13.

Viimastel aastatel on ühisettevõttel palutud rakendada sisemiste tehniliste raskuste ja juhtimispiirangutega projekti, millega samalaadset ei ole maailmas ilmselt võimalik leida: olukorras, kus sellise esimese omalaadse, tehniliselt keeruka seadmega nagu ITER on juba niigi tohutuid rakendusprobleeme, põhinevad tehnilised kirjeldused enamjaolt teise üksuse, ITERi rahvusvahelisse organisatsiooni tarnitavatel sisenditel ja kirjelduste muudatused on isegi lepingu täitmise ajal väga sagedased. F4E on saanud need kätte viimasena, olles sunnitud neid rakendama enamasti igasuguse hüvitiseta.

2011. aastal ITERi nõukogus vastu võetud niinimetatud MAC-10 suunised, milles määratletakse vastutus ülesehituse muudatuste rahastamisel ja mis võeti algselt kasutusele eesmärgiga lihtsustada otsustamisprotsessi, on eespool kirjeldatud olukorda halvendanud, mitte parandanud. See on toonud kaasa süsteemide/väärtuse loomise püüdluse nõrgenemise ITERi rahvusvahelisse organisatsiooni integreerimisel, millega kaasnevad ülekulud ning tekivad lisapinged ITERI rahvusvahelises organisatsioonis ja kõigis kohalikes asutustes. Probleem on terav kõigi kohalike asutuste jaoks, kuid eelkõige F4E jaoks, kus komponentidega pidevalt toimuvate muudatuste mõju avaldub hoonetele peaaegu vaikimisi, mida tõendavad F4E juhatusele 2014. aasta detsembri koosolekul esitatud dokumendid.

Kulu sõltub ilmselgelt töömahust (s.t ülesehitusest) ja see kehtib veelgi enam siis, kui muudatusi on vaja teha ehitusjärgus. Asjaolu, et viimast kontrollib ja juhib enamjaolt ITERi rahvusvaheline organisatsioon ja esimest F4E, näitab selgelt kohustuste vastuolulisust.

See on tõepoolest üks ITERi projekti kõige keerulisemaid aspekte, mis on kindlaks tehtud ka Euroopa Parlamendi tellitud ja ettevõtte Ernst and Young läbi viidud 2013. aasta uuringus ITERi kulutasuvuse kohta. Nimetatud uuringu kommenteeritud kokkuvõtte pealdistes märgitakse, et „Kulude kasv lähtub enamjaolt projekti tasandilt ega ole F4E otsese kontrolli all” ning „F4E on sui generis organisatsioon, mis tegutseb kulutõhususe võimalusi piiravas keerukas keskkonnas”. Lühidalt öeldes ei ole kokkuleppe sõlmimise ja selle vahendite määramise tõttu oluline osa kuludest, mida F4E peab kandma, tema otsese kontrolli all.

Konkreetselt kulude kontrolli küsimuses, mis on F4E peamine eesmärk, ei oleks eelmiste MAC-10 suuniste kohaselt ükski ühisettevõttega piiratud sisemine kontrollisüsteem suutnud piirata muudatuste sissevoolu ITERi rahvusvahelisest organisatsioonist (kes tegutseb omaniku ja integreerijana). Alles nüüd, kui MAC-10 suunised kõrvaldatakse ja nende kavandatud otstarbe täitmiseks kehtestatakse uus süsteem (ITERi rahvusvahelise organisatsiooni reservfond), samuti kui ITERi rahvusvahelise organisatsiooni juhtkond on lubanud rakendada tervikliku konfiguratsioonihaldussüsteemi, võib olla täiesti võimalik rakendada tehnilise haldamise protsesside järkjärgulise integratsiooni kaudu tõhusamat kulude kontrolli süsteemi.

Tuginedes enamjaolt eespool öeldule, on projekti sidusrühmad (ITERi rahvusvaheline organisatsioon ja kohalikud asutused, sealhulgas F4E) jõudnud järeldusele, et praegune ajakava ei ole realistlik – see on tõsiasi, mida on kinnitanud ka mitmed viimase kahe aasta (2013–2014) jooksul läbi viidud sõltumatud hindamised. Seetõttu tegelevad ITERi rahvusvaheline organisatsioon ja F4E koos teiste osaliste kohalike asutustega uue läbivaadatud ajakavaga, mis peaks esitatama ITERi nõukogule 2015. aasta novembris. Seejärel hindavad läbivaadatud ajakava ITERi osalised, kes peaksid arvesse võtma ka olemasolevaid vahendeid ja kulumõõdet, sest need elemendid on omavahel tihedalt seotud. Seetõttu on väga tõenäoline, et läbivaadatud ajakava tulemusel tuleb arutada üldist maksumuse hinnangut ja esitada selle kohta ettepanek. See ei mõjuta praeguses mitmeaastases finantsraamistikus vajalikke vahendeid, kuid sellel võivad olla pikemaajalised tagajärjed.

14.

F4E on kohustatud täitma nõudeid ja rakendama ülesehituses ITERi rahvusvahelise organisatsiooni tehtud muudatused, kuigi need võivad mõjutada kulusid ja põhjustada riske. Samal ajal rakendab F4E oma juhatuse hoolika järelevalve all jõuliselt suurt hulka kulude piiramise meetmeid, et tagada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kuni 2020. aastaks eraldatud eelarve ülemmäärast kinnipidamine. Mõned neist meetmetest on järgmised:

Alates 2015. aasta märtsist ametis oleva ITERi organisatsiooni uue peadirektori juhtimisel on kulude kontrollimine üldise projektijuhtimise tasandil jätkuvalt prioriteet.

Mis puudutab kuluarvestust F4E tasandil, viiakse ELi mitterahaliste sissemaksete üksikasjalik hindamine läbi projekti lõpetamisel põhistruktuuri 6. tasandil, võttes arvesse riske ja ebakindlust. See tulemus toob kaasa ettenägematute kuludega seotud uute nõuete hindamise.

15.

Nagu F4E on viimasel ajal teatavaks teinud, kehtestati praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks eraldatud eelarve, võttes eelduseks 2008. aasta tegevuse (Toschi aruanne), mis toimus põhistruktuuri 3. tasandil (süsteem) ja 4. tasandil (hankekokkulepped). See ei tähenda mingil juhul, et puudub kulude kontrolli süsteem. Tegelikult on juba olemas täielikult toimiv süsteem kulude kontrollimiseks ja järelevalveks hankekokkulepete tasandil, (põhistruktuuri 4. tasand) ja süsteemi tasandil (põhistruktuuri 3. tasand) (nagu möönis kontrollikoda oma 2013. aasta aruandes). On tõsi, et ühisettevõttel ei olnud auditi läbiviimise ajal (2015. aasta märts) paigas veel kõiki 6. tasandi andmeid (lepingud). See ei tähenda, et F4E ei kalkuleerinud üksiklepingute kulusid, F4E tegi seda, kuid eraldi projektimeeskondades, mitte tsentraliseeritult ja ühetaoliselt.

Kuigi F4E kasutab juba aastaid oma tegevust ja eelarvet käsitlevate andmete säilitamiseks/haldamiseks mitut andmehaldusvahendit (nt muu hulgas ABAC, ABAC Contracts, Primavera, IDM), mis on ühendatud kesksesse integreeritud aruandlussüsteemi, kinnitab F4E, et töö tema kulude ja kõrvalekallete haldamiseni süsteemi parandamiseks edeneb. Esimest osa, süsteemi ja metoodikat kuluprognooside ja kõrvalekallete järelevalveks lepingu tasandil, tutvustati komisjoni siseauditi talitusele 2015. aasta septembris hankekokkulepete ettevalmistamise järelauditiga seotud külaskäigu ajal. Teine etapp on täielikult integreeritud ettevõtte ressursiplaneerimise süsteemi rakendamine, mis ühendab andmed ja protsessid: alates eelarvestamisest, seejärel hangetest kuni kõrvalekallete haldamise ja tarnimiseni. Ettevõtte ressursiplaneerimise rakendamine on kokku lepitud juhatuse tasandil, luues F4E struktuuris eriotstarbelise neljanda osakonna, kes tegeleb projektijuhtimisega (maksumus, ulatus, kvaliteet, ajakava ja risk) ning selle taristuga (andmemudelid, vahendid, protsessid).

F4E kinnitab, et ajakohastamine, võttes arvesse ITERi rahvusvahelisest organisatsioonist tulenevaid kulukalkulatsiooni ulatuse muudatusi, mille Toschi rühm 2008. aastal välja töötas, viidi läbi 4. tasandil, ja seda ajakohastatakse alati, kui ITERi nõukogu kiidab kulukalkulatsiooni muudatused heaks (peamiselt projektide muutmise taotluste kaudu). Mis puudutab kulukalkulatsiooni 6. tasandil, on Toschi kulukalkulatsioonide rekonstrueerimine sellel tasandil olnud võimalik ainult mõne süsteemi puhul (nt „Magnet”), sest Toschi rühma tulemused ei paku piisavalt andmeid, et oleks võimalik jaotada 4. tasandi väärtused täielikult (s.t summeerides kogu ulatusele) 6. tasandile.

Seetõttu on olnud töö eesmärk täiesti uue kulukalkulatsiooni väljatöötamine, mitte üksnes hindu mõjutavate riskide lisamine (nagu tehti Toschi analüüsis), vaid võttes igasuguse 6. tasandi tegevuse puhul arvesse lepingute prognoositud maksumust nende tegevuse lõpetamisel.

Selleks moodustas F4E direktor töörühma, et määrata kindlaks ja rakendada struktureeritud ja jälgitava protsessi, et saavutada kogu töö puhul, mille F4E peab lõpetama, 6. tasandil lepingute prognoositud maksumus nende lõpetamisel, et täita oma ITERi projektiga seotud kohustused. Seega tegeletakse ka vajadusega kehtestada ja säilitada kulukalkulatsioonide ning tulemusi ja nende usaldusväärsust mõjutavate tegurite (nt riskid ja ebakindlus) usaldatavus. Süsteemi ja metoodikat tutvustati siseauditi teenistusele juba selle 2015. aasta kontrollkülaskäigu ajal.

ELi osalust ITERi projektis pärast selle ehitusetappi ei ole ajakohastatud ja seda ei kavatseta teha enne, kui projekti kohta on saadud sellist analüüsi võimaldavat asjaomast teavet.

16.

F4E soovib rõhutada, et nende kahe tegevuskava eesmärk on – kuivõrd see on võimalik ITERi projekti õigusraamistikus – võtta meetmeid, mis kompenseerivad mõned eespool tuvastatud puudused.

Esiteks määras ITERi nõukogu (kus Euroopat esindab komisjon) 5. märtsil 2015 ametisse ITERi rahvusvahelise organisatsiooni uue peadirektori ja kinnitas tegevuskava, mille ta oli valmistanud ette vastuseks muu hulgas ITERi juhtimist käsitlevale 2013. aasta hindamisele. Lisaks ITERi projekti uue projektikirjelduse (ulatus, ajakava ja maksumus) avaldamisele pakuti ITERi rahvusvahelise organisatsiooni tegevuskavas välja mitu erimeedet, näiteks järgmised:

Teiseks valmistas F4E uus direktori kohusetäitja ette tegevuskava ja esitas selle 24. märtsil 2015 F4E juhatusele, kes selle täielikult heaks kiitis. F4E tegevuskava täiendab ITERi tegevuskava mitmes mõttes, kuid selles määratakse kindlaks ka F4E enda tegevuse täiendavad parandused. Peamised elemendid on järgmised:

ITERi rahvusvaheline organisatsioon ja F4E rakendavad seda tegevuskava alates 2015. aasta märtsist ning eeldatakse, et olukord seoses Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis esitatud tähelepanekutega paraneb. Nende tegevuskavade rakendamist jälgitakse ITERi projekti juhtimise kõrgeimatel tasanditel nii ITERi rahvusvahelises organisatsioonis kui ka ühisettevõttes.

18.

F4E teeb Euroopa nimel komponentide kujul mitterahalise sissemakse ITERi projekti. Kui komponendi ülesehitus on piisavalt küps, sõlmitakse F4E ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni vahel nn hankekokkulepe, milles määratakse kindlaks, mida tuleb mis ajaks tarnida. Kuna töö on tehtud ITERi rahvusvahelist organisatsiooni rahuldaval viisil, on F4E andnud ITERile järk-järgult krediiti, tunnustades eelnevalt kokkulepitud konkreetsete vahe-eesmärkidega seotud töös saavutatud edu. See on ITERi partnerite kokku lepitud süsteem ITERi nõukogule õigel tasemel teabe esitamiseks, kindlustades seega kõigi kohalike asutuste integreeritud aruandluse, mis on projekti edu asjakohane mõõt.

F4E lisas 2014. aasta finantsaruannetesse (lülitatud F4E 2014. aasta raamatupidamise aastaaruandesse) tabeli, mis näitab sõlmitud hankekokkulepete väärtust ja ITERi rahvusvaheliselt organisatsioonilt siiani saadud tasude summat, kusjuures viimane on tõesti väike. Selle põhjuseks on asjaolu, et esialgne ITERi rahvusvahelise organisatsiooni juhtkond jaotas tasud hankekokkulepete vahel valdavalt lõpu poole ja see puudus tekitab aruannetes mõningast pessimismi. See on määratletud kui probleem, mis tuleb lahendada, ja juba on alanud töö ITERi rahvusvahelise organisatsiooniga, et vaadata läbi hankekokkulepete perioodi vältel tasude jaotamine viisil, mis kajastab täpsemini iga kohaliku asutuse edusamme. See probleem loodetakse lahendada 2015. aasta lõpuks.

Just sel põhjusel lisas F4E 2014. aasta raamatupidamise aastaaruandesse hinnangu lõpetatud tööde protsendi kohta, mis põhineb hankekokkulepetega seotud, 2014. aastal kantud kulude summal, ja võrdles neid projekti tehtud mitterahalise sissemakse hinnangulise väärtusega.

Lisaks sellele koostab F4E iga-aastase eduaruande ja iga-aastase tegevusaruande, mis annavad üksikasjalikku teavet Euroopa osalemise edusammudest ITERi projektis koos iga-aastase võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja ja ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Lisaks kohaldatakse F4E suhtes iga-aastaseid välishindamisi, milles sõltumatud eksperdid hindavad projekti edukust olemasolevate aruannete põhjal, et esitada juhatusele ja Euroopa Ülemkogule ülevaade ITERi projekti edusammude kohta.

19.

Projektis tekkinud pikad viivitused seoses praeguse lähtepunktiga („Esimene plasma” 2020. aasta novembris) on põhjustanud nihke paljude süsteemidega seotud kohustustes.

Tegelikult on mitu ITERi rahvusvahelisest organisatsioonist tulnud muudatuse taotlust aeglustanud projekti ja tekitanud viivitusi, põhjustanud lugematuid kõrvalekaldeid olemasolevatest lepingutest ja tekitanud üldisi viivitusi projekti elluviimisel. Kuigi need sündmused ei allunud enamjaolt F4E kontrollile, paluti sellised kõrvalekalded rakendada vastavalt ITERi nõukogus (kus Euroopat esindab komisjon, mitte F4E) heaks kiidetud MAC-10 suunistele. Samuti on F4E otsustanud sagedaste muudatuste tõttu tihti loobuda mõne sellise hankemenetluse jätkamisest, mida peeti kuni kirjeldusteni suhteliselt stabiilseks. Avatud lepingute suhtes kohaldatavad kõrvalekalded kujutavad endast tegelikult kulude suurenemise olulist põhjust ja seega peavad need piirduma miinimumiga, et võidelda kulude piiramisega seotud probleemidega, millest kontrollikoda teatab muude järelduste hulgas.

Lisaks on eelarveprofiili jäikust mitmeaastases finantsraamistikus raske ühitada seda laadi uuenduslikus projektis täheldatud arenguga, mis vajab realistlikumat ajakava. Selle tulemusena oli F4E kulukohustuste assigneering viimastel aastatel surve all. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kava võimaldas kanda 500 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid 2015. aastalt 2018.–2020. aastale. See ümberpaigutus sobib rakendamisprofiiliga paremini ja on uue realistliku ajakavaga rohkem kooskõlas.

Mis puudutab maksete assigneeringuid, on sellised viivitused projekti elluviimisel aeglustanud lepingute sõlmimist ja sellest tulenevalt ei ole võimaldanud teha kavandatud eelmakseid ja muid ettenähtud makseid.

Muudatus ITERi rahvusvahelise organisatsiooni juhtimises ja praegu käimasoleva projekti kulukalkulatsiooni ümbertegemine peaksid olema tulevikus selle probleemi lahendamise aluseks.

20.

F4E avaldab heameelt, et kontrollikoda tunnustab olulisi edusamme ning arvestab käimasolevaid meetmeid osana pidevast täiustamisest ja kontrollisüsteemide väljaarendamisest.

Seoses kulude järelevalve kesksüsteemiga viitame oma vastusele punktile 15. F4E on nüüd võtnud kasutusele kesksüsteemi, et jälgida ja kontrollida kuluandmeid lepingu tasandil.

Vastuseks siseaudititele seoses tegevuskavadega viib F4E aktiivselt ellu avatud tegevust vastavalt direktori sätestatud ning auditikomitee ja juhatuse kokku lepitud prioriteetidele, tegeledes kiireloomulise küsimusena kriitiliste ja väga tähtsate soovitustega. Olulist edu on saavutatud järgmiste tegevuskavade rakendamisel:

Siseauditi üksus vaatas läbi ITERi ala hoonete lepingute rakendamise järelevalve: vastuseks sellele auditile võeti 2015. aasta veebruaris vastu tegevuskava ja saavutatud on olulist edu: 24 kavandatud tegevusest on rakendatud 20, üks on tühistatud ja üks pooleli.

Siseauditi talitus vaatas läbi lepingute haldamise: tegevuskava võeti vastu 2014. aasta novembris ja praegune seis on järgmine: 19 kavandatud tegevusest on rakendatud 12 ja seitse on pooleli.

Ettevõtte riskid: 2015. aasta suuri riske käsitlev ajakohastamine viiakse läbi, pidades silmas novembris toimuvat auditikomitee koosolekut, määrates sealhulgas asjakohase riskivalmiduse, et parandada F4E paindlikkust ja usaldusväärset finantsjuhtimist.

21.

F4E soovib rõhutada, et suhteliselt suur osa läbirääkimistega menetlustest on seotud F4E keerukas ja innovaatilises keskkonnas tegutsemisega. Selle tulemuseks on sageli piiratud konkurents või (äärmuslikel juhtudel) monopol või isegi vähene osalemine pakkumismenetluses. 2014. aastal läbiviidud 39st läbirääkimistega hankemenetlusest 15 puhul muutsid konkreetsed turutingimused ja/või teenused/tööd läbirääkimistega hankemenetluse parimaks hankevõimaluseks vastavalt F4E rakenduseeskirjade artikli 100 lõikele 2.

Ülejäänud 24 läbirääkimistega hankemenetlust vastavad madala maksumusega lepingutele vastavalt F4E rakenduseeskirjade artikli 100 lõikele 1. Tuleb märkida, et need 24 lepingut moodustavad 36 % kõigist sõlmitud lepingutest (kõik hankemenetluse liigid), kuid ainult 0,3 % antud toetuse väärtusest. Läbirääkimistega hankemenetluste madal maksumus toob kaasa palju väiksema sisemiste ressursside kasutamise kui avatud, piiratud või võistleva dialoogiga menetlused (tänu menetluse lihtsustamisele) ja seetõttu peab F4E nende kasutamist väärtuslikuks vahendiks, et oleks võimalik suunata piiratud sisemised ressursid suure väärtusega/suure riskiga hangetele.

F4E soovib meenutada, et ITERi projekti ulatusega seotud tegevuse laad on selline, et piiratud konkurents on kahjuks tõsiasi, mida F4E saab vaid vähesel määral mõjutada. Enamik F4E jaoks kättesaadavaid konkurentsi suurendamise võimalusi on ära kasutatud (s.t laiaulatuslik levitamine kõigis liikmesriikides eri paigus üle Euroopa valdkonna sideametnike ja sihtotstarbeliste koosolekute, sihtotstarbeliste ja üldotstarbeliste teabepäevade kaudu, suurendades jõupingutusi seoses tarneahela stabiliseerimise ja parema mõistmisega, eelteateid käsitleva sisepoliitikaga, turu-uuringute intensiivistamisega, tööstusstandardi intellektuaalomandiga, vastutust käsitlevate sätetega jne). F4E tegevust tuleks võrrelda sarnaste uuenduslike kõrgtehnoloogiliste projektidega kogu maailmas. Ei saa eitada, et F4E võiks investeerida konkurentsi suurendamiseks veelgi rohkem tööd, kuid sellele kuluks selgelt rohkem sisemisi ressursse ja see mõjutaks seetõttu negatiivselt teisi valdkondi.

Mis puudutab konkursikutsetele vastuseks saadud ettepanekute väga väikest arvu, on selle asjaolu põhjuseks peamiselt kaks tegurit: ühelt poolt toob F4E toetuste väga suur spetsialiseerumine kaasa selle, et töö iseloom pakub Euroopas huvi vaid väga vähestele taotlejatele, ja teiselt poolt loob Euroopa tuumasünteesi programmi edu Euroopa tuumasünteesi teadusruumi, dubleerides minimaalselt tööd ja tehes tihedat koostööd samas valdkonnas aktiivselt tegutsevate töörühmadega. See ilmneb üleeuroopalistes konsortsiumides, kes on kõige suurema arvu F4E konkursikutsetele vastuseks esitatud ettepanekute taga.

22.

Seoses viie hankemenetlusega soovib F4E esitada järgmised kommentaarid.

Lepingutele eraldatud summa

Kontrollikoda märgib, et hankemenetluste alustamise ajal (2013. ja 2014. aastal) ei olnud F4E teinud eri lepingutele assigneeringuid 6,6 miljardi euro väärtuses. Nagu F4E on varem teatanud, määrati 6,6 miljardi euro suurune eelarve Toschi aruande põhistruktuuri 3. tasandil (süsteem) ja 4. tasandil (hankekokkulepped), mitte 6. tasandil (lepingud) tehtud prognooside kohaselt. Põhjuseks oli asjaolu, et üksikasjalikkuse aste, millega tegevuse kogu ulatus jagati eri lepingute vahel, ei olnud eri süsteemides ühtlane. Seega on vajalik ulatuse ja seotud kulude arengu jälgimine 3. ja 4. tasandil, mis võimaldas otsest võrdlust Toschi kalkulatsiooniga ja nii ka võrreldes 6,6 miljardi euroga.

Mahu erinevus kulukalkulatsioonist

Kontrollikoja teatatud juhtum vastab hoonete valdkonna hankemenetlusele, kus disainilahenduse määratluse madal tase (funktsionaalse kirjelduse tasandil) ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni pidevalt muutuvad nõuded, samuti Prantsusmaa ohutusameti uued nõuded põhjustasid selles valdkonnas kulude järkjärgulise suurenemise üle esialgse eelarves määratud osa.

Kuluriskidega tegelemiseks ja peamiselt projekti tulemuste ulatuse pidevatest muudatustest tuleneva kulumõju vähendamiseks, mille all F4E on kannatanud mõnes oma vastutusalas, eelkõige hoonete valdkonnas, esitati F4E juhatusele 2014. aasta detsembris põhjuste ja saadud õppetundide üksikasjalik analüüs. Analüüsis näidati, et viivitused sisendandmete edastamisel ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni esitatud pidevad muudatuste taotlused ning Fukushima õnnetuse järgne ohutusnõuete karmistamine aeglustavad F4E töö edenemist ja toovad kaasa lugematuid tohutu kulumõjuga kõrvalekaldeid.

Kuigi F4E on kehtestanud kulusid hõlmavad leevendusmeetmed, on paljudel juhtudel olnud projektis tehtud muudatuste ja nendega seotud kulude rakendamine möödapääsmatu.

Puudused finantspakkumiste hindamises

F4E leiab, et finantspakkumiste hindamises puudusi ei olnud.

Meeles tuleb pidada seda, et nende hankemenetluste toimumise ajal teostati ulatuse ja sellega seotud kulude hindamise järelevalvet ja kontrolli 3. ja 4. tasandil. Samuti tuleb rõhutada, et alati, kui F4E on sõlminud täitevkomitee kohustusliku soovituse kohaselt olulise lepingu, on viidud koos eelarvevahendite käsutajaga läbi erikoosolekud, et anda enne lepingu sõlmimist täielik ülevaade nii kulude kui ka riskidega seotud aspektidest. Kui need hankemenetlused algatati, oli projektimeeskonna juht juba hinnanud hanke võimalikku kulu (s.t enda koostatud hinnangu, ekspert- või tööstusliku hindamise kaudu) ja teinud kindlaks, et esialgne ulatus oli kaetud ja seda hinnaga, mis võimaldaks hoida üldkulud põhistruktuuri 4. tasandil assigneeringu ülemmäära piires. Nüüdseks kesktasandil tehtud töö eesmärgiga määratleda põhistruktuuri 6. tasandil lepingute prognoositud maksumus nende lõpetamisel pakub kontrollimiseks ja kulude täiendavaks hõlmamiseks paremat lähenemisviisi.

Kui leping sisaldab 32 miljoni euro väärtuses võimalusi ja lisakulusid, tuleb märkida, et sellised võimalused on ette nähtud kogu hankekokkuleppe võimalike riskide katmiseks (toroidaalse välja mähised). Riskide finantsmõju ohjati hankekokkuleppe tasandil (seega põhistruktuuri 4. tasandil). Selles konkreetses süsteemis saavutas F4E üldise kokkuhoiu: toroidaalse välja mähiste tootmiseks sõlmitud 3 lepingu kogu rahaline väärtus on tegelikult ~50 miljonit eurot vähem kui toroidaalse välja mähistele 4. tasandil eraldatud assigneeringu rahaline väärtus (vastab 6,6. miljardi euro suurusele eelarvele). See summa on oluliselt suurem kui selle lepinguga seotud 32 miljonit eurot ning seetõttu on enam kui asjakohane katta mitte ainult selle lepingu, vaid ka kahe teise lepingu riskid. Samuti on oluline märkida, et tänu riskide vähendamise strateegiale, mille F4E nende 3 lepingu jaoks vastu võttis, on nende riskide tõenäosus praegu väike (alla 5 %).

Viivitused hankemenetlustes

F4E leiab, et need viivitused ei ole hankemenetluste nõrkus, sest tegelikult on need reageering erandlikule keskkonnale, kus F4E tegutseb (konkurentsi puudumine ja lepinguline keerukus), ja vajadusele otsida kokkuhoidu, kindlustades kirjelduste piisava küpsuse enne hankemenetluse alustamist.

Ettenägematu tegevus

F4E pidi 2014. aasta tööprogrammi lisama materjalihanke tegevuse, mis ei olnud tõepoolest JT60SA laiema käsitlusviisi projekti kalkulatsioonis algselt ette nähtud. See käivitati ettenägematu tehnilise raskuse ületamiseks pärast ekspertidelt arvamuse saamist. Tegevust ning selle vältimisega seotud võimalikke riske ja maine kahjustamist arutati 2013. aasta detsembris juhatuses, kes nõustus seda materjalihanget kiiremas korras jätkama. See täiendav tegevus viidi nagunii läbi sellele konkreetsele projektile eriolukorraks eraldatud vahendite raames ja hoolimata kiireloomulisusest suutis F4E säilitada mõistliku konkurentsi ja saada majanduslikult kasuliku hinna.

Edukaks kuulutamise tehniliste tingimuste hindamine

Tehnilised kirjeldused koostati, lähtudes eksperdirühma läbivaatamise tulemustest ja kirjeldustes sisalduvad nõuded määratlesid täielikult olulised nõuded. Kahest pakkujast mõlema sõnaselge kõigi nõuetega nõustumine (nõuetekohaselt täidetud vastavusmaatriksi vormis) koos pakkumistele lisatud kavandatud tootmisprotsessi kirjelduse ja riskianalüüsiga andsid pakkumuste tehnilise kvaliteedi suhtes täieliku kindluse. Selle põhjal nõustus hindamiskomisjon üksmeelselt, et mõlemale projektile kõrgeima tehnilise hinde andmine oli põhjendatud.

Eelteate kasutamine

F4E leiab, et see ei kujutanud endast hankemenetluse nõrkust, sest konkurentsi suurendamiseks võeti leevendusmeetmeid.

Euroopa Kontrollikoja kindlaks tehtud kolmes menetluses ei avaldatud tõepoolest eelteadet, kuna see ei olnud toonaste sisekorra eeskirjadega ette nähtud (vahepeal korda muudeti, et tegeleda teistes auditites esile toodud riskidega ja nüüd on eelteadete kasutamine enam kui 10 miljoni euro suuruste hangete korral kohustuslik). F4E leiab, et on leevendanud vähese konkurentsi riski, viies läbi sihtmeetmed (teabepäevad, üritused, nagu ärifoorum, turu-uuringud, ILO võrgustiku kasutamine jne). Sellist teabelevistrateegiat peetakse tõhusamaks kui lihtsalt eelteate avaldamist ELTs, sest sellega pöördutakse otsesemalt asjaomaste ettevõtjate poole.

25.

Kolmest 2014. aastal läbi viidud auditist kahe lõpparuanne saadi 2014. aasta detsembris ja see on antud ka kontrollikojale. Kolmanda auditi esialgne auditiaruanne saadi 2014. aasta detsembris ning praegu käivad arutelud audiitori ja abisaajaga.

F4E toetuste 2015. aasta järelauditi kavandamine algas 2014. aasta septembris kolme toetusesaaja valimisega ja 2015. aasta veebruaris väliste auditiettevõtetega konkreetsete lepingute sõlmimisega. Vastavad 3 esialgset auditiaruannet on kätte saadud ja praegu neid analüüsitakse.

26.

F4E finantsmäärust tuleb kooskõlas kontrollikoja esitatud märkustega muuta, et kajastada muudetud raamfinantsmääruse ja üldise finantsmäärusega tehtud muudatusi.

F4E esitas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjad komisjonile 25. juulil 2014 ja sellest ajast alates toimuvad arutelud. Komisjon soovib esitada üldise arvamuse F4E finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kohta siis, kui 26. veebruari 2014. aasta uue direktiivi 2014/24/EL hanke-eeskirjade sätted on üldisesse finantsmäärusesse ja raamfinantsmäärusesse ning selle rakenduseeskirjadesse üle võetud.

Et F4E finantsmääruse/selle rakendamiseeskirjade muutmist mitte veelgi edasi lükata, nõustus juhatus oma 2015. aasta juuni viimasel koosolekul järgima selles toimikus kaheetapilist menetlust:

Vahepeal esitas komisjon 3. juulil 2015 ühisettevõttele kaalumiseks uute hanke-eeskirjade projekti, nii et sõltuvalt nende heakskiitmise protsessist nõukogus/Euroopa Parlamendis (üldine finantsmäärus) ja komisjonis (üldise finantsmääruse rakenduseeskirjad) võib üheastmeline protsess olla siiski võimalik.

29.

Juhatuse vastava otsusega luuakse vahendid kohustuste täitmiseks seoses intellektuaalomandiga (IP) tehnoloogia kättesaadavuse ja kasutajaõiguste andmise valdkonnas: mõlemat aspekti käsitletakse F4E intellektuaalomandi õigusega seotud näidisklauslite sõnastuses. Mis puudutab tööstuspoliitikaga seotud teiste meetmete rakendamist, tuleb märkida, et F4E oli 2014. aasta lõpuks viinud ellu 24 kavandatud 32 meetmest.

Lisaks leiab F4E, et selline intellektuaalomandi õiguste käsitlemine soodustab konkurentsi, sest lepingutingimused on töövõtjatele atraktiivsemad, mis aitab nii piirata kulusid kui ka laiendada meie kohalolu kogu Euroopas.

33.

2015. aasta märtsis pakkus Hispaania valitsus ühisettevõttele uusi ruume hoones, mida tuleb jagada asutusega Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia (CNMC). F4E avaldas selle pakkumise üle heameelt ja tema heakskiit sõltub üksikasjalikust kontrollist ja eksperdianalüüsist.

2015. aasta juunis esitas sõltumatu väline arhitekt analüüsi, eesmärgiga sobitada omavahel pakkumist ja nõudeid. Tulemus näitas, et on veel olulisi probleeme, eeskätt seoses lühiajalises kuni keskpikas plaanis kättesaadava ruumiga, millega vastuvõtjariik peab tegelema, enne kui ettepanek vastab täielikult F4E vajadustele.

F4E ja vastuvõtjariik hindavad edasiliikumise viisi nende kriitiliste küsimustega tegelemisel, et oleks võimalik leida lähiajal lõplik lahendus.

34.

Et vältida õiguslikku vaakumit enne oma personalieeskirjade menetluses olevate rakenduseeskirjade ametlikku vastuvõtmist, toetus F4E kahele üleminekumeetmele järgmiselt.

On saavutatud olulist edu ning ametlikult vastu võetud või ühisettevõtte suhtes analoogia alusel kohaldatavaid rakenduseeskirju on praegu 26. Veel nelja rakenduseeskirja suhtes teostab praegu ühisettevõte Fusion for Energy kirjalikku vastuvõtumenetlust ning eeldatavasti võetakse need vastu 2015. aasta novembriks.

Seoses ülejäänud rakenduseeskirjadega, mis tuleb vastu võtta pärast 2014. aasta ELi personalieeskirjade reformi: