52015TA1209(06)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52015TA1209(06) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52015TA1209(06)

Help

Aruanne Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega

ELT C 409, 9.12.2015, p. 46–55 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

9.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 409/46

ARUANNE

Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega

(2015/C 409/06)

SISSEJUHATUS

Budapestis asuv Euroopa Politseikolledž (edaspidi „kolledž” või „CEPOL”) asutati nõukogu otsusega 2000/820/JSK, mis tunnistati 2005. aastal kehtetuks ja asendati nõukogu otsusega 2005/681/JSK (1). Kolledži ülesanne on toimida võrgustikuna ja ühendada liikmesriikide politseinike koolitusasutusi, et koolitada politsei vanemametnikke vastavalt ühtsetele standarditele (2). Alates 1. aprillist 2014 määrati komisjoni peaarvepidaja ka CEPOLi peaarvepidajaks.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning kolledži järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	kolledži raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab kolledži raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses kolledži raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Kolledž delegeeris need kohustused teenustaseme kokkuleppega komisjoni peaarvepidajale. Direktor kiidab kolledži raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab kolledži finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas kolledži raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab kolledži raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt kolledži finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning kolledži finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul on kolledži 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr oli kõrge – 1 29 828 eurot ehk 15 %, peamiselt projekti Matrix tühistamise (15 090 eurot) ning 2013. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksema summa tõttu (57 285 eurot). Projekt Matrix tühistati algetapis, sest see ei vastanud põhitegevuse vajadustele. Seda oleks saanud vältida, kui kolledž oleks teinud asjakohase kasutajate analüüsi. Toetuskulude liiga suureks hindamine näitab, et kolledži toetusesaajatelt tuleb koguda täpsemat teavet.

12.

2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3 83 940 eurot ehk 59 % (2013. aastal 1 45 414 eurot ehk 30 %). See tulenes põhiliselt suurest hulgast tellitud mööblist, IT teenustest ja nõutavatest hooldustöödest kolledži uute ruumide jaoks, mis olid 2014. aasta viimaseks kvartaliks küll tellitud, kuid ei olnud veel osutatud/mille eest ei olnud veel makstud (kolledži kolimine Budapesti viidi lõpule oktoobris 2014).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte kolledži pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2011	Eelarveülekannete kõrge määr viitab puudustele eelarve planeerimises ning on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Kolledž asub Bramshillis ning kasutab Suurbritannia riikliku poliitika edendamise instituudi (NPIA) ruume. Kavakohaselt suletakse NPIA 2012. aasta lõpuks ning ei ole teada, kui kaua kolledž oma praeguseid ruume veel kasutada saab.	Lõpetatud
2012	2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest summas 1,7 miljonit eurot tühistati 2012. aastal 0,7 miljonit eurot (41,2 %). Peamiselt oli selle põhjuseks 2011. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (0,44 miljonit eurot ehk 62 % tühistatud ülekandmistest).	Pooleli
2012	2012. aastal tegi kolledž eelarves 37 ümberpaigutust summas üks miljon eurot, 36 neist tehti jaotiste siseselt.	Lõpetatud
2012	Mitu aastat kestnud arutelu kolledži tuleviku üle on loonud ebakindla olukorra, mis takistab endiselt kolledži tegevuse kavandamist ja rakendamist.	Lõpetatud
2013	2012. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest summas 1,7 miljonit eurot tühistati 2013. aastal 0,3 miljonit eurot (17,6 %). Peamiselt oli selle põhjuseks 2012. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (0,21 miljonit eurot ehk 70 % tühistatud ülekandmistest). See näitab, et toetusesaajatelt on vaja koguda aasta lõpus täpsemaid andmeid tegelike kulude kohta.	Pooleli
2013	Kulukohustustega seotud 2013. aasta assigneeringute määr moodustas 92–95 % kõigist assigneeringutest, mis näitab, et juriidilised kohustused võeti õigeaegselt. 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli siiski kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 45 410 eurot (30,5 %), kuid selle põhjuseks olid asjaolud, mis ei olnud kolledži kontrolli all, nagu näiteks 2013. aastal tellitud ja kavakohaselt saadud kaubad ja teenused, mille eest tuleb tasuda 2014. aastal.	Ei kohaldata
2013	Kolledži värbamismenetlused ei ole ikka veel täielikult läbipaistvad. Valikukomisjoni liikmetele mõeldud suunised valikukriteeriumide järjepidevaks hindamiseks ei olnud piisavalt selged, erialase töökogemuse alased nõuded ei olnud alati kooskõlas kolledži personalieeskirjade rakenduseeskirjadega ning värbamismenetlused olid puudulikult dokumenteeritud.	Pooleli (suunised olemas, kuid ei ole piisavalt üksikasjalikud)

II LISA

Euroopa Politseikolledž (Budapest)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 87)

Õigusaktide ühtlustamine

„1.	Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:

[---]

b)	personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;”

[---]

Kolledži pädevus

(Nõukogu otsus 2005/681/JSK)

Eesmärgid

Kolledži eesmärk on aidata koolitada liikmesriikide politsei vanemametnikke, optimeerides koostööd kolledži eri asutuste vahel. Kolledž toetab ja arendab Euroopa põhimõtteid seoses peamiste, eelkõige piiriüleste probleemidega, millega liikmesriigid kuritegevuse vastu võitlemisel, kuritegude ennetamisel ning korrakaitse ja avaliku julgeoleku tagamisel silmitsi seisavad.

Ülesanded

—	Suurendada teadmisi teiste liikmesriikide siseriiklike politseisüsteemide ja -struktuuride ning piiriülese politseikoostöö kohta Euroopa Liidus.

—

Parandada teadmisi rahvusvaheliste ja liidu dokumentide kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	Euroopa Liidu institutsioonid, nende toimimine ja roll, samuti Euroopa Liidu otsustusmehhanismid ja õigusaktid, eelkõige nende tähendus õiguskaitsealasele koostööle;

b)	Europoli eesmärgid, struktuur ja toimimine, samuti koostöö laiendamise võimalused Europoli ja liikmesriikide asjaomaste õiguskaitseorganite vahel võitluses organiseeritud kuritegevusega;

c)	Eurojusti eesmärgid, struktuur ja toimimine.

—	Pakkuda asjakohast koolitust seoses demokraatlike tagatiste austamisega, rõhutades eriti õigust kaitsele.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

Üks delegatsioon igast liikmesriigist.

Igal delegatsioonil on üks hääl. Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ja Europoli esindajad kutsutakse istungitele osalema ilma hääleõiguseta vaatlejatena.

Direktor

Vastutab kolledži juhtimise eest; nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist juhatuse poolt.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2014. aastal kolledži käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

Eelarve

8,8 (8,4) miljonit eurot

Personal

27 (28) ajutist töötajat 2014. aasta ametikohtade loetelus

Lisaks: 10 (10) lepingulist töötajat.

Liikmesriigid lähetasid kokku: 5,5 (5) lähetatud riiklikku eksperti (aasta jooksul).

2014. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2013. aasta andmed)

Kursused, seminarid ja konverentsid

Kolledž viis ellu kokku 71 (72) erinevat tegevust (kursused, seminarid ja konverentsid). Tegevuste hindamise analüüs näitab, et üldine rahulolu kolledži tegevusega ja õppetulemustega oli endiselt kõrge 94 % (94 %).

Kolledži üritustel osales 2 098(2 251) politseiametnikku ning 707 (710) koolitajat 34 (42) riigist (ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid) ning 24 (21) ELi ja rahvusvahelistest asutustest.

Osalemismäär (osalejad/kohtade arv) püsis endiselt kõrge: 108 % (116 %), mis annab tunnistust suurest vajadusest CEPOLi koolituste järele. Kolledž ise korraldas võrgustiku toetamiseks 11 (19) üritust ja alustas 2014. aasta toetuslepingute vooru avalduste vastuvõtmist. Novembris lisas juhatus tegevuste nimekirja kuus uut koolitust. Koolitused viiakse läbi 2015. aasta veebruari keskpaigaks ning neid arvestatakse 2015. aasta statistikas ning aruannetes.

Välissuhted

2014. aastal jätkas CEPOL viljakat koostööd kandidaatriikidega, võimalike kandidaatriikide ning Euroopa naaberluspoliitika ja idapartnerluse riikide, oma strateegiliste partnerite, JSK asutuste ja ELi institutsioonidega, sealhulgas Euroopa välisteenistusega.

2014. aastal lõpetas CEPOL läbirääkimised kahe töökorralduse kokkuleppe sõlmimiseks (endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga). Viimane kirjutati alla detsembris 2014 ning esimene ootab allkirjastamist.

CEPOL töötas välja koolitusmaatriksi, mille abil saab ülevaate JSK asutuste võrgustiku pakutavatest koolitustest. Seda tehti koordineerimise ja võimalike sünergiate parandamiseks vastavalt õiguskaitse koolituskavale.

2014. aastal toetas kolledž seitset suutlikkuse arendamise projekti, mida viisid ellu ELi liikmesriigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Projektid olid väga erinevad, käsitledes muu hulgas e-õppe metoodikat, koolitust laste seksuaalse ärakasutamisega võitlemiseks, tsiviilkriisiohjet ja muid olulisi politseitegevusi.

Koolituskäsiraamatute ja (ühiste) väljaõppekavade väljatöötamine

2014. aastal ajakohastati kaks ühist väljaõppekava, millest üks (rahapesu) võeti vastu augustis 2014 koos kolme muu 2013. aastal ajakohastatud kavaga (terrorismivastane võitlus, uimastikaubandus ja Eurojust). Teise väljaõppekava (inimkaubandus) väljatöötamine viidi lõpule oktoobri lõpus ning esitati juhatusele kirjalikuks menetluseks, et see jaanuaris 2015 vastu võtta. 2014. aasta lõpuks oli CEPOL võtnud vastu kokku 9 ühist väljaõppekava.

Kolledži õppekorraldussüsteemis avati uus sektsioon koolitajate toetamise ühise väljaõppekava jaoks. Sektsioon on ette nähtud ühiste väljaõppekavade teemaliste koolituste ja materjalide sisestamiseks. Siiani on üles laaditud kuus ühist väljaõppekava: CC05A – terrorismivastane võitlus, CC05D – politsei eetika ja ausus, CC06A – koduvägivald, CC06B – rahapesu, CC07A – tsiviilkriisiohje, CC07B – uimastikaubandus.

CC05C – Europol ja CC06C – inimkaubandus laaditakse üles kohe, kui need on valmis ja vastu võetud; CC13A – Eurojust laaditakse üles jaanuaris.

SIRENE koolituse koolitajate käsiraamat on ajakohastatud ning see jagatakse välja pärast seda, kui Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on selle ära trükkinud (2015. aasta alguses).

Teadusuuringud ja uurimistegevus

Kolledži veebisaidil ja trükis avaldati kaks uut Euroopa teadusuuringute ja teadusalase bülletääni numbrit (nr 10 ja nr 11).

CEPOLi koolitajate ja teadustöötajate andmebaasis registreeritud ekspertide arv suurenes 2014. aasta lõpuks 293ni.

Teadusuuringute ja teaduse valdkonna korrespondendid esitasid oma riiklikud rakenduskavad.

CEPOL tagas e-Neti registreeritud kasutajatele juurdepääsu üheksale professionaalsele ja akadeemilisele politsei teadusajakirjale.

Euroopa politsei vahetusprogramm

Kolledži 2014. aasta Euroopa Politsei vahetusprogramm koosnes kuuest osast:

—	üldosa politseiametnikele;

—	juhtkonna osa;

—	koolitajate osa;

—	teadustöötajate osa;

—	agentuuridevaheline osa;

—	Euroopa naaberluspoliitika ja Lääne-Balkani osa;

Programm sisaldas Stockholmi programmist ja ELi poliitikatsüklist tulenevaid teemasid ning liikmesriikide soovidega haakuvaid teemasid. Vahetuskülastused toimusid bilateraalselt, nende kestuseks oli kuus päeva/5 ööd.

Kokku osales 312 (444) inimest ELi liikmesriikidest, kandidaatriikidest, Euroopa naabruspoliitika ja Lääne-Balkani riikidest. Osalejate arv ületas aasta eesmärgi. Programmi eelarve oli veidi üle 3 55 000 euro (6 00 000 eurot) ja seda rahastas CEPOL. Eelarve kasutusmäär oli üle 85 % (95 %).

Tagasiside kogumine alles käib, kuid rahulolu määraks arvatakse olevat ligi 91 % (98 %).

Elektrooniline võrgustik (e-Net)

Pärast probleeme 2013. aastal ei esinenud 2014. aastal võrguteenuste häireid peaaegu üldse. 2014. aastal käivitati projekt e-Neti kasutajate haldamise läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks, mille eesmärk oli teha kindlaks kasutamata e-Neti kontod, et need kustutada, parandada e-Neti registreerimise töökorraldust, ning ajakohastada liikmesriikide, partnerorganisatsioonide ja kolledžisiseste e-Neti haldajate kasutajate haldusvahendeid.

2014. aasta kestel ajakohastati e-Neti õppekorraldussüsteemi Moodle 2.7 programmiga, mis parandas lahenduse turvalisust. See õppekorraldussüsteemi versioon hõlmab Moodle'i peakorteri pakutavat pikaajalist tuge (kuni aastani 2017).

E-õpe

2014. aastal parandati õppekorraldussüsteemi üleminekut veebimoodulitele uue graafilise kasutajaliidesega, mis hõlbustab e-Neti kasutajatel soovitud moodulite leidmist.

CEPOL toetas Erasmuse projekti „E-Campus Policing Europe” , mille eesmärk oli arendada ja edastada õppeülesandeid piiriülese politseikoostöö teemadel. Projekti tulemusel valmis moodul, mis hõlmab CEPOLi õppekorraldussüsteemis asuvaid õppeülesandeid ja millel on kohandatud kasutajaliides ning veebitugi. Moodul on mõeldud politsei- ja õiguskaitsealastele koolitajatele. Septembrist muutus moodul kättesaadavaks kõigile registreeritud e-Neti kasutajatele.

CEPOL toetas ISECi projekti raames (Developing e-Learning Modules on Cross-Border Police Cooperation Tools for Police Education) kolme veebimooduli koostamist. Moodulid kavandati järgmiste teemade jaoks: jälitamine, segapatrullid ja andme- ja teabevahetus. Praeguseks on saadaval 23 (19) veebimoodulit.

2014. aastal ajakohastati 3 CEPOLi veebimoodulit. Organiseeritud ja rasket kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel, veebiseminarid koolitajatele ja õppekorraldussüsteemi tugi CEPOLi 2014. aasta elanikkonnale suunatud tegevusele.

Aastal 2014 külastas e-õppe mooduleid kokku 2 513(1 994) üksikkasutajad, korraldati 54 (31) veebiseminari, milles osales 5 399(3 562) inimest. Kõige rohkem kasutati 2014. aastal veebiseminaride ressursside platvormi.

2014. aastal oli kasutuses 14 avatud platvormi, kus politseitöö ja politseihariduse eri valdkodade 2 588(2 063) mõttekaaslastest spetsialisti said kogemusi jagada ja üksteiselt õppida.

Allikas: kolledži edastatud lisa.

KOLLEDŽI VASTUS

11.

Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Tänu viimastel aastatel kasutusele võetud meetmetele on CEPOL oluliselt vähendanud üle kantud summasid ja tühistatud vahendeid. Oleme pühendunud sellele, et veelgi suurendada kooskõla finantsmääruses sätestatud aastasuse eelarvepõhimõtetega ning seda säilitada.

Top

Choose the experimental features you want to try