Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015TA1209(07)

Aruanne Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

ELT C 409, 9.12.2015, p. 56–66 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 409/56


ARUANNE

Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

(2015/C 409/07)

SISSEJUHATUS

1.

Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet” või „Chafea”) asutati 1. jaanuaril 2005 (Rahvatervise Programmi Täitevamet – PHEA – ajavahemikul 2005-2008, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – EAHC – perioodil 2008-2013 ning Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet – Chafea – alates 1. jaanuarist 2014) (1). Rakendusamet asub Luxembourgis ning see loodi perioodiks kuni 31. detsember 2024. Rakendusamet rakendab ELi terviseprogrammi, tarbijaprogrammi ja algatust „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” (BTSF) (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mis tahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt rakendusameti finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning rakendusameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli suur III jaotises (rakendusameti tegevusega seotud kulud): 0,9 miljonit eurot (2013. aastal 1,0 miljonit eurot) ehk 50 % (2013. aastal 43 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest. Selline ülekandmiste kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, kuid see on seotud 2014. aastal saadud teenustega (0,6 miljonit eurot) ning iga-aastaste lepingutega, mis hõlmavad osaliselt aastat 2015 (0,3 miljonit eurot).

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  Komisjoni otsus 2013/770/EL (ELT L 341, 18.12.2013, lk 69).

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest, eelarve täitmise aruannetest ja nende lisast.

(5)  Rakendusameti finantsmääruse artiklid 38–42.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Rakendusameti finantsmääruse artiklid 87–92.


I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2013

2012. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute 1,1 miljoni euro suurusest summast tühistati 2013. aastal 0,23 miljonit eurot (21 %). Selline olukord viitab puudustele eelarve planeerimises, eelkõige probleemidele välisosalejatega kohtumiste kulude prognoosimisel.

Ei kohaldata

2013

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär oli suhteliselt madal (94 %). Kulukohustustega seotud assigneeringutest tehtud 2013. aasta maksete määr on rahuldav I ja II jaotise puhul (vastavalt 97 % ja 87 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli III jaotises küll kõrge – üks miljon eurot (43 %), kuid see peegeldab rakendusameti tegevuse mitmeaastast iseloomu ning seda, et maksed planeeriti ja teostati lähtuvalt praktilistest vajadustest.

Ei kohaldata


II LISA

Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 168 ja 169)

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd, ning tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist. Liit täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja tõkestamine.

Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

Rakendusameti pädevus

Eesmärgid

Komisjoni rakendusotsuse 2013/770/EL alusel, mida muudeti komisjoni rakendusotsusega 2014/927/EL, vastutab rakendusamet teatud ELi programmide haldamisega seotud rakendusülesannete täitmise eest. Nendeks programmideks on tarbijakaitseprogramm 2014-2020, rahvatervise programm 2014-2020, direktiiviga 2000/29/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 882/2004 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed ning põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete rakendamisega siseturul ja kolmandates riikides.

Rakendusamet juhib ka järgmiseid järelejäänud programme ja meetmeid: rahvatervise programm 2008-2013, tarbijakaitse programm 2007-2013, direktiiviga 2000/29/EÜ, määrusega (EÜ) nr 882/2004, otsusega C(2012) 1548 ja määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed ning määrusega (EL) nr 1025/2012 reguleeritava viimase Euroopa tarbijate huvisid standardimisprotsessis kaitsva organisatsiooniga ANEC sõlmitud tegevustoetuse leping.

Komisjoni rakendusotsusega 2013/770/EL, 17. detsember 2013, asutati Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea), mis asendab Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti ja on selle õigusjärglane 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024. Komisjoni rakendusotsusega 2013/770/EL (muudetud), 17. detsember 2014, on Chafea seejärel nimetatud ümber Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametiks .

Sellest tulenevalt käsitletakse käesolevas lisas igasugust viidet Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile (EAHC) ka viitena äsja asutatud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (Chafea), mis on alates 1. jaanuarist 2015 EAHC õigusjärglane.

Ülesanded

Vastavalt oma asutamismäärusele ja delegeerimisaktile, mida on viimati muudetud 17. ja 19. detsembril 2014, vastutab rakendusamet järgmiste programmiga seonduvate ülesannete eest:

a)

programmi rakendusülesanded:

i)

programmi rakendamise mõne etapi või kõigi etappide juhtimine ja eriprojektide kõikide etappide mõne faasi või kõikide faaside juhtimine järgmiste programmide puhul: tarbijakaitseprogramm 2014-2020, rahvatervise programm 2014-2020, direktiiviga 2000/29/EÜ, määrusega (EÜ) nr 882/2004 ja otsusega C(2014) 1269 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed ning määrusega (EL) nr 1144/2014 põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete rakendamisega siseturul ja kolmandates riikides; samuti rahvatervise programm 2008-2013, tarbijakaitse programm 2007-2013, direktiiviga 2000/29/EÜ, määrusega (EÜ) nr 882/2004, määrusega (EÜ) nr 1905/2006 ja otsusega C(2012) 1548 ja hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed ning määrusega (EL) nr 1025/2012 reguleeritava organisatsiooniga ANEC sõlmitud tegevustoetuse lepingu haldamine. Sellega seoses vastutab rakendusamet projektide järelevalve eest, vajalike kontrollide tegemise ja tagasinõude menetluste eest ning eelarve täitmise ülesannete eest tulude ja kulude osas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 mõistes, eelkõige:

toetuste määramine ja sellest tulenevate lepingute või otsuste haldamine, sh toetuste andmise menetluste alustamiseks ja lõpetamiseks vajalikud tegevused;

riigihankemenetluste lõpule viimine ja sellest tulenevate lepingute haldamine, sh riigihankemenetluste alustamiseks ja lõpetamiseks vajalikud tegevused;

kõik vajalikud tegevused konkursside käivitamiseks ja auhindade väljastamiseks vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012;

ii)

seoses põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete rakendamisega siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 on rakendusamet lihtsate programmide puhul vastutav järgmiste rakendusülesannete eest:

töökavades määratletud projektikonkursside ettevalmistamine ja avaldamine;

teabedokumentide ettevalmistamine potentsiaalsete toetusesaajate jaoks;

taotluste hindamise ettevalmistamine, sh eksperthindajate valimine;

taotluste vastuvõtt ja nende toetuskõlblikkuse kontrollimine;

kontrollimine välistamiskriteeriumide alusel ja taotluste hindamine;

teabe andmine tagasilükatud ja edukatele taotlejatele.

b)

programmi rakendamise toetamine, eelkõige:

andmete kogumine, töötlemine ja levitamine ning eelkõige sellise teabe koostamine, analüüsimine ja edastamine komisjonile, mis on vajalik, et suunata liidu programmide ja meetmete rakendamist, edendada koostööd ja koostoimet teiste Euroopa Liidu, liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide programmidega;

abi osutamine programmimõju hindamisele ja meetmete tegeliku turumõju seire;

võrgustiku haldamine ja suunamine, eelkõige sihtrühma silmas pidades (toetusesaajad, projektid, osalejad);

kohtumiste, seminaride või ettekannete korraldamine, koolituse organiseerimine, komisjoni põllumajandustoodete alaste teavitus- ja müügiedenduskampaaniate korraldamine;

panustamine uuringutesse ja hindamistesse, eelkõige programmi rakendamise iga-aastased või vahehindamised;

soovituste koostamine komisjonile seoses programmi rakendamise ja selle edasise arenguga;

teabetegevuste kavandamine ja rakendamine;

üldist kontrolli ja järelevalvet käsitlevate andmete koostamine;

osalemine töökavade ja finantsotsuste ettevalmistamisel.

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase töökava. Lisaks kinnitab ta täitevasutuse halduseelarve ja iga-aastase tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2014. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Rakendusameti 2014. aasta lõplik halduseelarve oli 7,25(7,23) miljonit eurot.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

Seisuga 31. detsember 2014 töötas rakendusametis 48 (50) töötajat, sh 12 (11) ajutise lepinguga töötajat ja 38 (38) lepingulist töötajat.

2014. aastal pakutud tooted ja teenused

1.

Rahvatervise programmi 2003–2008 raames antud perioodi 2005-2007 toetuste lõpetamine, järelevalve (sh lõppmakse tegemine) mitmetele teise rahvatervise programmi 2008-2013 raames antud perioodi 2008-2012 aasta toetuste üle, 2013. aasta projektikonkursi reservnimekirja kantud taotluste peetud läbirääkimiste edukas lõpetamine, 2014. aasta projektikonkursi uute IT vahendite rakendamise haldamine ja 2014. aasta töökava raames arvukate teenuselepingute sõlmimine, 2013. aasta projektikonkursi, 2008. aasta projektikonkursside ning tarbijakaitse programmi 2007–2013, hankemenetluste raames sõlmitud lepingute ja antud toetuste haldamine, toiduohutuse koolitusmeetmete 2007., 2008. ja 2009. aasta hankemenetluste raames sõlmitud projektilepingute haldamine.

2.

Tervisealane tööprogramm

2014. aasta konkursikutse avaldati 6. juunil 2014 ning kandideerida sai kuni 25. septembrini 2014. Kutse avaldati Euroopa Liidu Teatajas (1) ning Chafea (2) ja Europa (3) veebisaitidel.

Projektiettepanekud: 50-st tehniliselt hinnatud projektiettepanekust 12 puhul (27,2 %) soovitati ELi kaasrahastamist (reservnimekiri välja arvatud) kokku 1 1 5 67  617 euro ulatuses. Konkursikutsete hilise avaldamise tõttu kirjutatakse vastavatele toetuslepingutele alla aga alles 2015. aasta esimeses kvartalis.

Tegevustoetuse ettepanekud: 40-st tehniliselt hinnatud tegevustoetuse ettepanekust soovitati rahastamist 14 puhul, sh nii partnerluse raamlepingud kui vastavad spetsiaalsed toetuslepingud (28,6 %). Konkursikutsete hilise avaldamise tõttu kirjutatakse vastavatele toetuslepingutele alla aga alles 2015. aasta esimeses kvartalis. Kavandatud ELi kaasrahastamise summa on kokku 4 7 17  062 eurot.

Ühismeetmed: ühismeetmete alane läbirääkimismenetlus käivitati 7. novembril 2014, tähtajaks määrati 29. jaanuar 2015. Kõik 8 ühismeedet saavad tõenäoliselt kaasrahastust, kuid 2014. aasta töökava hilise avaldamise tõttu kirjutatakse vastavatele toetuslepingutele alla alles 2015. aasta esimeses kvartalis. Kavandatud ELi kaasrahastamise summa on töökava kohaselt 1 8 5 93  000 eurot.

Koostati projektide reservnimekiri, mis hõlmas nelja projektiettepanekut, millele soovitati ELi kaasrahastamist kokku 3 9 34  352 euro ulatuses.

Käivitati 31 hankemenetlust, millest 6 olid avatud hankemenetlused ja ülejäänud taotlused teenuste osutamiseks.

3.

Tarbijakaitse tööprogramm

2014. aastal käivitas rakendusamet, kellele oli usaldatud (iga-aastase) tarbijakaitse tööprogrammi teatud osade rakendamine, 2 projektikonkurssi, kaks kutset projektide esitamiseks ja 13 hankemenetlust (mis hõlmasid avatud hankemenetlusi, madala maksumusega lepinguid ja taotlusi teenuste osutamiseks/tellimusi).

Rakendusamet eraldas 60 toetust, mis võimaldas mitme liikmesriigi pädevate asutuste täitevametnikel vahetada kogemusi ja teadmisi direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) ja määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitsealane koostöö) rakendamise üle.

Toetus eraldati ka üldise tooteohutuse direktiiviga seotud ühismeetmete rakendamiseks; selle toetuse eesmärk oli vahetada ja rakendada osalevate liikmesriikide pädevate asutuste parimaid tavasid ning parandada piiriülest koostööd.

Pärast Horvaatia ühinemist ELiga kirjutas rakendusamet alla kahele lepingule tarbijate õiguste alase teavituskampaania korraldamiseks Horvaatias. Kampaania eesmärk oli teavitada Horvaatia elanikke nende uutest tarbijate õigustest ELi kodanikena.

Rakendusamet käivitas menetlused kolme-aastase partnerluse raamlepingu (2015-2017) ning Euroopa Tarbijate Organisatsiooniga (BEUC) sõlmitud spetsiaalse toetuslepingu (2015) lõpetamiseks. Uus menetlus peaks tagama suurema stabiilsuse, strateegilise planeerimise ja tõhususe ECC-võrgustiku toetuste haldamisel. Rakendusamet haldas esimest etappi teenuslepingust toetusmehhanismi loomiseks ECC-võrgustikule, et parandada selle nähtavust ning Euroopa tarbijakeskuste ühise töö mõju. Teenuse osa on kvaliteedistandardite väljatöötamine, mis aitab tarbijakeskusel mõõta tulemusi, võrreldes neid eelnevalt kindlaks määratud näitajatega.

Selleks, et jätkata kaupade või teenuste ostmisega seoses tarbijatel tekkida võivate probleemide analüüsi, käivitas rakendusamet mitu tarbimisalast uuringut ja turu-uuringut, mis annavad vastuse paljudele küsimustele seoses turgude toimimisega tarbija seisukohast mitmes valdkonnas, nagu kindlustus, toiduainete valik ja söömisharjumused, tagatised ja digitaalse ühtse turu piiriülesed takistused. Käivitati turu järelevalve uuring, mis hõlmas 42 eri turgu.

Tooteohutuse valdkonnas viidi lõpule hankemenetlus redelite ohutuse uurimiseks.

Tarbijakaitsealase koostöö vallas käivitas rakendusamet hankemenetluse turu-uuringu läbiviimiseks, mille eesmärk oli koguda andmeid ja koostada analüüs ELi tarbijaid eksitavate „tasuta” prooviperioodide ja tellimislõksude kohta.

2014. aastal käivitas rakendusamet menetlused nelja-aastase partnerluse raamlepingu (2015-2018) ning Euroopa Tarbijate Organisatsiooniga (BEUC) sõlmitud spetsiaalse toetuslepingu lõpetamiseks. BEUCi kaasrahastamine aitab kaasa Euroopa tarbijate huvide edendamisele ELi poliitikakujundamise protsessis kaupade ja teenuste kasutajatena.

Käivitati mitu hankemenetlust, et rakendada Consumer Champion (uus suutlikkuse arendamise algatus tarbimisvaldkonna asjatundjatele) ning Consumer Classroom (tarbimisalase hariduse interaktiivne veebipõhine platvorm keskkooliõpetajatele).

4.

Tööprogramm „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”

Rakendusamet käivitas 5 hankemenetlust avatud projektikonkursside näol, mille eesmärk oli korraldada koolitusi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja EFTA ametiasutuste töötajatele, kes on seotud ametliku kontrollitegevusega.

Koolituse eesmärk on hoida ametnikke kursis ELi toidualaste õigusaktide kõikide aspektidega ning tagada, et kõikides liikmesriikides tehakse kontrolle ühtlustatumalt, objektiivsemalt ja asjakohasemalt. Koolitused hõlmavad mitmeid õigusakte, alates loomatervishoiust taimeterviseni ning toiduhügieeni ja kontrollini.

Viie alates 2012. aastast jõus oleva lepingu puhul läks rakendusamet esimesest etapist üle teisele, et pakkuda koolitust 11 teemal. Avaldati ka kaks spetsiaalset taotlust teenuste osutamiseks, et korraldada teine konverents „Võitlus toiduga seotud kuritegevuse vastu” ning võimaldada algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” osaleda 2015. aasta Milano maailmanäituse tegevustes.

Arengu ja koostöö peadirektoraadi ning kaubanduse peadirektoraadi eelarvest rahastatava „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” programmi abil jätkati täiendkoolituste korraldamist kolmandates riikides, eelkõige arengumaades. Nende meetmete eesmärk on tutvustada toidukontrolliga seotud kolmandate riikide ametnikele kohaldatavaid ELi standardeid ja impordinõudeid.

2014. aastal saavutas algatus „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” aastast osalejate arvu silmas pidades algselt kavandatud eesmärgi, liikmesriikidest osales pidevalt kokku ligi 6  000 inimest. Saavutati eesmärgiks võetud osalejate 85-protsendiline rahulolu määr ning enam kui 90 % osalejatest hindas saadud teavet kasulikuks.


(1)  ELT C 171,6.6.2014, lk 10.

(2)  http://ec.europa.eu/chafea/health/projects.html ja http://ec.europa.eu/chafea/health/grants.html

(3)  http://ec.europa.eu/health/programme/how_does_it_work/call_for_proposals/index_en.htm

Allikas: rakendusameti edastatud lisa.


AMETI VASTUS

11.

Amet on kontrollikoja märkustega nõus. Amet püüab varajase planeerimise ja lepingute hoolika jälgimise abil jätkuvalt vähendada III jaotise (ameti tegevusega seotud kulud) summade ülekandmist.


Top