinvesteeringutest võiks Euroopas toetada – millel oleks märkimisväärne mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule –, kui tähtaega pikendada kuni 31. detsembrini 2018, muutmata seejuures ühtki teist parameetrit, mis kindlustavad ESIF fondid nö raha parkimise vastu.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 265

Muuta lõiget 17 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
17. Lisatakse artikkel 43a:	17. Lisatakse artikkel 43a:
„Artikkel 43a	„Artikkel 43a
Investorite diferentseeritud kohtlemine	Investorite diferentseeritud kohtlemine
1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada erainvestorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada erainvestorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid. (…)“
2. Lõikes 1 osutatud diferentseeritud kohtlemise vajadus ja ulatus tehakse kindlaks eelhindamisega. (…)“

Motivatsioon

See lõik on üleliigne, kuna seda öeldakse juba artikli 37 lõikes 2c: Eelhindamine hõlmab […] vajaduse korral hinnangulist vajadust ekvivalentsete vahendite kaasamiseks kohaldatava erineva kohtlemise järele ja selle ulatust“. Seetõttu tuleb lõik välja jätta.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 265

Muuta lõiget 24 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:	Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:
lõikes 3 lisatakse punkti a järele punkt aa:	lõikes 3 lisatakse punkti a järele punkt aa:
„liikmesriigi kehtestatud kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, mida ei ole nimetatud punktis a. Enne kindla määra kohaldamist veendub vastutav auditeerimisasutus, et kindla määra kehtestamisel on järgitud ausat, õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit, mis põhineb varasematel andmetel või objektiivsetel kriteeriumidel.“	„liikmesriigi kehtestatud kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, mida ei ole nimetatud punktis a. Enne kindla määra kohaldamist tagab vastutav korraldusasutus – auditeerimisasutuse eelneval nõusolekul – , et kindla määra kehtestamisel on järgitud ausat, õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit, mis põhineb varasematel andmetel või objektiivsetel kriteeriumidel.“

Motivatsioon

Kindlad määrad (meetod) peaksid olema eelnevalt kinnitatud, vastasel juhul ei anna see säte õiguskindlust.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 265

Muuta lõiget 26 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

26. Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

(…)

ii)	lisatakse punkt e:

ii)	lisatakse punkt e:

rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5 sätestatud volitustega.“;

rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad ning auditeerimistingimused nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5 sätestatud volitustega.“;

Motivatsioon

Auditeerimistingimuste lisamine tulemuspõhise eelarvestamise delegeeritud aktidesse annab eelnevalt suurema õiguskindluse.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 265

Muuta lõiget 27 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

27. Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

Toetuste ja tagastatava abi kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine

Kui tegevuse rakendamisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest:

kindel määr kuni 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud samalaadset tüüpi tegevustele ja toetusesaajatele;

b)	kindel määr kuni 15 % otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

b)	kindel määr kuni 15 % otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

c)	kindel määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas samalaadset tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.

c)	kindel määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas samalaadset tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.

Komisjonil on õigus võtta artikli 149 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid.“

Komisjonil on õigus võtta artikli 149 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid.“

Motivatsioon

Delegeeritud aktidega ei võeta õiguskindlust ära.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 265

Muuta lõiget 28 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

28. Lisatakse artiklid 68a ja 68b:

(…)

28. Lisatakse artiklid 68a ja 68b:

(…)

1.	Tegevuse otsesed rahastamiskõlblikud personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsekuludest, mis ei sisalda selle tegevuse personalikulusid.

1.	Tegevuse otsesed rahastamiskõlblikud personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsekuludest, mis ei sisalda selle tegevuse personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

Motivatsioon

Lihtsustamine, mis annab õiguskindluse.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 265

Muuta lõiget 52 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 127 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teise lõiguga“.

a)	lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teise lõiguga“.

aa)	lõiget 1 täiendatakse järgmiselt: Tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, koostades auditeid minimaalsel määral.

b)	lõike 5 punktis a asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teisele lõigule“.

b)	lõike 5 punktis a asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teisele lõigule“.

c)	lõige 7 jäetakse välja.

Motivatsioon

Auditite hulka tuleks piirata vajaliku miinimumiga, et täita kontrollikoormuse vähendamise nõudeid.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 265

Lisada punkti 57 järele uus punkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Artikli 142 lõike 1 punktile b lisatakse järgmine lõik: „ja on üle 5 % taotluses esitatud toetuskõlblike kulude kogusummast.“

Motivatsioon

See küsimus tõstatati sidusrühmade koosolekul ja raportöör sai selles küsimuses ka kirjalikke ettepanekuid sidusrühmadelt (CPMR, LGA, Uus-Akvitaania). Säte maksete peatamise kohta peaks võimaldama rohkem paindlikkust.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 265

Muuta lõiget 60 järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
60. Artiklisse 152 lisatakse lõige 4:	60. Artiklisse 152 lisatakse lõige 4:
„Kui projektikonkurss on algatatud enne käesolevat määrust muutva määruse XXX/YYY jõustumist, võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 6 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast . Kui dokument, milles on sätestatud toetuse andmise tingimused, esitatakse toetusesaajale 6 kuu jooksul alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast, võib korraldusasutus otsustada mitte kohaldada kõnealuseid muudetud sätteid.“	„Kui projektikonkurss on algatatud enne käesolevat määrust muutva määruse XXX/YYY jõustumist, võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust. Kui dokument, milles on sätestatud toetuse andmise tingimused, esitatakse toetusesaajale 6 kuu jooksul alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast, võib korraldusasutus otsustada mitte kohaldada kõnealuseid muudetud sätteid.“

Motivatsioon

See kindlamääralistele maksetele ülemineku perioodi pikendamine võimaldaks korraldusasutustel selleks turvalisemas õiguslikus keskkonnas paremini ette valmistuda (eelkõige andmete analüüsi mõttes).

Muudatusettepanek 17

Artikkel 267

Lisada punkti 3 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 11 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

Maaelu arengu programmide muutmine

Liikmesriikide taotlused programmide muutmiseks kiidetakse heaks järgmise korra kohaselt:

a)	komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmise taotluste üle, millega tahetakse muuta EAFRD osaluse määra ühe või mitme meetme puhul.

Motivatsioon

Ettepaneku peamine eesmärk on lihtsustada fondide haldamist ja tagada teatav paindlikkus. Samas karmistatakse komisjoni ettepanekuga kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kehtivaid halduseeskirju. Seega tuleks teksti muuta.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 267

Lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(i)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine kõikide sektorite põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.“;

ii)

lisatakse punkt d:

„d)	sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.“;

lisatakse punkt d:

„d)	sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.“;

Motivatsioon

Riskijuhtimisvahendite kasutamise innustamine, eelkõige kindlustuses, turgutab eelkõige kindlustussektorit, mitte ei ole abiks põllumajandustootjatele. Selliste vahendite toetamine võib õõnestada maaeluarengu fonde, mis on maapiirkondade ühetkuuluvuseks hädavajalikud.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 267

Lisada punkti 7 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 37 jäetakse välja.

Motivatsioon

On oht, et kindlustusvahendid kasutavad ära kõik maaeluarengufondis saadaolevad vahendid, pealegi ei ole sobilikud haldusvahendid talunike sissetuleku säilitamiseks. USA eemaldub sellisest tavast.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 269

Lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

8.	Liikmesriigid võivad otsustada lõpetada käesoleva artikli kohaldamise alates 2018. aastast. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2017.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et ÜPP vahendid oleksid kättesaadavad tegutsevatele põllumajandustootjatele kui ainsatele, kellel on õigus saada otsetoetust. Sellega välditakse rahaliste vahendite killustamist.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 269

Lisada punkti 3 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

1. Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 10–30 hektarit ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või vees kasvavate põllumajanduskultuuride puhul külvikorra ajal, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kolm eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei hõlma kõnealusest põllumaast üle 50 %.

Arvestades rohu ja ristikheina segude ning muude vahekultuuride ja allkülvide soodsat mõju pinnase viljakusele ja tootlikkusele, saaks need kaasata kasvutsüklisse.

Motivatsioon

Lisaks lihtsustamisele on vaja ÜPPd ka reformida. Külvikorral on selles otsustav roll. [Määrus (EL) nr 1307/2013.]

Muudatusettepanek 22

Artikkel 270

Lisada punkti 3 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	3d. Artiklisse 152 lisatakse järgmine lõige: „1a. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisest olenemata võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogu või osa kogutoodangu puhul kavandada tootmist, viia turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.“

Motivatsioon

Asetada artikkel 152 ühise turukorraldusega konkurentsiõiguse kohaldamisest tehtavate erandite keskmesse kooskõlas põllumajandusturgude töökonna aruande soovituse 157 punktiga a ning ELi konkurentsipoliitika aastaaruannet käsitleva põllumajanduse ja maaelu komisjoni arvamuse punktiga 8.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 270

Lisada punkti 3 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3 k. Määrusesse (EL) nr 1308/2013 lisatakse järgmine artikkel:

Artikkel 152b

Väärtuse jaotamine

Ilma et see piiraks suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, võivad artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori põllumajandustoodete tootjad oma organisatsioonide kaudu asjaomaseid tooteid turustavate või töötlevate ettevõtjatega kokku leppida väärtuse jaotamise klauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatel oma organisatsioonide kaudu leppida kokku nende tooteid turustava või töötleva ettevõtjaga väärtuse jaotamise klauslites suhkrusektori mudeli alusel.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 270

Lisada punkti 3 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3 z. Määruse (EL) nr 1308/2013 II jaotisse lisatakse uus peatükk:

IIIA PEATÜKK

Suhted tarneahelaga

Artikkel 175 a

Ebaausad kaubandustavad

Enne 30. juunit 2018 esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku võtta vastu liidu tasandil raamistik heast kaubandustavast suurel määral kõrvalekalduvate ning hea usu ja õiglase kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate tavade vastu võitlemiseks põllumajandustootjate, sealhulgas nende organisatsioonide ja töötlevate VKEde ning tarneahela järgmise etapi kaubanduspartnerite vahelistes tehingutes.

Motivatsioon

Euroopa Komisjonilt tuleks nõuda, et ta enne 2018. aasta keskpaika võtaks vastu ettepaneku Euroopa õigusraamistiku kohta ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2016. aasta seisukohaga ning põllumajandusturgude töökonna aruande soovitusega 113.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 270

Lisada punkti 4 järele uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4c Artikli 219 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused, peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik, või esitada ettepanekuid asjakohaste pakkumise juhtimise meetmete kohta.

Motivatsioon

Artikli 219 tõhususe suurendamiseks on asjakohane anda komisjonile võimalus kasutada kõiki määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tema käsutuses olevaid vahendeid, kuid ka mis tahes muid asjakohaseid pakkumise juhtumise meetmeid.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

märgib, et finantsmääruses sätestatakse põhimõtted ja menetlused, mis kehtivad kõigi ELi eelarve valdkondade kohaldamisele ning ELi fondide ja programmide järelevalvele. Ettepanek hõlmab seega kõiki ELi kulutüüpe alates kombineeritud vahenditest, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), kuni eelarve täitmiseni koostöös liikmesriikidega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF), ning keskselt juhitavate ELi programmideni, nagu programm „Horisont 2020“. Samuti hõlmab ELi finantsmäärus ELi institutsioonide halduskulusid ning see on siduv ka komiteele kui ELi asutusele;

soovitab sellise mahuga dokumendi läbivaatamise puhul– muutmisele tuleb 15 õigusakti — enne ettepaneku esitamist läbi viia mõjuhinnang. Mõjuhinnangus tuleks võtta arvesse territoriaalset mõõdet ja esitatud ettepanekute mõju. Praegu on raske hinnata ettepaneku mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja selle vastavust proportsionaalsuse põhimõttele; peale selle kahtleb komitee Euroopa Komisjoni hinnangus, et seadusandlik ettepanek kuulub liidu ainupädevusse, võttes arvesse, et ettepanekud valdkondlike õigusaktide kohta hõlmavad enamat kui teksti vastavusse viimine liidule kohaldatavatele uutele finantseeskirjadele.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on korduvalt nõudnud lihtsamaid ja paindlikumaid eeskirju, et kiirendada ELi vahendite rakendamist ja lihtsustada igapäevast tegevust toetuse saajate, eelkõige VKEde, ja haldusasutuste jaoks;

tunneb heameelt, et tänu heale koostööle Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni vahel on mitmed lihtsustamisettepanekud, mis koostati koos nõukogu eesistujariigiga korraldatud ühisseminaridel ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise kohta, leidnud tee seadusandlikku ettepanekusse, näiteks komisjoni suundumus liikuda tulemuspõhise lähenemisviisi poole maksete puhul;

toetab lihtsustatud kulude kasutamisvõimaluste laiendamist. Samas on võimalik ka olukorda parandada ning komitee soovitab laiendada lihtsustatud kulude kasutamise võimalust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seotud projektidele samas ulatuses kui riigiabiga seotud projektidele. Lisaks ei tohiks standardastmestike kasutamine sõltuda Euroopa Komisjoni eelnevast heakskiidust või peaks selle kasutamine olema piiratud, et võimaldada korraldusasutustel juhtimist olulisel määral lihtsustada;

märgib, et väljapakutud lihtsustamismeetmed auditite osas toovad tõenäoliselt kaasa märkimisväärse lihtsustamise kõigis ELi poliitikavaldkondades, mis hõlmavad ELi kulutusi. Finantseeskirjade kohta esitatud ettepanekud, mis käsitlevad tulemuspõhist eelarvestamist koos lihtsustamise ja toetumisega ühele auditile, kujutavad endast olulisi edusamme seoses auditite arvu, vigade ja halduskoormuse vähendamisega ning maine, kasutamise ja tulemuste saavutamise parandamisega. Nn vastastikuse tuginemise meetmete eesmärk on julgustada võimalikult palju toetumist ühele auditile, kui audit vastab rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele;

peab kahetsusväärseks, et mitte kõiki lihtsustamisettepanekud auditite kohta ei ole seadusandlikku ettepanekusse lisatud. Liialdatud nõudmised auditile tekitavad suuri riske nii piirkondlikele omavalitsustele kui ka VKEdele. Sellest tulenevalt arvavad paljud, et ESIF toetuse taotlemine lihtsalt ei ole pingutust väärt. Täiendav lihtsustamine peaks vähendama toetuse saajate halduskoormust. Ettepanekut auditeerimisasutuste vastastikku üksteisele tuginemise kohta kontrollasutuste poolt läbi viidud juhtimise kontrolltoimingute osas tuleks sellega seoses arvesse võtta; esimene kontrolltasand, selle asemel et toetuse saaja juurde tagasi pöörduda.

leiab, et auditeerimistingimused peaksid olema vähem karmid ja läbipaistvamad. Eelkõige soovitab komitee lühendada digiandmete säilitamise kestust, kuna nende säilitamise kulud võivad olla sama suured kui praegused arhiveerimiskulud;

soovitab rakenduskavade jaoks võtta kasutusele spetsiaalselt kohandatud auditistrateegia, mis põhineb meetoditel ja põhimõtetel, mida liikmesriikide auditeerimisasutused peavad kasutama, nagu proportsionaalsuse põhimõte, eelmiste auditite heade tulemuste tunnustamine ja riiklike auditeerimismeetodite kasutamine;

10.

tervitab finantsmääruse ettepanekut, et rahastamine ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Soovitab julgustada tulemuspõhise eelarvestamise laialdasemat kasutamist;

11.

väljendab heameelt selle üle, et kavandatud seadusandlikus ettepanekus on võetud arvesse komitee taotlust, et lubataks vahetult anda lepinguid riiklikele/piirkondlikele avaliku sektori arenguabi finantseerimisasutustele, kui nad tegutsevad finantsvahendajana rahastamisvahendite rakendamisel;

12.

kiidab heaks ettepaneku lihtsustada ühised tegevuskavad, kuid märgib, et ühiseid tegevuskavasid ei ole seni eriti kasutatud, sest korraldusasutused kartsid, et audiitorid tõlgendavad ühiste tegevuskavade eeskirju erinevalt ja määravad finantskorrektsioonid. Lisaks on ühiste tegevuskavade kasutamisel vaja täiendavaid juhtimisstruktuure. Soovitab seetõttu uurida ühiste tegevuskavadega saadud kogemusi ja hinnata rakendusmehhanismi; soovib saada teavet selle kohta, milliseid praktilisi samme Euroopa Komisjon on astunud usalduse parandamiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks; Komitee soovitab Euroopa Komisjonil esitada ühise tegevuskava mudeli, mille kohta peaks komisjon taotlema Euroopa Kontrollikoja nõuandeid. Samuti soovitab ta tungivalt algatada terve rea katseprojekte kõigis liikmesriikides juba praegusel perioodil, et katsetada ühiste tegevuskavade ulatuslikku kasutamist pärast 2020. aastat;

13.

tervitab asjaolu, et ettepanekud (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punkt c ja artikli 39 punkt a) parandada ESIF ning EFSI kombineerimist, eelkõige rahastamisvahendite osas, näivad olevat väga positiivsed ja vastavad komitee üleskutsetele tagada suurem koostoime ESIF ning EFSI vahel. Siiski jäävad veel mõned kahtlused selle üle, millise lisaväärtuse annavad kaks käibefondide rakendusmehhanismi, mida on võimalik rakendada nii EFSI kui ka ESIFi kaudu. Kahest rakendusmehhanismist tulenevat halduskoormust on võimalik ennetada ESIFi ja EFSI kombineeritud rakendamise juhtumispõhise eelhindamisega. Komitee juhib samuti tähelepanu asjaolule, et võrreldes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega on EFSI fondide ja asjaomaste tingimuste rakendamine lihtsam. Otse hallatavate ELi fondide, nt EFSI ja programm „Horisont 2020“, ning ühiselt hallatava ESIFi erinev staatus riigiabiga seoses suurendab halduskoormust ja takistab rahastamisvahendite vahelist koostoimet;

14.

peab kahetsusväärseks, et seadusandlik ettepanek annab võimaluse suunata ühtekuuluvuspoliitika vahendeid muudesse tsentraalselt hallatavatesse programmidesse või suurendada EFSI riskitaluvust. Kohalikust ja piirkondlikust aspektist tundub see problemaatiline, kuna sellise ümberpaigutamise taotluse peab tegema liikmesriik, kellel ei ole sõnaselget vajadust konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Seetõttu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei toeta seda ettepanekut. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon kontrollib ja kinnitab vahendite ümberpaigutuse ainult siis, kui taotluse esitavad ja/või selle kiidavad heaks korraldusasutus või asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid saama sellise taotluse algatada;

15.

soovitab, et seadusandlik ettepanek peaks samuti avama võimaluse ressursside ümberpaigutamiseks tsentraalselt hallatud programmidest ja EFSI-st ühtekuuluvuspoliitikasse. Neid punkte on käsitletud muudatusettepanekus 1;

16.

rõhutab, et paljud keerukuse algpõhjused leiduvad delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides, aga ka komisjoni suunistes. Tegelikult on suur osa juhtimist, auditeerimist ja kontrolli puudutavatest märkustest ja täiendavatest kohustustest pärit teisestest õigusaktidest. Just selle tasandi akte on vaja lihtsustada;

17.

märgib. et komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 27 lõikes 2 sätestatakse tagasiulatav mõju, kui tegevuskontrolli ja -auditi teostamine põhjustab toetusesaaja jaoks lubamatut õiguskindlusetust. Tagasiulatuva mõju põhimõte jäetakse välja, kui nende teostamine ei ole toetusesaajatele kasulikum;

Lihtsustamise ettepanekud programmiperioodiks pärast 2020. aastat

18.

nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamist jätkataks ettepanekutega 2020. aasta järgse programmitöö perioodi kohta. Sellega seoses tuleb lahendada eelkõige järgmised küsimused:

—	Luua võrdsed tingimused ELi eri rahastamisvahenditele ühiste määratluste kaudu, et luua võimalus võrrelda tulemusi ja kombineerida vahendeid.

—	Uurida, kuidas ühtekuuluvuspoliitika eeltingimused (ühissätete määruse art 19) saaksid kaasa aidata lihtsustamisele.

—	Vaadata läbi mitmetasandiline lähenemisviis ühistes rakendusprogrammides; oleks tõhusam tegeleda kas piirkondlike/kohalike omavalitsustega või riigiasutustega, sõltuvalt programmi geograafilisest ulatusest.

—	Läbipaistvuse parandamiseks ja õigusaktide keerukuse vähendamiseks peaksid erinevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kehtima identsed eeskirjad. See oleks saavutatav ühtse kontaktpunkti loomisega ESIFi toetusesaajate taotluste jaoks, et võimaldada hõlpsat ja võrdset ligipääsu.

—

Piirata tingimusi kõnealuse ühtse eeskirjade kogumiga. Finantseeskirjad ei tohiks võimaldada täiendavaid tingimusi seoses fondipõhiste auditeerimise eeskirjade ning konkreetsete fondide ja programmide kulude abikõlblikkusega. Fondipõhised eeskirjad peaksid piirduma eeskirjadega programmi sisu ja aruandluse kohta. Seda ülereguleerimise vältimist tuleks kohaldada ka kõikidele partneritele ühiselt rakendatavates programmides.

—	Piirata iga-aastaste rakendusaruannete sisu, nii et need sisaldaksid põhiteavet programmi rakendamise kohta, lisamata korraldusasutustele tarbetut halduskoormust.

—	Kaotada bürokraatlikud menetlused, millel on piiratud lisaväärtus ja mida rakendatakse täiesti erinevalt, näiteks asutuse määramise menetlus (ühissätete määruse artikkel 124).

—	Arendada välja diferentseeritud auditeerimine ja aruandlus ELi ning riiklike auditeerimis- ja korraldusasutuste vahel sõlmitud usalduslepingute kaudu.

—

Koormuse vältimiseks tuleks auditeerimisasutuse ülesandeid käsitlevat artiklit (ühissätete määruse artikkel 127) täiendada järgnevalt: „See auditistrateegia on kooskõlastatud korraldusasutusega ning komisjon leiab, et selles järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet ning võetakse arvesse konkreetse programmi riske“.

—	Tuleks võtta eeskujuks 2007-2013 eelhindamise ja asutuse määramise kord, mille kohaselt komisjon kontrollis ja kinnitas kõik korraldusasutuste poolt loodud süsteemid, tagamaks, et rahalisi vahendeid saaks eraldada kiiremini programmitöö perioodi alguses.

—	Sätted, mis käsitlevad maksete peatamist (ühissätete määruse artikkel 142), peaksid võimaldama rohkem paindlikkust.

—	Tuleks teha selget vahet pettuse eesmärgil tehtud vigade ja tahtmatute vigade vahel.

—	Tuleks suurendada usaldust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühises haldamises osalejate ja Euroopa Komisjoni vahel.

—	Määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 28 viidatakse, et lubatud veamäär on 2 %. Kogemustele tuginedes saab öelda, et selline määr ei ole ühtekuuluvuspoliitika projektide puhul kohane. Kuna rahvusvahelistes auditeerimisstandardites puudub arvuline määr, peaks olema võimalik seda suurendada 5 %-le;

19.

rõhutab, et seadusandlik ettepanek liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta, millega on kaasas vastavad valdkondlikud eeskirjad, mis on hõlmatud 15 seadusandlikus aktis, puudutab kõiki komitee komisjone, kellega on konsulteeritud käesoleva arvamuse ettevalmistamise etapis. COTERi komisjoni ELi eelarvet käsitlev töörühm on samuti käesoleva arvamuse koostamisele kaasa aidanud.

Brüssel, 11. mai 2017

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

Top

Choose the experimental features you want to try